4-25-3495/8 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. detsember 2025, Rakvere kohtumaja, kirjalik menetlus

Väärteoasja number

4-25-3495

Kohtunik

Kristel Jaakus

Väärteoasi

Aleksandra Gulova kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida

Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse

patrulligrupi III patrullpolitseinik Emilia Meikari

13.09.2025 kiirmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr

2440,25,005138

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja

Aleksandra Gulova, isikukood

49002213728, elukoht XXX

Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida

Prefektuur (registrikood: 70008747, asukoht: Pärnu mnt

139, Tallinn), e-post: ppa@politsei.ee

RESOLUTSIOON

Juhindudes LS § 69 lg 3, § 224 lg 2, KarS § 2 lg 2, § 56 lg 1, VTMS § 120 lg 1, § 132 p 2,

§ 133, § 134, § 135 ja § 155 kohus otsustas:

Rahuldada Aleksandra Gulova kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi

politseijaoskonna patrullitalituse patrulligrupi III patrullpolitseinik Emilia Meikari

13.09.2025 kiirmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2440,25,005138 osaliselt.

Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna

patrullitalituse patrulligrupi III patrullpolitseinik Emilia Meikari 13.09.2025

kiirmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2440,25,005138 osaliselt, s.o karistuse

mõistmise osas.

Teha tühistatud osas uus lahend, millega mõista Aleksandra Gulovale karistuseks LS

§ 227 lg 2 alusel rahatrahv 55 trahviühikut, s.o 440 (nelisada nelikümmend) eurot.

KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel võimaldada Aleksandra Guloval tasuda rahatrahv 440 eurot

ositi 5 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust selliselt, et

igakuiselt tuleb iga kuu viimaseks kuupäevaks tasuda 88 eurot.

Rahatrahvi osamaksed tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

EE932200221023778606 AS Swedbank, nr EE891010220034796011 AS SEB Pank või nr

EE701700017001577198 Luminor Bank. Kohustuslik on märkida viitenumber

4100081886 ja selgitus „Aleksandra Gulova, 4-25-3495, rahatrahvi osamakse“.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras

ning süüdlasel tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Muus osas jätta Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna

patrullitalituse patrulligrupi III patrullpolitseinik Emilia Meikari 13.09.2025

kiirmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2440,25,005138 muutmata.

Kohtuotsus saata kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kättesaamise päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul

advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 13.09.2025 vormistas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna

patrullitalituse patrulligrupi III patrullpolitseinik Emilia Meikar kiirmenetluse otsuse

väärteoasjas nr 2440,25,005138, millega karistas Aleksandra Gulovat LS § 227 lg 2 alusel

rahatrahviga 66 trahviühikut, s.o 528 eurot selle eest, et Aleksandra Gulova juhtis 13.09.2025

kell 08:58 asukohaga Viru-Nigula vald, Lääne-Viru maakond, Tallinn – Narva 130. km-l

mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 128 ± 5 km/h, suurim lubatud kiirus antud teelõigul

90 km/h, seega ületas kiirust mitte vähem kui 33 km/h. Antud tegevusega rikkus Aleksandra

Gulova LS § 15 lg 1 p 1 ja väärtegu kvalifitseeriti LS § 227 lg 2 järgi.

2. 21.09.2025 esitas Aleksandra Gulova Viru Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja

otsuse peale. Viru Maakohus jättis 26.09.2025 määrusega esitatud kaebuse käiguta ja andis

kaebuse esitajale tähtaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks.

3. 05.10.2025 esitas Aleksandra Gulova Viru Maakohtule täiendatud kaebuse kohtuvälise

menetleja otsuse peale, milles tunnistab oma eksimust ja kahetseb siiralt juhtunut. Kiiruse

ületamine toimus üksnes möödasõidu ajal – enne ja pärast seda liikus ta lubatud kiirusega

90 km/h. Manööver kestis lühikest aega ning ei olnud mõeldud reeglite rikkumiseks, vaid

liiklusolukorra tõttu vajalik. Samuti märgib kaebaja, et rikkumise fikseerimise ajal oli ka

politseipatrull liikumises. Kiiruse mõõtmine toimus seega liikuvast sõidukist, mis võib

teataval määral mõjutada mõõtmistulemuse täpsust. Teeolud olid head – tee oli sirge, ilm oli

päikesepaisteline, ei sadanud ei lund ega vihma. Kaebaja mõistab, et kiiruse mõõtmisel

arvestatakse tavaliselt ka lubatud veamääraga ±5 km/h. Kaebaja töötab riiklikul ametikohal

meditsiiniõena ja päästab inimelusid, seetõttu suhtub oma töösse ja liiklusohutusse eriti

vastutustundlikult. Lisaks kasvatab ta kahte last ning maksab regulaarselt makse. Tegemist oli

