2-23-11854/28 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

2-23-11854

Kohtuotsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

15. detsember 2025, Narva

Kohtunik

Tamara Šabarova

Kohtuasi

N K hagi D K vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

2520 eurot (280 × 9)

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja N K (isikukood XXX)

Hageja seaduslik esindaja E S (isikukood XXX)

Kostja D K (isikukood XXX)

Menetluse liik

Hagimenetlus

Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

25. novembri 2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada N K hagi osaliselt.

2. Mõista D K (isikukood XXX) N K (isikukood XXX) kasuks alates 1. juulist 2023 kuni N

K täisealiseks saamiseni (XXX) välja igakuine elatis alljärgnevalt:

2.1. ajavahemikul 1. juulist 2023 kuni 31. märtsini 2024 – 260,33 eurot kuus

(baassumma 249,78 eurot + 50,55 eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1685 ×

0,03 (3%)) = 300,33 eurot – 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot);

2.2. ajavahemikul 1. aprillist 2024 kuni 31. märtsini 2025 – 287,72 eurot kuus

(baassumma 272,76 eurot + 54,96 eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1832 ×

0,03 (3%)) = 327,72 eurot – 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot);

2.3. alates 1. aprillist 2025 – 301,74 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot + 59,43 eurot

(viimane keskmine brutokuupalk 1981 × 0,03 (3%)) = 341,74 eurot – 40 eurot (pool

lapsetoetusest 80 eurot), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil

2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste

seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust.

3. Kohustada D K kanda elatist E S (isikukood XXX) pangakontole nr XXX Swedbank,

selgitusega „Elatisraha“ iga kuu 10. kuupäevaks.

4. Kui D K tasus elatist vabatahtlikult alates 1. juulist 2023, tuleb seda arvestada

käesoleva kohtuotsuse täitmisel.

5. Käesoleva kohtuotsuse jõustumisel tühistada Viru Maakohtu 3. novembri 2023. a

määrusega kohaldatud hagi tagamine.

6. Jätta osapoolte menetluskulud nende endi kanda.

7. Lähtudes menetluskulude jaotusest, kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei

määra.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse

Tsiviilasi nr 2-23-11854

esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja

arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD, NÕUDED, MENETLUSE KÄIK, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. N K (hageja) oma seadusliku esindaja ema E S kaudu esitas 21. augustil 2023 Viru

Maakohtule hagi D K (kostja) vastu elatise nõudes. Hageja nõue on mõista kostjalt välja elatis

280 eurot igakuiselt alates 2023. a juulist. Elatist palutakse kanda E S pangakontole nr XXX

Swedbank, selgitusega „Elatisraha“ 10. kuupäevaks.

Hagiavalduse põhjenduste kohaselt pole isa elanud koos lapsega alates 2022. a jaanuarist. Isa

maksis lapse ülalpidamiseks elatist 230 eurot kuni 2023. a juunini. Alates 2023. a juulist ei ole

isa elatist maksnud. Tsiviilasjas nr 2-22-10508 tehtud kohtumääruse alusel on isal õigus kohtuda

lapsega kuus päeva nädalas.

2. Viru Maakohus 21. augusti 2023. a määrusega võttis hagi menetlusse.

3. Hagi vastuse kohaselt viibib kostja väljaspool Eestit. Hetkel on lapsel teine vanem, vanaemad

ja tädid, kes hea meelega aitavad last, kui hageja ema lubaks. Aga hageja ema usub, et saab ise

hakkama ja isalt on tal ainult raha vaja. Nüüd kostja ootab vastust viisa hankimise kohta teises

riigis.

Kostja arvel on raha, kuid ta ei saa seda kasutada ilma immigratsiooniteenistuse vastuseta.

Maksimaalseks ooteajaks politseis oli märgitud 03.10. Mis puudutab soovimatust lapsega

suhelda, siis see on vale. Lapse ema räägib lapsest ainult siis, kui tal on raha vaja. Milleks raha,

mida kostja talle maksab, kulub – ta keeldub aru andmast. Samuti ei luba ta last näha või ainult

enne, kui palub talle uusi riideid osta või mingi plaani jaoks. Lapsega pole stabiilset suhet.

Sellega seoses ei ole elatise maksmise suurendamise nõue hetkel võimalik. Sissetulekut pole.

Kostja nõustub võlaga kahe kuu (juuli, august) eest 230 + 230, ja edasi 260 maksab esimesel

võimalusel. Tsiviilasi nr 2-23-11854.

4. Hageja 2. novembri 2023. a kirjas üle täpsustas, et hageja soovib elatisraha seaduses sätestatud

summas. Kostja ei täida oma kohustusi poja ees ja temaga pole võimalik regulaarsetes maksetes

kokku leppida.

