1-11-3040/16 · 1-11-3040/16 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 16.veebruaril 2012 kohtumajas Jõhvi Kriminaalasja number 1- -3040 11 (10240105616)

Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär

Sekretär Merike Erisalu

Kriminaalasi

O.V

süüdistuses KarS § 300¹ lg 1 järgi üldmenetluses

Prokurör

Viru Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Kalmer Kask

Süüdistatav

O.V, isikukood XXX, Eesti

Vabariigi kodanik haridus, emakeel eesti , kõrg –

keel, töökoht: xxx xxx elukoht: xxx, varem kohtu , , poolt karistamata. Tõkendit ei ole valitud. Kaitsja Vandeadvokaat Kaarel Kais kokkuleppel RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306; 309 lg 1,3; 311; 312; 313; 315; 318 lg 1; 319 lg 1,2, kohus

O T S U S T A S:

O.V süüdi tunnistada KarS § 300¹ lg 1 järgi ja

karistada

rahalise karistusega 200(kakssada) päevamäära ulatuses summas

22536(kakskümmend kaks tuhat viissada kolmkümmend kuus) eurot, arvestades päevamäärana 112,68 eurot.

Rahalise karistuse summa tuleb O.V tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr.10220034796011 SEB pank või arveldusarvele

nr.221023778606 Swedbank, märkides maksekorraldusele viitenumbri 4100065064, ning selgitusse nime, kriminaalasja numbri ja makse liigi.

2

Välja mõista O.V-lt riigituludesse menetluskulud: 435 eurot sundraha, 41,49 eurot toimiku paljundamise eest.

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr 221023778606

SWEDBANK või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik.

Asitõendi läbiotsimiste käigus leitud ja äravõetud ning hiljem vaadeldud (ja d :

digitaalselt skaneeritud) erinevad raamatupidamisdokumendid 9-l DVD-l (pakend nr 1), 6-l CD-l ja 2-l DVD-l (pakend nr 2) ning tunnistaja T. A. e- kirja lisana olevad .xls-tabelid (vt kd I, t l 179) failidena 1-l CD-l (pakend nr 2) asuvad kriminaalasja toimiku juures- – jätta kriminaalasja juurde;

Rakvere linnavalitsuse istungite protokollide ja otsuste koopiad, OÜ

Kesklinna Pargid, Rakvere Elamuhooldus OÜ ning Rakvere Linnahooldus OÜ arved (pakend nr 3) ja Rakvere linnavalitsuse maksukorraldusregistri

allkirjastatud lehed (koopiatena) paberkandjatel (pakend nr 4) asuvad – kriminaalasja toimiku juures- jätta kriminaalasja juurde;

Kaks lepingut originaalis (eraldi ümbrikus kriminaalasja juures - tagastada ) Rakvere linnavalitsusele kohtuotsuse jõustumisel.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kätte saadav. Apellatsiooni kasutamise soovist tuleb teatada kohtule kirjalikult 7 päeva

jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 23.02.2012 Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav alates 16.02.2012 vahetult pärast kohtuotsuse lõpposa väljakuulutamist. Kohtuotsus jõustub 15 päevase tähtaja jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti -

kättesaadavusest ehk 03.03.2012 juhul kui ükski menetluspool ei esitanud apellatsiooni kohtuotsuse peale.

Lõplik üüdistus s ( muudetud 06.02.2012) (kohtutoimik lk 74)

O.V on antud kohtu alla ja süüdistatakse järgmiste kuritegude

toimepanemises:

3 O.V on töötanud Rakvere linnapea ametikohal ning kuulunud linnapeana Rakvere linnavalitsuse koos-seisu ajavahemikul 12.11.2002 kuni 11.11.2009.

Pärast 2005.aasta kohaliku omavalitsuse valimisi valiti O.V taas

Rakvere linnapeaks Rakvere Linnavolikogu 09.11.2005.a. otsusega nr 68.

Nimetatud ameti-kohal töötas O.V kuni 2009.aasta kohaliku

omavalitsuse valimisteni, mille järel ta vabastati teenistusest Rakvere Linnavolikogu 11.11.2009.a. otsusega nr 83.

KarS § 288 kohaselt on ametiisik KarS eriosa tähenduses isik, kellel on ametiseisund riigi või kohaliku omavalitsuse asutuses või organis või avalik- õiguslikus juriidilises isikus, kui talle on pandud haldamis- - , järelevalve või

juhtimisülesanded või varaliste väärtuste liikumist korraldavad või võimuesindaja üles-anded.

Oma ametikohal töötades tegutses O.V Rakvere linna põhimääruse,

Rakvere linnavalitsuse töökorra ning Rakvere Linnavalitsuse liikmete

vahelise tööjaotuse alusel. Nimetatud tööjaotuse kohaselt kuulusid

ajavahemikul 12.03.2007 - 11.11.2009 linnapea tööülesannete hulka

linnavalitsuse juhtimine, sisekontrolli korraldamine, linna esindamine,

personaliküsimused, linna arenguperspektiivid, välissuhted, suhte- ja teabekorraldus, arengukavad, linnaplaneerimine, linnavarad, elamumajandus,

ettevõtlus ja turism. O.V hallata olid ka linnavalitsuse arengu- ja planeerimisosakond, linnakantselei ning sisekontrolli-osakond.

Rakvere linna põhimääruse (kuni 27.08.2008 kehtinud redaktsioonis) alusel on linnavalitsus omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, mille tööd ning mille

istungite ettevalmistamist korraldab linnapea. Samuti esindab linnapea linna ja linnavalitsust vastavalt seadusega, linna põhimäärusega ning volikogu poolt

antud pädevusele. Linnapea juhib linnavalitsuse istungeid, kirjutab alla

linnavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele linnavalitsuse dokumentidele, samuti on tal õigus teha linna nimel tehinguid, samuti täidab ta muid talle seaduse alusel või linna põhimäärusega talle pandud ülesandeid.

KVS § 4 lg 2 p 15 sätestab, et linnapea näol on tegemist ametiisikuga, kes

omab sama seaduse § 3 lg 2 järgi ametiseisundit, s.o ametikohast tulenevat

õiguspädevust võtta vastu teistele isikutele kohustuslikke otsuseid, teha

toiminguid, osaleda riigi- või munitsipaalvara erastamise, võõrandamise või kasutusse andmise otsuste tegemisel.

Eeltoodust tulenevalt oli O.V Rakvere linnapea ülesandeid täites ametiisikuks KarS § 288 mõttes.

Vastavalt äriregistri teabesüsteemi andmetele on O.V alates 26.01.2004 kuni käesoleva ajani Osa ühing Kesklinna Pargid (äriregistri kood: 10345779) -

nõukogu liige. Samuti on O.V alates 12.04.1999 kuni käesoleva ajani Osaühing Rakvere Elamuhooldus (äriregistri kood: 10267448) nõukogu liige.

Samuti on O.V alates 11.12.1998 kuni käesoleva ajani Rakvere

4 Linnahoolduse Osaühing (äriregistri kood: 10158736) nõukogu liige. Samuti

on O.V alates 26.01.2004 kuni käesoleva ajani Osaühing Põlva Maja (äriregistri kood: 10152981) nõukogu liige.

Lisaks on O.V alates 07.11.2002 Domen Grupp AS (äriregistri kood: 10895972) asutaja, aktsionär ja nõukogu liige. Nimetatud äriühing on alates 18.04.2005 Rakvere Linnahoolduse OÜ, OÜ Rakvere Elamu hooldus ja OÜ - Põlva Maja ainuosanik. OÜ Põlva Maja on omakorda OÜ Kesklinna Pargid ainuosanik.

Olles teadlik, et OÜ Kesklinna Pargid, OÜ Rakvere Elamuhooldus ja Rakvere Linnahoolduse OÜ näol on tegemist ettevõtetega, mille nõukogu liige ta on ja

samas on tegemist ka talle kuuluvate ettevõtete tütar ettevõtetega, pani O.V - aastatel 2007- - 2008 linnapeana oma töö ja teenistuskohustuste täitmise

raames korduvalt toime erinevaid KVS 4.peatükis sätestatud

toimingupiirangute rikkumisi. Antud rikkumised seisnesid kas linna

esindajana eelnevalt nimetatud äriühingutega tehingute tegemises või ka

antud äri ühingute majandushuve oluliselt mõjutavates küsimustes - linnavalitsuse istungitel otsuste tegemises osalemises.

Oma taolise tegevusega rikkus O.V järgmisi õigusakte:

KVS § 3 lg 2 ametiisik peab oma ametialaseid kohustusi täitma ausalt ja - õiguspäraselt.

KVS § 6 lg 1 - ametiisikul on keelatud korruptiivsete tegude toimepanemine, korruptsiooniohtlike suhete sõlmimine füüsiliste ja juriidiliste isikutega ning korruptiivse tulu saamine.

KVS § 6 lg 3 - ametiisik, kellel on korruptsiooniohtlikke suhteid, peab informeerima sellest asutuse juhti või ametikohale valimise õigusega organit,

taotledes vastavate otsuste vastuvõtmise või tehingute sõlmimise õiguse andmist teisele ametiisikule.

KVS § 24 lg 1 ametiisikul on keelatud sooritada tehinguid iseendaga või - muid sarnase iseloomuga või huvide konfliktiga seotud tehinguid. Samuti ei või ametiisik volitada oma alluvaid tegema vastavaid tehinguid tema asemel. KVS § 24 lg 2 p 4 järgi on keelatud tehingutena muuhulgas käsitatavad oma- valitsuse esindajana varaliste tehingute tegemine KVS § 25 lõikes 1 nimetatud juriidiliste isikutega. Vastavalt § 25 lg 1 p 3 on selliseks juriidiliseks isikuks muuhulgas osaühing, mille nõukogu liige ametiisik on.

KVS § 25 lg 1 – ametiisik ei tohi olla huvide konfliktis (huvide konfliktiga on

tegemist juhul, kui ametiisik peab tegema oma töö või teenistuskohustuste -

raames otsuse või osalema sellise otsuse tegemises, mis oluliselt mõjutab

5

tema enda, tema lähisugulaste või hõimlaste või teatud juriidiliste isikute majandushuve). Vastavalt KVS § 25 lg 1 p 3 ja p 4 on selliseks juriidiliseks isikuks muuhulgas osaühing, mille osanik või juhatuse või nõukogu liige on

ametiisik või aktsiaselts, mille aktsionär või juhatuse või nõukogu liige on ametiisik.

KVS § 25 lg 2 ametiisik, kelle ülesanne on osaleda KVS § 25 lõikes 1 - nimetatud ühisotsuse tegemises, on kohustatud sellest viivitamata teatama asjaomasele organile ja oma vahetule ülemusele või teenistusse võtmise või

ametisse nimetamise õigusega isikule või organile ning loobuma otsuse

tegemisest. Isik või organ, kes on määranud ametiisiku ühisotsuseid tegeva

organi liikmeks, võib määrata teise isiku ametiisiku ühekordseks asendamiseks.

ATS § 59 lg 1 -

Teenistuja peab oma teenistuskohustusi täitma /…/ omakasupüüdmatult, lähtudes avalikest huvidest. /…/ Teenistuskohustuste täitmisel peab teenistuja

samuti lähtuma käesoleva seaduse lisas 1 toodud avaliku teenistuse

eetikakoodeksist ning teistest, ametiasutuse siseselt kehtestatavatest eetikakoodeksitest.

Avaliku teenistuse eetikakoodeksi punkt 13 – Ametnik hoidub ka näiliku olukorra loomisest, mis võib seada kahtluse alla tema erapooletuse ja asjade käsitlemise objektiivsuse.

Nimetatud sätteid rikkus O.V järgmistel juhtudel:

Vastavalt Rakvere linnavalitsuse 07.05.2007 korraldusega nr 510 vastu võetud

Riigihangete koostamise juhendi punktile 3.13 ning Rakvere linnavolikogu

23.04.2003 määrusega nr 10 kinnitatud Rakvere linna-vara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra punktile 22 otsustab linnavalitsus pakkumuse edukaks tunnistamise ning hankelepingu sõlmimise.

Vastavalt Rakvere linna põhimääruse (enne 27.08.2008 kehtinud

redaktsioonis) punktile 22.1 viib linna-valitsus linna kollegiaalse

täitevorganina oma praktilise tegevusega ellu linnale pandud ning

linnavolikogu määrustes ja otsustes seatud ülesandeid. Vastavalt linna

põhimääruse (eelviidatud redaktsioonis) punktidele 25.1, 25.2 ja 38.2 on linnavalitsuse töövormiks istung, mida juhatab linnapea. Valitsuse otsustused

tehakse poolthäälte enamusega. Valitsus annab õigustrakendavate üksikaktidena korraldusi.

09.11.2007 sõlmis O.V Rakvere linnapeana Osaühinguga Rakvere

Elamuhooldus (Rakvere linna-valitsuse poolt 22.10.2007 linnavalitsuse istungil hanke ’ osutamine Rakvere linnale kuuluvatel

6

objektidel’ edukaks pakkumuseks tunnistatud hinnapakkumuse esitanud

ettevõte) elektri paigaldiste käidulepingu (kestusega 58 kuud; lepingu lõplik - kogumaksumus 1 464 500.- krooni (+ käibe-maks));

Lisaks sellele sõlmis O.V 23.01.2008 Rakvere linnapeana Osaühinguga

Kesklinna Pargid (Rakvere linnavalitsuse poolt 07.01.2008 linnavalitsuse istungil hanke ’Rakvere linna suve-

hooldamine’ edukaks pakkumuseks tunnistatud hinnapakkumuse esitanud

ettevõte) töö võtulepingu Rakvere l ja püsilillepeenarde ning - innas suve-

noorhaljastuse hooldamiseks ajavahemikus 01. 02.2008 31.01.2011 –

(kestusega 36 kuud; lepingu lõplik kogumaksumus 1 254 302.- krooni (+ käibe-maks)).