üksiku ja kahetsusväärse olukorraga ning kaebaja lubab olla tulevikus veelgi tähelepanelikum

ja ettevaatlikum. Tegemist oli esimese korraga, kui kaebaja on saanud trahvi. Tal ei ole

varasemaid rikkumisi, karistusi ega isegi hoiatust politsei poolt. Ta on seaduskuulekas

inimene ja suhtub liiklusohutusse vastutustundlikult. Kaebaja palub arvestada tema varasemat

korrektset käitumist ning olukorra eripära trahvi määramisel. Lähtudes eeltoodust ja

juhindudes VTMS § 114 lg 1 p 2, § 115 ning § 132 p 2, kaebaja palub muuta Politsei-

ja Piirivalveameti 13.09.2025 otsust väärteoasjas nr 2440-25-005138 karistuse osas ning

määrata võimalikult minimaalne karistus.

4. Kohtuväline menetleja oma seisukohas menetlusaluse isiku esitatud kaebuse peale on

seisukohal, et antud väärteo toimepanemine on tõendatud väärteoraames kogutud tõenditega,

menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ning puuduvad

väärteomenetlust välistavad asjaolud ja alused (VTMS § 29 ja 30 mõistes). Selles osas

puudub ka vaidlus. Menetlusalune isik tunnistab oma süüd ja kahetseb juhtunut väärteo

toimepanemises kohtuvälise menetluse raames antud ütlustes. Kaebuse esitaja palub mõista

talle karistuseks võimalikult minimaalne rahatrahv. Vaidlus käib üksnes karistuse määramise

osas.

Kohtuvälise menetleja seisukohast menetlusaluse isiku kaebus leebema karistuse rahatrahvi

määramise osas rahuldamisele ei kuulu. Menetlusaluse isiku poolt kaebuses märgitud

põhjendused ei ole sellised, millega oleks kohtuvälise menetleja 13.09.2025 vastuvõetud

otsuse muutmine põhjendatud. LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise

eest (mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit

tunnis) on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut (s.o 800 eurot) või sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmine kuni 6 kuuni. Sama paragrahvi lõike 5 p 1 kohaselt võib

kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuust

kuni 3 kuuni. Karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Menetlusalune isik juhtis asulavälisel teel mootorsõidukit sõidukiirusega 128 km/h +/- 5

km/h, lubatud suurim sõidukiirus antud teelõigul on 90 km/h, seega ületas menetlusalune isik

lubatud suurimat kiirust mitte vähem kui 33 km/h. Menetlusaluse isiku poolt ületatud

sõidukiirus oli väga suur. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et mida suurem on vahe

menetlusaluse isiku juhitud mootorsõiduki tegeliku ja lubatud sõidukiiruse vahel, seda suurem

on menetlusaluse isiku süü. Isik on juhtinud mootorsõidukit nii suure kiirusega, et ta ei ole

olnud suuteline võimalikele esinevatele ohtlikele olukordadele õigeaegselt reageerima.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kiiruse ületamine on äärmiselt ohtlik, kuivõrd sõiduki

juhitavust on suurel kiirusel lihtsam kaotada. Sõidukiirus mõjutab nii liiklusõnnetusse

sattumise tõenäosust, kui ka selle raskusastet. Oma käitumisega seadis isik reaalsesse ohtu nii

enda, kui teiste liiklejate elu, tervise ja vara. Samuti peab kohtuväline menetleja vajalikuks

vastavalt isiku põhjendusele rikkumise osas meelde tuletada, et möödasõidu manööver on

alati juhi teadlik ja tahtlik valik, mille sooritamisel ei tohi mingil juhul ületada lubatud

suurimat sõidukiirust, kuna möödasõit on liikluses üks ohtlikumatest manöövritest.

Möödasõidu manöövri alustades peab sõidukijuht hindama, kas manööver on vajalik,

otstarbekas ja ohutu. Möödasõidu manööver on võimalus, mitte aga kohustus.

Karistusregistri andmete kohaselt isikul puuduvad kehtivad karistused. Otsuse vastuvõtmisel

kergendava asjaoluna arvestati kaebuse esitaja poolt kahetsust vastavalt KarS § 57 lg 1 p 3

alusel. Kohtuvälise menetleja seisukohast väärteomenetluse käigus karistust raskendavaid

asjaolusid KarS § 58 alusel tuvastatud ei ole.

