3-25-4430/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-4430

Määruse kuupäev

16. detsember 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X-i kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses vangla arvutiruumi ebahügieenilisusega

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Kuulutada haldusasja menetlus Tartu Vangla 8. detsembril 2025 esitatud

videosalvestise osas kinniseks.

3. Keelata kaebajal tutvuda Tartu Vangla 8. detsembril 2025 esitatud videosalvestisega

ja saada sellest koopiaid.

4. Jätta X-i riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus läbi vaatamata.

5. Jätta X-i riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

6. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3-5 peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 79 lg 5, § 88 lg 5 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS)

§ 15 lg 8). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 12. septembril 2025 Tartu Vanglale taotluse vangla tegevuse

õigusvastasuse tuvastamiseks ja vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses

tema väärikuse alandamise ja tervise kahjustamisega. Vangla arvutiruum on räpane ja vajab

puhastamist. Viimati puhastas kaebaja arvutiruumi 11. ja 12. septembril 2025. On juba

pikaajaline praktika, et vangla ei taga ühiskasutatavates ruumides hügieeni. Kaebaja on

vanglat eeltoodust korduvalt teavitanud, kuid vangla jätkab oma õigusvastast tegevust. Selline

ebahügieeniline olukord seab ohtu kaebaja tervise, alandab kaebajat ning kahjustab kaebaja

vaimset tervist ja psüühilist seisundit.

2. Tartu Vangla jättis 10. novembri 2025. a otsusega nr 1-9/2-25/456-2 kaebaja kahju

hüvitamise taotluse rahuldamata. Kui ametnikud või kinnipeetavad märkavad, et teatud ruum

vajab puhastamist, siis korraldatakse vastava ruumi koristus. Väide, et vangla üldkasutatavad

ruumid on pikalt koristamata, ei vasta tõele. Kinnipeetavad peavad vastavalt Tartu Vangla

3-25-4430

kodukorra p-le 1.6.4 ka ise vangla ruumid puhtana hoidma. Kaebajal võimaldati 11. ja 12.

septembril 2025 kasutada arvutiruumi. Vanglale ei ole teada, millal ruumi enne seda

kinnipeetavate poolt koristati. Ametniku kehakaamera salvestuselt nähtub, et 12. septembril

2025 kella 13.05 ajal toimub kaebaja arvutiruumi saatmine. Kaebaja ei tee ametnikule

arvutiruumi sisenedes märkusi ruumi seisukorra osas ega esita ametnikule muid pretensioone.

Kaamerasalvestuselt ei nähtu, et arvutiruum oleks olnud räpane või koristamata.

Kinnipeetaval tekib õigus nõuda vanglalt mittevaralist kahju hüvitamist, kui ära on kasutatud

kõik teised õiguskaitsevahendid. Käesoleval juhul võiks see tähendada näiteks seda, et

kinnipeetav on pöördunud vangla poole korduvalt probleemiga, et mõni ruum vajab

puhastamist. Ka viimasel juhul peaks hindama, kuivõrd intensiivse õiguste rikkumisega võiks

olla tegu. Pelgalt asjaolu, et mõni ruum võib kinnipeetava hinnangul olla koristamata, ei anna

õigust koheselt nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist. Mitte igasugune üleelamine ja

ebameeldivus ei õigusta rahalise hüvitise maksmist. Puuduvad igasugused tõendid, mis

viitaksid sellele, et kaebaja tervis oleks kahjustada saanud. Vastavaid tõendeid ei ole esitanud

ka kaebaja ise.

3. Kaebaja esitas 30. novembril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tegevuse

õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses vangla

arvutiruumi ebahügieenilisusega. Kaebaja jääb enda vanglale esitatud kahjunõude juurde.

Kaebaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist ja riigi õigusabi.

4. Tartu Vangla esitas 8. detsembril 2025 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse

menetluse materjalid ning videosalvestise kaebaja 12. septembril 2025 arvutiruumi saatmise

kohta, mille osas vangla palub kuulutada haldusasja menetluse kinniseks ning piirata kaebaja

ligipääsu sellele.

