2-23-9886/44 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Aleksandr Kondrašov, Ele Liiv, Siret Siilbek

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.12.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-9886

Tsiviilasi

P.C hagi H.R-i vastu varalise ja mittevaralise kahju

hüvitise väljamõistmiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 02.02.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

H.R-i apellatsioonkaebus

P.C vastuapellatsioonkaebus

Asja hind ringkonnakohtus

H.R-i kaebuselt 720 eurot

P.C kaebuselt 3970,40 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja P.C (isikukood XXX), lepinguline esindaja Dmitri

Štšerbin

Kostja H.R (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Vladimir Sadekov

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Määrata tsiviilasja hinnaks maakohtus 4373,72 eurot.

2. Määrata tsiviilasja hinnaks ringkonnakohtus P.C vastuapellatsioonkaebuselt 3970,40

eurot.

3. Jätta H.R-i apellatsioonkaebus rahuldamata.

4. Rahuldada P.C vastuapellatsioonkaebus.

5. Tühistada Harju Maakohtu 02.02.2024 otsus osas, millega maakohus ei mõistnud H.R-

ilt välja mittevaralise kahju hüvitist 360 eurot ületavas osas ja varalise kahju hüvitist 360

eurot ületavas osas, ning menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Teha

tühistatud osas uus otsus vastavalt tervikresolutsioonis märgitule.

6. Jätta muutmata maakohtu otsus osas, millega maakohus mõistis H.R-ilt P.C kasuks

välja mittevaralise kahju hüvitise 360 eurot ja varalise kahju hüvitise 360 eurot.

7. Sõnastada kohtuotsuse resolutsioon tervikuna järgmiselt:

7.1.

Määrata tsiviilasja hinnaks maakohtus 4373,72 eurot ning ringkonnakohtus P.C

vastuapellatsioonkaebuselt 3970,40 eurot.

7.2.

Rahuldada P.C hagi.

7.3.

Mõista H.R-ilt P.C kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 800 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 227,03 eurot ja viivis põhinõudelt (800 eurot) VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras alates 19.12.2025 kuni põhinõude täitmiseni.

7.4.

Mõista H.R-ilt P.C kasuks välja varalise kahju hüvitis 780 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivis 221,36 eurot ja viivis põhinõudelt (780 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates 19.12.2025 kuni põhinõude täitmiseni.

7.5.

Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud H.R-i kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks

tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei

ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel võib olla vajalik tasuda riigilõiv sõltuvalt

tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. P.C (hageja) esitas 11.07.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse H.R-i (kostja) vastu varalise

ja mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt töötab hageja ettevõttes Aktsiaselts Tallinna Linnatransport (TLT)

bussijuhina. Hageja läbis 2022. a juulis korralise arstliku komisjoni ja sai loa bussijuhina

tegutsemiseks üheks aastaks. Tööandja suunas hageja 2022. a detsembris korduvale

meditsiinilisele läbivaatusele, sest kostja saatis hageja tööandjale kirja, milles väitis, et hageja on

alkoholisõltlane, ta seisab purjus peaga trepikoja ees ja tülitseb ning on ohtlik perekonnale,

liiklejatele ja ühiskonnale jne. Kuna kiri sisaldab ebaõigeid ja hageja mainet kahjustavaid

andmeid, nõudis hageja kostjalt ebaõigete andmete ümberlükkamist ja varalise kahju

(kohtueelsete õigusabikulude) hüvitamist. Kostja lükkas hageja tööandjale saadetud kirjas

avaldatud andmed ümber, kuid ei hüvitanud hagejale tekitatud varalist kahju.

Kostja on hagejale tekitanud mittevaralist kahju ka muul viisil: kostja ähvardas hagejat

kompromiteeriva materjali kogumisega, kui hageja ei võta tagasi kostja abikaasa vastu politseile

esitatud avaldust; kostja seadis endale eesmärgiks jätta hageja tööst ilma; kostja esitas hageja

kohta alusetu kuriteoteate väidetava seksuaalse ahistamise kohta; 06.05.2023 toimus

vahejuhtum, kus kostja näitas hagejale keskmist sõrme; 20.06.2023 ootas kostja hagejat trepikoja

ees ja karjus tema peale; kostja süüdistas hagejat seksuaalses ahistamises ja blokeeris hagejale

väljapääsu liftist; kostja halvustas 29.04.2023 hageja tütart.

Kostja tegevus põhjustas hagejale ebameeldivaid üleelamisi, kahjustas tema mainet, hageja pidi

tööandjale ja kolleegidele kostja väidetega seotud asjaolusid selgitama. Lisaks viidi hageja üle

osalise koormusega töökohale. Hageja palus kohtul mõista kostjalt välja mittevaralise kahju

hüvitise kohtu äranägemisel ja viivise hüvitiselt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.

Kostja tegevuse tõttu pöördus hageja oma õiguste kaitseks õigusbüroo poole, kandes

kohtueelseid õigusabikulusid 780 eurot. Hageja palus kohtul mõista kostjalt välja kahjuhüvitise

780 eurot ja viivise hüvitiselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi

esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.

Kostja koostas ja edastas hageja tööandjale vaidlusaluse kirja. Kirja saatmist ei saa pidada

andmete avaldamiseks. Kostja väitel saatis ta kirja sellepärast, et tundis vajadust juhtida TLT

tähelepanu asjaolule, et hageja võib alkoholi tarbimise tõttu seada tööülesannete täitmisel ohtu

kolmandate isikute elu ja tervise. Kirjas esitatud andmed on tõesed. Kostjal oli õigustatud põhjus

andmeid avaldada. Kui kostja sai kätte hageja nõudekirja andmete ümberlükkamiseks, lükkas ta

kiirustades TLT ees vaidlusaluses kirjas esitatud andmed ümber. Hilisemas vastuses hagejale

tühistas kostja andmete ümberlükkamise. Hageja ei ole tõendanud, kas ja kui paljud inimesed on

vaidlusaluse kirjaga tutvunud.

MAAKOHTU OTSUS JA PÕHJENDUSED

3. Maakohus rahuldas 02.02.2024 otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks

välja mittevaralise kahju hüvitise 360 eurot ja varalise kahju hüvitise 360 eurot. Maakohus jättis

hageja tasutud riigilõivu 420 eurot kostja kanda, mõistis kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulud 420 eurot ja viivise hüvitiselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Ülejäänud menetluskulud jättis maakohus

poolte endi kanda.

Maakohus tõi välja, et hageja ja kostja on naabrid, ning nende perekondade suhted on

pikaajaliselt olnud konfliktsed. Kostja abikaasa tekitas 01.12.2022 hagejale füüsilisi vigastusi.

Kostja esitas hageja vastu süüdistuse seksuaalses ahistamises, kuid menetlus väärteoasjas

lõpetati. Hageja on kahjunõudes tuginenud eelkõige kostja poolt hageja tööandjale 10.01.2023

saadetud kirjas väljendatule, kuid kohus leidis, et kostja tegevuse hindamisel tuleb arvesse võtta

poolte vahelist pikaajalist isiklikku ja perekondlikku ebakõla.

10.01.2023 kirja saatmist kostja poolt saab pidada andmete avaldamiseks. Kostja väitis

10.01.2023 kirjas, et hageja tarbib liigselt alkoholi, hagejat on kodeeritud alkoholi liigtarbimise

vastu, hageja viibib pidevalt avalikes kohtades joobes olekus ning tal on meeleolu- ja

mäluhäired; samuti, et hageja on alkoholi liigtarbimise tõttu võtnud haiguslehe ning ta ei tohi

raskusi tõsta. Tegemist on faktiväidetega, mille tõesust saab kontrollida. Oluline ei ole, kas

kostja kirja ning hageja tervisekontrolli suunamise vahel esineb põhjuslik seos.

Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et hagejat on varem nähtud avalikes kohtades alkoholijoobes.

