3-25-4434/9 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-4434

Määruse kuupäev

16. detsember 2025

Kohtunik

Kadri Palm

Kohtuasi

X.X.-i (X.X.) kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise

kahju hüvitamiseks seoses kontaktisiku tegevusega

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X.X.-i kaebus.

2. Jätta kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Jätta kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates

määruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Vangla kinnipeetav Siim Grossberg esitas kaaskinnipeetava X.X.-i nimel 30.

novembril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks ja vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses kontaktisiku 4.

septembri 2025. a tegevusega. Kaebuse kohaselt jättis Tartu Vangla kaebaja kahjunõude nr

2-25/2-2/11366 tähtaegselt menetlemata. Kaebaja jääb enda nõude juurde ja palub selle kohtul

rahuldada. Kaebuses on muu hulgas esitatud menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest

vabastamiseks ja taotlus riigi õigusabi saamiseks.

2. Tartu Halduskohus jättis 2. detsembri 2025. a määrusega esitatud kaebuse käiguta, andes

selles esineva puuduse kõrvaldamiseks, s.o heakskiidu esitamiseks tähtaja.

3. Kaebaja esitas 4. detsembril 2025 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles teatas, et

kiidab esitatud kaebused heaks.

4. Vastusena kohtunõudele selgitas Tartu Vangla 16. detsembril 2025, et S. Grossberg esitas

4. septembril 2025 X.X.-i nimel kahjunõude nr 1-9/2-25/429-1. X.X. esitas 21. septembril

2025 ise samasisulise kahjunõude nr 1-9/2-25/483-1. S. Grossbergi esitatud kahjunõue jättis

vangla läbi vaatamata 2. oktoobri 2025. a vastuskirjaga nr 1-9/2-25/394-2. Enda poolt esitatud

kahjunõude võttis X.X. tagasi 13. oktoobri 2025. a taotlusega nr 6-7/2-25/3713-1.

Eelmainitud dokumendid edastas vangla ka kohtule.

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse

saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 4 ette olukorra, kus

kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust

korrast.

6. Kohus tõlgendab, et X.X. on esitanud kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks. Vaatamata sellele, et kaebaja on kaebuse pealkirjas kajastanud ka

õigusvastasuse tuvastamise nõuet, ei käsitle kohus tuvastamisnõuet eraldiseisva kaebuse

nõudena, kuivõrd see pole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Tuvastamisnõue on hõlmatud

hüvitamisnõudega, kuna hüvitamisnõude raames hindab kohus ka vangla tegevuse

õiguspärasust.

7. Seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või

muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui

isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes

ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud (HKMS § 47 lg 2).

Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 järgi on kinnipeetaval või vahistatul õigus vangla

tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või

vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise

taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi

vaatamata jätnud.

8. Tartu Vangla 16. detsembri 2025. a vastuse kohaselt esitas kaebaja küll 21. septembril 2025

kaebuse asjaoludega seonduva kahju hüvitamise taotluse, kuid kaebaja võttis selle 13.

oktoobri 2025. a kirjaga tagasi. Seega ei saa eelnimetatud taotluse esitamist ja selle tagasi

võtmist pidada kohtueelse menetluse läbimiseks.

9. Samuti esitas vangla vastuse kohaselt kaaskinnipeetav kaebaja nimel 4. septembril 2025

kahjunõude, kuid vangla jättis selle 2. oktoobri 2025. a vastusega nr 1-9/2-25/394-2 läbi

vaatamata.

10. Kahju hüvitamise taotluse tagastamise ja läbi vaatamata jätmise korral kohtueelses

menetluses loeb kohus kohtueelse menetluse läbituks vaid olukorras, kus tagastamine või läbi

vaatamata jätmine on toimunud õigusvastaselt. Kui tagastamine või läbi vaatamata jätmine oli

õiguspärane, ei ole kinnipeetaval kohtueelne menetlus nõuetekohaselt läbitud.

11. Viru Vangla jättis 2. oktoobri 2025. a vastusega nr 1-9/2-25/394-2 kaebaja nimel esitatud

taotluse nr 1-9/2-25/429-1 läbi vaatamata, kuna Tartu Vangla kodukorra p 1.13.3 kohaselt on

kinnipeetaval õigus esitada pöördumisi ainult enda nimel. Kohus leiab, et vangla jättis kaebaja

nimel esitatud taotluse õiguspäraselt läbi vaatamata, mistõttu ei ole kaebaja läbinud

nõuetekohaselt kohustuslikku kohtueelset menetlust.