Antud tehingute sooritamine O.V poolt linnapeana on vaadeldav KVS §

24 lg 1 ja lg 2 p 4 kehtestatud toimingupiirangute rikkumisena suures

ulatuses, kuna tehtud tehingute maht ületas mõlemal juhul vähemalt

sajakordselt tollal kehtivat kuupalga alammäära ning tehingupartneriks olid osaühingud, mille nõukogu liige O.V samaaegselt oli.

Lisaks sellele toimus 15.10.2007 Rakvere linnavalitsuse korraline istung, mida juhatas linnapea O.V. Nimetatud istungi päevakorra punktiks nr 13 oli riigihanke ’Rakvere linna kalmistute hooldamine

’ raames hankekomisjoni

poolt edukaks tunnistamise osas linnavalitsusele tehtud põhjendatud

ettepaneku läbi-vaatamine ja pakkumuse edukaks tunnistamise otsustamine. Nähtuvalt istungiprotokollist osales O.V antud päevakorrapunkti arutelul ja otsuse tegemisel. Ta ei taandanud end antud päevakorrapunkti arutelult ega

loobunud otsuse tegemises osalemisest. Linnavalitsus otsustas ühehäälselt

tunnistada antud riigihanke raames edukaks Rakvere Linnahoolduse OÜ

pakkumus, maksumusega 716 400.- krooni (+ käibemaks) ja sõlmida hankeleping, mille kohta anti vastavasisuline korraldus nr 1072. Korralduse allkirjastas O.V.

16.11.2007 sõlmis linn (abilinnapea isikus) istungil otsustatu ja 15.10.2007 antud korralduse alusel Rakvere Linnahoolduse Osaühinguga töövõtulepingu

Rakvere linna kalmistute hooldamiseks aja-vahemikus 02.12.2007 30.11. – 2010 (lepingu lõplik kogumaksumus 716 400. krooni (+ käibemaks)). -

Lisaks sellele toimus 22.10.2007 Rakvere linnavalitsuse korraline istung, mida juhatas linnapea O.V. Nimetatud istungi päevakorra punktiks nr 21

oli riigihanke hauaplatside kasutusse andmine’ hankekomisjoni poolt edukaks tunnistamise

osas linna-valitsusele tehtud põhjendatud ettepaneku läbivaatamine ja

pakkumuse edukaks tunnistamise otsustamine. Sama istungi päevakorra

punktiks nr 23 oli riigihanke

linnale kuuluvatel objektidel’ raames hankekomisjoni poolt edukaks

7

tunnistamise osas linnavalitsusele tehtud põhjendatud ettepaneku

läbivaatamine ja pakkumuse edukaks tunnistamise otsustamine. Nähtuvalt

istungi-protokollist osales O.V antud päevakorrapunktide arutelul ja otsuste tegemisel. Ta ei taandanud end antud päevakorrapunktide arutelult ega

loobunud otsuste tegemises osalemisest. Seejuures tutvustas O.V

käidukorraldusteenuse osutamise hanke arutelu käigus antud küsimust puudutava korralduse eelnõu. Linnavalitsus otsustas ühehäälselt antud istungi käigus tunnistada riigihanke

’Rakvere linna kalmistute andmekogu haldamine ja hauaplatside kasutusse

andmine’ edukaks pakkumuseks Rakvere Linnahoolduse OÜ pakkumus, maksumusega 486 000.- krooni (+ käibemaks) ja sõlmida hankeleping, mille

kohta anti vastavasisuline korraldus nr 1117. Samal istungil otsustas

linnavalitsus tunnistada ühehäälselt riigihanke ’

osutamine Rakvere linnale kuuluvatel objektidel’ edukaks pakkumuseks OÜ Rakvere Elamuhooldus pakkumus, kogumaksumusega 1 464 500.- krooni (+

käibemaks) ja sõlmida hanke-leping, mille kohta anti vastavasisuline korraldus nr 1119. Mõlemad korraldused allkirjastas O.V.

09.11.2007 sõlmis linn (O.V isikus) istungil otsustatu ja 22.10.2007

antud korralduse alusel Osa-ühinguga Rakvere Elamuhooldus

elektripaigaldiste käidulepingu (kestusega 58 kuud; lepingu lõplik kogu-

maksumus 1 464 500.- krooni (+ käibemaks). Lisaks sellele sõlmis linn

(abilinnapea isikus) 15.11.2007 istungil otsustatu ja 22.10.2007 antud korralduse alusel Rakvere Linnahoolduse Osaühinguga hankelepingu Rakvere

linna kalmistute hauaplatside ja matmise andmekogu pidamiseks ning

hauaplatside kasutusse andmiseks (kestusega 36 kuud; lepingu lõplik kogumaksumus 486 000.- krooni (+ käibemaks)).

Lisaks sellele toimus 07.01.2008 Rakvere linnavalitsuse korraline istung, mida juhatas linnapea O.V. Nimetatud istungi päevakorra punktiks nr 19

oli riigihanke ’Rakvere linna suve-

hooldamine’ hankekomisjoni poolt edukaks tunnistamise osas linnavalitsusele

tehtud põhjendatud ettepaneku läbivaatamine ja pakkumuse edukaks

tunnistamise otsustamine. Nähtuvalt istungi-protokollist osales O.V antud päevakorrapunkti arutelul ja otsuse tegemisel. Ta ei taandanud end antud päevakorrapunkti arutelult ega loobunud otsuse tegemises osalemisest.

Linnavalitsus otsustas ühe hääls - elt tunnistada antud riigihanke raames

edukaks OÜ Kesklinna Pargid pakkumus, maksumusega 1 254 302.- krooni

(+ käibemaks) ja sõlmida hankeleping, mille kohta anti vastavasisuline korraldus nr 21. Korralduse allkirjastas O.V.

23.01.2008 sõlmis linn (O.V isikus) istungil otsustatu ja 07.01.2008

antud korralduse alusel Osa-ühinguga Kesklinna Pargid töövõtulepingu Rakvere linnas suve- ja püsilillepeenarde ning noorhaljastuse hooldamiseks

ajavahemikus 01. 02.2008 31.01.2011 (kestusega 36 kuud; lep – ingu lõplik kogumaksumus 1 254 302.- krooni (+ käibemaks)).

8

Lisaks sellele toimus 03.03.2008 Rakvere linnavalitsuse korraline istung, mida juhatas linnapea O.V. Nimetatud istungi päevakorra punktiks nr 10 oli riigihanke ’ ’ hanke Rakvere linna haljasalade hooldamine -komisjoni poolt

edukaks tunnistamise osas linnavalitsusele tehtud põhjendatud ettepaneku

läbivaatamine ja pakkumuse edukaks tunnistamise otsustamine. Nähtuvalt istungiprotokollist osales O.V antud päevakorrapunkti arutelul ja otsuse tegemisel. Ta ei taandanud end antud päevakorrapunkti arutelult ega loobunud

otsuse tegemises osalemisest. Linnavalitsus otsustas ühehäälselt tunnistada antud riigihanke raames Rakvere linna põhjapiirkonna hoolduse osas edukaks

pakkumuseks Rakvere Linnahoolduse OÜ pakkumus, maksumusega

1 410 970.- krooni (+ käibemaks) ja Rakvere linna kesk ja lõunapiirkonna -

hoolduse osas Rakvere Linnahoolduse OÜ pakkumus, maksumusega 1 064 500.- krooni (+ käibemaks) ning sõlmida hankeleping, mille kohta anti vastavasisuline korraldus nr 235. Korralduse allkirjastas O.V. 20.03.2008 sõlmis linn (abilinnapea isikus) istungil otsustatu ning 03.03.2008 antud korralduse alusel Rakvere Linnahoolduse Osaühinguga töövõtulepingu

Rakvere linna põhjapiirkonna ning kesk ja lõu - na-piirkonna haljasalade

hooldamiseks ajavahemikus 01.04.2008 31.03.2011 (kestusega 36 kuud; – lepingu lõplik kogumaksumus 2 475 470.- krooni (+ käibemaks)).

Eeltoodud linnavalitsuse otsuste tegemises osalemisega rikkus O.V linnapeana oma töö kohustuste täitmise raames korduvalt KVS § - ja teenistus- 25 lg 1 p 3 järgi kehtestatud toimingupiirangut suures ulatuses, kuna tehtud

otsuste maht ületas igal üksikul korral vähemalt sajakordselt tollal kehtivat

kuupalga alammäära. õetud otsused ja nende O.V osalusel vastuv

otsuste alusel sõlmitud hanke ja töövõtulepingud mõjutasid oluliselt OÜ - Kesklinna Pargid, OÜ Rakvere Elamuhooldus ja Rakvere Linnahoolduse OÜ (s.o äriühingud, mille nõukogu liige O.V on) majandushuve. Nimetatud

otsuste mõju loetletud ettevõtete majandushuvidele oli oluline järgmistel põhjustel:

1. KarS erinevate koosseisude puhul sisustatakse mõisteid ‘oluline’ ja ‘suur’

KarSRakS §-dest 8 ja 82 lähtudes kehtivast palga alammäärast (vastavalt

kümne või sajakordne alammäär). Kuna kõigil eel loetletud juhtudel ületas - -

O.V osavõtul tehtud otsuste maht (parimaks tunnistatud pakkumuse

maksumus / tehtud otsuse alusel sõlmitud hanke või töövõtulepingu - tehinguhind (lepingu maksumus)) igal üksikul korral vähemalt kümnekordselt

tollal kehtivat kuupalga alammäära (kuupalga alammäär 2007.aastal - 3600 krooni ja 2008.aastal 4350.- – krooni), oli igal üksikul korral tegemist olulise mõjuga.

2. Tehtud otsuste alusel sõlmiti mitmeaastased (kestusega 36 kuni 58 kuud)

hanke- või töövõtulepingud Rakvere linna ja vastavalt kas OÜ Kesklinna

Pargid, OÜ Rakvere Elamuhooldus või Rakvere Linna hoolduse OÜ vahel, -

mis tagasid eelnimetatud ettevõtetele linnaga pikaajalised majandussuhted,

9

aga samuti püsiva ja stabiilse sissetuleku, märkimisväärse käibemahu ja

tööhõive / töökohtade säilitamise Rakvere linnas. Samuti võimaldasid

viidatud lepingud ja nende alusel saadav müügitulu ning netokäive osaleda eelnimetatud ettevõtetel pidevalt edaspidi erinevates pakkumismenetlustes ja

riigihangetes (pakkumismenetlustes ja hangetes osalemine ning seeläbi

tellimuste saamine oli üks neile ettevõtetele püstitatud põhilistest

majandustegevuse eesmärkidest vastavalt nende majandusaasta aruannetes märgitule), olla jätkuvalt konkurentsivõimelisteks ja vastata RHS §-des 40 lg 1 p 3 ja § 41 lg 1 p 2 sätestatud tingimustele (nimetatud sätete kohaselt peab hankes osaleja vajadusel esitama andmed majandustegevuse netokäibe kohta

või netokäibe kohta hankelepinguga seotud valdkonnas või hankelepingu

esemele vastavas osas nende olemasolu korral kuni viimase kolme

majandusaasta jooksul; hankes osaleja peab vajadusel esitama andmed

olulisemate, kuni viimase kolme aasta jooksul täidetud hankija poolt

määratletud tunnustele vastavate asjade müügi või teenuste osutamise

lepingute, sealhulgas otstarbekuse ja olemasolu korral asjade või teenuste

hankelepingute nimekiri koos nende maksumuse, sõlmimise kuupäevade ja infoga teiste lepingupoolte kohta).

3. Käibe kasvatamine / kogukäibe maksimeerimine on üks mitmetest ettevõtte

tegevuse eesmärkidest kasumi teenimise kõrval. Erinevate lepingute alusel

linna poolt eelnimetatud ettevõtetele tehtud välja-maksed moodustasid sõltuvalt aastast ja lepingust 4 kuni 18 % vastava äriühingu kogukäibest, mis

on vaadeldav olulise mõjuna. Samuti võimaldasid O.V osalusel tehtud otsuste alusel sõlmitud lepingud tagada ettevõtetele ka teatava projektikasumi,

mis erinevatel lepingute puhul ulatus hinnanguliselt 4-8% ettevõtete eeldavatest ärikasumistest.

Vastavalt Rakvere Linnahoolduse Osaühingu. 2007.a., 2008.a. ja 2009.a. majandusaasta aruannetele oli antud äriühingu käive (müügitulu) 2007.aastal -

kokku 6 420 742.- krooni, 2008.aastal - kokku 5 752 048.- krooni ja 2009.aastal - kokku 5 428 162.- krooni.

Nimetatud osaühinguga 20.03.2008 linna poolt sõlmitud lepingu (Rakvere linna põhjapiirkonna ning kesk ja lõunapiirkonna haljasalade hooldamiseks - ajavahemikus 01.04.2008 – 31.03.2011) lõplik kogumaksumus oli 2 475 470.-

krooni (+ käibemaks). Lepingu alusel linna poolt tehtud väljamaksed moodustasid näiteks nii 2008.aastal kui ka 2009.aastal (vastavalt 1 048 905,6

krooni ja 978 396,6 krooni) 18% antud äriühingu vastava perioodi kogukäibest.