KOHTU SEISUKOHT

5. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus tõlgendab esitatud kaebust HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt kaebaja tegelikust

tahtest lähtudes. Kohus saab aru, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel Tartu Vangla

tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses vangla arvutiruumi ebahügieenilisusega.

Hüvitamisnõude raames hindab kohus ka vangla tegevuse õiguspärasust, mistõttu ei ole

eraldiseisva tuvastamisnõude esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kohus mõistab, et

kaebaja hinnangul alandas vangla tema väärikust. Kuigi kaebaja osundab ka tema tervise

kahjustamisele, siis on kaebaja sellekohased väited üldsõnalised ja põhistamata. Kaebaja

kirjeldatud üleelamised, kannatused ja heaolu langus viitavad väärikuse alandamisele ning

mitte tervise kahjustamisele.

6. Kohus tagastab esmalt esitatud kaebuse (I), seejärel piirab kaebaja ligipääsu vangla esitatud

tõendile (II) ning viimaks lahendab muud menetluslikud küsimused (III).

I

7. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline.

8. Asjaolu, et vangla üldkasutatav arvutiruum ei olnud kaebaja hinnangul kasutamiseks

piisavalt puhas, ei saanud talle ülemääraseid kannatusi põhjustada. Kohus nendib, et eeltoodu

võis põhjustada kaebajale teatud ebamugavusi ja mõningast heaolu langust, kuid kaebaja ei

3-25-4430

pidanud selliseid ebamugavusi taluma ülemääraselt pika aja jooksul. Samuti oli tal võimalik

ruumi teatud määral ise koristada, et endale saabuvaid negatiivseid mõjutusi vähendada.

Tegemist ei ole sellise ebameeldivusega, mida võiks pidada kaebaja õigusi intensiivselt

riivavaks.

9. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu

kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju

hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse

§-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg-st 1

tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist mh väärikuse

alandamise korral. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on aga

Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige

olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui

rikkumise raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a otsus

asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika). Kohtu hinnangul on kaebaja

hüvitamiskaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Vanglal on kohustus tagada kinnipeetavate,

arestialuste ja vahistatute inimväärikust austav kohtlemine (vangistusseaduse § 41 lg 1). See

hõlmab ka vangla ruumide olmetingimusi, sh nende puhtust. Vanglal puudub täpne teave

arvutiruumi puhtuse taseme kohta erinevatel aegadel, kuid vangla kinnitusel koristatakse

ruumi vastavalt vajadusele (dtl-d 21-22, 27). Kohtul puudub alus vangla sellekohases väites

kahelda. Vangla on kohtule esitanud videosalvestise 12. septembri 2025. a kohta, mil ametnik

saatis kaebaja arvutiruumi. Videosalvestiselt on kuulda vanglaametniku ja kaebaja

omavahelise vestluse sisu ning piiratud kujul tajutav ka ruumide üldine olek. Videosalvestiselt

ei nähtu, et kaebaja või ametnik tajuks arvutiruumi sisenedes selle ülemäärast

ebahügieenilisust või korratust (dtl 28). Kohus ei pea usutavaks, et vangla arvutiruumi

seisukord oleks ajal, mil kaebaja seda kasutas, olnud niivõrd ebahügieeniline, et seda võiks

pidada kaebaja inimväärikust alandavaks. Kuna kaebajale ei ole saanud kahju tekkida, siis

puudub alus rahalise hüvitise väljamõistmiseks või rahalise hüvitise asemel vangla tegevuse

õigusvastasuse kindlakstegemiseks (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 19. juuni 2025. a

otsus asjas nr 3-22-1384, p-d 13 ja 14).

10. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Vastavalt

HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse

tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

II

11. HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 1 kuulutab

kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks,

kui see on ilmselt vajalik riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse

või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe

kaitseks. Tuginedes HKMS § 79 lg 1 p-le 1 võib kinniseks kuulutatud menetluses

menetlusosalise menetlustoimingult, sealhulgas kohtuistungilt või selle osalt eemaldada riigi

julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe

hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. HKMS § 79 lg 2

järgi on menetlusosalise eemaldamine sama paragrahvi lg-s 1 märgitud alusel võimalik üksnes

tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on ilmselgelt kaalukam menetlusosalise õigusest olla

menetlustoimingu juures.

12. Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb Tartu Vangla 8. detsembril 2025 esitatud

videosalvestise osas menetlus asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks

3-25-4430

kinniseks kuulutada ning piirata esitatud tõendile kaebaja ligipääsu. Avaliku teabe seaduse §

35 lg 1 p 9 kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks

mõeldud teabeks teabe turvasüsteemide, turvaorganisatsiooni või turvameetmete kirjelduse

kohta. Kuna videosalvestise vaatlus võimaldaks kaebajal näha Tartu Vangla ametnike vormi

külge kinnitatud kaamerate vaateulatust ja vaatenurki, sisaldab vangla esitatud tõend teavet

turvasüsteemide kohta, mille kaebajale avalikustamine ei ole põhjendatud. Kaebajale teabele

ligipääsu võimaldamine ohustab vangla julgeolekut. Tartu Vangla huvi saladuse hoidmiseks

kaalub üles kaebaja huvi videosalvestisega tutvuda. Videosalvestisel kajastuva sündmuse

kokkuvõtlik kirjeldus nähtub haldusasja materjalidest ning kaebajal on sel viisil võimalik

videosalvestise sisuga tutvuda.

13. Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud, et tagamaks HKMS § 79 lg-s 1 sätestatud

juhtudel saladuse hoidmine väljaspool kohtuistungeid jms, ei ole tarvis menetlusosalist

üheltki toimingult eemaldada, vaid kohtul on võimalik jätta HKMS § 88 lg 2 alusel luba

toimikuga tutvumiseks ja ärakirjade saamiseks andmata (Riigikohtu halduskolleegiumi 15.

mai 2014. a määrus asjas nr 3-3-1-36-14, p 8). Praegusel juhul on saladuse hoidmine võimalik

tagada HKMS § 88 lg 2 alusel HKMS § 88 lg-s 1 sätestatud toimikuga tutvumise õiguse

piiramise kaudu.

14. Eeltoodust tulenevalt kuulutab kohus haldusasja menetluse Tartu Vangla 8. detsembril

2025 esitatud videosalvestise osas kinniseks ning keelab kaebajal eelnimetatud tõendiga

tutvuda ja saada sellest koopiaid.

III

15. Kuna kohus tagastab X-i kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust

riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

16. RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi

tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda

teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast

õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik

seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi

õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1

sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund

asja otsustamist. Kaebajal on ulatuslik halduskohtusse pöördumise kogemus (ainuüksi 2025. a

on kaebaja suutnud Tartu Halduskohtule esitada juba ligikaudu 140 kaebust), ta on iseseisvalt

võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ei vaja advokaadi abi. Asjaolu, et kaebajal on

pooleli palju vaidlusi ning ta ei suuda neid hallata, ei ole õigusabi andmise aluseks. On

kaebaja enda otsustada, kas ja kui palju ta peab vajalikuks kohtu poole erinevate kaebustega

pöörduda. Riigi õigusabi korras esindaja määramist ei õigusta ka kaebaja väide, et tal puudub

internetile ja seeläbi avalikule e-toimikule (AET) piiramatu ligipääs. Kaebajal on AET-ile

piisav ligipääs olemas, samuti on tal võimalik kohtule esitada avaldusi paberkandjal. Tartu

Halduskohus on eeltoodut põhjalikult selgitanud 27. novembri 2025. a määruses haldusasjas

nr 3-25-1540 (p 23 ja selle alapunktid) ning jääb oma varasemate seisukohtade juurde.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X-i taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel

rahuldamata.

17. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3

ja § 178 lg 3).

3-25-4430

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider