2-25-114292/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. detsember 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-114292

Tsiviilasi

Elisa Eesti AS-i hagi D.G vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

659 eurot 31 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Elisa Eesti AS (registrikood 10069659, asukoht

XXX); lepinguline esindaja: Carlo Kask (e-post XXX)

Kostja: D.G (isikukood XXX, elukoht XXX-i, e-post

XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega Elisa Eesti AS-i hagi D.G

vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks.

2. Mõista D.G-lt Elisa Eesti AS-i kasuks välja võlgnevus kokku 552,02 eurot, millest

põhivõlg on 452,24 eurot ja viivis 10. septembri 2025 seisuga 99,78 eurot.

3. Mõista D.G-lt Elisa Eesti AS-i kasuks välja viivis põhinõudelt 452,24 eurolt alates 11.

septembrist 2025 kuni põhinõude tasumiseni 0,065% päevas.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud D.G kanda.

7. Mõista D.G-lt Elisa Eesti AS-i kasuks välja menetluskulud kokku summas 280 eurot.

8. Mõista D.G-lt Elisa Eesti AS-i kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust

kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab

sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas

kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei

ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh

kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.

Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole

nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed

riigilõivu tasumise kohta.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Pärnu Maakohtu 25. augusti 2025 määrusega anti Elisa Eesti AS-i nõue D.G vastu üle

menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Tartu Maakohtule.

2. Elisa Eesti AS esitas 10. septembril 2025 hagiavalduse D.G vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 452,24 eurot,

kuni 10. septembrini 2025 sissenõutavaks muutunud viivise 99,78 eurot ja alates 11.

septembrist 2025 edasiulatuva viivise 0,065% päevas kuni põhinõude tasumiseni.

3. Hageja nõue tuleneb hageja ja kostja vahel 18. detsembril 2023 sõlmitud

liitumislepingust nr 16560392, millega osutati kostjale mobiilsideteenust, samuti 1. juunil

2023 sõlmitud osamaksetega vara müügilepingust nr 15264638 ning 1. juunil 2023

sõlmitud nutikindlustuse lepingust nr 15264639. Kostja ei täitnud lepingtest tulenevaid

kohustusi ning ei tasunud temale esitatud arveid. 26. septembril 2024 ütles hageja kostjaga

sõlmitud lepingud üles.

4. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 11. septembri 2025 määrusega, andes kostjale 20

päeva hagimaterjalidele seisukoha esitamiseks. Kohus edastas hagimaterjalid ja kirjaliku

vastuse nõude kostjale avaliku e-toimiku vahendusel ja kostja e-posti aadressile. Kostja sai

hagiavalduse kätte 12. septembril 2025 ja menetlusse võtmise määruse kätte 25. novembril

2

2025 kättetoimetamise portaali vahendusel. Viimane päev hagile kirjaliku vastuse

esitamiseks oli seega 15. detsembril 2025. Kostja ei esitanud kohtule vastust ega muul

viisil hagile reageerinud.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse

tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

6. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha

tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.

7. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad

tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja

põhjendava osata ning märgib vaid menetluskuludega seonduva.

8. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1

p-st 2 tulenevalt.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

9. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.

10. Hageja palub mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõivu 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 85

eurot. Kostja ei ole hagile vastanud, seega kostjal eelduslikult hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

11. Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist

põhjendatud menetluskuluga. TsMS § 4842 alusel on põhjendatud maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot.

12. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

13. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema

vaidlusega, samuti arvestab kohus sellega, et kostja ei ole kirjalikku vastust esitanud ning

kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata.

14. Kohus peab mõistlikuks hageja esindajatasu 85 eurot tõendite kogumise, korrastamise ja

hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamise eest. Kohus arvestab

seejuures, et koostatud hagiavaldus on standardne ning asi ise ei ole õiguslikult keeruline.

Kohtu hinnangul, arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu ning asja

keerukust, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista, 85 eurot.

15. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega 280 eurot.

16. Tuginedes TsMS § 177 lg-le 4 rahuldab kohus hageja taotluse märkida menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

3

17. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik

4