Nimetatud osaühinguga 16.11.2007 sõlmitud lepingu (Rakvere linna

kalmistute hooldamiseks aja-vahemikus 02.12.2007 30.11. 201 – 0) lõplik

kogumaksumus oli 716 400.- krooni (+ käibemaks). Lepingu alusel linna

poolt tehtud väljamaksed moodustasid näiteks 2008.aastal 4,5% (258 302.-

krooni) ja 2009. aastal 6 % (307 654.- krooni) äriühingu vastava perioodi kogukäibest.

10

Nimetatud osaühinguga 15.11.2007 sõlmitud lepingu (Rakvere linna

kalmistute hauaplatside ja matmise andmekogu pidamise ning hauaplatside kasutusse andmiseks; kestusega 36 kuud) lõplik kogumaksumus oli 486 000.-

krooni (+ käibemaks). Lepingu alusel linna poolt tehtud väljamaksed

moodustasid näiteks 2008.aastal 3% (175230.- krooni) ja 2009.aastal 4% (208 710.- krooni) äriühingu vastava perioodi kogukäibest.

Osaühinguga Rakvere Elamuhooldus 09.11.2007 sõlmitud elektripaigaldiste

käidulepingu (leping käidu-korraldusteenuse osutamiseks Rakvere linnale

kuuluvatel objektidel; kestusega 58 kuud) lõplik kogu-maksumus oli 1 464

500.- krooni (+ käibemaks). Lepingu alusel linna poolt tehtud väljamaksed moodustasid näiteks 2008.aastal 8 % (441 497.- krooni) ja 2009.aastal 17 %

(428 608.- - krooni) antud äri ühingu vastava perioodi kogukäibest. Vastavalt majandusaasta aruannetele oli antud äriühingu käive (müügitulu) 2007.aastal -

kokku 6 046 693.- krooni, 2008.aastal - kokku 5 521 583.- krooni ja 2009.aastal - kokku 2 458 430.- krooni.

Osaühinguga Kesklinna Pargid 23.01.2008 sõlmitud lepingu (Rakvere linna

suve- ja püsilillepeenarde ning noorhaljastuse hooldamiseks ajavahemikul

01.02.2008 – 31.01.2011) lõplik kogumaksumus oli 1 254 302.- krooni (+

käibemaks). Lepingu alusel linna poolt tehtud väljamaksed moodustasid näiteks 2008.aastal 4% (452 245,21 krooni) ja 2009.aastal 5,6 % (497 539,5 krooni) antud äriühingu vastava perioodi kogu-käibest. Vastavalt majandusaasta aruannetele oli antud äriühingu käive 2007.aastal – – kokku 11 190.- krooni, 2008.aastal 486 kokku 10 878 750.- krooni ja 2009.aastal kokku 8 933 488.- krooni). –

Samuti rikkus O.V eelnimetatud otsuste tegemisel KVS § 25 lg 2

sätestatud kohustust loobuda otsuse tegemisest ning teavitada huvide konfliktist asjaomast organit.

Eelkirjeldatud tegevusega pani O.V

toime korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu rikkumise suures ulatuses, s.o ta pani toime kuriteo KarS § 3001 lg 1 mõttes. “

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

KarS § 2 lg karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, 2 kohaselt on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

KrMS § 306 lg 1 kohaselt peab kohus kohtuotsuse tegemisel lahendama muuhulgas järgmised küsimused:

11 kas leidis aset tegu, milles süüdistatavat süüdistatakse; kas teo on toime pannud süüdistatav; kas tegu on kuritegu ning millise paragrahvi, lõike ja punkti järgi karistusseadustikus tuleb see kvalifitseerida; kas süüdistatav on süüdi kuriteo toimepanemises;

Algul tuleb kohtul tuvastada faktiliste asjaolude kogum, mis on isikule

esitatud süüdistuse aluseks ja milline on isikule süüksarvatud tegu. Järgmisena kontrollib kohus, kas teo on toime p

annud süüdistatav. Järgmiseks kontrollimise astmeks on teo õigusvastasus KarS u mõttes. -

Lõpus otsustab kohus isiku süüdioleku kohta KarS § 32 mõttes. Kohtuasja lahendamisel lähtub kohus kolmeastmelisest deliktistruktuurist.

KarS § 300-1 lg 1 kuriteokoosseisu dispositsioon näeb ette vastutuse Korruptsioonivastases seaduses (edaspidi KVS) kehtestatud toimingupiirangu teadva rikkumise eest suures ulatuses. KarS § 3001 lg 1 koosseisu tunnused

tuleb sisustada lähtudes KVS st. Süüteokoosseisu objektiivse külje - moodustab KVS 4. peatükis sätestatud toimingupiirangu rikkumine.

Järelikult on KarS § 1 lg 1 ettenähtud koosseis on täidetud, kui on 300- realiseerida saanud järgmised tingimused: süüdistatav on ametiisik korruptsioonivastase seaduse mõttes; KVS- tulenevalt laieneb temale teatud toimingupiirang; st

ametiisik on nimetatud piirangu teadvalt (mis tähendab ettekavatsetult või vähemalt otsese tahtlusega) rikkunud; toimingupiirangu rikkumise ulatus - on KarSRakS § 8 2 mõttes suur.

Kohtuliku arutamise käigus on tuvastatud järgmised faktilised asjaolud.

Keelatud tehingute sooritamise episoo -ga Rakvere did (09.11.2007 OÜ Elamuhooldus ja 23.01.2008 OÜ ga Kesklinna pargid sõlmitud lepingud) -

O.V on Rakvere volikogu 12.11.2002 k 1 lk 156, 09.11.2005 k 1 lk 158 ja 25.08.2010 k 1 lk 172 otsustega valitud Rakvere linnapea. Kriminaalasjas ei ole vaidlust, et süüdistatav on ametnik KarS § 288 mõttes ehk isik, kellel

on ametiseisund riigi või kohaliku omavalitsuse asutuses või organis või

avalik-õiguslikus juriidilises isikus, kui temale on pandud haldamis-,

järelevalve või juhtimisülesanded või varaliste väärtuste liikumist - korraldavad või võimuesindaja ülesanded. Avaliku teenistuse seaduse (ATS)

kohaselt on ametnik ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale

nimetatud või valitud isik (ATS § 6 lg 1). Ametnikud jagunevad

riigiametnikeks ja kohaliku omavalitsuse ametnikeks (ATS § 6 lg 2). Kriminaalasjas ei ole vaidlust, et süüdistatav on ametnik KVS § 4 lg 2 p 15 mõttes § 49 lg - linnapea. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS)

4 kohaselt kuuluvad valla- või linnavalitsuse koosseisu vallavanem või

12

linnapea ja valitsuse liikmed. Valla- dustamise või linnavalitsuse moo

üksikasjalik kord sätestatakse KOKS § 28 lg st 2 tulenevalt valla või linna -

põhimääruses. Rakvere linnavolikogu 27.08. 2008 määrusega nr.32

kehtestatud „Rakvere linna põhimäärus“ § 19 lg 2 kohaselt moodustab linnavalitsuse volikogu linnapea ettepanekul.

Toimingupiirang on KVS § 2 p 3 kohaselt korruptsiooni vältimise vahend.

Toimingupiirangu mõiste on KVS § 21 lg 1 sätestatud järgmiselt:

toimingupiiranguna käsitatakse käesolevas seaduses keeldu teha korruptiivse tulu saamist võimaldavaid toiminguid. Korruptiivne tulu muuhulgas KVS on § 3 p ttes majanduslik või muu kasu, m 1 mõ ida ametiisik saab teiselt isikult

kas avalikult või varjatult korruptiivse teo toimepanemise eest kas rahalise maksena. KVS § 5 lg 1 kohaselt on tegu korruptiivne, kui ametiisik kasutab

oma ametiseisundit omakasu saamise eesmärgil, tehes põhjendamatuid või

õigusvastaseid otsuseid või toiminguid või jättes tegemata õiguspärased

otsused või toimingud. Üheks toimingupiiranguks on KVS § 24 sätestatud

keelatud tehingud. KVS § 24 lg 1 kohaselt on ametiisikul keelatud sooritada

tehinguid iseendaga või muid sarnase iseloomuga või huvide konfliktiga

seotud tehinguid. Samuti ei või ta volitada oma alluvaid tegema vastavaid tehinguid tema asemel. tehingutena iseendaga, KVS § 24 lg 2 p 4 sätestab, et

mis on keelatud, käsitatakse muuhulgas: riigi või kohaliku omavalitsuse

esindajana varaliste tehingute tegemist käesoleva seaduse § 25 lõikes 1

nimetatud juriidiliste isikutega. KVS § 25 lg 1 p 3 kohaselt selliseks

juriidiliseks isikuks on osaühing, mille osanik või nõukogu liige on ametiisik. Sellest tuleneb, et linnapea O.V-le omavalitsuse esindajana on KVS-st tulenevalt keelatud teha varalisi tehinguid osaühinguga, milles on ta osanik või nõukogu liige.

Kohus leiab tuvastatuks, et süüdistatava ametiseisundist tulenevalt laienes temale KVS § 24 lg 2 p 4 sätestatud keeld sooritada omavalitsuse esindajana varalisi tehinguid osaühinguga, milles on ta osanik või nõukogu liige.

Kohtuliku arutamise käigus on tuvastatud ja selles osas ei tekkinud vaidlust,

et olles linnapea, 09.11.2007 sõlmis süüdistatav OÜ-ga Rakvere Elamuhooldus elektri-paigaldiste käidulepingu kestusega 58 kuud, lepingu

lõplik kogumaksumus 1 krooni (+ käibemaks). Samuti, olles 464 500.-

linnapea, 23.01.2008 sõlmis süüdistatav OÜ-ga Kesklinna Pargid töövõtulepingu Rakvere linnas suve ja püsilillepeenarde ning noorhaljastuse -

hooldamiseks ajavahemikus 01.02.2008 31.01.2011 kestusega 36 kuud, –

lepingu lõplik kogumaksu käibemaks). Nimetatud mus 1 254 302.- krooni (+

lepingud on kohtuliku arutamise käigus originaalis vaadeldud. Süüdistatav

kinnitas kohtuistungil, et ta on lepingud sõlminud ning allkirja andnud omavalitsuse esindajana.

Kohus ei võtta tõsiselt kaitsja väidet, et lepingute sõlmimise fakt ei ole kohtuliku uurimise käigus usaldusväärselt tõendatud, sest prokuröri esitatud

13

originaallepingud on tõendina lubamatud. Lubamatus on kaitsja seisukohalt seisneb selles, et tõendi kogumise korda rikuti sellega, et prokuröril puudub

õigus koguda tõendeid lõpuleviidud kriminaalasjas, tõendeid koguti kohtu soovitusel, millega rikuti võistlevuse põhimõtet ja kohus asus seega süüdistaja positsioonile. Kohus märgib kaitsja väidetele, § 297 kohaselt võib et KrMS täiendavaid tõendeid koguda kohtumenetluse poolte ning kohtu initsiatiivil.

Isegi kui asuda seisukohale, et tõend on kogutud kohtu algatusel, ei ole sellega menetlusnorme rikutud, sest kohtul on selleks KrMS § 297 tulenev

pädevus. Kohus nõustub, et reeglina teeb kohus otsuse kohtule esitatud

tõendite kogumi alusel, andes pooltele võimaluse osaleda võistleval

protsessil. Kohus ei sekku tõendite kogumise ja esitamise protsessi, välja

arvatud kui see on seadusega ette nähtud. Kohus märgib, et kahe

originaallepingu esitamise vajalikkus oli tingitud tõendi uurimise nö tehnilisest probleemist, et lepingute tekste kriminaalasja toimikutest ei leidu. Samad lepingud on kohtule esitatud skännitud viisil CD-plaadil, CD-plaat on 16.11.2010 k 1 lk 76 asitõendi vaatlusprotokolli lisa ja vaatlusprotokollile on juurde lisatud nimetatud lepingutest väljavõtted k 1 lk 77. Vaatlusprotokoll

on kohtuliku uurimise käigus uuritud. Väljavõtete pinnal on tuvastatavad

lepingute allkirjastajad (09.11.2007 lepingu puhul) ja lepingu kuupäev ja nimetus. 23.01.2008 lepingu puhul ei ole allkirjastaja isik tuvastatav. Kohus

märgib, et lepingute originaalid on mõistlik kohtule vaatlemiseks esitada

eesmärgil tuvastada lepingute identsust paberikandjal väljevõtetele ja skännitud dokumentidele. Kohus märgib, et originaallepingud oleksid kohtu

valdusse sattunud juhul, kui prokurör esitab lepingud täiendava tõendina,

samuti ka siis, kui kohus ise oleks linnavalitsusele päringi esitanud ja lepingud välja nõudnud. Kuigi kaitsja on kaitsekõnest märkimisväärse osa

pühendanud just nende kahe originaallepingute kui tõendite lubamatusele,

peab kohus märkima, et ei näe tõendi kogumise ja esitamise normide olulist

rikkumist. Tõendite päritolu on jälgitav, sisu on selge ja kohtuistungil uuritud, mõlemad pooled saaksid soovi korral esitada tunnistajatele küsimusi

lepingutega kohta (sest kaitsjal oli õigus ja soovi korral võimalus tutvuda nii paberikandjal kriminaalasja materjalidega kui ka salvestiste ja asitõenditega KrMS § 226 lg 3 korras, seega kaitsjal oli võimalik tunnistajatele küsimusi

esitada lepingute kohta, mis olid kätte saadavad väljavõtetena ja skännitud

viisil. Sellist õigust ei ole kaitsja kunagi kasutanud). Ja lisaks ei ole

süüdistatav ise kordagi eitanud nimetatud lepingute allkirjastamist. Sellest

tulenevalt leiab kohus, et kaitse poolt esitatud probleem tõendi lubamatuse kohta on ilmselgelt väljaotsitud.

