Legislator Case Law & Legislation
2-21-13394/90 AI generated

2-21-13394/90 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-21-13394/90
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Võtta vastu V. S. ja I. S. loobumine kahju hüvitamise nõudest OÜ Apollona vastu ning Tagastada hagejatele hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 100 eurot Karsas

Legislator headnote

AI generated

2-21-13394/90 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Võtta vastu V. S. ja I. S. loobumine kahju hüvitamise nõudest OÜ Apollona vastu ning Tagastada hagejatele hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 100 eurot Karsas

Keywords

AI generated
deemed withdrawal voluntary withdrawal waiver of statement of reasons severance doctrine challenge of cancellation leave on personal grounds
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Geidi Sile

Kohtuasja number

2-21-13394

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. detsember 2025, Tallinn

Kohtuasi

V. S. ja I. S. hagi osaühingu Apollona vastu

hüpoteegi kustutamise ja kahju hüvitamise nõuetes

Tsiviilasja hind

40 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I: V. S. (isikukood XXX)

Hageja II: I. S. (isikukood XXX)

Kostja: OÜ Apollona (registrikood 10066715),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

Asja läbivaatamise viis

suuline menetlus, viimane kohtuistung 20.11.2025

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu V. S. ja I. S. loobumine kahju hüvitamise nõudest OÜ Apollona vastu ning

lõpetada selle nõude menetlus.

2. Muuta hagi hinda. Hagi hind on 40 000 eurot.

3. Tagastada hagejatele hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 100 eurot Karsas

OÜ arvelduskontole nr BEXXX.

4. Jätta rahuldamata V. S. ja I. S. hagi OÜ Apollona vastu hüpoteegi kustutamise

nõudes.

5. Jätta menetluskulud hagejate kanda.

6. Määrata kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 8125,74 eurot ja mõista see

summa hagejatelt solidaarselt kostja kasuks välja.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse

ulatusest.

2-21-13394

Apellatsioonkaebus võidakse ringkonnakohtus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. OÜ Apollona (kostja) andis Estlogistic centrum OÜ-le 06.11.2019 sõlmitud lepingu

alusel 20 000 eurot laenu. Laenu tagasimaksmise kohustuse täitmist tagas laenusaaja juhatuse

liikme, K. L.käendus, samuti V. S. ja I. S. käendused.

2. V. S. ja I. S. (hagejad) sõlmisid 06.11.2019 kostjaga notariaalse kokkuleppe.

Hagejatele kuulub kinnisasi registriosa numbriga 18892401 ning 06.11.2019 lepiti kokku, et

kinnisasi koormatakse kostja kasuks 40 000 euro suuruse hüpoteegiga. Lepingu punktides

2.1.1 kuni 2.1.7 sisalduva tagatiskokkuleppe kohaselt on hüpoteegiga tagatud muuhulgas kõik

nõuded Estlogistic centrum OÜ vastu, mis tulenevad 06.11.2019 sõlmitud laenulepingust ning

selle võimalikest muudatustest ja lisadest, millele on alla kirjutanud ka hagejad.

3. Esialgse laenulepingu kohaselt tuli X OÜ-l laen tagastada hiljemalt 20.10.2020. Laenu

tagasimaksmise tähtpäeva on hiljem pikendatud. Esimeste muudatustega olid kostjad nõus või

neist vähemalt teadlikud, hilisemad on tehtud kostjate nõusoleku ja teadmiseta. Käesolevaks

ajaks ei ole X OÜ laenu OÜ-le Apollona tagastanud.

4. Hagejad nõuavad kostjalt hüpoteegi kustutamist, kuna nad ei ole olnud nõus laenu

tagastamise tähtaja pikendamisega kauemaks kui 20.10.2020. Samuti on hagejatele saanud

teatavaks, et kostjal tegelikult puudus K. L. käendus. Hagejad ei oleks olnud nõus hüpoteegi

seadmisega kauemaks kui 20.10.2020 või K. L. käenduseta. Laenusummat on suurendatud ja

selle tagastamise tähtaega on pikendatud ilma hagejate nõusolekuta.

5. Täiendavalt nõuavad hagejad kahju hüvitamist summas 4000 eurot. Hagejate kahju

seisneb selles, et neil tekkis vajadus laenu järele. Hüpoteegi tõttu ei saanud nad pangast laenu

ning pidid selle võtma OÜ-lt Lambavai. Hagejad võtsid 50 000 eurot laenu. See oli tagatiseta

laen, aastaintressiga 48% ja kohustusega anda laenuandja kasuks oma kinnisasja teise

järjekorra hüpoteek hiljemalt 15.08.2021. Selle kohustuse tähtaegsel täitmisel vähenenuks

hagejate lepinguintress poole võrra, s.o 24%-ni. OÜ Lambavai esitas 16.08.2021 nõudekirja

intressikohustuse täitmise nõudes (2000 eurot) ja leppetrahvi (5000 eurot) tasumise nõudes.

Hageja tasus intressi (2000 eurot) ja leppetrahvi kokkuleppel võlausaldajaga vähendatud

ulatuses (3000 eurot). Kokku on hagejate kahju eeltoodust 4000 eurot, s.o 1000 eurot kallima

laenuintressi eest ja 3000 eurot tasutud leppetrahvi eest. Kallimat intressi ja leppetrahvi pidid

2/7

2-21-13394

hagejad maksma, kuna kostja on nende hinnangul alusetult keeldunud hüpoteegi

kustutamisest.

6. Kostja vaidleb hagejate nõuetele vastu. Hüpoteegi kustutamiseks ei ole alust, kuna

põhivõlgnik ei ole laenu tagasi maksnud. Põhivõlgniku juhatuse liikme käendus on olemas.

Laenusummat ei ole suurendatud. Hagejad olid teadlikud, et laenu tähtaega pikendati.

Pikendamine oli hagejate huvides, kuna sellega välditi hagejatele kuuluva kinnisasja

sundmüüki. Isegi kui hagejad ei ole laenu pikendamisega nõustunud, ulatub hüpoteek

põhinõudele. Kostjal ei ole kohustust anda hüpoteegi kustutamise nõusolekut. Kahju

hüvitamise nõue on põhjendamatu, sest hagejad olid teadlikud laenulepingu pikendamisest ja

sellest, et hüpoteegi kustutamiseks pole alust. Kostja ei saanud ette näha, et võib tekkida

selline kahju. Samuti puudub põhjuslik seos kahju ja kostja tegevuse vahel. Laenu võtmine

kolmandalt isikult kõrge intressi ja leppetrahvikokkuleppega on riskantne tegevus, mis ei

olnud kostjaga kooskõlastatud. Lisaks on tõendamata 50 000 euro suuruse laenu

väljamaksmine.

7. Hagejad on täiendavalt seisukohal, et 06.11.2019 laenukohustus on lõppenud. Laen ei

nähtu kostja majandusaasta aruannetest, kuna kostja pole neid Äriregistrile esitanud. Ka

laenusaaja Estlogistic centrum OÜ majandusaasta aruannetest laenukohustust ei nähtu.

Järelikult on esialgne laenukohustus lõppenud. Hagejate arvates on selle üle võtnud X OÜ

juhatuse liige K. L.. Hagejad ei ole sellisele ülevõtmisele oma nõusolekut andnud ning selle

eest ei vastuta.

8. Kohus arutas asja pooltega 12.02.2025, 12.09.2025 ja 20.11.2025 kohtuistungitel.

Hagejad loobusid 12.09.2025 kohtuistungil kahju hüvitamise nõudest. Kostjal nõudest

loobumisele vastuväiteid ei olnud. Kohus kuulas 20.11.2025 istungil tunnistajana üle X OÜ

juhatuse liikme K. L., kes kinnitas, et 06.11.2019 laen on tagasi maksmata, esialgse

laenusaaja (osaühingu) kohustus ei ole lõppenud ning tunnistaja ei ole seda üle võtnud. 9.

Hagejate menetluskulud koosnevad riigilõivust (1200 eurot).

10. Kostja menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja kulust (9980,26 eurot, sh

käibemaks). Kostjale on osutatud õigusteenust 57,5 tundi tunnihinnaga 140 eurot (summale

lisandub käibemaks). Kostja taotleb menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kahju hüvitamise nõudest loobumise vastuvõtmine, menetluse osaline lõpetamine, hagi

hinna muutmine ja riigilõivu osaline tagastamine

11. Hagejad esitasid kostja vastu hüpoteegi kustutamise ja kahju hüvitamise nõude. Tsiviilasja

hind (99 100 eurot) on 14.09.2021 määrusega määratud TsMS § 134 lg 1 alusel nõuete

liitmise teel (arvestuse aluseks olev tehe: 40 000 + 4000 + 350 + (50 * 365 * 3), dtl 55).

Hagejad on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 1200 eurot.

12. Hagejad loobusid 12.09.2025 kohtuistungil kostja vastu esitatud kahju hüvitamise nõudest

(istungiprotokolli ajamärk 00:40:54, dtl 354). Kostjal ei olnud vastuväiteid hagist

loobumisele (20.11.2025 istungiprotokolli ajamärk 00:02:31, dtl 372).