Tõendatud ei ole aga, et hagejal on alkoholisõltuvus või et ta oleks tööülesandeid alkoholijoobes

täitnud. Kostja ei ole ka tõendanud, et ta kontrollis piisava hoolsusega faktiväiteid hageja

alkoholi liigtarbimise ning mälu- ja meeleoluhäirete kohta. Tunnistajate ütlustest nähtub, et nad

on alkoholi tarbimist küll näinud, kuid mitte viimastel aastatel. Samuti on nad üksnes kuulnud

kolmandatelt isikutelt, et hagejat on alkoholi liigtarbimise vastu kodeeritud, mistõttu põhineb

nende väidetav teadmine kuulujuttudel. Arvestades kõiki asjaolusid, mõistis kohus kostjalt

hageja kasuks välja hüvitise 360 eurot.

Hagejale osutati kohtueelselt õigusabi 6,5 tundi tunnihinnaga 120 eurot ja hageja maksis

õigusabi eest 780 eurot. Kohus leidis, et ajakulu on liiga suur. Mõistlikuks ajakuluks saab pidada

kolme tundi ja hageja mõistlikud kohtueelsed õigusabikulud on 360 eurot.

Menetluskulude jaotuse kohta märkis kohus, et tegemist on pikaajalise naabrite vahelise

konfliktiga, milles on kaks osapoolt. Mõlemad pooled on panustanud konflikti eskaleerumisse,

mistõttu on õiglane jätta menetluskulud valdavas osas poolte endi kanda. Kostjalt tuleb hageja

kasuks välja mõista riigilõiv 420 eurot.

POOLTE SEISUKOHAD

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles

maakohus hagi rahuldas ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus

kostja jätta hageja kanda.

Maakohus ei ole lahendanud kostja 16.01.2024 taotlust kohtuistungi protokolli parandamiseks.

Seetõttu on protokollis ebaõigesti kajastatud istungil üle kuulatud tunnistaja Y ütlused.

Maakohus hindas ebaõigesti tõendeid ja rikkus selgitamiskohustust. Kohus rikkus

materiaalõigust, kuna ei arvestanud, et kostja teos puudus tahtlus. Deliktiline vastutus eeldab, et

kahju tekitatakse süüliselt. Süü vormiks võib olla tahtlus või hooletus. Kannatanu peab

tõendama, et kahju tekitaja on käitunud süüliselt. Hageja ei ole kostja tahtlust tõendanud. Kostja

ei ole pahatahtlikult käitunud.

Ekslik on maakohtu seisukoht, et kirja saatmist TLT-le saab käsitleda andmete avaldamisena

piiramatule isikute ringile. Kiri oli suunatud personalitöötajale ning kostja ei saanud mõjutada,

kas ja kellele adressaat kirja edasi saadab. Tegemist ei olnud avalikkusele suunatud kirjaga.

Maakohus arvestas lisaks TLT-le kirja saatmisele ka muid pooltevahelisi konfliktseid olukordi

(nt juhtum liftis). Sellega väljus kohus asja arutamise piiridest.

Kohus ei arvestanud kostja tunnistajate ütlusi, põhjendades seda väitega, et nende teadmine

tugineb kuulujuttudele. Kostja tunnistajad kirjeldasid sündmusi, mida nad nägid pealt, mistõttu

pidanuks maakohus nende ütlusi arvestama. Samal ajal tugines maakohus hageja tunnistajate

seletustele, kuigi need on ebausaldusväärsed, sest tunnistajad on hageja perekonnaliikmed.

Hageja taotletud tunnistaja Y kirjeldas istungil asjaolusid, mille kohta ei olnud tunnistaja

ülekuulamist taotletud. Kohus ei analüüsinud kostja esitatud tõendeid ega põhjendanud, miks ta

neid ei arvesta.

Mittevaralise kahju juures arvestas kohus, et kostja lükkas kirjas avaldatud andmed ümber.

Lisaks võttis kohus arvesse, et tegemist on naabrite vahelise pikaajalise tüliga. Kohus nimetas

kostja tegevust pealekaebamiseks, mida ta pidas taunitavaks tegevuseks. Kostja leidis, et

tegemist ei olnud pealekaebamisega, vaid tsiviilkohustuse täitmisega. Kostja teavitas tööandjat

hageja käitumisest eesmärgiga vältida võimalikke õnnetusi. Kostja tegevus ei olnud

õigusvastane. Varalise kahju suurus on põhjendamatult suur. Kostja hinnangul ei ole tema TLT-

le saadetud kiri hagejale kahju tekitanud.

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud

palus hageja jätta kostja kanda.

6. Hageja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega

kohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda. Hageja palub teha uue

otsuse, millega hagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja õiglane mittevaralise kahju

hüvitis kohtu äranägemisel ning varalise kahju hüvitis 780 eurot. Samuti palub hageja mõista

kostjalt välja viivise hüvitistelt seaduses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude

täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Ebaõige on kohtu järeldus, et hageja ja kostja perekondade suhted on olnud pikaajaliselt

konfliktsed; esitatud tõendid seda ei kinnita. Tunnistaja Y ütlused kinnitavad, et perekondade

vahel ei ole konflikte olnud.

Maakohus mõistis välja põhjendamatult väikese mittevaralise kahju hüvitise. Kohus jättis

arvestamata, et mittevaralise kahju nõudes tugines hageja lisaks TLT-le kirja saatmisele ka

muudele kostja tegudele. Kohus käsitles kostja õigusvastase teona vaid kirja saatmist ja jättis

tähelepanuta kostja muud teod. Kohus vähendas kahjuhüvitise suurust põhjusel, et kostja on

pensionär, ehkki kostja ei ole sellele asjaolule tuginenud. Kohus viitas pikaajalisele

pooltevahelisele konfliktile, kuid otsusest ei nähtu, milliste tõendite alusel kohus sellise asjaolu

tuvastas. Maakohus ei ole piisavalt põhjendanud, miks ta jättis hageja varalise kahju nõude

ligikaudu poole ulatuses rahuldamata.

Maakohus ei lahendanud hageja nõuet mõista kostjalt välja seadusjärgne viivis mittevaralise ja

varalise kahju hüvitistelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.

7. Kostja vaidles vastuapellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu

otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja on

vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles kohus hagi rahuldas. Hageja on vaidlustanud

maakohtu otsuse osas, milles kohus ei mõistnud kotjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju

hüvitist suuremas summas kui 360 eurot ja varalise kahju hüvitist suuremas summas kui 360

eurot, ning samuti osas, milles kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus

kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust vaidlustatud ulatuses.

9. Kaebuste lahendamisel võtab ringkonnakohus aluseks maakohtu poolt menetlusnorme

rikkumata tuvastatud asjaolud (TsMS § 652 lg 1 p 1):



hageja töötab bussijuhina TLT-s;



hageja ja kostja on naabrid;



kostja esitas hageja vastu seksuaalse ahistamise süüdistuse, väärteomenetlus lõpetati;



kostja saatis 10.01.2023 hageja tööandjale e-kirja, milles tõi välja erinevaid väiteid hageja

kohta;



kostja lükkas TLT-le 09.05.2023 saadetud kirjas ümber varem avaldatud andmed.

10. Esmalt lahendab ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebuse. Kohus jätab kostja

apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kostja väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks osas,

millega kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 360 eurot ja

varalise kahju hüvitise 360 eurot (TsMS § 657 lg 1 p 1). Vastuseks kaebuse väidetele märgib

kohus järgmist.

11. Kostja väidab, et maakohus ei lahendanud tema 16.01.2024 taotlust protokolli parandamiseks

(kostja 04.03.2024 apellatsioonkaebuse p 3.1; dtl 199–203). Asja materjalidest nähtuvalt esitas

kostja 16.01.2024 taotluse parandada 08.01.2024 kohtuistungi protokolli tunnistaja Y ütluste

osas (dtl 181-182). Ringkonnakohus märgib, et maakohus ei ole kostja taotlust lahendanud.

Maakohus kuulas 08.01.2024 istungil tunnistajana üle Y. Protokollile vastuväidete esitamist ja

protokolli parandamist reguleerib TsMS § 53. Viidatud sätte lg 1 teine lause näeb ette, et

protokolli tehakse parandused asjaomase isiku vastuväite alusel, kui kohus sellega nõustub.