Lähtuvalt eelpool toodule on kohtuväline menetleja seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt

määratud karistuse muutmiseks puudub nii mõjuv põhjendus kui ka alus. Kohtuväline

menetleja jääb tehtud otsuse juurde ning juhindudes VTMS § 120 lg 1 ja § 132 p 1 palub

kohtul jätta menetlusaluse isiku kaebus karistuse määramise osas rahuldamata ning otsus

muutmata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, et kaebuse saab VTMS § 120 lg 1 tulenevalt lahendada kirjalikus menetluses,

menetlusosalised on selleks nõusoleku andnud. Nii menetlusalune isik kui ka kohtuväline

menetleja on taotlenud asja lahendamist kirjalikus menetluses.

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus

arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

6. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on

õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus uurib, kas Aleksandra Gulova on

toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas.

LS § 227 lg 2 näeb väärteona ette mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse

ületamise 21–40 kilomeetrit tunnis. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selles, et

Aleksandra Gulova juhtis 13.09.2025 kell 08:58 asukohaga Viru-Nigula vald, Lääne-Viru

maakond, Tallinn – Narva 130. km-l mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 128 ± 5 km/h,

suurim lubatud kiirus antud teelõigul 90 km/h, seega ületas kiirust mitte vähem kui 33 km/h.

Kohus uuris järgmisi tõendeid: kiirusmõõturi kasutamise protokoll (dtl 33-34) 13.09.2025,

mille kohaselt teostas Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseinik Emilia Meikar 13.09.2025

kell 08.58 Tallinn-Narva mnt 130. km-l suunaga Tallinna poole riikliku järelevalve korras

Aleksandra Gulova poolt juhitud mootorsõiduki BMW X5, registreerimismärgiga XXX

liikumiskiiruse mõõtmist teelõigul, kus suurim lubatud sõidukiirus on 90 km/h, kasutades

liiklusjärelevalve kiirusmõõturit Stalker DSR 2X nr DP021146. Mõõtmise tehiolude kirjeldus:

koht asulaväline tee, nähtavus hea, valgustus valgeaeg, ilmastik sademeteta, teeolud kuivad,

teekate kattega tee, sõiduradade arv 1+1 kahesuunaline tee. Mõõtja liikus 1 sõidurajal, sõiduki

sõidukiiruse mõõtmiseks valiti mõõterežiim: samas suunas liikuva objekti kiiruse mõõtmine

liikuvast sõidukist, mõõtja sõiduki liikumise kiirus mõõtmise hetkel 84 km/h. Mootorsõiduk

liikus 1 sõidurajal pärissuunalisel teel, kus liikus mitu sõidukit, eemaldudes patrullautost

kiirendas intensiivselt ja sooritas möödasõitu. Kiirus mõõdeti 2-3 sekundi jooksul ning

segavaid faktoreid ei esinenud. Kiirusmõõturi lugem 128 km/h, kiiruse mõõtmise

laiendmääramatus +/- 5 km/h, lõplik mõõtetulemus 123 km/h. Isikule näidati seadme tabloole

fikseeritud lugemit, menetlusalune isik allkirjastas protokolli. Menetlusalune isik Aleksandra

Gulova on andnud väärteo kohta ütlused (dtl 31), mille kohaselt sõitis ta 13.09.2025 autoga

BMW registreerimisnumbriga XXX mööda Tallinn-Narva teed Tallinna suunas ja

möödasõidul ületas lubatud sõidukiirust. Kahetseb.

Kohus leiab, et nende tõenditega on kokkulangevalt tõendamist leidnud, et Aleksandra

Gulova juhtis väärteootsuses näidatud ajal ja kohas, kus suurim lubatud kiirus on 90 km/h,

mootorsõidukit kiirusega 128 +/- 5 km/h, seega ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte

vähem kui 33 km/h.

Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § § 15 lg 1 p-s 1

sätestatud nõuet ja pani sellega toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

7. KarS § 15 lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega

on LS § 227 lg-s 2 sätestatud süüteokoosseis täidetud, kui isik on teo toime pannud tahtlikult

või ettevaatamatusest. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta

teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Kohus leiab, et Aleksandra Gulova on teo toime pannud otsese tahtlusega. Menetlusalune isik

on kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse peale selgitanud, et kiiruse ületamine toimus üksnes

möödasõidu ajal – enne ja pärast seda liikus ta lubatud kiirusega 90 km/h. Manööver kestis

lühikest aega ning ei olnud mõeldud reeglite rikkumiseks, vaid liiklusolukorra tõttu vajalik.

Seega teadis menetlusalune isik täpselt, millise kiirusega ta sõitis, kuivõrd tõi välja, et enne ja

peale möödasõitu sõitis ta lubatud kiirusega ning möödasõit oli liiklusolukorra tõttu vajalik.