13. Maakohus võtab hagist osalise loobumise vastu ja lõpetab kahju hüvitamise nõude

menetluse TsMS § 429 lg 1 alusel.

14. Hagist osalise loobumise tõttu muutub hagi hind. Hagejate nõue on suunatud üksnes

hüpoteegi kustutamisele. Hüpoteegi kustutamiseks vajaliku puudutatud isiku nõusoleku

andmise kohustuse tuvastamise hagihind määratakse TsMS § 126 lg 3 järgi (TsMS. komm

vlj § 126 komm. 3.3.2.d). Hagi hinnaks jääb 40 000 eurot ehk hüpoteegisumma (TsMS §

124 lg 1, § 126 lg 3).

3/7

2-21-13394

15. Hagi esitamise ajal kehtinud RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus tuli sellise hinnaga hagi

esitamisel tasuda riigilõivu 1000 eurot. Hagejad on tasunud 1200 eurot.

16. Hagejad taotlesid 20.11.2025 istungil enamtasutud riigilõivu tagastamist. Kostjal

vastuväiteid ei olnud. Kohus rahuldab taotluse osaliselt. Hagejatel ei ole õigust saada

tagasi 600 eurot. Sellise summa tagastamist oleks neil õigus taotleda siis, kui nad oleksid

loobunud hagist tervikuna.

17. Hagejad esitasid 99 100 euro suuruse hinnaga hagi ning tasusid selle esitamisel 1200 eurot

vastavalt riigilõivuseadusele. Nõudest osalise loobumise tulemusena jääb hagi hinnaks 40

000 eurot. Sellise hinnaga hagilt kuulus 26.08.2021 kehtinud riigilõivuseaduse

redaktsiooni kohaselt tasumisele 1000 eurot.

18. . TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel on hagejatel õigus tagasi saada 50% loobutud osalt arvestatud

riigilõivust (TsMS. Komm. vlj § 150 komm 3.3.2.b). Maakohus tagastab selle sätte alusel

200 / 2 = 100 eurot hageja osundatud arvelduskontole. Hageja 27.11.2025 elektronkirja

kohaselt on taotletud riigilõivu tagastamist Karsas OÜ arvelduskontole nr

BE20967240113156. Vaidluse lahendamine

19. Hagejatele kuulub kinnisasi registriosa numbriga 18892401 (dtl 9-10). Hagejad nõuavad

kostjalt hüpoteegi kustutamiseks nõusoleku ja tahteavalduse andmist.

20. OÜ Apollona (kostja) andis X OÜ-le 06.11.2019 sõlmitud lepingu alusel 20 000 eurot

laenu (dtl 18-27, 275). Laenu tagasimaksmise kohustuse täitmist tagas laenusaaja juhatuse

liikme, K. L. käendus (dtl 120-121), samuti V. S. ja I. S. käendused (dtl 122-123, 124-

125).

21. V. S. ja I. S. (hagejad) sõlmisid 06.11.2019 kostjaga notariaalse kokkuleppe (dtl 11-17).

Pooled leppisid kokku, et hagejatele kuuluv kinnisasi registriosa numbriga 18892401

koormatakse kostja kasuks 40 000 euro suuruse hüpoteegiga. Lepingu punktides 2.1.1

kuni 2.1.7 sisalduva tagatiskokkuleppe kohaselt on hüpoteegiga tagatud muuhulgas kõik

nõuded Estlogistic centrum OÜ vastu, mis tulenevad 06.11.2019 sõlmitud laenulepingust

ning selle võimalikest muudatustest ja lisadest, millele on alla kirjutanud ka hagejad.

22. Hagejate nõude aluseks saab olla AÕS § 349 lg 1. Koormatud kinnisasja igakordne

omanik võib AÕS § 349 lg 1 alusel nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle

kustutamist, kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud.

23. Hagejatel lasus nõude eelduste tõendamise koormis. Hagi rahuldamiseks tuli hagejatel

tõendada, et hüpoteegiga tagatud nõue on rahuldatud või et seda pole tekkinud.

24. Hagiavalduses tõid hagejad välja, et neid eksitati. Hagejad nõustusid seadma hüpoteegi

üksnes seetõttu, et kostja väitis, et laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist tagab

laenusaaja juhatuse liikme käendus. Hagejate väidetel sellist käendust ei eksisteerinud.