Äriregistri väljavõttest k 1 lk 5 10 nähtub, et seisuga 23.01.2008 on OÜ -

Kesklinna Pargid nõukogu liikmeks süüdistatav O.V. Äriregistri

väljavõttest k 1 lk 16 nähtub, et seisuga 09.11.2007 on OÜ Rakvere

- 11 Elamuhooldus nõukogu liikmeks süüdistatav O.V. Ülatoodust nähtub, et

süüdistatav on KVS § 24 lg 2 p 4 tulenevat keeldu eiranud.

14

Kohus leiab, et süüdistatav eiras keeldu vähemalt otsese tahtlusega ehk tegutsedes lepingute sõlmimisel teadvalt. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava

asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on arvamusel, et

süüdistatav oli teadlik, et oma ametiseisundi tõttu laienevad temale teatud

toimingupiirangud. KVS § 24 lg 2 p 4 koostoimes KVS § 25 lg 1 p 3

sätestatud piirang, mis seisneb keelus sooritada varalisi tehinguid omavalitsuse esindajana osaühinguga, milles on ametisik osanik või nõukogu

liige, on üheselt arusaadav ka kõrvaltvaatajale. Seda enam peaks piirangu mõte olema selge ametiisikule, kellelt on alust oodata ametialaste õigusaktide

piisavat tundmist ja korrektset rakendamist. Süüdistatav oli ka teadlik oma staatusest (nõukogu liige) nimetatud äriühingutes. Ei saa kõrvale jätta asjaolu,

et OÜ Rakvere Elamuhooldus k 1 lk 11-16 ainuosanikuks on AS Domen

Grupp, mille üks aktsionär on O.V k 1 lk 17-21, kellele kuulub 1/3

aktsiakapitalist. Vaatamata sellele tegi ta kahel korral varalisi tehinguid

nimetatud äriühingutega, sõlmides omavalitsuse esindajana vastavaid

lepinguid. Sellest nähtub, et süüdistatav soovis teadvalt keelatud tehingute

tegemist. Seega keelatud tehingute tegemine oli toime pandud otsese tahtlusega.

Kohatu on süüdistatava kaitseversiooni väide, et ta võttis tarvitusele

meetmeid kontrollimaks, et tehingu tegemisel oleks tema süüteol baseeruv kriminaalvastutus välistatud, ja lähtus sellest, et igal juhul tehingu suur maht ei ole antud konkreetsetel juhtumitel tuvastatav, sest tehingu rahaline maht

tuleks jagada kuude arvuga, mille käigus on äriühingul kohustus osutada

teenust ja õigus tasu saada. Kuriteokooseisu esinemise kontrollimisel on

kohtu kohustuseks kontrollida ka u eksimust KarS § 17 tulenevat võimalikk

asjaoludes ehk koosseisueksimust. Kooseisueksimuse kontroll seisnebki tahtluse intellektuaalse külje tuvastamises, mille keeleline väljend isik teab.

Kohus on juba osutanud vähemalt otsese tahtluse olemasolule süüdistatava

teo osas, mis puudutab keelatud tehingute sooritamist, ja näitas selle

intellektuaalset (isik teab) ja voluntatiivset

(tahab või vähemalt möönab)

külge. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et tahtluse objektiks on vaid

süüteokoosseisu tunnustele vastavad faktilised asjaolud ehk teo tehiolud,

mitte aga nende juriidiline tähendus ja seda põhimõtet on eraldi rõhutatud

KarS § 17 lg 3 sättega (KarS u kommenteeritud väljaanne, 2009, lk 99), et -

seaduse mitteteadmine ei välista tahtlust. Kohus märgib, et ülaltoodud kaitseargument ei tulene seadusest. KarSRakS § 8 2 grammatiline sõnastus -

on piisavalt selge. Ei ole sõnastatud sellisel viisil, et „tehtavate tehingute

maht ületab kehtivat palga alamäära ühes kuus sajakordselt“.

Süüdistatava ja kaitsja poolt seaduse sätte tõlgendamine on kohtu arvates ilmselt meelevaldne ja tingitud soovist tegu õigustada. Süüdistataval ei olnud

ühtegi mõistlikku alust asuda seaduse sellisele , ükski seisukohale

tõsiseltvõetav asjaolu ei olnud sellise süüdistatava väite aluseks, ja

süüdistatava enda seisukoht ei välista tema täielikku teadmist oma teo

15 faktilistest asjaoludest (koosseisueksimuse kohta vt Riigikohtu lahend 3-1-1-

55- - p 19 06 ). Igal juhul oli O.V teadlik tema sooritatavate tehingute ulatusest ja rahalisest mahust ehk selline faktiline asjaolu oli talle teada ja seda enne tehingute sooritamist (kuna sellele eeldus riigihangete menetlus,

arutelu ja otsustamine linnavalitsuse istungitel, linnapea vastava kirjaliku

korralduse andmine). Sellest tulenevalt leiab kohus, et KarS § 17 järgi

ettenähtud eksimus ei esine. Siinjuures märgib kohus, et kohtul lasub

kohustus vajaduse korral kontrollida KarS § 39 ettenähtud eksimuse

esinemist ehk keelueksimust. Sellele pöördub kohus veidi hiljem kui asub analüüsima isiku süüd.

Keelatud tehingute tegemine on kriminaalkorras karistatud juhul, kui toimingupiirangu rikkumine on toime pandud suures ulatuses. KarSRakS § 8-

2 kohaselt KVS-s kehtestatud toimingupiirangute rikkumise ulatust

hinnatakse suureks, kui tehtavate tehingute või otsuste maht ületab kehtivat

palga alammäära ühes kuus sajakordselt. 2007.aasta kuupalga alammäär on

3600 krooni, 2008.aastal – 4350 krooni. Järelikult 2007.aastal tehtavate tehingute maht peaks ülemata 360 – 000 krooni, 2008.aastal 435 000 krooni. 09.11.2007 süüdistatava sõlmitud tehingu maht on 1 464 500.- krooni (+

käibemaks), 23.01.2008 sõlmitud tehingu maht on 1 254 302.- krooni

(+käibemaks). Seega sõlmitud tehingute maht ületas 2007

-2008.aastatel kehtivat kuupalga alammäära sajakordselt. KarSRakS §

8-2 kohaselt ei ole tehingu suure ulatuse hindamiseks tähtsustomavaks asjaoluks lepingu kestus.

Keelatud tehingute sooritamise episoodides on kohtuliku arutamise käigus

kinnitust leidnud tegu, mis seisnes selles, et 09.11.2007 sõlmis O.V

Rakvere linnapeana Osaühinguga Rakvere Elamuhooldus (Rakvere linna-

valitsuse poolt 22.10.2007 linnavalitsuse istungil

hanke

„käidukorraldusteenuse osutamine Rakvere linnale kuuluvatel objektidel“ edukaks pakkumuseks tunnistatud hinnapakkumuse esitanud ettevõte) elektri-

paigaldiste käidulepingu (kestusega 58 kuud; lepingu lõplik kogumaksumus

1 464 500.- krooni (+ käibe maks)); Lisaks sellele sõlmis O.V -

23.01.2008 Rakvere linnapeana Osaühinguga Kesklinna Pargid (Rakvere

linnavalitsuse poolt 07.01.2008 linnavalitsuse istungil hanke Rakvere linna „

suve- ja püsilillepeenarde ning noorhaljastuse hooldamine“ edukaks pakkumuseks tunnistatud hinnapakkumuse esitanud ettevõte) töö võtulepingu -

Rakvere linnas suve- ja püsilillepeenarde ning noorhaljastuse hooldamiseks

ajavahemikus 01. 02.2008 – 31.01.2011 (kestusega 36 kuud; lepingu lõplik

kogumaksumus 1 254 302.- -maks)). Antud tehingute krooni (+ käibe

sooritamine O.V linnapeana on vaadeldav KVS § 24 lg 1 ja lg 2 p 4

kehtestatud toimingupiirangute rikkumisena suures ulatuses, kuna tehtud

tehingute maht ületas mõlemal juhul vähemalt sajakordselt tollal kehtivat kuupalga alammäära ning tehingupartneriks olid osaühingud, mille nõukogu liige O.V samaaegselt oli.

16

Eraldi kohus märgib, et ametiisiku poolt oma ametiseisundi raames lepingu allkirjastamine on käsitatav tehingu tegemisena KVS § 24 mõttes isegi juhul,

kui lepingu sõlmimise on eelnevalt otsustanud või heaks kiitnud mõni muu

ametiisik või organ. Ka sellises olukorras ei ole lepingu allkirjastamine taandatav puhttehniliseks protseduuriks, vaid tähendab suuremal või vähemal

määral kontrollfunktsiooni teostamist.

tehingu teise ame -1-1- 28-05 p 9).

Keelatud tehingute puhul KVS § 24 mõttes ei oma tähtsust, kas iseendaga

sõlmitud tehingul on oluline mõju ametiisiku või äriühingu majandushuvidele.

Kriminaalasjas ei ole vaidlust, et nimetatud toimingupiirangu rikkumised suures ulatuses pani toime süüdistatav O.V. Nimetatud tegu on vastab KarS § 300-1 lg 1 kuriteokoosseisule, seega on õigusvastane KarS § 27 mõttes.

Järgmisena kontrollib kohus keelatud tehingute episoodides teo

õigusvastasuse välistavate asjaolude esinemist. KarS § 27 kohaselt õigusvastane on tegu, mis vastab süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud. , miks süüdistatava tehtud Kaitse poolt on esitatud argument tehingud, mis formaalselt vast -1 lg 1 koosseisule, ei ole avad küll KarS § 300

õigusvastased. kaitse positsioon KarS § 30 sätestatud Siinjuures toetub

õigusvastasust välistavale asjaolule –

kohustuste kollisioonile.

Süüdistatava väitel on tal linnapeana KOKS-st tulenev kohustus juhtida linnavalisust, juhatada linnavalitsuse istungit, vastu võetud otsuse alusel teha

korraldus ja korralduse alusel on kohustus sõlmida leping linnavalitsuse

nimel. Kellelegi teisele ei saa ta delegeerida tehingu sõlmimist, seda sama KVS § 24 lg 1 alusel. KVS-st tulenevalt on tal aga kohustus ennast taandada. Sellest tulenevalt ei ole tal võimalik jätta linnapea kohustusi täitmata, sest sel juhul kohalik võim ei eksisteeru.

KarS § 30 tegu, millega rikutakse õiguslikku kohustust, ei ole õigusvastane,

kui isik peab üheaegselt täitma mitut õiguslikku kohustust ja tal ei ole võimalik kõiki täita, kuid ta teeb kõik endast oleneva, et täita kohustust, mis on vähemalt sama oluline kui rikutav kohustus.

Kohus leiab, et kaitseargument on antud juhul ja Kar ebaõige S § 30 sättele tuginemine ei ole põhjendatud. Kohtu põhjendused on järgmised.

KVS § 24 lg 1 sätestab, et ametiisikul on keelatud sooritada tehinguid

iseendaga või muid sarnase iseloomuga või huvide konfliktiga seotud

17 tehinguid. oma alluvaid tegema vastavaid tehinguid

tema asemel. Sellest tulenevalt on süüdistataval kohustus mitte sooritada tehinguid iseendaga (antud juhul KVS § 25 lg 2 p 4 koostoimes KVS § 25 lg 1 p 4) ning kohustus mitte volitada alluvaid sooritada tehinguid tema asemel.

KVS näeb ette, et eristada tuleb olukordi, kus ametisik osaleb ühisotsuse

arutelus ja tegemises või teeb otsustuse ainuisikuliselt. Keelatud tehingute

episoodides on asjassepuutuv just teine variant- kaks süüdistatav sooritas keelatud tehingut 09.11.2007 ja 23.01.2008, sõlmides ainuisikuliselt lepingut äriühinguga, milles ta on nõukogu liige.