TsMS § 53 lg 2 esimese lause järgi on menetlusosalisel õigus tutvuda protokolliga ja esitada

taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest.

Riigikohus on selgitanud, et TsMS § 53 lg 1 teise lause on eriregulatsioon sama sätte lg 2 suhtes,

mis võimaldab tunnistaja ütlusi parandada üksnes tunnistajal endal. Menetlusosalised võivad

TsMS § 53 lg 2 järgi taotleda protokolli parandamist muus osas kui tunnistajate ütluste sisu osas

(RKTKo 22.11.2011, 3-2-1-113-11, p 74). Kuigi maakohus ei ole kostja 16.01.2024 taotlust

lahendanud, ei ole tegemist olulise menetlusnormi rikkumisega, sest kostjal ei olnud õigust

taotleda istungi protokolli parandamist tunnistaja ütluste osas ning kohus pidanuks kostja

taotluse igal juhul rahuldamata jätma. Kostja taotluse lahendamata jätmine ei põhjustanud

ebaõiget lahendit. Maakohus ei ole lahendi tegemisel tuginenud tunnistaja ütlustele selles osas,

mis kostja hinnangul on protokollitud ebaõigesti.

12. Kostja väidab, et maakohus on rikkunud materiaalõigust, sest kohus ei arvestanud, et kostja

tegu ei olnud tahtlik, ning hageja ei ole tõendanud kostja tahtlust (kostja 04.03.2024

apellatsioonkaebuse p 3.2; dtl 199–203). Kostja etteheide on alusetu.

12.1.

Deliktilise üldvastutuse elementideks on objektiivne teokoosseis (tegu, kahjulik tagajärg

(kahju), põhjuslik seos teo ja kahjuliku tagajärje vahel), õigusvastasus ja süü. Seaduse kohaselt

eeldatakse, et objektiivse teokoosseisu tunnustele vastav õigusvastane tegu on süüline, st et

sellise teo toimepanemisel esines väline (objektiivne) hooletus (VÕS IV komm (2020), § 1043

komm. 3.2 ja 3.5). Riigikohus on selgitanud, et delikti üldkoosseisul põhineva nõude

maksmapanekuks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju

vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et kostja põhjustas talle õigusvastaselt

kahju, vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise (RKTKo 25.04.2007, 3-2-1-30-

07, p 10; 30.10.2013, 3-2-1-106-13, p 29). Teatud juhtudel peab hageja delikti üldkoosseisul

põhineva nõude maksmapanekuks tõendama ka seda, et kostja on põhjustanud õigusvastase

kahju tahtlikult (VÕS § 104 lg 5), nt siis, kui kannatanu väidab, et kahju tekitaja on põhjustanud

kahju heade kommete vastase käitumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 8; RKTKo 12.12.2016, 3-2-1-

132-16, p 16; 06.06.2018, 2-16-14655/24, p 13.3) või siis, kui kannatanu heidab kahju tekitajale

ette kahju tekitamist seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega ja vastava kaitsenormi

koosseis sisaldab tahtlust (VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3; VÕS IV komm (2020), § 1045 komm.

3.8).

12.2.

Maakohus on tuvastanud, et kostja saatis hageja tööandjale e-kirja, mis sisaldas ebaõigeid

andmeid hageja kohta. Maakohus leidis, et kostja täitis oma tegevusega VÕS § 1045 lg 1 p 4

koosseisu. Viidatud säte ei näe vastutuse eeldusena ette kahju tekitaja tahtlust; vastutusele

võtmisest piisab hooletusest, mille olemasolu eeldatakse. Hageja ei pidanud kostja vastusele

võtmiseks VÕS § 1045 lg 1 p 4 alusel tõendama, et kostja põhjustas õigusvastase kahju

tahtlikult. Samuti ei olnud maakohtul kohustust kostja tahtlust tuvastada. Kostja ülesanne

maakohtus oli tõendada, et ta ei ole kahju tekitamises (hooletusest) süüdi. Kostjat on

kohtumenetluses esindanud vandeadvokaat, kes pidi kostja tõendamiskoormisest teadlik olema.

Kostja ei ole maakohtus tõendanud süü puudumist (VÕS § 1050 lg-d 1 ja 2, § 1052). Kostja ei

ole süü puudumisele viitavaid asjaolusid esitanud ka apellatsioonkaebuses.

13. Kostja vaidlustab maakohtu järeldust, et kirja saatmist hageja tööandjale saab pidada andmete

avaldamiseks piiramatu arvuga isikute ringile. Kostja märgib, et tema kiri oli saadetud ühele e-

posti aadressile, mida haldab personalitöötaja, ning tema ei saanud kuidagi mõjutada, kas ja

kellele personalitöötaja kirja edasi saadab (kostja 04.03.2024 apellatsioonkaebuse p 3.3; dtl 199–

203). Koosmõjus maakohtus esitatud vastuväidetega (kostja 08.08.2023 menetlusdokumendi p-d

2.2 ja 2.8; dtl 76–82) mõistab kohus kostja väidet selliselt, et kirja saatmine hageja tööandjale ei

kujuta endast andmete avaldamist VÕS § 1047 mõttes.

13.1.

Andmete avaldamine VÕS § 1047 ja § 1046 tähenduses on andmete kolmandatele

isikutele teatavaks tegemine ning avaldaja on isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed

teatavaks (vt nt RKTKo 25.09.2013, 3-2-1-80-13, p 40; 19.03.2019, 2-17-17140, p 11). Senises

praktikas on Riigikohus pidanud avaldamiseks nii kommentaaride kättesaadavaks tegemist

piiramatu arvuga isikute ringile (avalikkusele; RKTKo 10.06.2009, 3-2-1-43-09, p 14) kui ka

ühe isiku poolt ebaõigete andmete ja/või ebakohaste väärtushinnangute avaldamist teisele isikule

(RKTKo 25.09.2013, 3-2-1-80-13, p 40), sh meediaväljaandele (RKTKo 21.12.2005, 3-2-1-

95-05, p 25; 09.01.2013, 3-2-1-166-12, p 13). Avaldamiseks on loetud ka andmeid sisaldava e-

kirja saatmist konkreetsetele isikutele (RKTKo 13.04.2007, 3-2-1-5-07; HMKo 22.06.2021,

2-23-14933). Seega on andmete avaldamisega tegemist ka siis, kui neid avaldatakse vaid ühele

kolmandale isikule (s.o isikule, kes pole avaldaja ega see isik, kelle kohta avaldatu käib). Siinses

asjas puudub vaidlus, et kostja saatis hageja kohta ebaõigeid andmeid sisaldava kirja TLT

personalitöötaja e-posti aadressile. Sellega on kostja andmed avaldanud VÕS § 1047 tähenduses.

Andmete avaldamise kui faktilise asjaolu seisukohalt ei ole oluline, kui suure arvuga isikute

ringile on andmed avaldatud. Teabega tutvunud isikute arv võib olla oluline nt andmete

avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju suuruse hindamisel.

14. Kostja märgib, et maakohus ei ole otsuses arvestanud kostja tunnistajate ütlusi ning on

rajanud otsuse hageja tunnistajate seletusele, mida ei tohtinuks arvestada, kuna tegemist on

hageja perekonnaliikmetega. Ringkonnakohus leiab, et kostja etteheide on alusetu.

14.1.

Maakohus on tuvastanud, et kostja 10.01.2023 e-kiri TLT-le sisaldab järgmisi

faktiväiteid: hageja tarbib liigselt alkoholi, hagejat on kodeeritud alkoholi liigtarbimise vastu,

hageja viibib pidevalt avalikes kohtades joobes olekus ning tal esineb meeleolu- ja mäluhäireid,

hageja on alkoholi liigtarbimise tõttu võtnud haiguslehe ning ta ei tohi raskusi tõsta. Kumbki

pool ei ole maakohtu tuvastatud asjaolusid vaidlustanud ning ringkonnakohus võtab need aluseks

kaebuse lahendamisel (TsMS § 651 lg 1). Kuna väited kahjustavad hageja mainet, pidi kostja

tõendama, et andmed vastavad tõele.

14.2.

Maakohus on põhjendatult lugenud kostja tunnistajate W ja C ütlustega tõendatuks, et

hagejat on nähtud varem avalikes kohtades alkoholijoobes. Q selgitas, et ta nägi hagejat enne

2023. a mitu korda purjus, nt trepikoja ees või poes (08.01.2024 kohtuistungi protokoll; dtl 136–

163). C avaldas, et ta nägi hagejat purjus üks kuni kolm aastat tagasi; lisaks nägi ta hagejat

purjus üle 20 aasta tagasi, kui mõlemad töötasid sadamas (08.01.2024 kohtuistungi protokoll, dtl

136–163).

14.3.

Maakohus on põhjendatult leidnud, et tõendamata on vaidlusaluses kirjas sisalduv väide,

et hagejat on kodeeritud alkoholi liigtarbimise vastu. Mainitud väidet soovis kostja tõendada

tunnistaja C ütlustega (kostja 08.08.2023 menetlusdokumendi p III; dtl 76–81). C selgitas, et ta

kuulis 2015. a või 2016. a tuttavatelt, et hagejat on kodeeritud alkoholisõltuvuse vastu

(08.01.2024 kohtuistungi protokoll; dtl 136–163). Ringkonnakohus märgib, et C ei ole

vaidlusalust asjaolu tajunud, ta on sellest kuulnud kolmandatelt isikutelt. Seejuures ei ole teada,

kes need kolmandad isikud olid, kuidas nad said asjaolust teada ning mida nad täpselt

tunnistajale avaldasid. Seetõttu ei ole tunnistaja ütlused selles osas usaldusväärsed ja maakohus

jättis need põhjendatult arvestamata.

14.4.

Kostja ei ole esitanud tõendeid 10.01.2023 e-kirjas sisalduvate muude väidete

kinnitamiseks. Kostja etteheide, et kohus ei ole otsuse tegemisel kostja tõendeid arvestanud, on

põhjendamatu. Maakohus on poolte esitatud tõendeid piisavalt käsitlenud. Maakohus ei

eelistanud hageja tunnistajate ütlusi kostja tunnistajate ütlustele, vaid hindas tõendeid kogumis.

14.5.

Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et tunnistaja Y andis 08.01.2024 kohtuistungil ütlusi

asjaolude kohta, mille osas ei taotlenud hageja tema ülekuulamist. Maakohus tõi otsuses välja Y

ütlused, mille järgi ei ole hageja üle aasta alkoholi tarvitanud, hagejal ei ole mäluhäireid, teda ei

ole alkoholisõltuvuse vastu kodeeritud. Hageja ei taotlenud tunnistaja ülekuulamist nende

asjaolude kohta (hageja 13.10.2023 menetlusdokumendi p 4.1; dtl 91–97). Maakohus rikkus

menetlusnormi, kui ta arvestas otsuses tunnistaja ütlusi osas, milles ei taotletud tema

ülekuulamist. Samas ei ole tegemist olulise menetlusnormi rikkumisega, sest see ei mõjutanud

vaidluse lõpptulemust.

15. Kostja märgib, et ta saatis hageja tööandjale kirja selleks, et täita tsiviilkohustust ja vältida

võimalike õnnetuste tekkimist (kostja 04.03.2024 apellatsioonkaebuse p-d 3.2 ja 3.8; dtl 199–

203). Juba maakohtus selgitas kostja, et tal oli õigus andmed avaldada, sest hageja töötab

bussijuhina, ta vastutab igapäevaselt inimeste tervise ja elu eest, ning hageja tähelepanematus

võib põhjustada soovimatuid tagajärgi (kostja 08.08.2023 menetlusdokumendi p 2.6; dtl 76–81).

Seetõttu leiab kostja, et kirja saatmine hageja tööandjale ei olnud õigusvastane.

15.1.

Maakohus leidis, et kostja ei ole tõendanud, et ta on piisava hoolsusega kontrollinud

faktiväidet hageja alkoholi liigtarbimise ning mälu- ja meeleoluhäirete kohta. Seega tuvastas

maakohus, et väite avaldamine oli õigusvastane VÕS § 1047 lg 3 järgi. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu seisukohaga. Ringkonnakohus täiendab põhjendusi kostja tegevuse õigusvastasuse

osas järgmiselt. Kostja ei ole tõendanud, et kirjas avaldatud faktiväited vastavad tõele ega ka

seda, et ta oleks avaldatud andmeid kontrollinud põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise

raskusele. Seega on kostja tegevus õigusvastane VÕS § 1047 lg-te 1 ja 2 järgi. Kostja sõnul oli

tal õigus andmeid TLT-le avaldada, sest hageja töötab bussijuhina ja alkoholi tarbimise tõttu

võib hageja tööülesannete täitmisel põhjustada kolmandatele. Kohus leiab, et isikul võib olla

õigus teavitada tööandjat töötaja alkoholi tarvitamisest juhul, kui esineb oht, et töötaja võib

alkoholijoobes asuda tööülesandeid täitma. Praegu on tõendatud, et hagejat on varem nähtud

purjus, kuid asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks täitnud bussijuhi tööülesandeid

alkoholijoobes või et esineks reaalne oht, et hageja võib alkoholijoobes tööle asuda. Seejuures

peab vastav oht olema reaalne ja ajaliselt mõistlikult seotud andmete avaldamise hetkega.

Seetõttu ei ole piisav tunnistaja C seletus, et ta nägi hagejat purjus üle 20 aasta tagasi, kui

mõlemad töötasid sadamas (08.01.2024 kohtuistungi protokoll; dtl 136–163). Kostja kiri sisaldab

mitmeid ebaõigeid ja hageja mainet kahjustavaid väiteid. Kirja saatmisega on kostja hageja

õigusi ulatuslikult rikkunud. Kostja tegevus on õigusvastane ka VÕS § 1046 alusel. Kostja ei ole

tõendanud, et kahju tekitamine ei ole õigusvastane VÕS § 1045 lg 2 p-de 1–4 alusel.

16. Kostja märgib, et maakohus on väljunud tsiviilasja piiridest, sest kohus on lisaks TLT-le kirja

saatmisele arvestanud poolte vahel varem toimunud konflikti (vahejuhtum liftis) ning

pooltevahelist isiklikku ja perekondlikku ebakõla. Ringkonnakohus leiab, et kostja etteheide on

alusetu.

16.1.

Maakohus on otsuses märkinud, et hageja on varalise ja mittevaralise kahju nõudes

tuginenud eelkõige kostja poolt hageja tööandjale saadetud kirjas avaldatud andmetele, kuid

kostja tegevuse hindamisel tuleb kohtu hinnangul arvestada just poolte pikaajalist isiklikku ja

perekondlikku ebakõla. Ringkonnakohus märgib, et hageja tugines maakohtus oma nõuetes mitte

üksnes kirja saatmisele, vaid ka muudele kostja tegudele, nt kostja ähvardas hagejat, kostja näitas

hagejale ebaviisakat žesti jne (11.07.2023 hagiavalduse lk-d 4-5, dtl 2–15; hageja 13.10.2023

menetlusdokumendi p 1, dtl 91–97). Seega oli maakohtul õigus arvestada lisaks TLT-le kirja

saatmisele ka muid kostja tegusid. Alusetu on kostja väide, et nagu oleks maakohus pidanud

vaidluse lahendamisel arvestama üksnes hageja tööandjale kirja saatmist.

17. Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et pole oluline, kas hageja korduvasse

tervisekontrolli suunamise ja TLT-le saadetud kirja vahel esineb põhjuslik seos. Maakohus

märkis, et ei ole selge, kas hageja kutsuti täiendavasse tervisekontrolli kostja e-kirja tõttu.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. Hageja märkis hagis, et ta suunati

tervisekontrolli 2022. a detsembris ja kostja saatis tööandjale kirja 10.01.2023. Seega ei saanud

kirja edastamine põhjustada hageja tervisekontrolli suunamist. Praegu ei ole vaja hinnata, kas

nimetatud sündmuste vahel esineb põhjuslik seos, kuna hageja ei ole esitanud nõudeid seoses

tervisekontrolli suunamisega.

18. Järgnevalt lahendab ringkonnakohus hageja vastuapellatsioonkaebuse. Kohus rahuldab

hageja vastuapellatsioonkaebuse ja tühistab maakohtu otsuse osas, milles maakohus ei mõistnud

kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitist suuremas summas kui 360 eurot ja

varalise kahju hüvitist suuremas summas kui 360 eurot, ning menetluskulude jaotuse ja

kindlaksmääramise osas. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse (TsMS § 657 lg 1 p 2).

19. Hageja väidab vastuapellatsioonkaebuses, et maakohus rikkus menetlusnormi, jättes osa

hageja poolt kostjale etteheidetud õigusvastaseid tegusid arvestamata. Ringkonnakohus nõustub

hageja väitega. Kohus märgib, et hageja palus maakohtul mõista kostjalt välja mittevaralise

kahju hüvitise tuginedes järgmistele asjaoludele: 1) kostja saatis hageja tööandjale e-kirja

ebaõigete andmetega, 2) kostja pani hageja suhtes toime järgmiseid tegusid (11.07.2023

hagiavaldus, dtl 2–15; hageja 13.10.2023 menetlusdokumendi p 1, dtl 91–97):

19.1.

Kostja ähvardas hagejat halvustava kompromiteeriva materjali kogumisega, kui hageja ei

võta tagasi politseile kostja abikaasa vastu esitatud avaldust.

19.2.

Kostja seadis endale eesmärgiks jätta hageja tööst ilma.

19.3.

Kostja esitas hageja kohta alusetu kuriteoteate väidetava seksuaalse ahistamise kohta.

19.4.

Kostja näitas 06.05.2023 hagejale keskmist sõrme.

19.5.

Kostja ootas 20.06.2023 hagejat trepikoja ees ning hakkas hagejat nähes karjuma: „Noh

mis? Mu mees peksis sind ära, vähe? Mina annan sulle minu mehe eest ise peksa, saan sind

kätte“.

19.6.

Kui hageja ja kostja sõitsid 2023. a augustis liftis, hakkas kostja hageja peale karjuma:

„Kahju, et mu abikaasa pole sind ära tapnud, ma ise saaksin sind tappa oma mehe eest!“ Lisaks

takistas kostja hagejal liftist väljumas süüdistades hagejat 30 aasta jooksul toimepandud

seksuaalses ahistamises.

19.7.

Kostja ütles 29.04.2023 hageja tütrele Y , et ta on „lits“ ja et kostja abikaasa „pidi hageja

seal surnuks lööma, väga kahju et tema ei ole seda teinud“.

20. Maakohus tõi otsuses välja, et pooled on naabrid ja nende suhted on konfliktsed: nt kostja

abikaasa põhjustas 01.12.2022 hagejale füüsilisi vigastusi, kostja esitas hageja vastu seksuaalse

ahistamise süüdistuse. Samas märkis maakohus, et hageja tugines varalise ja mittevaralise kahju

nõudes eelkõige kostja poolt hageja tööandjale saadetud kirjas väljendatule, kuid kohtu

hinnangul tuleb kostja tegevuse hindamisel võtta arvesse just poolte vahelist pikaajalist isiklikku

ja perekondlikku ebakõla. Mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestas maakohus, et

tegemist on naabrite vahelise pikaajalise tüliga, millel on kaks osapoolt. Vastastikused

väärteokaebused ja isiklikud solvangud, millest tunnistajad rääkisid, näitavad, et konflikt on

isiklik ja pikaajaline. Hageja poolt kostjale etteheidetud tegudest viitas maakohus üksnes sellele,

et kostja esitas hageja vastu seksuaalse ahistamise süüdistuse ning menetlus asjas lõpetati.

21. Ringkonnakohus märgib, et maakohtus esitatud materjalidest ei nähtu, et hageja oleks kostja

tegusid (st kirja saatmist ja muid toiminguid) järjestanud. Hageja luges kirja saatmist ja kostja

muid tegusid õigusvastaseks tegevuseks, ta omistas kirja saatmisele ja kostja muudele tegudele

sama kaalu ja palus mõista kostjalt välja hüvitise nii kirja saatmist kui ka kostja muid tegusid

arvestades. Maakohtu otsusest aga ei nähtu, et kohus oleks lisaks kirja saatmisele ja hageja vastu

süüdistuse esitamisele arvestanud ka muid kostja tegusid. Riigikohus on selgitanud, et kohtul

tuleb TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 järgi põhjendada, miks ta menetlusosaliste esiletoodud

asjaolusid kaalumisel ei arvesta või miks ta ei saa esiletoodud asjaoludel teha menetlusosaliste

soovitud järeldust (RKTKm 07.04.2021, 2-18-15391/41, p 16). Kohus ei saa jätta poolte väiteid

põhjendamatult kõrvale, vaid peab otsust tehes ütlema, millise järelduse ta esitatud faktide kohta

tõendeid hinnates teeb, seletades, miks ühel või teisel asjaolul ei ole asja lahendamisel tähtsust

(RKTKo 19.06.2019, 2-13-57327/133, p 16.3). Poole väidetele vastamata jätmine on

menetlusnormi rikkumine (RKTKo 15.10.2025, 2-21-16822/84, p 16). Maakohus rikkus oluliselt

menetlusnorme (TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8), jättes suure osa hageja väidetest kostja tegude

kohta käsitlemata. Ringkonnakohtul on võimalik rikkumine kõrvaldada.

22. Ringkonnakohus loeb otsuse p-des 19.1-19.2 ja 19.4–19.7 märgitud kostja teod tuvastatuks.

Kohus arvestab, et kostja ei ole viidatud tegude toimepanemist vaidlustanud. Lisaks on hageja

esitanud tõendid oma väidete kinnitamiseks. Tunnistaja Y selgitas 08.01.2023 istungil, et

01.12.2022 õhtul, pärast seda, kui kostja abikaasa oli hagejale kallale läinud, helistas kostja

tunnistajale ja uuris, kas nad on esitanud politseile avalduse. Tunnistaja vastas, et avaldus on

esitatud, mille peale kosja ütles: „võtke avaldus tagasi“, lisades, et ta hakkab korjama

kompromiteerivat materjali ning kui ta vajutab ühe sõrmega nuppu arvutis, saadab selle

politseisse. Tunnistaja väitel leidis 03.12.2023 aset veel üks juhtum: tunnistaja ja hageja kohtasid

maja nurga peal kostjat, kes ütles, et hageja vigastused on paranenud ja et hageja võib bussiga

hüvasti jätta, enam ta sellega töötada ei saa (08.01.2024 kohtuistungi protokoll, ajamärk

00:17:33–00:20.27, dtl 136-163). Tunnistaja Y ütlused tõendavad, et kostja ähvardas hagejat

kompromiteerivate materjalide kogumisega juhul, kui hageja ei võta tagasi politseile kostja

abikaasa vastu esitatud avaldust.

Tunnistaja Y selgitas 08.01.2023 istungil, et kui tema ja hageja väljusid 06.05 maja trepikojast,

nägid nad möödasõitvat autot, milles istus kostja, kes näitas neile keskmist sõrme (08.01.2024

kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:25:23, dtl 136–163). Tunnistaja Y andis 08.01.2023 istungil

ütlusi ka 20.06.2023 vahejuhtumi kohta, kuid selles osas ringkonnakohus tunnistaja seletusi ei

arvesta, sest hageja ei taotlenud tunnistaja ülekuulamist selle episoodi kohta (vt hageja

13.10.2023 menetlusdokumendi p 4.1, dtl 91–97).

Tunnistaja A. P.C avaldas 08.01.2023 istungil, et ta kohtas 29.04.2023 kostjat, kes ütles, et oleks

parem, kui kostja abikaasa oleks hageja ära tapnud (08.01.2024 kohtuistungi protokoll, ajamärk

00:56:16, dtl 136–163). Ringkonnakohus leiab, et kuigi tunnistajad Y ja A. P.C on vastavalt

hageja abikaasa ja tütar, on nende ütlused usaldusväärsed. Nad andsid seletusi vande all, ütlused

olid järjekindlad ja ilma vastuoludeta.