5. Kohus 3. novembri 2023. a määrusega andis pooltele teada, et kohus võtab menetlusse N K

täpsustatud nõude ja menetleb tsiviilasjas N K nõuet D K vastu elatise väljamõistmiseks

seaduses sätestatud miinimumsummas. Samuti tagas kohus hagi ja kohustas kostjat maksma

2(6)

Tsiviilasi nr 2-23-11854

tsiviilasja nr 2-23-11854 menetluse ajal N K ülalpidamiseks elatist 200 eurot kuus alates

kohtumääruse tegemisest kuni tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Elatis kanda iga

kuu 10. kuupäevaks E S pangakontole nr XXX.

6. Arutamaks tsiviilasja, määras kohus kohtuistungiajaks 25. november 2025 algusega kl 9.00. Ei

hageja seaduslik esindaja E S ega kostja kohtuistungile ei ilmunud ja ilmumata jätmise mõjuvast

põhjusest kohut ei teavitanud. Nii hageja seaduslik esindaja kui ka kostja said kohtukutse

isiklikult kätte avalikus e-toimikus 10. novembril 2025.

Kuna hageja oli nõus tsiviilasja läbivaatamisega kirjalikus menetluses, arutas kohus asja

sisuliselt 25. novembril 2025 toimunud kohtuistungil TsMS § 408 p 1 ja § 414 lg 1 alusel.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt

nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja seeläbi

tuleb seda rahuldada osaliselt.

Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 nähtub, et alaealine laps on õigustatud saama oma

vanematelt ülalpidamist, mida antakse PKS § 100 lg-te 1 ja 4 kohaselt üldjuhul raha perioodilise

maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus

määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist

lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi,

sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud

kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on hageja isa. Seega, kostja on hageja vanem ja hagejale

ülalpidamist andma kohustatud isik (PKS § 96) ning hageja on ülalpidamist saama õigustatud

isik PKS § 97 p 2 tähenduses.

Alates 1. jaanuarist 2022 ei ole enam ühtset miinimumelatise suurust, vaid igakuine elatis

arvutatakse PKS § 101 alusel, mis võib iga lapse puhul olla erinev, kuna PKS § 101 lg-tes 5-7

toodud asjaolud mõjutavad miinimumelatise suurust ja tõendamiskoormise jaotust (Riigikohtu

31.03.2025. a otsus 2-17-6713/196, p 34; 22.06.2022. a otsus 2-19-19160/42, p 14).

PKS § 101 lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud

summa (lg 1). Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates

ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused (lg 2). Igakuise elatise arvutamise aluseks

on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1.

aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega.

Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise

tulemusel saadud baassumma (lg 3). Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta

kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv

summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil (lg 4). Vanem ei pea

Tsiviilasi nr 2-23-11854 6 andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada

lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu

lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava

pere kõigi laste vahel (lg 5). Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt

seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud

vanemaga koos veedetava ajaga (lg 6). Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele

lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise

summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe

on suurem kui kolm aastat (lg 7).

3(6)

Tsiviilasi nr 2-23-11854

Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 1 järgi on lapsetoetuse saamise õigus igal lapsel sündimisest

kuni 19-aastaseks saamiseni. Sama paragrahvi lg 3 esimese lause kohaselt on lapsetoetuse suurus

pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot alates 1. jaanuarist 2023.

Hagi esitades nõudis hageja kostjalt elatist 280 eurot kuus alates 2023 juulist. Hageja 2.

novembri 2023. a kirjas üle täpsustas, et soovib elatisraha seaduses sätestatud suuruses.

Ajavahemikul 1. aprillist 2023 kuni 31. detsembrini 2023 oli elatise suurus 260,33 eurot PKS §

101 alusel.

Pooltel ei ole vaidlust, et hageja ei viibinud kostja juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni

viisteist ööpäeva kuus, seega ei ole alust vähendada elatise suurust PKS § 101 lg 6 järgi.

Lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101

lg 1 järgi eelduslikult sama sätte alusel arvutatud summa ning selles ulatuses ei tule lapse

vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt RKTKo 22.03.2017, 3-2-1-174-16, p 13 teine lõik ja

seal viidatud kohtupraktika).

Kuna hageja nõudis ajavahemikul 1. juulist 2023 kuni 2. novembrini 2023 elatist suuremas

ulatuses kui PKS §-i alusel väljaarvutatud miinimumsuurus, pidi ta oma kulutuste suurust

tõendama. Hageja ei ole esitanud tõendeid kulutuste suuruse kohta, mis ületavad PKS §-s 101

sätestatud elatise miinimummäära.

Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja elab kostjast lahus. Ka puudub vaidlus, et kostja ei

tasunud hagejale elatist alates 1. juulist 2023, seega on kostja rikkunud hageja

ülalpidamiskohustust.

