2-21-13394/90 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVõtta vastu V. S. ja I. S. loobumine kahju hüvitamise nõudest OÜ Apollona vastu ning Tagastada hagejatele hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 100 eurot Karsas
Legislator headnote
AI generated2-21-13394/90 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Võtta vastu V. S. ja I. S. loobumine kahju hüvitamise nõudest OÜ Apollona vastu ning Tagastada hagejatele hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 100 eurot Karsas
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUOTSUS
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Geidi Sile
Kohtuasja number
2-21-13394
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. detsember 2025, Tallinn
Kohtuasi
V. S. ja I. S. hagi osaühingu Apollona vastu
hüpoteegi kustutamise ja kahju hüvitamise nõuetes
Tsiviilasja hind
40 000 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja I: V. S. (isikukood XXX)
Hageja II: I. S. (isikukood XXX)
Kostja: OÜ Apollona (registrikood 10066715),
lepinguline esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov
Asja läbivaatamise viis
suuline menetlus, viimane kohtuistung 20.11.2025
RESOLUTSIOON
1. Võtta vastu V. S. ja I. S. loobumine kahju hüvitamise nõudest OÜ Apollona vastu ning
lõpetada selle nõude menetlus.
2. Muuta hagi hinda. Hagi hind on 40 000 eurot.
3. Tagastada hagejatele hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 100 eurot Karsas
OÜ arvelduskontole nr BEXXX.
4. Jätta rahuldamata V. S. ja I. S. hagi OÜ Apollona vastu hüpoteegi kustutamise
nõudes.
5. Jätta menetluskulud hagejate kanda.
6. Määrata kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 8125,74 eurot ja mõista see
summa hagejatelt solidaarselt kostja kasuks välja.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult
teatavakstegemisest.
Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse
ulatusest.
2-21-13394
Apellatsioonkaebus võidakse ringkonnakohtus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse
esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,
millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab
vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus
kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata
menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui
vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei
olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista
menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1. OÜ Apollona (kostja) andis Estlogistic centrum OÜ-le 06.11.2019 sõlmitud lepingu
alusel 20 000 eurot laenu. Laenu tagasimaksmise kohustuse täitmist tagas laenusaaja juhatuse
liikme, K. L.käendus, samuti V. S. ja I. S. käendused.
2. V. S. ja I. S. (hagejad) sõlmisid 06.11.2019 kostjaga notariaalse kokkuleppe.
Hagejatele kuulub kinnisasi registriosa numbriga 18892401 ning 06.11.2019 lepiti kokku, et
kinnisasi koormatakse kostja kasuks 40 000 euro suuruse hüpoteegiga. Lepingu punktides
2.1.1 kuni 2.1.7 sisalduva tagatiskokkuleppe kohaselt on hüpoteegiga tagatud muuhulgas kõik
nõuded Estlogistic centrum OÜ vastu, mis tulenevad 06.11.2019 sõlmitud laenulepingust ning
selle võimalikest muudatustest ja lisadest, millele on alla kirjutanud ka hagejad.
3. Esialgse laenulepingu kohaselt tuli X OÜ-l laen tagastada hiljemalt 20.10.2020. Laenu
tagasimaksmise tähtpäeva on hiljem pikendatud. Esimeste muudatustega olid kostjad nõus või
neist vähemalt teadlikud, hilisemad on tehtud kostjate nõusoleku ja teadmiseta. Käesolevaks
ajaks ei ole X OÜ laenu OÜ-le Apollona tagastanud.
4. Hagejad nõuavad kostjalt hüpoteegi kustutamist, kuna nad ei ole olnud nõus laenu
tagastamise tähtaja pikendamisega kauemaks kui 20.10.2020. Samuti on hagejatele saanud
teatavaks, et kostjal tegelikult puudus K. L. käendus. Hagejad ei oleks olnud nõus hüpoteegi
seadmisega kauemaks kui 20.10.2020 või K. L. käenduseta. Laenusummat on suurendatud ja
selle tagastamise tähtaega on pikendatud ilma hagejate nõusolekuta.