23. Hageja heidab kostjale ette alusetu kuriteoteate esitamist seksuaalse ahistamise kohta (otsuse

p 19.3). Kostja on hagivastuses väitnud, et ta ei ole kuriteoteates märgitud asjaolusid välja

mõelnud. Kostja väitel leidis konkreetne tegu aset, kuid tunnistajate puudumise tõttu

kriminaalmenetlus lõpetati (kostja 08.08.2023 menetlusdokumendi p 2.12; dtl 76–80). Seega

vaidlustas kostja hageja väite alusetu kuriteoteate esitamise kohta ja hagejal oli kohustus oma

väidet tõendada (TsMS § 230 lg 1 ls 1). Maakohus märkis otsuses, et väärteomenetluse

lõpetamise määrusest nähtub, et kostja esitas hageja vastu seksuaalse ahistamise süüdistuse ning

menetlus lõpetati. Maakohus ei ole aga käsitlenud kostja vastuväidet kuriteoteate alusetuse kohta

ega võtnud seisukohta, kas kuriteoteate esitamine oli alusetu või põhjendatud. Jättes kostja

vastuväite käsitlemata, rikkus maakohus menetlusnorme (TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8).

Ringkonnakohus saab maakohtu vea parandada.

Väite kinnitamiseks esitas hageja Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 03.03.2023 määruse

väärteomenetluse lõpetamise kohta. Määruse järgi lähenes hageja kostjale 15.05.2022–

15.06.2022 ja haaras teda ootamatult ja tahtevastaselt intiimpiirkonnast. Kohtuväline menetleja

küsitles hagejat ja kostjat, kes andsid vastuolulisi ütlusi. Kriminaalmenetluse seadustiku § 7 lg 3

näeb ette, et kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava

süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Määruses selgitatakse, et kuivõrd tegemist on sõna sõna

vastu olukorraga ning tõendamise seisukohalt ei ole võimalik juhtunu asjaolusid tuvastada, tuleb

menetlus väärteoasjas lõpetada väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel, mis sätestab, et

alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused (dtl 23-24).

Kohus leiab, et PPA 03.03.2023 määrus ei tõenda seda, et kostja esitas alusetu kuriteoteate.

Kohtuväline menetleja lõpetas väärteomenetluse sellepärast, et tegemist oli sõna sõna vastu

olukorraga, mistõttu ei olnud võimalik tegelikult aset leidnud asjaolusid tuvastada. PPA määrus

ei tõenda, et kostja kuriteoteade oli alusetu. Hageja ei ole tõendanud, et kostja esitas alusetu

kuriteoteate väidetava seksuaalse ahistamise kohta. Seetõttu pole vaja kostja tegu (alusetu

kuriteoteate esitamine, otsuse p 19.3) täiendavalt käsitleda.

24. Järgnevalt annab kohus õigusliku hinnangu otsuse p-des 19.1-19.2 ja 19.4–19.7 märgitud

kostja tegudele. Hageja väitel on kostja tegevus õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p-de 4 ja 8 järgi

(11.07.2023 hagiavaldus, dtl 2–14; hageja 13.10.2023 menetlusdokumendi p 8, dtl 91–97; hageja

07.11.2025 menetlusdokumendi p-d 3 ja 3.1.2.5, dtl 265–271). Need sätted ei välista teineteist ja

kostja võis oma tegevusega mõlema sätte koosseisu täita. Sama teo eest ei saa kostjat

samaaegselt mõlema sätte alusel vastutusele võtta. Kui mõni kostja tegu ei vasta nt VÕS § 1045

lg 1 p 4 tunnustele, tuleb kontrollida, kas sama tegu võib olla õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 8

järgi. Ringkonnakohus märgib, et hagiavalduses pidas hageja kostja tegusid õigusvastasteks ka

VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel (11.07.2023 hagiavaldus, dtl 2–14). Kohus selgitab, et selle sätte

kohaldamiseks peab hageja tuginema konkreetsele kaitsenormile, mida kostja väidetavalt rikkus

ja tõendama rikkumise asjaolusid (VÕS IV komm (2020), § 1045, p 3.8). Siinses asjas ei ole

hageja kostja rikutud kaitsenormi välja toonud ega selle rikkumist tõendanud. Kohus märgib, et

hea usu põhimõtet sätestavad õigusnormid ei ole VÕS § 1045 lg 1 p 7 tähenduses kaitsenormid

(RKTKo 12.12.2016, 3-2-1-132-16, p 16). Seetõttu pole vaja kontrollida kostja tegevust VÕS §

1045 lg 1 p 7 järgi.

25. Ringkonnakohus kontrollib, kas kostja teod vastavad VÕS § 1045 lg 1 p 4 tunnustele. VÕS §

1045 lg 1 p 4 näeb ette, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati

kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. Kaitstavate õiguste näidisloetelu on välja toodud VÕS §

1046 lg-s 1. Need sätted kaitsevad mh isiku au, isiku õigust väärikusele ja eraelu puutumatust.

25.1.

Kohus märgib, et isiku eraelu hõlmab isiku õigust informatsioonilisele enesemääramisele;

isikul on üldjuhul õigus määrata, kas ja millist informatsiooni ta oma eraelu kohta avalikustab (vt

nt RKTKo 29.03.2017, 3-2-1-153-16, p 34; RKTKo 09.03.2022, 2-20-2032/63, p 12.1). Hagejal

on õigus määrata, kas ja millist informatsiooni ta oma eraelu kohta avalikustab. Kostja,

ähvardades hakata hageja kohta kompromiteerivaid materjale koguma, rikkus hageja eraelu

(VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046 lg 1).

25.2.

Hagiavalduses sisustas hageja kostja teo – kostja seadis eesmärgiks jätta hageja tööst ilma

– tööandjale ebaõigeid andmeid sisaldava kirja saatmise kaudu (11.07.2023 hagi, dtl 2–15).

Maakohus luges kostja nimetatud teo VÕS § 1045 lg 4 ja § 1046 alusel õigusvastaseks, sest

kostja avaldas ebaõigeid andmeid hageja kohta. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

seisukohaga. Kostja ei vastuta sama teo eest korduvalt, mistõttu ei ole vaja täiendavalt hinnata

kostja tegevust näiteks hageja eraelu rikkumise seisukohalt.

25.3.

2023. a kevadel-suvel toime pandud tegudega (kostja näitas 06.05.2023 hagejale keskmist

sõrme, kostja karjus 20.06.2023 ja 2023. a augustis hageja peale) rikkus kostja hageja väärikust,

mis kuulub eraelu kaitsevaldkonda. Kostja tegevus oli õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja §

1046 alusel.

25.4.

Kostja ütles 29.04.2023 hageja tütrele, et kostja abikaasa „pidanuks hageja surnuks

lööma“. Sellise väite avaldamisega rikkus kostja hageja väärikust. Kostja tegu on õigusvastane

VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 lg 1 alusel. Kohus leiab, et kostja ei rikkunud hageja eraelu, kui ta

nimetas hageja tütart A. P.C „litsiks“. Hageja võis küll pärast teost teadasaamist kogeda

negatiivseid emotsioone, kuid kostja tegevus oli suunatud A. P.C, mitte hageja vastu. Seetõttu on

selles episoodis kannatanuks A. P.C. Hageja tütre solvamisega ei täitnud kostja suhetes hagejaga

VÕS § 1045 lg 1p 8 koosseisu.

25.5.

Kuna kohus on tuvastanud, et kostja on eeltoodud tegudega rikkunud hageja eraelu (VÕS

§ 1045 lg 1 p 4, § 1046 lg 1), pole vaja käsitleda, kas kostja tegevus võis vastata VÕS § 1045 lg

1 p 8 tunnustele. Kostja tegevus on õigusvastane VÕS § 1046 alusel. Kohtu ette ei ole toodud

asjaolusid, mis välistaksid õigusvastasuse VÕS § 1046 lg-te 1 või 2 alusel. VÕS § 1050 lg 1 järgi

eeldatakse, et kostja tekitas kahju hooletusest. Kostja ei ole süü puudumist tõendanud (VÕS §

1050 lg 1, § 1052).

