2-25-19041/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaisa Margus

Määruse tegemise aeg ja koht

17.12.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-19041

Tsiviilasi

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetlustoiming

M. L. maksejõuetusavaldus

Võlgnik: M. L. (isikukood XXXX)

Usaldusisik: Indrek Lepsoo (e-post

indrek@pankrotihaldur.ee)

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja võlgniku M. L. (isikukood XXX) pankrot 17. detsembril 2025 kell

08:40.

2. Nimetada M. L. pankrotihalduriks Indrek Lepsoo.

3. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 07.01.2026 kell 11:30. Koosolek

toimub Harju Maakohtus (Lubja 4, kohtusaal 4004).

4. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma

enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende

tekkimise alusest ja nõude tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud

nõuded rahuldatakse viimases järgus.

5. Algatada M. L. kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotimenetluse lõpuni

täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.

6. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

7. Teha käesolev kohtumäärus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

8. Jätta menetluskulud võlgniku kanda.

9. Määrata usaldusisik Indrek Lepsoo tasuks 1674 eurot (käibemaksuga), mis mõista

välja võlgnikult M. L. usaldusisiku Indrek Lepsoo kasuks.

10. Hüvitada usaldusisik Indrek Lepsoole kindlaksmääratud usaldusisiku tasust

1098,64 eurot (käibemaksuga) riigi vahenditest ja kanda hüvitatav summa OÜ INC

Partner arvelduskontole EEXXX.

Edasikaebamise kord

Võlgnik võib esitada pankrotimääruse peale määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada

Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest.

Menetluskulude kohta tehtud määruse peale, sh usaldusisikule tasu määramise ja vajalike

kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale, võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu.

ASJAOLUD

1. M. L. (võlgnik) esitas kohtule maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamise menetluse

algatamiseks. Võlgnik soovis avalduse läbivaatamist kirjalikus menetluses.

2. Kohus võttis 17.11.2025 määrusega avalduse menetlusse ja nimetas võlgniku usaldusisikuks

Indrek Lepsoo.

3. Usaldusisik esitas 08.12.2025 kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja, mille kohaselt on

võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgniku arvelduskontode jääk 28.11.2025 seisuga oli ca 1400

eurot. Võlgnikul on liisingus auto. Liisinguleping lõppes 30.11.2025 ning kui võlgnik tasub

viimase makse, vormistatakse auto võlgniku nimele. Võlgnik on hinnanud sõiduki

turuväärtuseks ca 8000 eurot, kuid usaldusisiku hinnangul võib turuväärtus olla kõrgem.

Võlgnikule kuuluvad aktsiafondid turuväärtusega 15,64 eurot. Võlgniku igakuine töötasu on ca

2300 eurot (neto), lisandub peretoetus ja elatisraha lapsele. Muu vara võlgnikul puudub.

Võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad kokku vähemalt 105 700,39 eurot. Võlgniku

igakuised jooksvad kulutused on 1822 eurot. Usaldusisik märkis, et ei pea võimalikuks võlgade

ümberkujundamise menetluse algatamist ning et ka võlgnik avaldas usaldusisikule, et soovib

võlgade ümberkujundamise menetluse asemel jätkata pankrotimenetluse ja kohustustest

vabastamise menetlusega. Võlgnik allkirjastas oma vara- ja võlanimekirja, mille kohaselt tuleks

samuti võlgniku suhtes välja kuulutada pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.

4. Võlgnik kinnitas 15.12.2025 kohtule saadetud e-kirjas, et soovib pankroti väljakuulutamist

koos kohustustest vabastamise menetluse algatamisega.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Maksejõuetusavalduse lahendamine

Pankroti väljakuulutamine

5. Kohus lähtub vara- ja võlanimekirja allkirjastamisega ja kohtule 15.12.2025 saadetud e-kirjas

väljendatud võlgniku tahteavaldusest ning kohus leiab, et välja tuleb kuulutada võlgniku

pankrot.

6. Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine

toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses

(FIMS) ei ole sätestatud teisiti (FIMS § 43).

7. Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 1). Võlgnik on

maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see

suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2).

8. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu ning et

maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgniku realiseeritava

vara suurus ei ole piisav katmaks võlgniku teadaolevaid kohustusi summas vähemalt 105 700,39

eurot (vt ülal, p 3). Ka võlgniku igakuine sissetulek ei ole piisav, et võetud kohustusi täita,

arvestades mh võlgniku igakuiseid (põhjendatud) kulusid. Võlgnik on seni küll oma rahalisi

kohustusi täitnud, kuid nagu usaldusisik oma aruandes märkis (vt aruande ptk 4), siis on võlgnik

võtnud uusi laene mh selleks, et tasuda varasemaid laenukohustusi. Võlgnikul endal puuduvad

seega piisavad rahalised vahendid ja muu vara, et oma sissenõutavaks muutunud rahalisi

kohustusi täita ning võlgnik on suutnud kohustusi täita üksnes uute laenude abil. Selline isik on

püsivalt maksejõuetu.