5. Täiendavalt nõuavad hagejad kahju hüvitamist summas 4000 eurot. Hagejate kahju
seisneb selles, et neil tekkis vajadus laenu järele. Hüpoteegi tõttu ei saanud nad pangast laenu
ning pidid selle võtma OÜ-lt Lambavai. Hagejad võtsid 50 000 eurot laenu. See oli tagatiseta
laen, aastaintressiga 48% ja kohustusega anda laenuandja kasuks oma kinnisasja teise
järjekorra hüpoteek hiljemalt 15.08.2021. Selle kohustuse tähtaegsel täitmisel vähenenuks
hagejate lepinguintress poole võrra, s.o 24%-ni. OÜ Lambavai esitas 16.08.2021 nõudekirja
intressikohustuse täitmise nõudes (2000 eurot) ja leppetrahvi (5000 eurot) tasumise nõudes.
Hageja tasus intressi (2000 eurot) ja leppetrahvi kokkuleppel võlausaldajaga vähendatud
ulatuses (3000 eurot). Kokku on hagejate kahju eeltoodust 4000 eurot, s.o 1000 eurot kallima
laenuintressi eest ja 3000 eurot tasutud leppetrahvi eest. Kallimat intressi ja leppetrahvi pidid
2/7
2-21-13394
hagejad maksma, kuna kostja on nende hinnangul alusetult keeldunud hüpoteegi
kustutamisest.
6. Kostja vaidleb hagejate nõuetele vastu. Hüpoteegi kustutamiseks ei ole alust, kuna
põhivõlgnik ei ole laenu tagasi maksnud. Põhivõlgniku juhatuse liikme käendus on olemas.
Laenusummat ei ole suurendatud. Hagejad olid teadlikud, et laenu tähtaega pikendati.
Pikendamine oli hagejate huvides, kuna sellega välditi hagejatele kuuluva kinnisasja
sundmüüki. Isegi kui hagejad ei ole laenu pikendamisega nõustunud, ulatub hüpoteek
põhinõudele. Kostjal ei ole kohustust anda hüpoteegi kustutamise nõusolekut. Kahju
hüvitamise nõue on põhjendamatu, sest hagejad olid teadlikud laenulepingu pikendamisest ja
sellest, et hüpoteegi kustutamiseks pole alust. Kostja ei saanud ette näha, et võib tekkida
selline kahju. Samuti puudub põhjuslik seos kahju ja kostja tegevuse vahel. Laenu võtmine
kolmandalt isikult kõrge intressi ja leppetrahvikokkuleppega on riskantne tegevus, mis ei
olnud kostjaga kooskõlastatud. Lisaks on tõendamata 50 000 euro suuruse laenu
väljamaksmine.
7. Hagejad on täiendavalt seisukohal, et 06.11.2019 laenukohustus on lõppenud. Laen ei
nähtu kostja majandusaasta aruannetest, kuna kostja pole neid Äriregistrile esitanud. Ka
laenusaaja Estlogistic centrum OÜ majandusaasta aruannetest laenukohustust ei nähtu.
Järelikult on esialgne laenukohustus lõppenud. Hagejate arvates on selle üle võtnud X OÜ
juhatuse liige K. L.. Hagejad ei ole sellisele ülevõtmisele oma nõusolekut andnud ning selle
eest ei vastuta.
8. Kohus arutas asja pooltega 12.02.2025, 12.09.2025 ja 20.11.2025 kohtuistungitel.
Hagejad loobusid 12.09.2025 kohtuistungil kahju hüvitamise nõudest. Kostjal nõudest
loobumisele vastuväiteid ei olnud. Kohus kuulas 20.11.2025 istungil tunnistajana üle X OÜ
juhatuse liikme K. L., kes kinnitas, et 06.11.2019 laen on tagasi maksmata, esialgse
laenusaaja (osaühingu) kohustus ei ole lõppenud ning tunnistaja ei ole seda üle võtnud. 9.