26. Kuna kostja on hagejale põhjustanud kahju ebaõigeid andmeid sisaldava kirja saatmisega kui

ka muude tegudega, tuleb mittevaralise kahju hüvitise suurust uuesti hinnata. Hageja on

vastuapellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu otsusega väljamõistetud mittevaralise kahju

hüvitise suuruse. Hageja väitel jättis maakohus osa kostja tegusid arvestama ja määras seetõttu

liiga väikese hüvitise. Riigikohus on selgitanud, et kuigi mittevaralise kahju hüvitise määramise

otsustab kohus diskretsiooni alusel, on hagejal siiski õigus vaidlustada maakohtu otsus hüvitise

ebaõiglasele suurusele tuginedes juhul, kui kohus on hüvitise määramisel oluliselt rikkunud

menetlusõiguse norme (RKTKo 26.06.2013, 3-2-1-18-13, p 22). Siinses asjas on ringkonnakohus

eelnevalt leidnud, et maakohus rikkus oluliselt menetlusnorme, jättes suures ulatuses kostja

tegusid käsitlemata. Selline rikkumine võis viia kohtu diskretsiooni ebaõige rakendamiseni.

Seetõttu on hagejal õigus vaidlustada maakohtu määratud mittevaralise kahju hüvitise suurus.

27. Kostja rikutud sätete eesmärgiks oli kaitsta hagejat mittevaralise kahju tekkimise eest (VÕS §

127 lg 2). Hagejal tekkinud kahju ja kostja rikkumise vahel esineb põhjuslik seos (VÕS § 127 lg

4). Hagejal on õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitist VÕS § 134 lg 2 alusel. Kohtupraktikas on

asutud seisukohale, et VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb isikuõiguste rikkumisest tekkinud kahju

hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta kahjustatud isikule alati mõistlik rahasumma.

Seejuures tuleb hüvitise suuruse üle otsustades arvestada VÕS § 134 lg-tes 5 ja 6 sätestatud

asjaolud (RKTKo 04.10.2017, 2-15-16007/50, p 18). Hageja palub kohtul mõista kostjalt välja

õiglase mittevaralise kahju hüvitise kohtu äranägemisel (TsMS § 366). Tekkinud mittevaralise

kahju suurust ei saa rahaliselt mõõta ja selle hüvitamiseks raha väljamõistmisel saab kohus VÕS

§ 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 alusel hüvitise suuruse määrata diskretsiooniõiguse alusel

asjaoludest lähtudes, arvestades mh rikkumise intensiivsust ja kestust (RKTKo 25.09.2013, 3-2-

1-80-13, p 20). Kohus arvestab, sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja

süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt

asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (RKTKo

18.02.2015, 3-2-1-159-14, p 16).

28. Kohus arvestab mittevaralise kahjuhüvitise määramisel järgmiseid asjaolusid:



kostja saatis hageja tööandjale e-kirja, mis sisaldas ebaõigeid andmeid hageja kohta.

Maakohus on tuvastanud, et kiri sai teatavaks mitmele juhatuse liikmele ning personaalitöötajale.

Maakohus ei ole selle asjaolu tuvastamisel eksinud ning ringkonnakohus arvestab seda. Kostja

tekitas hagejale kahju ka sellega, et ta ähvardas hakata hagejat kompromiteerivat materjali

koguma, ning 2023. a kevadel-suvel aset leidnud vahejuhtumitega. Viimati nimetatud

vahejuhtumid leidsid aset kas hageja enda või väga kitsa isikute ringi (hageja abikaasa ja tütar)

juuresolekul;



kostja ei ole kohtueelselt ega kohtumenetluses kahetsenud oma tegusid ega palunud hagejalt

vabandust. Kostja küll saatis hageja tööandjale avaldud andmeid ümberlükkava e-kirja, kuid

kostja sõnul tegi ta seda hirmust ja kiirustades pärast hageja kohtueelse nõudekirja kättesaamist

(vt kostja 08.08.2023 menetlusdokumendi p 2.9; dtl 76-82). Seega ei ole kostja oma tegevust

siiralt kahetsenud;



kostja pani teod toime ajavahemikul jaanuar–august 2023, mistõttu oli pooltevaheline

konflikt pikaajaline. Hageja etteheide maakohtule, nagu ei oleks konflikt olnud pikk, on alusetu;



ringkonnakohus arvestab, et kostja tekitas kahju hooletusest. Maakohus arvestas, et kostja on

pensionär. Hageja etteheide maakohtule kostja pensionäri staatuse arvestamise osas on alusetu.

Riigikohus on selgitanud, et kohtul on õigus, sõltumata poole taotlustest, arvestada poole

majanduslikku olukorda (RKTKo 18.02.2015, 3-2-1-159-14, p 16). Kohus arvestab, et kostja

tegevus on põhjustanud hagejale stressi;



2020.–2022. a mõistsid kohtud isiklike õiguste rikkumisel mittevaralise kahju hüvitised

vahemikus 100 eurot kuni 20 000 eurot; keskmine hüvitis oli 1502 eurot ja mediaan 500 eurot

(K. Piho jt. Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2020.–2022. aastal.

Kohtupraktika analüüs, lk 49). Hüvitise määramisel peab arvestama alates 2022. a toimunud

elukalliduse tõusu. Statistikaameti andmetel suurenes tarbijahinnaindeks alates 2023. a kuni

2024. a 13%.

Eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades peab kohus õiglaseks mittevaralise kahju hüvitiseks

800 eurot. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 360 euro suuruse hüvitise.

Ringkonnakohus mõistab kostjalt täiendavalt välja 440 eurot. Kostja on kohustatud maksma

hagejale hüvitist kokku 800 eurot.

29. Hageja on vastuapellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis

osaliselt rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja kohtueelsed õigusabikulud. Hageja

väitel on maakohus alusetult kohaldanud nõude lahendamisel diskretsiooniõigust.

29.1.

Ringkonnakohus märgib, et kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist tsiviilprotsessiõigus

ei reguleeri. Seetõttu saab nende hüvitamine kõne alla tulla üksnes tavalise tsiviilõigusliku kahju

hüvitamise nõudena § 115 lg 1 (või § 1043) ja § 128 lg 3 alusel (VÕS I komm (2016), § 128

komm. 4.2.1). Erinevalt menetluskulude suuruse kindlaksmääramisest, kus kohalduvad hagita

menetluse sätted (TsMS § 174 lg 8) ja kohus peab hindama kulude vajalikkust ja põhjendatust ka

siis, kui teised menetlusosalised kulude suurusele vastu ei vaidle (TsMS I komm (2017), § 174

komm. 3.10), peab kohus kohtueelsete õigusabikulude kui kahjunõude lahendamisel arvestama,

kas vastaspool on nõudele vastuväiteid esitanud. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama sätte lg 2 ls 1 sätestab, et

pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata

või sellele vastu vaielda. Seega on kohus hagimenetluses seotud poolte esitatud asjaolude ja

vastuväidetega (vt nt RKTKo 21.10.2020, 2-18-109972/115, p 13). Siinses asjas ei ole kostja

maakohtus esitanud vastuväiteid hageja kohtueelsetele õigusabikuludele. Maakohus rikkus

menetlus- ja materiaalõiguse norme (TsMS § 5 lg 1, VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4, § 128 lg 3),

kui ta vähendas hageja kohtueelseid õigusabikulusid ilma kostja vastuväideteta. Ringkonnakohus

parandab maakohtu vea ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja täiendavalt kahjuhüvitise 420

eurot kohtueelsete õigusabikulude katteks. Hageja nõue kohustada kostjat hüvitama kohtueelsed

õigusabikulud 780 eurot rahuldatakse täies ulatuses (360 eurot + 420 eurot). Hageja nõude

õiguslikuks aluseks on VÕS § § 1043, § 1045 lg 1 p 4, § 128 lg 3. Kostja rikutud sätete

eesmärgiks oli kaitsta hagejat varalise kahju tekkimise eest (VÕS § 127 lg 2). Hagejal tekkinud

kahju ja kostja rikkumise vahel esineb põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

29.2.