KVS § 25 lg 2 kohaselt on ametiisik, kelle ülesanne on osaleda käesoleva

paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegemises, kohustatud sellest

viivitamata teatama asjaomasele organile ja ametisse nimetamise õigusega

organile ning loobuma otsuse tegemisest. Isik või organ, kes on määranud

ametiisiku ühisotsuseid tegeva organi liikmeks, võib määrata teise isiku ametiisiku ühekordseks asendamiseks. KVS § 25

lg 3 kohaselt on ametiisik,

kelle pädevuses on teha käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuseid

ainuisikuliselt, kohustatud ennast otsuse tegemisest taandama ning teatama

huvide konfliktist oma vahetule ülemusele, kes peab otsuse tegemiseks määrama teise ametiisiku. KOKS § 40 kohaselt on linnavalitsuse töö vormiks istung. KOKS 50 lg 1 p 1

kohaselt korraldab linnapea linnavalitsuse tööd ja linnavalitsuse istungite

ettevalmistamist. Põhimääruse 25.1. kohaselt juhatab linnavalitsuse istungit linnapea, tem KOKS 50 lg 1 p 4 a äraolekul üks selleks volitatud aselinnapea.

kohaselt kirjutab linnapea alla linnavalitsuse korraldustele ning teistele

valitsuse dokumentidele (sama regulatsioon ka Rakvere linna , Põhimääruse kättesaadav www.rakvere.ee p 26.5. 6). Süüdistatav allkirjastas linnapeana 5 korraldust (nr. 21, 235 , 1072, 1117, 1119), nendest nr 1119 (k 1 lk 86) ja 21 (k 1 lk 104) nähtub, et Rakvere linnavalitsus soovib sõlmida hankelepingud OÜga Kesklinna Pargid ja OÜ-ga Rakvere Elamuhooldus (milles linnapea

ise on äriühingu nõukogu liige ja OÜ rupp kaudu ka aktsionär), - Domen G korralduste sisuks on tunnistada edukaks pakkumiseks konkreetse osaühingu pakkumus ja sõlmida hankeleping. Kohus märgib, et korralduse alusel ei ole linnapea ainuke linnavalitsuse pädev isik, kellel on ainupädevus linnavalitsuse nimel lepingute sõlmimiseks. Rakvere Linnavolikogu 23.04.2003 määruse nr

10 „Rakvere linnavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine“ p 22 kohaselt, sõlmimise otsustab linnavalitsus hankelepingu

(mitte linnapea). Iseenesestmõistetav, et lepingu sõlmimise pädevus on

linnavalitsuse esindada õigust omaval isikul. KOKS § 50 lg 1 p 2 kohaselt esindab linnapea omavalitsusüksust ja valla- või

linnavalitsust vastavalt seadusega, valla või linna põhimäärusega ning

volikogu poolt antud pädevusele. Sama nõue on sätestatud Rakvere linna P

õhimääruses § 26.5 p 2. KOKS ei näe ette, kes esindab linnavalitsust ajal, mil linnapea ei saa mis iganes põhjusel täita oma ülesandeid. KOKS § 49 lg 1

p 5 osutab, et linnapea asendamine toimub linna põhimääruses sätestatud

18

korras.

Samas näeb Rakvere linna põhimääruse (mille vastuvõtmine on

linnavolikogule otsustada) - § 26 6 ette, et linnapead asendab tema äraolekul üks selleks volitatud aselinnapea või linnavalitsuse liige; jaga. Samas nõuab KVS § 24 lg 1, et ametiisik volitada oma alluvaid tegema vastavaid tehinguid tema asemel.

Sellest tulenevalt, kui asjaolud ülaltoodud järjekorras näidata, võib

süüdistatava väide esmapilgult tunduda, et mitte keegi peale tema ei saagi

lepingut

sõlmida ehk tal puudub õiguslik võimalus KVS § 25 lg 3 sätte alusel kehtestatud taandumise nõude täitmiseks, loogiline olevat.

Kohus märgib, et esiteks, linnapead ei eksisteeri kui sellise puutumatuse

põhimõttega hõlmatud ametiisikut, kelle puhul presumeeritaks tema kui ametisiku ülesannete takistamatu täitmise õigushüve ülistamist ja eelistamist

teistele õigushüvedele. See ei tulene ühestki õigusaktist. Vastupidi, kohus peab rõhutama, et KOKS § 49 lg 1 kohaselt on linnapea linnavalitsuse juht, kes esindab linna (teatud pädevusega) ja linnavalitsust. Omavalitsusorganiteks

KOKS § 4 kohaselt on volikogu ja linnavalitus, viimase puhul on tegemist

kollegiaalse täitevorganiga. KOKS rõhutab sellega, et otsustamine nii

volikogus kui ka linnavalitsuses on valdavas osas kollegiaalne. Linnapea ainuisikulisesse otsustus

pädevusse kuulub KOKS § 50 lg 1 p 3 alusel näiteks

sisemised korralduslikud küsimused (ka nende puhul ei ole linnapea asendamine välistatud).

Teiseks peab kohus vajalikuks selgitada, et kohustuste kollisioon ei tähenda olukorda, mil isikul oleks vaba valik kumma kohustustest jätab ta täitmata ja kumb nendest kuulub ametiisikule arusaama järgi täitmisele.

KarS § 30 kohaselt on kohustuste kollisiooniga tegemist juhul, kui isikul on

üks õiguslik kohustus, mida ta saab täita ainult teise õigusliku kohustuse

täitmata jätmise hinnaga. Toimides väärtuslikuma huvi nimel, on väheväärtusliku huvi kahjustanud tegu õigustatud. Käesoleval juhul ühelt on poolt tegemist üldise avaliku huviga, mis hõlmab ka omavalitsusüksuseid, et

avaliku võimu tegevus oleks aus ja erapooletu ning võimu ei tarvitataks isiklikul eesmärgil (ei ole juhuslik, et KarS § 300

-1 kuriteokoosseis paikneb 17. peatüki Ametialased süüteod 2. jaos Aususe kohustuse rikkumine). Teiselt poolt on tegemist huviga kohaliku omavalitsusüksuse funktsioneerimise (sh.

juhtimise) ja korraldamise vastu. on KVS-ga kaitstavaks Teisisõnu õigushüveks avaliku võimu aus ja õiguspärane toimi üldises mõttes mine

, sh.

kohalikes omavalitsustes ning konkureerivaks nö õigushüveks on kohaliku

elu korraldamine, lähtudes linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest.

Kohus leiab, et linnaelanike huvides on see, et ka kohaliku võimu organ

(linnavalitsus) tegutseks ausalt

ja õiguspäraselt avaliku võimu aususe

põhimõte hõlmab ka kohaliku elu korraldamise küsimustega tegelemist linnavalitsuse ametniku, muuhulgas ka linnapea, poolt .

19

Süüdistatav leiab et takistavaks kohustuseks, mis ei võimaldanud tal täita , KVS-st tulenevat informeerimis- ja taandamiskohustust (rikutud kohustused) on KOKS-st tulenev kohustus juhtida linnavalitsust (juhatada linnavalitsuse istungeid, teha korraldusi ja sõlmida lepingud linna esindajana). Kollideeruvate kohustuste olulisust hinnatakse lähtudes kohustuse täitmisega

kaitstava huvi kaalukusest. Süüteokoosseisule vastava teo õigusvastasuse välistamine kohustuste kollisiooni alusel eeldab ka seda, et isik oleks teinud

kõik endast oleneva takistava kohustuse täitmiseks. Nõue teha "kõik endast

olenev takistava kohustuse täitmiseks" tähendab seda, et rikutud kohustuse täitmata jätmist ei saa KarS § le 30 tuginedes õigustada mitte lihtsalt mingi -

vähemalt sama olulise kohustuse olemasoluga. Kontrollida tuleb seda, kas

kohustuse rikkumisega kollideerus ka reaalselt kõigi võimaluste kasutamine takistava kohustuse täitmiseks (RKKKo 3-1-1- -04 p 10, 12) 139 .

Kohus leiab, et tegemist ei ole võrreldavate kohustustega, sest KVS kaitstav

õigushüve on üldisem ja niivõrd palju olulisem, et KOKs-st tulenevad kohaliku omavalitsuse ametniku (linnapea) konkreetsed KOKS § 50 loetletud

ametikohustused ei ole selles kontekstis märkimisväärsed, st. rikutud

kohustus on palju kaalukam, kui täidetud kohustus. KVS eesmärk on vätida

korruptsiooni. Korruptsioon kahjustab riigivõimu ausat ja õiguspärast

toimimist ning tekitab reeglina ka konkurentsimoonutusi, mis omakorda

tähendab võrdse kohtlemise põhimõtte (PS § 12 lg 1 esimene lause) rikkumist. Takistav kohustus õigustab aga rikutud kohustuse täitmata jätmist üksnes juhul, kui see on vähemalt sama oluline kui rikutud kohustus. Kohus

ei näe KVS teatamis ja taandamissätete rikkumise taga min - gisugust

märkimisväärset õigushüve, mida oleks olnud võimalik säästa. Olukorra

lahendamiseks, kus kohaliku omavalitsuse ametnik peab täitma teatud

ametikohustusi, kuid tal on alus eeldada et tegemist võib olla korruptsiooniohtliku suhtega b ette, et korruptsiooniohtlik (KVS § 5 lg 2 näe suhe on ametiisiku suhe teise isikuga, mis on tekkinud või võib tekkida

käesoleva seaduse 3. või 4. peatükis sätestatud töökoha või -, tegevus-

toimingupiirangute rikkumise tagajärjel ametiisiku poolt) ongi ette nähtud KVS § 6 lg 3 ja 25 lg 2 sätestatud ametiisiku teatamiskohustus ja KVS § -s -s 25 lg 3 taandamiskohustus. Ametiisik peab esmase nõudena lähtuma avaliku võimu teostamisel avalikust huvist ning seda erapooletult ja objektiivselt.

Seetõttu ei saa rääkida kohustuste kol § lisioonist. KarS 30 kohaldamiseks peab olema mitu õiguslikku kohustust, millest ühte ei ole võimalik täita ilma teist kohustustust rikkumata. Antud juhul oleks süüdistatava poolt KVS järgse teatamis- ja taandamiskohustuse täitmine välistanud KOKS ja Põhimäärusest

tulenevate kohustuste täitmise, st. need oleks ära langenud. Põhimääruse p

12.4. kohaselt linnavolikogu esindab ja selle tööd juhib volikogu esimees,

tema äraolekul esimehe asendaja - linnamajanduskomisjoni esimees.

Teisisõnu kui süüdistatav teataks korruptsiooniohtlike suhete olemasolust

20

volikogule (kelle poolt on ta valitud ametnik) või vähemalt volikogu

esimehele (kes kirjutas volikogu otsusele alla linnapea valimise kohta) ja

taandaks ennast lepingute sõlmimisest, et tekkiks tal kohustust lepingute

sõlmimiseks. Kohus möönab, et KVS § 25 lg 3 regulatsioon, et ametiisik

ainuisikulise otsuse tegemisel huvide konflikti olemasolul (milleks on ja keelatud tehingute tegemine KVS § 24 lg 2 p 4 koostoimes 25 lg 1 p 3) peab

taanduma ja teatama huvi ei ole

grammatilisel tõlgendamisel üheselt mõistetav, kas juhul, kui isikul ei ole vahetut ülemust (näiteks linnapea, kes ise on volikogu valitud linnavalitsuse

juht) ei peagi täitma teavitamiskohustust. Kohus märgib, et normi tuleb

tõlgendada mitte ainult grammatiliselt vaid ka eesmärgipäraselt. Normi eesmärk takistada ametiisikul teha ainuisikulisi huvide konfliktiga otsustusi, kaitstes võimu ausa toimimise põhimõtet. Volikogu pädevuses on linnapea

valimine (KOKS § 22 lg 1 p 15) ja linnavalitsuse liikmete kinnitamine

(KOKS § 22 lg 1 p 17). § 49 lg 4 kohaselt kuuluvad linnavalitsuse KOKS

koosseisu linnapea ja valitsuse liikmed. Põhimääruse 26.2. kohaselt valib

linnapea volikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel. Süüdistatav on linnapeaks valitud Rakvere volikogu 09.11.2005 otsusega (k 1 lk 164). Seega süüdistataval on teavitamiskohustus Rakvere linna volikogu ees, keda esindab volikogu esimees. Järelikult ei oleks süüdistatav rikkunud

ka linnavalitsuse juhtimise kohustust, st. ühe kohustuse täitmisel ei oleks

eksisteerinud teist kohustust, mida oleks süüdistataval tulnud täita. Seda ka oma asendaja määramise osas käskkirjaga (KOKS § 49 lg 5, Põhimääruse p 26.6.).

Küsimusele, miks ta ei teatanud korruptsiooniohtlike suhete olemasolust

volikogule, jäi süüdistatav vastusega võlgu, välja arvatud korduvalt väljendatud seisukoht, et ta ei näinud üheski talle süüksarvatud teos midagi korruptiivset.

Kohus mist on ametiisikule nõustub, et taandamiskohustuse täitmise rikku võimalik ette heita ainult siis, kui taandamiskohustust oli võimalik ka reaalselt täita.

Süüdistatav küsimuse esitas tunnistaja M. V. taandamisavalduse

protokollimise kohta ja soovis välja selgitada mille alusel linnapea ennast taandab, saaks ennast taandada ei ole ühtegi õiguslikku alust, mille alusel ta .

M. V. ütlustest nähtub, et selgelt väljendatud taandamisavalduse paneb ta kirja protokolli, taandamise tõelise tahte korral küsib üle. kahtluse

Kohus märgib eeskätt, et taandamise korruptsiooniohtlike õiguslik alus on suhete olemasolu puhul otseselt ette nähtud KVS § ga 25 lg 2 ja lg 3 sõltuvalt - sellest, kas tegemist on ühis või ainuisikuliselt tehtud otsustustega. -

Kohus möönab, et süüdistatav mõtleb õigusliku aluse puudumise all

taandamise protseduuri puudumist selles valguses, et keegi peaks enne taandamist tuvastama kas on olemas korruptsiooniohtlik suhe või mitte.

21

Kohus märgib järgmist. Avaliku teenistuse seadus (ATS) eristab riigiametnikke ja kohaliku omavalitsuse ametnikke (ATS § 6 lg 2). Kohaliku omavalitsuse ametnikuks on linnapea ja valitsuse liikmed (KOKS § 49 lg 4).