Hagejate menetluskulud koosnevad riigilõivust (1200 eurot).
10. Kostja menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja kulust (9980,26 eurot, sh
käibemaks). Kostjale on osutatud õigusteenust 57,5 tundi tunnihinnaga 140 eurot (summale
lisandub käibemaks). Kostja taotleb menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Kahju hüvitamise nõudest loobumise vastuvõtmine, menetluse osaline lõpetamine, hagi
hinna muutmine ja riigilõivu osaline tagastamine
11. Hagejad esitasid kostja vastu hüpoteegi kustutamise ja kahju hüvitamise nõude. Tsiviilasja
hind (99 100 eurot) on 14.09.2021 määrusega määratud TsMS § 134 lg 1 alusel nõuete
liitmise teel (arvestuse aluseks olev tehe: 40 000 + 4000 + 350 + (50 * 365 * 3), dtl 55).
Hagejad on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 1200 eurot.
12. Hagejad loobusid 12.09.2025 kohtuistungil kostja vastu esitatud kahju hüvitamise nõudest
(istungiprotokolli ajamärk 00:40:54, dtl 354). Kostjal ei olnud vastuväiteid hagist
loobumisele (20.11.2025 istungiprotokolli ajamärk 00:02:31, dtl 372).
13. Maakohus võtab hagist osalise loobumise vastu ja lõpetab kahju hüvitamise nõude
menetluse TsMS § 429 lg 1 alusel.
14. Hagist osalise loobumise tõttu muutub hagi hind. Hagejate nõue on suunatud üksnes
hüpoteegi kustutamisele. Hüpoteegi kustutamiseks vajaliku puudutatud isiku nõusoleku
andmise kohustuse tuvastamise hagihind määratakse TsMS § 126 lg 3 järgi (TsMS. komm
vlj § 126 komm. 3.3.2.d). Hagi hinnaks jääb 40 000 eurot ehk hüpoteegisumma (TsMS §
124 lg 1, § 126 lg 3).
3/7
2-21-13394
15. Hagi esitamise ajal kehtinud RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus tuli sellise hinnaga hagi
esitamisel tasuda riigilõivu 1000 eurot. Hagejad on tasunud 1200 eurot.
16. Hagejad taotlesid 20.11.2025 istungil enamtasutud riigilõivu tagastamist. Kostjal
vastuväiteid ei olnud. Kohus rahuldab taotluse osaliselt. Hagejatel ei ole õigust saada
tagasi 600 eurot. Sellise summa tagastamist oleks neil õigus taotleda siis, kui nad oleksid
loobunud hagist tervikuna.
17. Hagejad esitasid 99 100 euro suuruse hinnaga hagi ning tasusid selle esitamisel 1200 eurot
vastavalt riigilõivuseadusele. Nõudest osalise loobumise tulemusena jääb hagi hinnaks 40
000 eurot. Sellise hinnaga hagilt kuulus 26.08.2021 kehtinud riigilõivuseaduse
redaktsiooni kohaselt tasumisele 1000 eurot.
18. . TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel on hagejatel õigus tagasi saada 50% loobutud osalt arvestatud
riigilõivust (TsMS. Komm. vlj § 150 komm 3.3.2.b). Maakohus tagastab selle sätte alusel
200 / 2 = 100 eurot hageja osundatud arvelduskontole. Hageja 27.11.2025 elektronkirja
kohaselt on taotletud riigilõivu tagastamist Karsas OÜ arvelduskontole nr
BE20967240113156. Vaidluse lahendamine
19. Hagejatele kuulub kinnisasi registriosa numbriga 18892401 (dtl 9-10). Hagejad nõuavad
kostjalt hüpoteegi kustutamiseks nõusoleku ja tahteavalduse andmist.
20. OÜ Apollona (kostja) andis X OÜ-le 06.11.2019 sõlmitud lepingu alusel 20 000 eurot
laenu (dtl 18-27, 275). Laenu tagasimaksmise kohustuse täitmist tagas laenusaaja juhatuse
liikme, K. L. käendus (dtl 120-121), samuti V. S. ja I. S. käendused (dtl 122-123, 124-
125).