9. Kuna võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuulutab kohus välja võlgniku pankroti. Kohus

nimetab pankrotihalduriks Indrek Lepsoo (PankrS § 31 lg 6).

10. Kohus määrab kohtumääruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise

aja ja koha (PankrS § 31 lg 6 esimene lause).

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine

11. Kohus leiab, et võlgniku suhtes tuleb algatada ka kohustustest vabastamise menetlus.

12. FIMS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus füüsilisest isikust võlgniku vabastada

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise

menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustab kohus

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise võlgniku pankroti väljakuulutamisel.

Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega.

13. Võlgnik on taotlenud enda suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Ka

usaldusisik on pidanud seda põhjendatuks. Alused, mille esinemisel võib kohus jätta

kohustustest vabastamise menetluse algatamata, on sätestatud FIMS § 45 lõikes 3. Kohtule

teadaolevalt neid aluseid käesoleval juhul ei esine. Kohus algatab seetõttu ka võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse.

14. Kohtu nimetatud pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku

ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises (FIMS § 46 lg 1).

15. Usaldusisik peab esitama kohtule igal aastal võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

kohta aruande (FIMS § 46 lg 3).

16. Kohus otsustab võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest (FIMS

§ 49 lg 1).

17. Kohus teeb käesoleva määruse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS § 18 lg 4,

PankrS § 33 lg 1).

Menetluskulud

18. Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, tuleb pankrotimenetluse kulud, sh usaldusisiku tasu

tasuda pankrotivarast (FIMS § 8 lg 1, PankrS § 150 lg 1 p 2, lg 2). Pankroti väljakuulutamisega

moodustub võlgniku varast pankrotivara (PankrS § 35 lg 1 p 1).

19. Usaldusisik esitas taotluse tasu määramiseks (FIMS § 54 lg 4 esimene lause). Usaldusisikul

on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda

oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata (FIMS § 54 lg

1). Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud

kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt

(FIMS § 54 lg 2 esimene lause).

20. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku

kutseoskusi (FIMS § 54 lg 4). Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste

põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu

suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu katab ka usaldusisiku

tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed

reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 177,20 eurot (PankrS § 23 lg

3).

21. Usaldusisik esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (FIMS § 54 lg 4, PankrS § 23 lg 2), mille

kohaselt kulus usaldusisikul oma ülesannete täitmiseks 13,5 tundi. Kohus leiab, et arvestades

usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on nimetatud ajakulu

põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Usaldusisiku

tunnitasu 100 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur.

Usaldusisikule tuleb seega määrata tasuks 1350 eurot, koos käibemaksuga 1674 eurot (PankrS §

23 lg 3 teine lause, PankrS § 65 lg 11). Vastavalt usaldusisiku taotlusele määrab kohus tasu

maksmise büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FIMS § 54 lg 9).

22. FIMS § 54 lg 2 teise lause ja PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus mõista usaldusisiku tasu

ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest,

kui esineb alus menetluse raugemiseks (PankrS § 29 lg 1, lg 2) ning võlgniku varast ei jätku

usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgniku

pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid usaldusisiku tasu hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu

põhjendatuks määrata usaldusisiku tasu hüvitamine riigi vahenditest.

23. Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 886 eurot, sh

seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest

hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri

kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest

hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab usaldusisikule riigi vahenditest

hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1).

24. Määruse alusel tuleks usaldusisikule riigi vahenditest hüvitada tasu 13,5 tunni eest summas

891 eurot (alustatud pooltunde 27 × 33), kuid seadusest tuleneva piirmäära tõttu tuleb tasu

hüvitada maksimaalses lubatud summas 886 eurot, s.o koos käibemaksuga 1098,64 eurot.

Vastavalt PankrS § 23 lõikele 4 mõistab kohus usaldusisiku tasu välja võlgnikult, kuid määrab,

et see hüvitatakse osaliselt, s.o 1098,64 euro ulatuses, usaldusisikule riigi vahenditest.

KOHTU SELGITUSED VÕLGNIKULE

25. Kohus on kuulutanud välja võlgniku pankroti. Pankroti väljakuulutamise tagajärjed on

sätestatud PankrS §-s 35. Pankroti väljakuulutamisel muutub võlgniku vara muu hulgas

pankrotivaraks ning selle valitsemise õigus (sh tehingute tegemise õigus) läheb üle

pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1 ). Kas ja millist

konkreetset võlgnikule kuuluvat vara võib võlgnik ise valitseda, tuleb arutada pankrotihalduriga.

26. Kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Menetluse algatamine ei

tähenda automaatselt, et kohus menetluse lõpus ka võlgniku kohustustest vabastab. Kohustustest

vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlgniku pingutust

rahuldada võlausaldajate nõudeid nii suures ulatuses, kui see on võlgniku jaoks mõistlikult

võimalik. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud (FIMS § 47 lg 1-2):



tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda

otsima;



viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest;



mitte varjama saadud tulusid ning vara;



andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta.

27. Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist

loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või

ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude

maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele

seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma

sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse

sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik

kohustatud poole usaldusisikule üle andma (FIMS § 47 lg 3-7).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaisa Margus

kohtunik