12. Nagu vangla viitas ka oma 2. oktoobri 2025. a vastuses, siis on VangS § 15 lg-st 4

tulenevalt vanglateenistusel õigus keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud

asjade loetelus, kuid vastavad VangS § 15 lg-s 2 sätestatud tingimustele. Vastavalt VangS §

15 lg-le 2 on kinnipeetavale keelatud ained ja esemed, mis: 1) ohustavad inimese julgeolekut;

2) sobivad eriti vara kahjustamiseks; 3) võivad ohustada vangla julgeolekut või korda; 4) ei

ole kooskõlas karistusena mõistetud vangistuse täideviimise eesmärkidega; 5) raskendavad

oluliselt vanglal hügieeninõuete täitmist või 6) nõuavad VangS § 31 lg 2 kohaselt

vanglateenistuse ametniku luba. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 48 järgi on esemeks asjad,

õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks.

13. Vangla selgitas 2. oktoobri 2025. a vastuses, et eelviidatud sätetest tulenevalt näeb Tartu

Vangla kodukorra p 1.13.3 ette, et kinnipeetaval on õigus esitada pöördumisi ainult enda

nimel. Kodukorra p 1.13.3 on sätestatud julgeoleku tagamiseks vanglas. Kinnipeetavate

vaheliste tehingute tegemise piiramist julgeoleku tagamise eesmärgil on põhjendatuks peetud

ka kohtupraktikas. Õigus esitada pöördumisi vaid enda nimel aitab tagada, et pöördumised

esitatakse isiku vabast tahtest. Vangla julgeoleku ja karistuse täitmise eesmärgi seab ohtu

olukord, kus vanglas viibivad kinnipeetavad sõlmivad tehinguid, mis ei ole kooskõlas mõlema

poole vaba tahtega, see omakorda on vastuolus lepinguvabaduse põhimõttega. Sellest

tulenevalt on põhjendatud kinnipeetavate vaheliste tehingute keelamine.

14. Kohus leiab, et vangla põhjendused Tartu Vangla kodukorra p 1.13.3 kehtestamisel on

õiguspärased, kusjuures teise kinnipeetava nimel pöördumiste esitamise õiguse äravõtmine on

julgeoleku tagamise eesmärgil vajalik ka siis, kus üks kinnipeetav on nõus teist kinnipeetavat

esindama tasuta. Kuna praegusel juhul esitas kaebaja nimel vanglale taotluse teine

kinnipeetav, mis on vastuolus Tartu Vangla kodukorra p-s 1.13.3 sätestatuga, siis ei muuda

taotluse läbi vaatamata jätmist õigusvastaseks ka asjaolu, et vangla ei andnud kaebajale

taotluses esineva puuduse kõrvaldamiseks täiendavat tähtaega. Olukorras, kus pöördumise on

vanglale esitanud teine kinnipeetav, on tegemist puudusega, mis ei ole kõrvaldatav.

Kõrvaldatava puuduse jaatamise korral muutuks Tartu Vangla kodukorra p 1.13.3 sisutühjaks.

15. Kohus selgitab kaebajale, et taotluse läbi vaatamata jätmine tähendab, et haldusorgan ei

kujunda seisukohta küsimuses, kas isikul on õigus tema poolt taotletule ning kas asjakohaste

õigust andvate normide eeldused on täidetud. Läbi vaatamata jätmisega haldusmenetlus

lõppeb, kusjuures selline otsus ei ole haldusakt (haldusmenetluse seadus § 43 lg 1 p 3).

Eelnev tähendab seda, et kaebajal endal on võimalik samas küsimuses taotlusega haldusorgani

poole pöörduda.

16. Eeltoodud põhjendustest tulenevalt tagastab kohus X.X.-i kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4

alusel kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu.

17. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega

sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei

ole kohtu menetluses olnud.

18. Seonduvalt kohtule esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märgib kohus, et

kuna käesoleva määruse puhul on tegu asjas tehtava lõpplahendiga, siis jätab kohus taotluse

sel põhjusel menetlemata.

19. Kohtule arusaadavalt on kaebaja esitanud muuhulgas riigi õigusabi taotluse talle esindaja

määramiseks käesolevas haldusasjas.

20. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise

võimeline kaitsma oma õigusi, ning RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui

asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.

21. Kohus on seisukohal, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma, mistõttu tuleb riigi

õigusabi andmisest RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel keelduda. Kaebaja on kohtule esitanud kaebuse,

millest on aru saada kaebaja tahe ja eesmärk, mistõttu puudub kohtul alus arvata, et kaebaja ei

suudaks ka edaspidi menetlusdokumente koostada ja ise menetluses osaleda ning asjaolusid

selgitada. Kuigi kohtule on arusaadav vaidluse ese, ei menetle kohus kaebust, kuna esineb

alus kaebuse tagastamiseks. Seega on tagastamise aluse esinemisest tulenevalt ka kaebaja

võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.

22. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X.X.-i taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1

p-de 1 ja 5 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)