21. V. S. ja I. S. (hagejad) sõlmisid 06.11.2019 kostjaga notariaalse kokkuleppe (dtl 11-17).
Pooled leppisid kokku, et hagejatele kuuluv kinnisasi registriosa numbriga 18892401
koormatakse kostja kasuks 40 000 euro suuruse hüpoteegiga. Lepingu punktides 2.1.1
kuni 2.1.7 sisalduva tagatiskokkuleppe kohaselt on hüpoteegiga tagatud muuhulgas kõik
nõuded Estlogistic centrum OÜ vastu, mis tulenevad 06.11.2019 sõlmitud laenulepingust
ning selle võimalikest muudatustest ja lisadest, millele on alla kirjutanud ka hagejad.
22. Hagejate nõude aluseks saab olla AÕS § 349 lg 1. Koormatud kinnisasja igakordne
omanik võib AÕS § 349 lg 1 alusel nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle
kustutamist, kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud.
23. Hagejatel lasus nõude eelduste tõendamise koormis. Hagi rahuldamiseks tuli hagejatel
tõendada, et hüpoteegiga tagatud nõue on rahuldatud või et seda pole tekkinud.
24. Hagiavalduses tõid hagejad välja, et neid eksitati. Hagejad nõustusid seadma hüpoteegi
üksnes seetõttu, et kostja väitis, et laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist tagab
laenusaaja juhatuse liikme käendus. Hagejate väidetel sellist käendust ei eksisteerinud.
Kostja esitas juhatuse liikmega sõlmitud käenduslepingu (dtl 120-121). Käenduslepingu
kohaselt vastutab K. L. solidaarselt X OÜ-ga 06.11.2019 laenulepingust tuleneva
kohustuse täitmise eest rahalises maksimumsummas kuni 20 000 eurot (lepingu p 1.11.2).
Hilisemas menetluses hagejad juhatuse liikme käenduse puudumise argumendile enam ei
tuginenud (12.09.2025 istungiprotokolli ajamärk 00:46:33-00:47:09, dtl 354).
25. Hagejate teise argumendi kohaselt on X OÜ kohustus lõppenud, kuna sellist
laenukohustust ei nähtu kummagi lepingupoole majandusaasta aruannetest. Apollona OÜ
pole neid viimastel aastatel esitanud. Estlogistic centrum OÜ majandusaasta aruannetes
laenukohustus ei kajastu (dtl 330, 335).
26. Maakohus on seisukohal, et ainuüksi raamatupidamisdokumentides nõude kajastamata
jätmine ei tõenda kohustuse puudumist (et nõue on rahuldatud või et seda ei tekkinudki).
Raamatupidamisdokumendid on kaudsed tõendid. Praegusel juhul on need vastuolus ka
4/7
2-21-13394
tunnistajana üle kuulatud K. L. ütlustega, mille kohaselt on tegemist raamatupidamisliku
veaga (20.11.2025 kohtuistungi protokolli ajamärk 00:42:15, dtl 375). X OÜ kohustus
lõppenud ei ole, osaühing on siiani võlgu Apollona OÜ ees ning tunnistaja ei ole isiklikult
kohustust üle võtnud. Maakohus järeldab tõenditest kogumis, et X OÜ kohustus Apollona
OÜ ees ei ole lõppenud vaatamata sellele, et nõuet võlasuhte poolte majandusaasta
aruannetes ei kajastata. Raamatupidamisdokumentidega ei saa ühepoolselt tekitada ega
lõpetada kohustusi. Kohustus tekkis 06.11.2019 laenulepingu alusel ning nii laenuandja
(kostja) kui laenusaaja (äriühing, mille juhatuse liige on tunnistaja) on kohtule kinnitanud,
et kohustus on täitmata. Hagejad ei ole tõendanud, et kohustus on täidetud. Seega on ühe
lepingupoole majandusaasta aruannete puudumine ja teise lepingupoole aruandes
kohustuse kajastamata jätmine üksnes kaudsed tõendid, mis on ümber lükatud tunnistaja
ütlustega.