Seadusandja ei ole pidanud vajalikuks KVS-s loetletud ametiisikutele ja

kohaliku omavalitsuse ametnikele eraldi sätestada üksikasjalikku

taandamiskorda, nagu on sätestatud riigiametnikele menetlusseadustikes (nt. V™S ). Taandamine on menetluslik § 25, 26, MKS § 49 lg 1, KVTS § 150

instituut ning menetlusseadustes sisalduvaid taandamissätteid käsitatakse

menetlusõiguse osana, KVS s sisalduvate piirangute eesmärk on aga -

korruptsioonijuhtumi vältimine. KVs st tulenev taandamise sisu ja eesmärk -

on ametiisikutele arusaadav ning taandamiskohustust on kohaliku omavalitsuse ametnikul võimalik täita sarnaselt informeerimiskohustusega,

kas siis suuliselt või kirjalikult. Kohus leiab et süüdistataval oli KVS § 6

lõikest 3 ja KVS § 25 lg 2 tulenev kohustus teavitada huvide konflikti

olukorrast linnavolikogu esimeest, või tema asendajat ja taotleda et otsuste

vastuvõtmisel osaleks teine ametiisik (aselinnapea, linnavalitsuse liige),

millisel juhul oleks linnavolikogu määranud osalema teise linnavalitsuse

ametniku. Samas tuleb eeldada, et kohaliku omavalitsuse ametnik (sh.

linnapea) on võimeline vormistama kirjalikult, avalduse või taotluse enda taandamiseks, või esitama selle suuliselt enne otsuse sisulist arutelu olenevalt olukorrast, kas siis linnavalitsuse- või volikogu istungil, mis protokollitakse.

Kohus leiab, et O.V on keelatud tehingute sooritamises süüdi KarS § 32

mõttes, sest ta on süüvõimeline ja puuduvad süüd välistavad asjaolud. O.V on süüvõimeline KarS § 33 mõttes, sest kohtul puuduvad andmed

süüdimatuse kohta ja ta on täiskasvanu. Kohus leiab, et süüdistatav ei ole eksinud oma teo keelatuses, seega puud

ub süüd välistav asjaolu KarS § 39 mõttes. Erinevalt KarS § 17 järgi sätestatud koosseisueksimusest, mis näeb

ette eksimuse teo faktilise külje tähenduses, tähendab arS § 39 keelueksimus K isiku eksimust teo õiguslikus küljes. O.V on kogu kohtuliku arutamise

käigus korduvalt avaldanud, et tal ei olnud ühtegi põhjust arvata et tema tegevus muuhulgas lepingute allkirjastamisel võib olla õiguslikult keelatud lähtudes korruptsioonivastasest seadusandlusest. Kohus märgib, et KarS § 39

ettenähtud keelueksimuse kontrollimisel on peamine, et isikule oleks selge

mitte keelu õiguslik sisu vaid selle materiaalne õigusvastutus (Riigikohtu lahend 3-1-1- -05 p 8 92 ) - antud juhul on ametisikule seatud keeld sooritada

tehinguid iseendaga ehk äriühinguga, milles on ta nõukogu liige ja osanik teise äriühingu kaudu, viimatinimetatud tegevuse materiaalne õigusvastasus

on piisavalt selge ja ka kõrvalvaataja seisukohalt mõistlik ja loogiline, sest sellise keelu kehtestamise eesmärk ohjeldada korruptsiooniohtu ja maandada korruptsiooniohtlikest suhetest tulenevaid riske. Keelueksimus välistab isiku süüd ainult juhul kui keelueksimus on vältimatu. Korruptsiooni keelunormid on kahetahulised- korruptsioon on taunitav moraalselt ja keelatud

õiguslikust

poolest. Ametiisiku õiguslik kohustus olla aus

ja vältida

22

korruptsiooniohtlikke suhteid ja tegevusi on ilmne ja üldarusaadav.

Ametiisikuna on süüdistataval kohustus olla piisavalt teadlik (ametniku

hoolsuskohustus) muuhulgas ka korruptsioonivastasest seadusandlusest, nimelt sellest, et ametiisiku tehingud iseendaga on keelatud, seega vältimatu keelueksimus on välistatud.

2. Otsustuste tegemisel osalemise episoodid (15.10.2007, 22.10.2007,

07.01.2008, 03.03.2008 Rakvere linnavalitsuse istungite juhatamise episoodid)

Käesoleva kriminaalasja raames ei ole vaidlustatud, et süüdistatav olles ametisik- linnapea, juhatas Rakvere linnavalitsuse 15.10.2007, 22.10.2007,

07.01.2008, 03.03.2008 toimunud istu e osales linnavalitsuse juhina ng id ja otsuste vastuvõtmisel Samuti nimetatud istungitel vastuvõetud ots . uste alusel

andis linnavalitsus 5 korraldust lepingute sõlmimiseks, korraldustele

allkirjastas O.V linnapeana. Süüdistatav ei ole kordagi seda eitanud.

Samuti nimetatud faktilised asjaolud on kinnitatud 16.11.2010 asitõendi vaatlusprotokolli juures olevate väljavõtetega: k 1 lk 105 15.10.2007 toimunud linnavalitsuse istung, mida juhatas linnapea O.V, millele järgnes vastav korraldus nr 1072 k 1 lk 106; k 1 lk 83-84 22.10.2007 toimunud linnavalitsuse istung, mida juhatas linnapea O.V, millele järgnesid vastavad korraldused nr 1117, 1119 k 1 lk 84- 85; k 1 lk 103 07.01.2008 toimunud linnavalitsuse istung, mida juhatas linnapea O.V, millele järgnes vastav korraldus nr 21 k 1 lk 104; k 1 lk 100 03.03.2008 toimunud linnavalitsuse istung, mida juhatas linnapea O.V, millele järgnes vastav korraldus nr 235 k 1 lk 102.

Nimetatud istungitel otsustati riigihankes osalenud äriühingute pakkumiste

edukaks tunnistamine ja korralduse andmine lepingute sõlmimiseks.

Asjassepuutuvateks äriühinguteks kelle pakkumised tunnistati edukaks ja

otsustati sõlmida hankelepingud, on Rakvere Linnahooldus OÜ (riigihange „ kalmistute hooldamine“ Rakvere linna 15.10.2007 linnavalitsuse istung, riigihange „Rakvere linna kalmistute andmekogu haldamine ja hauaplatside

kasutusse andmine“ 22.10.2007 linnavalitsuse istung ja riigihange „Rakvere

linna haljasalade hooldamine“ 03.03.2008 linnavalitsuse istung) Rakvere ),

Elamuhooldus OÜ (riigihange „Käidukorraldusteenuse osutamine Rakvere

linnale kuuluvatel objektidel“ 22.10.2007 linnavalitsuse istung), OÜ

kesklinna Pargid ( riigihange „Rakvere linna suve ja püsilillepeenarde - hooldamine“ 07.01.2008 linnavalitsuse istung).

Süüdistatav O.V on Osa ühing Kesklinna Pargid (äriregistri kood: -

10345779), Osaühing Rakvere Elamuhooldus (äriregistri kood: 10267448),

Rakvere Linnahoolduse Osaühing (äriregistri kood: 10158736) ja Osaühing Põlva Maja (äriregistri kood: 10152981) nõukogu liige. O.V on Domen

23

Grupp AS (äriregistri kood: 10895972) asutaja, aktsionär ja nõukogu liige.

Domen Grupp AS on Rakvere Linnahoolduse OÜ, OÜ Rakvere Elamu-

hooldus ja OÜ Põlva Maja ainuosanik. OÜ Põlva Maja on omakorda OÜ Kesklinna Pargid ainuosanik. See nähtub esitatud äriregistri väljavõtetest k 1

lk 5-27, millele kohus on juba varem keelatud tehingute analüüsimisel osutanud.

KVS 4.peatüki mõttes on toimingupiiranguks KVS § 25 tulenev keeld teha otsused või osaleda otsuste tegemises, kui ilmneb huvide konflikt. KVS § 25 lg 1 p 3 kohaselt on huvide konfliktiga tegemist juhul, kui ametiisik

peab tegema oma töö või teenistuskohustuste raames otsuse või osalema - sellise otsuse tegemises, mis

oluliselt mõjutab tema enda, tema lähisugulaste

või hõimlaste või juriidiliste isikute majandushuve, kui juriidiliseks isikuks -

on osaühing, mille osanik või juhatuse või nõukogu liige on ametiisik või tema lähisugulane või –hõimlane.

Seega selleks, et otsustada O.V vastutusele vastuvõtmine KarS § 300-1

lg 1 järgi tuleb lahendada õiguslik küsimus – kas süüdistatava linnapeana

osalemine ülalmainitud osaühingute pakkumiste edukaks tunnistamises

(linnavalitsuse istungitel) ja edasise hankelepingu sõlmise otsuse tegemises

(otsuse vastuvõtmine istungil ja vastava korralduse tegemine) mõjutab OÜ Rakvere Elamuhooldus, OÜ Rakvere Linnahooldus ja OÜ Kesklinna Pargid majandushuve oluliselt.

Prokurör sisestas olulisuse tunnust, seades selle sõltuvusse lepingute

kestusest (mitmeaastased 36-58 kuud lepingud), käibe kasvatamisest, viidates

konkreetsest lepingust tuleneva käibe protsentidele konkreetse osaühingu kogu aastakäibest. Kaitsja leidis, et käive iseenesest ei mõjuta alati äriühingule oluliselt, käibe

mõju majandushuvidele sõltub mitmest faktorist. Kaitsja märkis, et seaduseandja ei pidanud vajalikuks selgitada, mida ta mõtles majandushuvi olulisuse all. Ilmne on kaitsja arvates see, et majandushuvi olulisuse üle tuleb

otsustada lähtudes majanduslikest teadmistest. Kaitsja poolt on kohtule esitatud vandeaudiitori S. T. seisukoht (kohtutoimik lk 50-55, kohtuistungil

kuulati asjatundjana üle vandeaudiitor M. N.. Vandeaudiitorite seisukoht, et

pigem kasum on see majandusnäit, mis on oluline äriühingu majandushuvidele, mitte aga käive. Käive võib olla oluline turu laiendamise eesmärkides, samuti sisekulude katteks. Audiitor S. T. seisukohalt nimetatud

hankelepingud ei olnud nimetatud äriühingutele kasumi poolest olulised, pigem väheolulised, sest kasumi protsent on kohati alla 5.

Kohtu märgib järgmist. KVS eesmärk on korruptsiooni vältimine. KVS § 25 lg 1 sätestatud „oluline mõju“ on määratlemata õigusmõiste, sest seadusandja on loobunud detailse regulatsiooni andmisest loetelu või muu juhise näol ja jätnud selle seaduse rakendaja hooleks. Seega tuleb kohtul anda KVS § 25 lg

24

1 sisalduvale määratlemata õigusmõiste sisule (mõjutab oluliselt) piirid ja

mõõdetavad tunnused, et seda oleks võimalik seostada konkreetsete eluliste asjaoludega. Selle tähendus ja ulatus tuleb seetõttu kindlaks määrata, võttes arvesse sätte konteksti ja KVS taotletavaid eesmärke. Seadusandja on KVS § 25 mitu alternatiivi, st. ots , tema us võib mõjutada oluliselt nii ametniku enda lähisugulaste hõimlaste äriühingu , , või siis

, st. eristada saab majandushuve

olulise mõju avaldumist füüsiliste isikute, või siis juriidilise isiku majandushuvidele.

Kohus leiab, et mõistet ei saa sisustada pelgalt otsuse tagajärjel sõlmitud

lepingutest saadud reaalsete kasuminäitajatega, või siis kogukäibe

suurenemisega, võrreldes neid näit. ettevõtte eelneva kogukäibega, või siis puhaskasumiga jms. KVS § 25 lg 1 räägib majandushuvidest, mitte reaalsetest

majandusnäitajatest, st. antud juhul isiku majanduslikust (finants) huvist

äriühingu suhtes, kes saab teenistuskohustuste raames tehtud otsuse alusel

sõlmitava lepingu pooleks. Selline huvi peab olema aga tuvastatav mitte

tagantjärele äriühingu muutunud majandusnäitajate põhjal, vaid otsuse

tegemise aja seisuga. Majandushuvid on eelkõige finantsilist laadi. Olulise

majandus huvi olemasolul saab eeldada, et kui ametiisik peab (finants)

tegema oma teenistuskohustuste raames otsuse või osalema selle tegemises,

omab otsus mõju ka sellise juriidilise isiku majandushuvidele, põhjusel et

ametiisik on huvitatud endaga seotud juriidilise isiku käekäigust ja kasumi maksimeerimisest, mis lõppkokkuvõttes toob kasu ametiisikule. Kui isikul ei ole ettevõttes finantshuvi, ei saa otsustus ka tema majandushuve (sh. oluliselt) mõjutada ja vastupidiselt, kui isikul on äriühingu suhtes finantshuvi, siis on

isik ka huvitatud igast lepingust, mis toob äriühingule kasumit, olenemata

lepingu mahust. Mida suurem on isiku finantshuvi Vastasel

juhul sõltuks KVS § 25 järgi huvide konflikti tuvastamine faktilise summa

suurusest teatud piirini (ebaoluline), milliseni oleks ametniku tegevus seaduslik, ehkki ametnik oleks ilmselges huvide konflikti olukorras. Huvide

konflikti regulatsiooni keskseteks kaitstavateks hüvedeks on riigi toimimise

tõhusus ja isikute usaldus riigi vastu. Selline olukord tekitaks põhjendatud kahtluseid, et ametnik ei lähtu avalikest huvidest ega seadusest, või ei tegutse objektiivselt ja sõltumatult ning järgib oma erahuve.