Elatise tagasiulatuvalt välja mõistmist võimaldab PKS § 108, mille kohaselt võib õigustatud isik

nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju

hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

Kohus leiab, et kuna kostja ise tunnistab, et ei tasunud hagejale elatist alates 2023. a juulist, siis

põhjendatud on hageja elatise nõue alates 1. juulist 2023 ning seda üksnes PKS § 101 alusel

väljaarvutatud suuruses.

Kostja oli nõus tasuma 2023. a juuli ja augusti eest elatist 230 eurot iga kuu. Alla seaduses

sätestatud alammäära saab alaealisele lapsele elatise välja mõista üksnes PKS §-s 102 sätestatud

alustel. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei

ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lg-st 2 nähtub, et

vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on

Tsiviilasi nr 2-23-11854 6 lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid

vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud

elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus

vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud

ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohtupraktika kohaselt saab

mõjuvaks põhjuseks olla lisaks seaduses otse nimetatutele (vanema töövõimetus või olukord, kus

vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem

kindlustatuks kui elatist saav laps) ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse

määramisel.

4(6)

Tsiviilasi nr 2-23-11854

Kohtule ei ole esitatud andmeid, et kostja oleks töövõimetu või tal oleks teine laps, kes elatise

väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Toodu alusel leiab kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja elatist PKS § 101

alusel väljaarvutatud suuruses alates 1. juulist 2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni 20.

Septembril 2038 alljärgnevalt:

- ajavahemikul 1. juulist 2023 kuni 31. märtsini 2024 – 260,33 eurot kuus (baassumma 249,78

eurot + 50,55 eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1685 × 0,03 (3%)) = 300,33 eurot – 40

eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot);

- ajavahemikul 1. aprillist 2024 kuni 31. märtsini 2025 – 287,72 eurot kuus (baassumma 272,76

eurot + 54,96 eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1832 × 0,03 (3%)) = 327,72 eurot – 40

eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot);

- ajavahemikul 1. aprillist 2025 kuni 31. märtsini 2026 – 301,74 eurot kuus (baassumma 282,31

eurot + 59,43 eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1981 × 0,03 (3%)) = 341,74 eurot – 40

eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot);

- PKS § 101 alusel võib väljaarvutatav elatise suurus muutuda tulenevalt baassumma

indekseerimisest ja perekonnaseaduse § 101 lg-te 3 ja 4 kohasest brutokuupalga muutusest alates

1. aprillist (esimene kord 1. aprillist 2026) ning lapsetoetuse suuruse muutumisest alates

lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

Kohus on seisukohal, et kostja poolt hageja emale esitatud nõudmised anda aru elatisraha

kulutamise kohta on asjakohatud. Eeldatakse, et elatis seadusega ettenähtud miinimummääras

katab lapse esmavajadused, seega ei pea hageja nende suurust tõendama ei kohtule ega kostjale.

Eelneva alusel rahuldab kohus hagi osaliselt. Kui kostja tasus elatist vabatahtlikult alates 1.

juulist 2023, tuleb seda arvestada käesoleva kohtuotsuse täitmisel.

Hageja palub elatis kanda E S (hageja ema) pangakontole nr XXX Swedbank, selgitusega

„Elatisraha“ 10. kuupäevaks.

TsMS § 445 lg 1 järgi võib kohus otsuses poole taotlusel määrata otsuse täitmise viisi ja korra

ning täitmise tähtaja või tähtpäeva kindlaks.

Kohus leiab, et tuleb rahuldada hageja taotlus.

Kohus juhib poolte tähelepanu TsMS § 430 lg-s 1 sätestatud võimalusele lõpetada menetluse

kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni.

Kohus selgitab menetlusosalistele, et kui väljamõistetud elatise suurust mõjutavad asjaolud

oluliselt muutuvad, on huvitatud isikul õigus esitada TsMS § 459 lg 1 ja PKS § 102 alusel hagi

elatise suuruse muutmise nõudes.

Hagi tagamise tühistamine

Kohus 3. novembri 2023. a määrusega tagas hagi ja kohustas kostjat maksma tsiviilasja nr 2-23-

11854 menetluse ajal N K ülalpidamiseks elatist 200 eurot kuus alates määruse tegemisest kuni

tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Elatis kanda iga kuu 10. kuupäevaks E S

pangakontole nr XXX. TsMS § 445 lg 2 järgi, kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus

lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu

jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt

vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu

5(6)

Tsiviilasi nr 2-23-11854

tühistamist. Kohus on seisukohal, et hagi tagamise abinõu tuleb tühistada, kuna see on seatud

tsiviilasja menetluse ajaks ning ei ole vajalik kohtulahendi täitmiseks. Pärast kohtuotsuse

jõustumist tuleneb elatise maksmise kohustus kohtuotsusest.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab alaealise lapse

ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1

alusel poolte endi kanda. Lähtudes menetluskulude jaotusest, kohus menetluskulude rahalist

suurust kindlaks ei määra.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tamara Šabarova

kohtunik

6(6)