Menetlusalune isik sooritas möödasõidu seega kavatsetult ning seetõttu teadis ta, et ületab

seejuures lubatud sõidukiirust, pannes sellega toime liiklusrikkumise. Samuti, arvestades

suurimat lubatud sõidukiirust, mis oli 90 km/h ning asjaolu, et Aleksandra Gulova ületas

lubatud sõidukiirust vähemalt 33 km/h, siis pidi see olema menetlusaluse isiku poolt ka

tajutav ning sedavõrd suur kiiruseületamine ei saanud talle märkamatuks jääda. Seega on

täidetud ka väärteo subjektiivse koosseisu tunnused.

8. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on

selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja

puudub süüd välistav asjaolu. Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid kohus ei

tuvastanud.

9. VTMS §-st 29 tulenevaid väärteomenetlust välistavaid asjaolusid ega VTMS §-st 30

tulenevaid väärteomenetluse lõpetamise aluseid kohus ei tuvastanud.

10. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et

Aleksandra Gulova poolt toime pandud tegu vastab LS § 227 lg-s 2 sätestatud väärteole, tema

tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi.

KARISTUS

11. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse määramine kohtuvälise menetleja poolt on

toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse

mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate

asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest

ning õiguskorra kaitsmise huvisid.

LS § 227 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.

Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks

karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava

süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse

konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt RKKKo nr 3-1-1-58-13, p 7).

Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada Aleksandra Gulova poolt toimepandud väärteo

asjaolusid. Antud teelõigul oli suurimaks lubatud sõidukiiruseks 90 km/h. Menetlusalune isik

ületas seda vähemalt 33 km/h. LS § 227 lg-s 2 sätestatud kiiruse ületamise piirid on 21-40 km/

h, seega ületas menetlusalune isik lubatud suurimat sõidukiirust sanktsiooni keskmisest

määrast veidi kõrgemas määras. Samuti arvestab kohus seda, et kuigi liiklus- ja ilmaolud olid

head, tuleb siiski arvesse võtta, et möödasõitu tehes ohustas Aleksandra Gulova lisaks endale

ka kaasliiklejate elu ja tervist. Kokkuvõttes lubavad väärteo asjaolud hinnata Aleksandra

Gulova süüd keskmisest suuremaks.

Karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja kahetsus, mida ta avaldas juba

kiirmenetluse otsuse koostamisel, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse

mõistmisel on oluline arvestada karistuse eri- ja üldpreventiivse eesmärgiga. Karistusregistri

väljavõtte kohaselt puuduvad menetlusalusel isikul varasemad karistused, tegemist on

Aleksandra Gulova esimese rikkumisega. Seega puuduvad eripreventiivsed kaalutlused tema

karistuse suurendamiseks. Üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt tuleb Aleksandra

Gulovale mõistetavat karistust suurendada, kuivõrd avalikkusele tuleb anda signaal, et

liikluses piirkiiruse järgimine on üldise liiklusohutuse tagamiseks äärmiselt oluline ning ei ole

vabandatav ka möödasõitu sooritades.

Kohtuväline menetleja on Aleksandra Gulovat karistanud LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga

66 trahviühikut, s.o 528 eurot. Kuigi kohus nõustub kõikide kohtuvälise menetleja poolt

väljatoodud argumentidega, leiab siiski, et isiku mõjutamiseks piisab praegusel juhul ka

väiksema, keskmise määra lähedases määras rahatrahvi määramisega. Arvestades isiku süü

suurust, karistust kergendavat asjaolu ja karistust raskendavate asjaolude puudumist ning

karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke, leiab kohus, et menetlusaluse isiku

õiguskuulekale käitumisele suunamiseks on põhjendatud käesoleval juhul karistada

Aleksandra Gulovat rahatrahviga 55 trahviühikut, s.o 440 eurot. Lisaks võimaldab kohus

KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel tasuda määratud rahatrahv 440 eurot ositi 5 kuu jooksul.

12. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p 2 rahuldab kohus Aleksandra Gulova

kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale osaliselt ja tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Ida

Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse patrulligrupi III patrullpolitseinik Emilia

Meikari kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2440,25,005138 osaliselt, s.o karistuse

mõistmise osas. Tühistatud osas teeb kohus uue lahendi, millega mõistab Aleksandra

Gulovale karistuseks LS § 227 lg 2 alusel rahatrahvi 55 trahviühikut, s.o 440 eurot ning

võimaldab KarS § 66 lg 2, 3 alusel tasuda rahatrahvi ositi 5 kuu jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisele järgnevast kuust selliselt, et igakuiselt tuleb tasuda 88 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristel Jaakus

Kohtunik