Seda ka sellepärast et süüteo subjektiivne koosseis peab katma kõik objektiivse koosseisu asjaolud, sh. ka olulise mõju osas ja teo subjektiivset külge ei ole võimalik tuvastada hiljem äriühingu majandusnäitajate muutuste

põhjal, st. asjaoludega mis on saadud teada pärast teo lõpuleviimist.

Ametiisikule peab teo olulisus selge olema teo tegemise aja seisuga. Arusaadavalt on iga äriühingu omanik ja juhtorgani liige huvitatud äriühingu tulu maksimeerimisest ning majandusnäitajad on ka ette prognoositavad, mis aga ei tähenda seda et isik saaks teo tegemise ajal tõsikindlalt ette näha oma tegevuse mõju ja tagajärgi nii endale, kui ka äriühingu majandusnäitajatele.

Isiku teoeelne- ja järgne käitumine võib anda teavet lisaks objektiivsetele

25 tehioludele ka süüteokoosseisu subjektiivse külje kohta, kuid tegemist on esmajoones abistava kriteeriumiga, mis aitab tahtlust siduda isiku subjektiivse suhtumisega teosse ja tagajärge vahetult teo toimepanemise ajal (RKKKo nr 3-1-1-142-05 p 20) .

Oluline mõju majandushuvidele on KVS § 25 lg 1 mõttes blanketne

koosseisutunnus, mille sisustamisel tuleb lähtuda väljapoole karistusseadust

jäävatest normidest, mis reguleerivad äriühingutega se Mõiste onduvat.

"majandushuvi" hõlmab selles kontekstis üldjoontes kõike, mis seoks

ametiisiku vara olemasolu lepingutega Kohus arvates tuleb isiku .

majandushuvide ulatus äriühingus kindlaks määrata isiku osaluse määraga äriühingus teo toimepanemise aja seisuga, võttes arvesse ka otsusele eelnenud

12 kuud. Viimast tuleb arvestada põhjusel, et lepingueelsed toimingud (nt.

hangete korraldamine ja läbiviimine) on küllaltki ajamahukad ning enne

lepingu sõlmimist on võimalik muuta osaluse suurust vajalikus ulatuses. Kohus leiab et

ametnikul on oluline finantshuvi äriühingus kui ta on eelmisel aastal 10 % oma brutotulust saanud sellelt äriühingult, või kui ta omab 10 % hääleõiguslikest osadest või , või kui talle kuulub muul aktsiatest

viisil 10 % või rohkem äriühingu turuväärtusest. Juhul kui ametiisikul on oluline finantshuvi äriühingus ja ta osaleb, või teeb otsuse teenistuskohustuste

raames selle äriühingu kasuks, mõjutab selline otsus oluliselt ka ametniku

enda ja selle äriühingu majandushuve.

Väljendatud arvamusele 10% osaluskünnise kohta leiab kohus tugi ja kinnitust järgmistes.

Osaluskünnis 1/10 on seotud selle mõjuga olulistele õigustele äriühingu

juhtimisel. Osaühingu puhul on vaja osanike koosoleku kokkukutsumiseks

osanike, kellele kuulub 1/10 osakapitalist algatus (ÄS § 171 lg 2 p 3 ), küsimuse päevakorda võtmine sõltub 1/10 osalusega osanikest (ÄS § 1711 lg 2), 1/10 osalusega osanikel on õigus juhatuse liikme tagasikutsumiseks (ÄS § 184 lg 5 ), nõuda erikontrolli läbiviimist (ÄS § 191), likvideerija määramist (ÄS § 206 lg 3) ja likvideerija tagasikutsumist (ÄS § 207 lg 2), uue bilansi või

vara jaotusplaani koostamist või täiendavat likvideerimist (ÄS § 215 lg 4).

Lisaks eeltoodule tulenevad veelgi laiemad õigused 1/10 osalusest aktsiaseltsis, nt. erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise õigus (ÄS § 291 lg 1 p 2), üldkoosoleku protokolli notariaalse tõestamise (ÄS § 304 lg 6) ja

nõukogu liikme tagasikutsumise ÄS § 319 lg 5, audiitori asendamise (ÄS § 3291

lg 1), erikontrolli läbiviimise (ÄS § 330), uue bilansi või vara jaotusplaani koostamise või täiendava likvideerimise otsustamise (ÄS § 378 lg 4) nõudeõigus. Toimingud aktsiaseltsi ühinemise (ÄS §-d 392, 4332 lg 2) ja

jagunemise (ÄS § 435 lg 2) puhul on piiratud arvväärtusega 1/10.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 19 lg 1 lubab pankrotiavalduse tagamiseks elukohast lahkumise keeldu kohaldada vähemalt 1/10 suurust osalust omava

osaniku või aktsionäri, prokuristi ja raamatupidamise eest vastutava isiku

suhtes. Vara, mille väärtus ületab 1/10 aktsiakapitalist omandamine saab toimuda ainult üldkoosoleku otsusel (ÄS § 255 lg 1). Aktsiaseltsi poolt oma

26

aktsiate omandamine või tagatiseks võtmine on lubatud, kui aktsiate nimiväärtuste või arvestuslike väärtuste summa ei ületa 1/10 aktsiakapitalist (ÄS § 283 lg 2 p 2). Seda osalusmäära seostatakse ka juriidilise isiku vastutusega. Pankrotiseaduse

(PankrS) § 19 lg 1 kohaselt võib juriidilisest isikust võlgniku korral

pankrotiavalduse tagamiseks elukohast lahkumise keeldu kohaldada juhtorgani liikme, likvideerija, täisühingu osaniku, usaldusühingu täisosaniku,

vähemalt 1/10 suurust osalust omava osaniku või aktsionäri, prokuristi ja

raamatupidamise eest vastutava isiku suhtes. PankrS § 117 lg 2 p 2 loeb

juriidilisest isikust võlgniku lähikondseks juriidilise isiku aktsionäri või

osaniku, kellele kuulub rohkem kui 1/10 aktsiate või osadega määratud

häältest. Sama künnis on sätestatud ka Eesti Arengufondi seaduse §-s 38

keelatud tehingute määratlemise eesmärgil. Samasuur, või isegi tunduvalt

madalam olulise finantshuvi lävend on sätestatud ka erinevate riikide

(osariikide) kohalike omavalitsuste- ja huvide konflikti seadustes (Texas

Local Government Code § 171.002(1)(2), Code of Virginia, Chapter 31 -

State and Local Government Conflict of Interests Act -3101). Kohus § 2.2 leiab et selline tõlgendus on kooskõlas süütegude ja karistuste seaduslikkuse põhimõttega (nullum crimen, nulla poena sine lege), sest tegemist ei ole

süüteo laiendava tõlgendusega, ega analoogia kohaldamisega, vaid sätte

täpsustamisega kohtu antava tõlgenduse kaudu. Selline käsitlus oleks vastuolus KVS eesmärgi ja mõttega.

Õigusnormi sõnastuse selgusest olenemata kuulub iga õigusharu, kaasa

arvatud kriminaalõiguse, juurde kohtupoolne tõlgendus. Kohtute

õigusemõistmise roll seisnebki selliste tõlgenduslike kahtluste hajutamises.

Konventsiooni artiklit 7 ei saa käsitada selliselt, et see välistab

kriminaalvastutuse normide lõpliku selgitamise igakordse kohtupoolse

tõlgenduse abil „tingimusel, et lõpptulemus on kooskõlas kuriteo põhiolemusega ning et see on mõistlikult ettenähtav (EIK 25.06.2009 otsus asjas Liivik v. Eesti nr. 12157/05 p 94

).

Rakvere Elamuhooldus OÜ, Rakvere Linnahooldus OÜ ja Kesklinna Pargid OÜ ( OÜ Põlva Maja kaudu) ainukeseks osanikuks AS Domen Grupp, mille

aktsionäriks on süüdistatav O.V. Selle kohta on märgitud O.V-le esitatud süüdituses. K 1 lk 20 äriregistri väljavõttest nähtub, et O.V-le kuulub 1/3, tema osamaks on 145000 krooni ehk 1/3 kogu aktsiatest. Sellest

tulenevalt on O.V osalus nimetatud ühingutes 1/3 ulatuses, mis

tunduvalt ületab 1/10 osaluskünnise. See faktiline asjaolu on süüdistatavale teada algusest peale, temale kui aktsionärile on viidatud süüdistusaktis, seega ei ole selline käsitlus süüdistatavale üllatuslik. O.V finantshuvi nendes

äriühingutest väljendus selles, et tema osalus küündis 1/3-ni, seega isegi

keskpärase kasumi jagamisel on süüdistatava majandusliku heaolu kasv

märksa suurem võrreldes sellega, kui ta oleks väikeaktsionär, ja seda

27 sõltumata sellest, kas kasum on alla või üle 5%, rääkimata käibe kasvatamise protsendist.

Kohus leiab, et vahet ei tule teha vahenditel, mis on saadud vahetult majandustegevuse subjektilt ja vahenditel mis on saadud kaudselt, läbi teiste juriidiliste isikute, olenemata sellest mis vormis ja läbi mitme juriidilise isiku selline tegevus toimub. Vastasel juhul oleks seaduslik olukord, kus isik saab huvide konfliktis tegutsedes tulu läbi mitme juriidilise isiku, kuid tulu vahetu saamine ei oleks õiguspärane.

Sellest tulenevalt vastab kohus küsimusele, kas süüdistatava linnapeana

osalemine ülalmainitud osaühingute pakkumiste edukaks tunnistamises

(linnavalitsuse istungitel) ja edasise hankelepingu sõlmise otsuse tegemises

(otsuse vastuvõtmine istungil ja vastava korralduse tegemine) mõjutab OÜ Rakvere Elamuhooldus, OÜ Rakvere ja OÜ Kesklinna Pargid Linnahooldus majandushuve olulisel, . jaatavalt

Kohus leiab, et süüdistatav eiras keeldu teha huvide konfliktiga otsused või osaleda selliste otsuste tegemisel teadvalt ja pani nimetatud talle süüksarvatud teo (huvide konfliktiga otsuste tegemine ja otsuste vastuvõtmisel osalemine)

toime otsese tahtlusega. Süüdistatav teadis, milline on tema osalus ja mille

kaudu nimetatud äriühingutes, teadis, et ta on ametiisik, et linnavalitsuse

istungite päevakorras on tema enda osalusega äriühingute pakkumiste

edukaks tunnistamine ja vastavate otsuste vastuvõtmine, mille alusel tuleb

linnavalitsusel jällegi linnapea isikus anda vastavad korralduse lepingute

sõlmimiseks, ja vaatamata sellele ta osales nimetatud istungitel ja otsuste

vastuvõtmisel ja otsuste tegemises, mis näitab, et süüdistatav sooviski süüteokoosseisule vastavate asjaolude saabumist.

Toimingurikkumise suure ulatuse probleemi on kohus juba analüüsinud

keelatud tehingute episoodides. Kohus ei pea mõistlikuks koormata

kohtuotsust korduvustega.

Riigihanke pakkumiste rahaline ulatus

(eeldatavate lepingute maht) on igal korral ületanud 2007. aastal kehtestatud sajakordset palka 360000 krooni, 2008. aastal 435000 krooni. – OÜ Rakvere Linnahooldus pakkumised olid 716000 krooni, 486000 krooni 2475470 krooni, OÜ 486000 krooni, OÜ Kesklinna Rakvere Elamuhooldus - Pargid 1254302 krooni. –

Otsustuste tegemisel osalemise episoodides on kohtuliku arutamise käigus kinnitust leidnud tegu, mis seisnes selles, et:

15.10.2007 toimus Rakvere linnavalitsuse korraline istung, mida juhatas linnapea O.V. Nimetatud istungi päevakorra punktiks nr 13 oli riigihanke ’Rakvere linna kalmistute hooldamine

’ raames hankekomisjoni poolt edukaks

tunnistamise osas linnavalitsusele tehtud põhjendatud ettepaneku läbi-

vaatamine ja pakkumuse edukaks tunnistamise otsustamine. Nähtuvalt istungiprotokollist osales O.V antud päevakorrapunkti arutelul ja otsuse

28 tegemisel. Ta ei taandanud end antud päevakorrapunkti arutelult ega loobunud

otsuse tegemises osalemisest. Linnavalitsus otsustas ühehäälselt tunnistada

antud riigihanke raames edukaks Rakvere Linnahoolduse OÜ pakkumus, maksumusega 716 400.- krooni (+ käibemaks) ja sõlmida hankeleping, mille

kohta anti vastavasisuline korraldus nr 1072. Korralduse linnavalitseselt allkirjastas O.V.

