2-25-15047/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liisi Vernik

Määruse tegemise aeg ja koht

16.12.2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-15047

Tsiviilasi

V. G. hagi V. G. vastu elatise nõudes

Menetlustoiming

ja

selle

tegemise viis

kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine;

kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: V. G. (isikukood XXX)

Kostja: V. G. (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada V. G. (isikukood XXX) ja V. G. (isikukood XXX) vahel sõlmitud

alljärgnev kompromiss:

1.1 V. G. (isikukood XXX) kohustub tasuma V. G.le (isikukood XXX) elatise

perioodi eest 11.09.2025 kuni 30.11.2025 summas 355 eurot 10 kuu jooksul

tasudes iga kuu 15ndaks kuupäevaks 35,50 eurot. Esimene makse toimub

15.12.2025.

1.2 V. G. (isikukood XXX) kohustub tasuma V. G.le (isikukood XXX) igakuiselt

elatist summas 150 eurot alates 01.12.2025 kuni V. G. kõrghariduse

omandamiseni, kuid mitte kauem kui tema 21-aastaseks saamiseni.

1.3 Elatise summad kanda iga jooksva kuu 15.kuupäevaks V. G.l arvelduskontole

EEXXX, selgitusega „elatis“.

1.4 Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-15047 V. G. hagis V. G. vastu elatise

nõudes.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie

kuu möödumisel määruse tegemisest.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta

seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Asjaolud ja kohtu põhjendused

Harju Maakohtu menetluses on V. G. hagi V. G. vastu elatise nõudes. Pooled on jõudnud

menetluses kompromissile.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse

otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni

lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab

asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus

heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole

võimalik täita. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 430 lg 3 esimeses

lauses sätestatud alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kohus leiab, et kompromiss

tuleb kinnitada ning menetlus asjas lõpetada.

Kohus selgitab TsMS § 430 lg 6 ja 8 alusel ja TsMS § 432 alusel, et :

-

Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe

notariaalset tõestamist.

-

Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa

seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda

võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele

tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi

kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise

menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või

osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

-

Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja

vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise

tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed

tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja

perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus

uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud

maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise

otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise

lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2).

TsMS § 497 sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool

nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

kohtunik

2