Kostja esitas vastuväiteid hageja kohtueelsetele õigusabikuludele esmakordselt

apellatsioonimenetluses. Kostja selgitas vastuses hageja vastuapellatsioonkaebusele, et

maakohus pidanuks hageja varalise kahjunõude täies ulatuses rahuldamata jätma; kostja teo ja

hageja kahju vahel puudub põhjuslik seos, sest konflikti saanuks läbirääkimiste teel juristi

kaasamata ära lahendada (kostja 23.04.2024 menetlusdokumendi p 4; dtl 249-251). Kostja ei ole

apellatsioonimenetluses põhjendanud, miks ta ei esitanud neid väiteid maakohtu menetluses.

Kostja ei ole uue asjaolu esitamise lubatavust põhjendanud. Ringkonnakohus ei arvesta kostja

vastuväiteid hageja kohtueelsete õigusabikulude kohta (TsMS § 652 lg 4).

30. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus ei ole otsusega lahendanud hageja nõuet

mõista kostjalt välja viivis kahjuhüvitistelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Olukorras, kus maakohus ei ole hageja nõuet

lahendanud, pidanuks hageja maakohtult taotlema TsMS § 448 lg 1 p 1 alusel täiendava otsuse

tegemist. Hageja ei ole vastavat taotlust maakohtule esitanud ja tänaseks on taotluse esitamise

tähtaeg möödas (TsMS § 448 lg 2 esimene lause). Ka maakohus ei ole omal algatusel seaduses

sätestatud tähtaja jooksul täiendavat otsust teinud (TsMS § 448 lg 2 teine lause). Siiski on

hagejal õigus tugineda nõude lahendamata jätmisele vastuapellatsioonkaebuses. Täiendava

otsuse tähtaegne taotlemata jätmine seda ei välista (vt nt RKTKo 27.03.2017, 3-2-1-18-17, p 21).

Kaebemenetluses tuleb TsMS § 448 lg-s 1 nimetatud puudused kõrvaldada või vajadusel saata

asi tagasi uueks läbivaatamiseks (TsMS II komm (2017), § 448 komm. 3.2.2.2).

Ringkonnakohus saab hageja viivisenõude ära lahendada.

30.1.

Hageja taotlusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise mittevaralise kahju

nõudelt 800 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.07.2023

(hagiavalduse esitamise päev) kuni 18.12.2025 kokku 227,03 eurot (välja arvutatud

www.viivisekalkulaator.ee kaudu) ja alates 18.12.2025 kuni põhinõude täitmiseni.

30.2.

Hageja taotlusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise varalise kahju nõudelt

780 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.07.2023 (hagiavalduse

esitamise päev) kuni 18.12.2025 kokku 221,36 eurot (välja arvutatud www.viivisekalkulaator.ee

kaudu) ja alates 18.12.2025 kuni põhinõude täitmiseni.

31. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu otsust, tuleb TsMS § 173 lg 3 järgi muuta vastavalt

ka menetluskulude jaotust. Samuti tuleb jaotada apellatsioonimenetluse kulud (TsMS § 173 lg

1).

31.1.

Hagis esitatud nõuded rahuldatakse, kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja hageja

vastuapellatsioonkaebus rahuldatakse. Seega jäävad maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 kostja kanda. Kuna muutub menetluskulude jaotus maakohtus,

tuleb tühistada maakohtu otsus menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas.

31.2.

Lähtudes Riigikohtu tõlgendusest ning TsMS § 177 lg-st 2, määrab asja lahendanud

maakohus hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest. TsMS § 174 lg-te 3 ja 5 kohaselt ei tule kõrgema astme kohtul kindlaks määrata ka

alama astme kohtus kantud menetluskulude rahalise suurust olukorras, kus ta muudab alama

astme kohtu otsust sel määral, et sellega kaasneb menetluskulude jaotuse muudatus, või teeb ise

uue, osaliselt või täielikult vastupidise otsuse (RKTKo 20.04.2016, 3-2-1-142-15, p-d 21 ja 22).

31.3.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

32. Ringkonnakohus selgitab apellatsioonkaebuse ja vastuapellatsioonkaebuse hinna kohta

järgmist.

32.1.

Kostja vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles kohus hagi rahuldas. Kostja

apellatsioonkaebuse hind on 720 eurot (mittevaraline kahju 360 eurot + varaline kahju 360 eurot;

TsMS § 124 lg 1 ls 1, § 134 lg 1 ls 1, § 137 lg 1). Kostja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel

riigilõivu 280 eurot. Kaebuse esitamisel kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi

tuli tsiviilasja hinnalt kuni 750 eurot tasuda riigilõivu 175 eurot. Kostja tasus riigilõivu 105 eurot

ettenähtust rohkem (280 eurot – 175 eurot). Kostjal on õigus taotleda enam tasutud riigilõivu

tagastamist (TsMS § 150 lg 1 p 1).

32.2.

Hageja vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata. Hageja

vastuapellatsioonkaebuse hind on 3970,40 eurot (mittevaralise kahju hüvitise nõude hind 3500

eurot (TsMS § 132 lg 1) + kohtueelsed õigusabikulud rahuldamata osas 420 eurot (TsMS § 124

lg 1 ls 1, § 137 lg 1) + viivis kohtueelsetelt õigusabikuludelt 420 eurot VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras 50,40 eurot (TsMS § 133 lg 2, § 367; § 134 lg 1 ls 1, § 137 lg 1).

Põhjendatud ei ole arvestada viivist mittevaralise kahju nõude hinnalt. Viivist arvestatakse

nõudelt, mitte hagihinnalt. Kohus muudab TsMS § 136 lg 4 ls 2 alusel ringkonnakohtu

04.04.2024 määrusega määratud hageja vastuapellatsioonkaebuse hinda ja määrab kaebuse

hinnaks 3970,40 eurot. Hageja tasus vastuapellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 560 eurot.

Kaebuse esitamisel kehtinud RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tuli tsiviilasja hinnalt kuni 4000 eurot

tasuda riigilõivu 455 eurot. Hageja tasus riigilõivu 105 eurot ettenähtust rohkem (560 eurot – 455

eurot). Hagejal on õigus taotleda enam tasutud riigilõivu tagastamist (TsMS § 150 lg 1 p 1).

33. Ringkonnakohus muudab TsMS § 136 lg 4 ls 2 alusel asja hinda maakohtus. Maakohtu

otsuse järgi oli asja hind esimeses kohtuastmes 4793,60 eurot. Materjalidest nähtuvalt arvestati

asja hinna määramisel seadusjärgset viivist mittevaralise kahju hüvitise nõude hinnalt.

Ringkonnakohus määrab asja hinnaks 4373,72 eurot (mittevaralise kahju hüvitise nõude hind

3500 eurot (TsMS § 132 lg 1) + kohtueelsed õigusabikulud 780 eurot (TsMS § 124 lg 1) + viivis

kohtueelsetelt õigusabikuludelt 780 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 93,72

eurot (välja arvutatud www.viivisekalkulaator.ee kaudu; TsMS § 133 lg 2, § 367; § 134 lg 1).

Põhjendatud ei ole arvestada viivist mittevaralise kahju hüvitise nõude hinnalt. Viivist

arvestatakse nõudelt, mitte hagihinnalt. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 560

eurot. Hagi esitamisel kehtinud RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tuli tsiviilasja hinnalt kuni 4500

eurot tasuda riigilõivu 490 eurot. Hageja tasus riigilõivu 70 eurot ettenähtust rohkem (560 eurot

– 490 eurot). Hagejal on õigus taotleda enam tasutud riigilõivu tagastamist (TsMS § 150 lg 1 p

1).

34. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise

avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (TsMS § 150 lg 4 ls 1).

35. Juhindudes TsMS § 654 lg st 22, esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures

kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

(allkirjastatud digitaalselt)