Lisaks sellele toimus 22.10.2007 Rakvere linnavalitsuse korraline istung, mida juhatas linnapea O.V. Nimetatud istungi päevakorra punktiks nr 21

oli riigihanke hauaplatside kasutusse andmine’ hankekomisjoni poolt edukaks tunnistamise

osas linna-valitsusele tehtud põhjendatud ettepaneku läbivaatamine ja

pakkumuse edukaks tunnistamise otsustamine. Sama istungi päevakorra

punktiks nr 23 oli riigihanke

linnale kuuluvatel objektidel’ raames hankekomisjoni poolt edukaks

tunnistamise osas linnavalitsusele tehtud põhjendatud ettepaneku

läbivaatamine ja pakkumuse edukaks tunnistamise otsustamine. Nähtuvalt

istungi-protokollist osales O.V antud päevakorrapunktide arutelul ja otsuste tegemisel. Ta ei taandanud end antud päevakorrapunktide arutelult ega

loobunud otsuste tegemises osalemisest. Seejuures tutvustas O.V

käidukorraldusteenuse osutamise hanke arutelu käigus antud küsimust puudutava korralduse eelnõu. Linnavalitsus otsustas ühehäälselt antud istungi käigus tunnistada riigihanke

’Rakvere linna kalmistute andmekogu haldamine ja hauaplatside kasutusse

andmine’ edukaks pakkumuseks Rakvere Linnahoolduse OÜ pakkumus, maksumusega 486 000.-

krooni (+ käibemaks) ja sõlmida hankeleping, mille

kohta anti vastavasisuline korraldus nr 1117. Samal istungil otsustas

linnavalitsus tunnistada ühehäälselt riigihanke ’

osutamine Rakvere linnale kuuluvatel objektidel’ edukaks pakkumuseks OÜ Rakvere Elamuhooldus pakkumus, kogumaksumusega 1 464 500.- krooni (+

käibemaks) ja sõlmida hanke-leping, mille kohta anti vastavasisuline korraldus nr 1119. Mõlemad korraldused allkirjastas O.V.

Lisaks sellele toimus 07.01.2008 Rakvere linnavalitsuse korraline istung, mida juhatas linnapea O.V. Nimetatud istungi päevakorra punktiks nr 19

oli riigihanke ’Rakvere linna suve-

hooldamine’ hankekomisjoni poolt edukaks tunnistamise osas linnavalitsusele

tehtud põhjendatud ettepaneku läbivaatamine ja pakkumuse edukaks

tunnistamise otsustamine. Nähtuvalt istungi protokollist osales O.V antud päevakorrapunkti arutelul ja otsuse tegemisel. Ta ei taandanud end antud päevakorrapunkti arutelult ega loobunud otsuse tegemises osalemisest.

Linnavalitsus otsustas ühe häälselt tunnistada antud riigihanke raames -

edukaks OÜ Kesklinna Pargid pakkumus, maksumusega 1 254 302.- krooni

(+ käibemaks) ja sõlmida hankeleping, mille kohta anti vastavasisuline korraldus nr 21. Korralduse allkirjastas O.V.

29

Lisaks sellele toimus 03.03.2008 Rakvere linnavalitsuse korraline istung, mida juhatas linnapea O.V. Nimetatud istungi päevakorra punktiks nr 10 oli riigihanke ’ ’ hanke Rakvere linna haljasalade hooldamine -komisjoni poolt

edukaks tunnistamise osas linnavalitsusele tehtud põhjendatud ettepaneku

läbivaatamine ja pakkumuse edukaks tunnistamise otsustamine. Nähtuvalt istungiprotokollist osales O.V antud päevakorrapunkti arutelul ja otsuse tegemisel. Ta ei taandanud end antud päevakorrapunkti arutelult ega loobunud

otsuse tegemises osalemisest. Linnavalitsus otsustas ühehäälselt tunnistada antud riigihanke raames Rakvere linna põhjapiirkonna hoolduse osas edukaks

pakkumuseks Rakvere Linnahoolduse OÜ pakkumus, maksumusega

1 410 9 - - 70. krooni (+ käibemaks) ja Rakvere linna kesk ja lõunapiirkonna

hoolduse osas Rakvere Linnahoolduse OÜ pakkumus, maksumusega 1 064 500.- krooni (+ käibemaks) ning sõlmida hankeleping, mille kohta anti vastavasisuline korraldus nr 235. Korralduse allkirjastas O.V.

Eeltoodud linnavalitsuse otsuste tegemises osalemisega rikkus O.V linnapeana oma töö kohustuste täitmise raames korduvalt KVS § - ja teenistus-

25 lg 1 p 3 järgi kehtestatud toimingupiirangut suures ulatuses, kuna tehtud

otsuste maht ületas igal üksikul korral vähemalt sajakordselt tollal kehtivat kuupalga alammäära.

Kriminaalasjas ei ole vaidlust, et nimetatud toimingupiirangu rikkumised suures ulatuses pani toime süüdistatav O.V. Nimetatud tegu vastab KarS õ 300-1 lg 1 kuriteokooseisule, seega on õigusvastane KarS § 27 mõttes.

Kohus on juba analüüsinud kaitsja püstitatud probleemi süüdistatava

linnapea positsioonist tuleneva kohustuste kollisiooni kohta. Kohus on

jõudnud arvamusele, et kohustuste kollisiooni ei esinenud, seega puudub õigusvastasust välistav asjaolu.

Täiendavalt märgib kohus kaitsja esitatud kaitseversiooni kohta seoses kohustuste kollisiooniga järgmist.

Tulenevalt KVS § 6 lõikest 3 peab ametiisik, kellel on korruptsiooniohtlikke

suhteid, informeerima sellest asutuse juhti või ametikohale valimise

õigusega organit, taotledes vastavate otsuste vastuvõtmise või tehingute

sõlmimise õiguse andmist teisele ametiisikule. KVS § 25 lg 2 kohaselt on ametiisik, kelle ülesanne on osaleda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

ühisotsuse tegemises, kohustatud sellest viivitamata teatama asjaomasele

organile ja oma vahetule ülemusele või teenistusse võtmise või ametisse

nimetamise õigusega isikule või organile ning loobuma otsuse tegemisest.

Isik või organ, kes on määranud ametiisiku ühisotsuseid tegeva organi liikmeks, võib määrata teise isiku ametiisiku ühekordseks asendamiseks.

30

Volikogu pädevuses on linnapea valimine (KOKS § 22 lg 1 p 15) ja linnavalitsuse liikmete kinnitamine (KOKS § 22 lg 1 p 17). KOKS § 49 lg 4

kohaselt kuuluvad linnavalitsuse koosseisu linnapea ja valitsuse liikmed.

Põhimääruse 26.2. kohaselt valib linnapea volikogu koosseisu

häälteenamusega salajasel hääletamisel. Järelikult oli süüdistataval kohustus

teatada korruptsiooniohtlikkust suhtest Rakvere linnavolikogule ja loobuda

otsuste tegemisel osalemisest. Põhimääruse p 12.4. kohaselt linnavolikogu esindab ja selle tööd juhib volikogu esimees, tema äraolekul esimehe asendaja - linnamajanduskomisjoni esimees.

Arvestades KVS § 25 lg 2 sõnastusega „teatama“ ja KVS § 6 lg 3 sõnastusega „informeerima“ saanuks sellist kohustust täita teavitades kas siis suuliselt, või kirjalikult linnavolikogu esimeest, või tema äraolekul asendajat (linnamajanduskomisjoni esimees) huvide konflikti olukorrast. KVS § 25 lg

3 on sätestatud lisaks teatamisele ka taandamise kohustus, kuid seda vaid juhul kui ametiisik peab otsuse vastu võtma üksi. Kohus leiab et seadusandja on selgelt eristanud olukordi, kus ametiisik osaleb ühisotsuse tegemisel (KVS § 25 lg 2) ja teeb otsuse ainuisikuliselt (KVS § 25 lg 3) ning seda lähtudes

suhte korruptsiooniohtlikkuse määrast, kuna oht on arusaadavalt suurem olukorras, kus ametiisik teeb otsuse üksinda. Olukorras kus süüdistatav osales

ühisotsuse tegemisel (linnavolikogu istungid), ei olnud tal kohustust end

taandada, vaid oli kohustus sellest lihtsalt teatada linnavolikogu esimehele,

või siis aseesimehele ja loobuma otsustuste vastuvõ

tmisest ja tegemisest. Kohus ei näe mõistlikku põhjust mis oleks seganud süüdistataval täita oma , informeerimiskohustust.

Kohus leiab, et O.V on otsustuste tegemise osalemise episoodides süüdi KarS § 32 mõttes, sest ta on süüdiv ja taiskasvanu ja puuduvad süüd

välistavad asjaolud. Kohus märgib, et kohtu analüüs keelatud tehingute

episoodides, mis puudutab keelueksimust, on kohtu arvates täielikult kohaldatav ka otsustuste tegemise osalise episoodidele, kohtul ei ole sellele täiendavalt lisada.

KARISTUS

KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse

mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku

eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama.

31 Karistuse mõistmisel realiseeruvad mõistetaval karistuse liigis ja määras nii üld kui ka eripreventiivsed eesmärgid. -

Riigikohtu lahend 3-1-1- -07, p 6: 14 „Karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus

määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse

mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul

arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate

asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke.“

Karistus on tegupõhine ehk kõigepealt arvesse võetakse toimepandud kuritegude asjaolusid ja siis süüdistatava isikut. Riigikohus rõhutas: tsitaat

lahendist 3-1-1- - 43 06: „13.1 Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus

suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale karistusõigusli - ku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü.“

O.V karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole.

O.V tunnistatakse süüdi 2.astme kergema laadi kuriteo toimepanemises, mis on KarS alusel karistatav kas rahalise karistuse või vangistusega kuni 1 aastani. Kuriteo läbi ei ole kellelegi materiaalset ega füüsilist kahju tekitatud. Kuriteo episoodid on toime pandud 2007-2008 aastatel. S üüdistuse faktiline külg seisneb keelatud tehingute tegemise kahest episoodist ning neli episoodi

otsustuste tegemise osalemine ajavahemikus oktoober 7-

200 märts 2008. Tegemist ei ole üksikepisoodiga, vaid koosneb mitmest tegevusaktist. Kuriteo

ohtlikkus on kohtu arvates seisneb antud konkreetsel juhul selles, et kannatada sai avaliku võimu maine, sest ühiskonna liikmetel on nüüd alust arvata, et ärimees võib astuda ametniku kohale mitte missiooni tundest ega

soovist teha tööd ühiskonna huvides, vaid oma äri huvides, et riigihanked oleksid teatud äriühingutega (loe linnapea osalusega) kaetud.

O.V on varem kriminaalkorras karistama isik. Väärteokorras karistatud

neljal korral, rahatrahvid on tasutud. Ta

t on kindel töökoht, ta on endisel

volikogu poolt valitud linnapea, samuti osaleb ta äritegevuses. Süüdistatava

puhul ei näe kohus ühtegi alus, miks ei saaks teda karistada rahalise karistuisega.

KarS § 44 lg 2 ja 3 alusel, rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab

kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel ning keskmine päevasissetulek arvutatakse lähtudes süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest

32

on maha arvatud tulumaks. Kriminaalmenetlus on alustatud 2010.aastal. O.V 2009. Aasta päevasissetulek pärast mahaarvamisi 112,68 eurot.

KarS § 44 lg 1 alusel, võib kohus mõista karistuseks rahalise karistuse 30

kuni 500 päevamäära. Lähtudes karistuse üld- ja eripreventiivsetest

eesmärkidest, peab kohus põhjendatuks, et O.V-le mõistetav karistuse määr jääks rahalise karistuse sanktsiooni keskmisest määrast allapoole. Kohus leiab, et O.V tuleb kari -1 lg 1 alusel rahalise karistusega stada KarS § 300 200 päevamäära ehk summas 22536 eurot.

Asitõendid Asitõendid : läbiotsimiste käigus leitud ja äravõetud ning hiljem vaadeldud (ja

digitaalselt skaneeritud) erinevad raamatupidamisdokumendid 9-l DVD-l (pakend nr 1), 6-l CD-l ja 2-l DVD-l (pakend nr 2) ning tunnistaja T. A. e- kirja lisana olevad .xls-tabelid (vt kd I, t l 179) failidena 1-l CD-l (pakend nr 2) asuvad kriminaalasja toimiku juures- – tuleb jätta kriminaalasja juurde;

Rakvere linnavalitsuse istungite protokollide ja otsuste koopiad, OÜ

Kesklinna Pargid, Rakvere Elamuhooldus OÜ ning Rakvere Linnahooldus OÜ arved (pakend nr 3) ja Rakvere linnavalitsuse maksukorraldusregistri

allkirjastatud lehed (koopiatena) paberkandjatel (pakend nr 4 asuvad ) – kriminaalasja toimiku juures- tuleb jätta kriminaalasja juurde;

Kaks lepingut originaalis (eraldi ümbrikus kriminaalasja juures tuleb tagastada Rakvere linnavalitsusele kohtuotsuse jõustumisel.

Menetluskulud

KrMS § 175 lg 1 p 1,5,9 kohaselt menetluskulud on valitud kaitsjale

makstud mõistliku suurusega tasu, toimikust koopiate tegemise kulud, sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistmise korral kannab menetluskulusid süüdimõistetu.

KrMS § 181 lg 1 kohaselt, õigeksmõistva kohtuotsuse korral kannab menetluskulusid riik.

Teise astme kuriteo puhul on sundraha 435 eurot. Paljundamise kulud on 41,49 k 5 lk 37.

Kohus mõistab O.V süüdi, seega jätab kohus menetluskulusid kanda süüdimõistetule.

Kuna O.V on süüdi tunnistatud ei kuulu rahuldamisele tema valitud kaitsja taotlus õigusabikulude hüvitamiseks summas 21000 eurot.

allkirjastatud digitaalselt Inna Kirsipuu

Kohtunik

33

Tartu Ringkonnakohtu 14.05.2012.a. kohtumäärusega Viru Maakohtu 16.02.2012.a. otsus tühistada osaliselt.

Kohtuotsus jõustus osaliselt Riigikohtu 01.08.2012.a. määrusega

01.08.2012.a.