27. Hagejad on menetluses tuginenud sellelegi, et laenusummat ei makstud laenusaajale välja.
Esiteks on hagiavalduses hagejad väitnud selgesõnaliselt vastupidist (hagiavalduse p 1.4).
Teiseks on see argument ümber lükatud kostja esitatud dokumentaalsete tõenditega –
laenusaaja taotlus laenu väljamaksmiseks, kontoväljavõte laenu osa (11 000 eurot)
väljamaksmise kohta ja notariaalne leping, mille punkti 2.2 kohaselt maksti ülejäänud osa
laenust (9000 eurot) välja notari konto vahendusel (dtl 274, 275, 283). Kogu laen (20 000
eurot) on välja makstud Estlogistic centrum OÜ-le.
28. Lisaks on hagejad väitnud, et laenulepingu muudatused on tühised ning laenu tagastamise
tähtpäev saabus 20.10.2020. Maakohus ei nõustu ka selle argumendiga. Käendused (dtl
122-125) ega hüpoteegi seadmise kokkulepe (dtl 11-17) ei olnud tähtajaga piiratud. Kuigi
laenulepingu muutmiseks ja tähtaja pikendamiseks oli vaja hagejate nõusolekut, ei muuda
nõusoleku puudumine muudatusi tühiseks. Laenulepingu pooled on Apollona OÜ ja
Estlogistic centrum OÜ. Nemad saavad laenusuhte tingimusi muuta. Kui hüpoteegiga
koormatud kinnisasja omaniku nõusolekut laenulepingu muutmiseks ei võeta, võib see
tekitada olukorra, kus hüpoteek ei pruugi ulatuda kõikidele kõrvalnõuetele, kuid see ei
muuda põhimõtet, mille kohaselt ulatub hüpoteek laenulepingust tulenevale põhinõudele.
Põhinõue käesolevaks ajaks kostjale tagastatud ei ole. Hagejate taotlusel üle kuulatud
tunnistaja kinnitas, et Estlogistic centrum OÜ kohustus lõppenud ei ole, osaühing on siiani
võlgu Apollona OÜ ees ning ta ei ole isiklikult kohustust üle võtnud. Seega pole
hüpoteegi kustutamiseks alust.
29. Hagejad kinnitasid 12.09.2025 istungil, et muudele argumentidele ega faktiväidetele nad
hüpoteegi kustutamise nõude esitamisel ei tugine (12.09.2025 istungiprotokolli ajamärk
00:47:54-00:48:42, dtl 355).
30. Hagejate nõue jääb eeltoodu kokkuvõttena rahuldamata. AÕS § 349 lg 1 kohaldamise
eeldused ei ole täidetud. Hagejad pidanuks hagi rahuldamiseks tõendama, et hüpoteegiga
tagatud nõue on rahuldatud või et seda ei tekkinudki. Hagejad kummnagi asjaolu
esinemist tõendanud ei ole.
Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
31. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 ja § 168 lg 2 alusel solidaarselt hagejate kanda.
32. Kostja menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja kulust (TsMS § 175 lg 1).
33. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust
kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud
lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
Kulude põhjendatud ja vajaliku ulatuse kindlaksmääramisel arvestab kohus esindaja
tunnitasu vastavust sarnase teenuse eest tasumisele kuuluvale keskmisele hinnale,
5/7
2-21-13394
menetlusdokumentide sisu ja mahtu, õigusabile kulunud aega, kohtuvaidluse asjaolusid
ning asja mahtu ja keerukust.
34. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on talle osutatud õigusteenust 57,5 tundi
tunnihinnaga 140 eurot (lisandus käibemaks).
