2-25-6114/6 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Karina Kukkes Otsuse tegemise aeg ja koht 16. detsember 2025, Võru kohtumaja Tsiviilasi nr 2-25-6114 Tsiviilasi Revensen OÜ hagi V.Q vastu põhivõla 1783 euro 99 sendi ja viivise saamiseks Tsiviilasja hind 2000 eurot 34 senti Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Revensen OÜ (registrikood 16625699), lepinguline esindaja Irina Vassiljeva Kostja: V.Q (isikukood XXX) Menetluse liik kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2. Mõista V.Q-lt Revensen OÜ kasuks välja võlgnevus 1801 eurot 43 senti (põhivõlgnevus 1783 eurot 99 senti ja viivis 17 eurot 44 senti). 3. Mõista V.Q-lt Revensen OÜ kasuks välja viivis tasumata põhinõudelt alates 23. aprilist 2025 kuni põhinõude (1783 eurot 99 sendi) täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 4. Jätta menetluskulud hagi V.Q kanda. 5. Mõista V.Q-lt Revensen OÜ kasuks välja menetluskulud 590 eurot. 6. Mõista V.Q-lt Revensen OÜ kasuks temalt väljamõistetud 590 euro suuruste menetluskulude tasumata osalt viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. 7. Väljamõistetud summad tuleb tasuda Revensen OÜ arvelduskontole nr EE067700771008684951 AS-s LHV Pank (selgitusega võlgniku nimi, isikukood, tsiviilasja number). 8. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. 9. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse või kaja. ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED 1. Revensen OÜ (hageja) palub 22. aprillil 2025 esitatud hagis välja mõista V.Q-lt (kostja) enda põhivõlgnevus 1783 eurot 99 senti ja seisuga 22. aprill 2025 sissenõutavaks muutunud viivise 17 eurot 44 senti. Lisaks palub hageja välja mõista alates 23. aprillist 2025 viivise põhinõudelt (1783 eurolt 99 senti) kuni selle kohase VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Citadele Banka Eesti filiaal ja kostja 1. detsembril 2024 järelmaksulepingu KLIX-794-00882309, mille alusel sai kostja osta toote. Kostja järelmaksulepingut tähtaegselt täitma ei asunud. Esialgne võlausaldaja ütleslepingu ennetähtaegselt üles 21. märtsil 2025 ning loovutas 11. aprillil 2025 kostja vastase nõude hagejale. 2. Kohus kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades samas, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määrus on kostjale tähtsaadetisena isiklikult kättetoimetatud 1. novembril 2025. Seega on kostja teadlik kirjaliku vastamise kohustusest. Kostja ei ole kohtu määratud ajaks (17. novembriks 2025) ega ka hiljem hagile vastanud. Seega saab lugeda, et kostja on teadlik kirjaliku vastamise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole kohtule tähtaegselt kirjalikult vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu määratud tähtajaks. 3. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuigi kohus peaks hindama vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis praegusel juhul ei nõua hageja intressi ja nõuab viivist nõuab üksnes seadusjärgses määras. Ka siis, kui kohus 2

peaks asuma seisukohale, et hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud, saaks hageja ikkagi nõuda põhivõlgnevust ja seadusjärgset viivist. Eelneva tõttu kohus ei käsitle vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi. 4. TsMS § 444 lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. 5. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. 6. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 350 eurot ja lepingulise esindaja kulud 240 eurot (2 h; 120 eurot tund käibemaksuta). TsMS § 139 lg 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 350 eurot. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause). Kohus leiab, et praegusel juhul on osutatud õigusteenus asja keerukust ja mahtu arvestades olnud põhjendatud ning vajalik. Hageja lepinguline esindaja kulu on seega 240 eurot. Hageja põhjendatud menetluskulud on kokku seega 590 eurot (240+350). Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 7. Tulenevalt hageja taotlusest märgib kohus otsuse resolutsiooni ka makserekvisiidid, millisele kostja saab menetluskulud tasuda. 8. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik 3