35. Kostjale osutatud õigusteenuse tunnihind 140 eurot (millele lisandub käibemaks) ei ületa
vandeadvokaadi poolt osutatava õigusteenuse eest tasumisele kuuluvat keskmist
tunnihinda. Ka hagejatel ei olnud vastuväiteid kostjale osutatud õigusteenuse tunnihinna
osas (dtl 402). Maakohus loeb kostja lepingulise esindaja tunnitasu käesolevas asjas
vajalikuks ja põhjendatuks TsMS § 175 lg 1 tähenduses.
36. Hagejad on vaidlustanud kostja lepingulise esindaja poolt tehtud toimingud ega pea
vajalikuks õigusteenuse mahtu, mis ületab 10 tundi. Maakohus nõustub hagejate kriitikaga
üksnes osaliselt.
37. Asjas toimus kolm kohtuistungit. Kostja lepingulisel esindajal kulus istungiteks
ettevalmistumisele kokku 6,5 tundi. Maakohus ei nõustu kostjatega selles, et istungiteks
ettevalmistamine oli ebavajalik ja põhjendamatu. Liiati ei olnud vaidlus kuni 12.09.2025
kohtuistungini ainult ühe paragrahvi üle, nagu hagejad on esile toonud. Kuni selle
istungini oli menetluses ka hagejate kahju hüvitamise nõue. Arvestades vaidluse all
olevaid asjaolusid ja toimiku mahtu, ei ole alust pidada 2-2,5 tunni pikkust ettevalmistust
üleliigseks.
38. Maakohus ei nõustu hagejate kriitikaga ka selles, justkui oleks kostja menetlust venitanud
või varjanud infot, mille kohaselt tal ei ole laenulepingust tulenevat nõuet. Kostja ei
avaldanud üheski menetlusetapis, et tal puuduks nõue Estlogistic centrum OÜ vastu.
39. Kliendi nõustamine ning kliendi ja vastaspoole esitatud dokumentide ja tõenditega
tutvumine on õigusteenuse osutamisel möödapääsmatult vajalik. Maakohus nõustub
kohtupraktikas juurdunud seisukohaga, mille kohaselt on esindaja ja esindatava suhtlus
kohtumenetluses vältimatu ning sellega seotud toimingud ja nende ajakulu põhjendatud ja
vajalikud (TlnRnKm 01.02.2019, 2-15-8709/59, p 11). Esindaja ja kliendi õigussuhet
iseloomustab vajadus pidada kliendiga vahetevahel nõu kohtuasja senise kulu ja tulevikus
tehtavate menetlustoimingute üle (RKTKm 13.06.2016, 3-2-1-48-16, p 13). Suhtlemine
kliendiga on põhjendatud, et selgitada välja asjaolusid, teavitada klienti menetluse seisust
ning suhelda temaga võimaliku kompromissi osas (TlnRnKm 19.05.2020, 2-16-
130538/50, p 15). Kliendiga suhtlemine on kvaliteetse õigusabi osutamiseks vältimatult
vajalik (TlnRKm 30.06.2020, 2-16-5113/95, p 47).
40. Maakohus ei nõustu hagejate kriitikaga ka 15.11.2021 menetluskulude tagatise taotluse
osas. Taotlus oli kostja õiguste kaitsel iseenesest asjakohane. Tegemist ei olnud ilmselgelt
pahatahtliku, alusetu või menetluse venitamise eesmärgil esitatud taotlusega. Taotluse
esitamise hetkel ei olnud tulemus kostjale ettenähtav.
41. Kostja menetluskulude nimekirjas ei sisaldu selgelt põhjendamatuid toiminguid.
42. Küll aga peab maakohus ülemääraseks kostja 13.01.2022 vastuse koostamisele kulunud
aega. Kostja vastuse koostamisele (koos konsultatsiooni ja kliendi edastatud dokumentide
läbitöötamisega) on esindajal kulunud 19,75 tundi. Kostja vastuse mahtu ja argumente
arvestades ei ole selline ajakulu põhjendatud. Kostja vastuse sisuline osa on vähem kui 4
leheküljel (muu on sissejuhatus, kompromissiettepanek ja menetluslikud küsimused).
Samuti on kostja esindaja tsiteerinud vastuses pikalt tõendeid. Vastusel on 6 lisa, mis
mahuvad 9-le leheküljele. Seega ei õigusta tavapärasest märgatavalt suuremat ajakulu ka
tõendite maht. Maakohus vähendab selle menetlusdokumendi koostamisele kulunud ja
hüvitamisele kuuluvat ajakulu 10 tunnini.
6/7
2-21-13394
43. Ülejäänud kostja lepingulise esindaja toimingutele kulunud aega pole põhjust pidada
ülemääraseks. Kostja teised menetlusdokumendid on üldjoontes olnud asjakohased, need
ei ole sisaldanud tarbetult pikki kordusi ega tsitaate. Kulud vastavad kokkuvõtlikult
vaidluse kestvusele, keerukusele ja mahule. Maakohtu hinnangul vastab ligikaudu kuue
tööpäeva pikkune ajakulu sellele, mis esindajal objektiivselt kulus asjaolude
väljaselgitamiseks ning kliendi huvide kaitseks käesolevas asjas. Üksnes hagejate
arvamus, et menetlustoimingute tegemiseks oleks pidanud kuluma vähem aega, ei ole
aluseks kostja menetluskulude suuruse vähendamiseks vastavas osas.
44. Vahekokkuvõttena tuleb hagejatel hüvitada kostjale 57,5 – 9,75 = 47,75 tundi
õigusteenust.
45. Kostja menetluskulude nimekirjas on kulud arvestatud koos käibemaksuga. Kostja on
selgitanud kuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamise taotlust. Kostja majandustegevus
seisneb finantsteenuste osutamises. KMS § 16 lg 21 p 1-3 kohaselt ei maksustata
käibemaksuga järgmiste finantsteenuste käivet: hoiustamistehingud avalikkuselt hoiuste ja
muude tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamiseks; laenutehingud, sealhulgas
tarbijakrediit, hüpoteeklaenud ja muud äritehingute finantseerimise tehingud ning
liisingutehingud.
46. Finantsteenuse osutamine on käibemaksuvaba. Käesolev vaidlus puudutab käibemaksuga
mittemaksustatavat tehingut (äriühingutevaheline hüpoteeklaen ja füüsiliste isikute
asjaõiguslikud tagatised). Tehingule kohaldus KMS § 16 lg 21 p 2 ehk tegemist oli
maksuvaba käibega. Kuna tegemist oli maksuvaba käibega, ei ole kostjal selle tehinguga
seotud õigusvaidluses kantud menetluskuludelt arvestatud käibemaksu sisendkäibena
mahaarvamise õigust (KMS § 29).
47. Kostjal on seetõttu õigus nõuda kulude hüvitamist koos käibemaksuga. Küll aga pole õige
lisada kõikidele esindaja toimingutele 24% suurust käibemaksu, mis jõustus alles
01.07.2025. Perioodil 01.01.2024 kuni 30.06.2025 kehtis käibemaksumäär 22% ja enne
seda 20%. Eeltoodust tulenevalt väheneb kostjale hüvitamisele kuuluv summa järgmiselt.
Õigusteenuse osutamise
periood
Õigusteenuse
ajakulu
Õigusteenuse tasu
Summa koos käibemaksuga
16.10.2021-31.12.2023
23 tundi
23 * 140 = 3220 eurot
3220 * 1,2 = 3864 eurot
01.01.2024-30.06.2025
12,45 tundi
12,45 * 140 = 1743 eurot
1743 * 1,22 = 2126,46 eurot
01.07.2025-27.11.2025
12,3 tundi
12,3 * 140 = 1722 eurot
1722 * 1,24 = 2135,28 eurot
KOKKU:
47,75 tundi
8125,74 eurot
48. Kokkuvõtlikult tuleb hagejatel kostjale hüvitada menetluskuludena 8125,74 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/
Geidi Sile kohtunik
7/7