Kostja esitas juhatuse liikmega sõlmitud käenduslepingu (dtl 120-121). Käenduslepingu

kohaselt vastutab K. L. solidaarselt X OÜ-ga 06.11.2019 laenulepingust tuleneva

kohustuse täitmise eest rahalises maksimumsummas kuni 20 000 eurot (lepingu p 1.11.2).

Hilisemas menetluses hagejad juhatuse liikme käenduse puudumise argumendile enam ei

tuginenud (12.09.2025 istungiprotokolli ajamärk 00:46:33-00:47:09, dtl 354).

25. Hagejate teise argumendi kohaselt on X OÜ kohustus lõppenud, kuna sellist

laenukohustust ei nähtu kummagi lepingupoole majandusaasta aruannetest. Apollona OÜ

pole neid viimastel aastatel esitanud. Estlogistic centrum OÜ majandusaasta aruannetes

laenukohustus ei kajastu (dtl 330, 335).

26. Maakohus on seisukohal, et ainuüksi raamatupidamisdokumentides nõude kajastamata

jätmine ei tõenda kohustuse puudumist (et nõue on rahuldatud või et seda ei tekkinudki).

Raamatupidamisdokumendid on kaudsed tõendid. Praegusel juhul on need vastuolus ka

4/7

2-21-13394

tunnistajana üle kuulatud K. L. ütlustega, mille kohaselt on tegemist raamatupidamisliku

veaga (20.11.2025 kohtuistungi protokolli ajamärk 00:42:15, dtl 375). X OÜ kohustus

lõppenud ei ole, osaühing on siiani võlgu Apollona OÜ ees ning tunnistaja ei ole isiklikult

kohustust üle võtnud. Maakohus järeldab tõenditest kogumis, et X OÜ kohustus Apollona

OÜ ees ei ole lõppenud vaatamata sellele, et nõuet võlasuhte poolte majandusaasta

aruannetes ei kajastata. Raamatupidamisdokumentidega ei saa ühepoolselt tekitada ega

lõpetada kohustusi. Kohustus tekkis 06.11.2019 laenulepingu alusel ning nii laenuandja

(kostja) kui laenusaaja (äriühing, mille juhatuse liige on tunnistaja) on kohtule kinnitanud,

et kohustus on täitmata. Hagejad ei ole tõendanud, et kohustus on täidetud. Seega on ühe

lepingupoole majandusaasta aruannete puudumine ja teise lepingupoole aruandes

kohustuse kajastamata jätmine üksnes kaudsed tõendid, mis on ümber lükatud tunnistaja

ütlustega.

27. Hagejad on menetluses tuginenud sellelegi, et laenusummat ei makstud laenusaajale välja.

Esiteks on hagiavalduses hagejad väitnud selgesõnaliselt vastupidist (hagiavalduse p 1.4).

Teiseks on see argument ümber lükatud kostja esitatud dokumentaalsete tõenditega –

laenusaaja taotlus laenu väljamaksmiseks, kontoväljavõte laenu osa (11 000 eurot)

väljamaksmise kohta ja notariaalne leping, mille punkti 2.2 kohaselt maksti ülejäänud osa

laenust (9000 eurot) välja notari konto vahendusel (dtl 274, 275, 283). Kogu laen (20 000

eurot) on välja makstud Estlogistic centrum OÜ-le.

28. Lisaks on hagejad väitnud, et laenulepingu muudatused on tühised ning laenu tagastamise

tähtpäev saabus 20.10.2020. Maakohus ei nõustu ka selle argumendiga. Käendused (dtl

122-125) ega hüpoteegi seadmise kokkulepe (dtl 11-17) ei olnud tähtajaga piiratud. Kuigi

laenulepingu muutmiseks ja tähtaja pikendamiseks oli vaja hagejate nõusolekut, ei muuda

nõusoleku puudumine muudatusi tühiseks. Laenulepingu pooled on Apollona OÜ ja

Estlogistic centrum OÜ. Nemad saavad laenusuhte tingimusi muuta. Kui hüpoteegiga

koormatud kinnisasja omaniku nõusolekut laenulepingu muutmiseks ei võeta, võib see

tekitada olukorra, kus hüpoteek ei pruugi ulatuda kõikidele kõrvalnõuetele, kuid see ei

muuda põhimõtet, mille kohaselt ulatub hüpoteek laenulepingust tulenevale põhinõudele.

Põhinõue käesolevaks ajaks kostjale tagastatud ei ole. Hagejate taotlusel üle kuulatud

tunnistaja kinnitas, et Estlogistic centrum OÜ kohustus lõppenud ei ole, osaühing on siiani

võlgu Apollona OÜ ees ning ta ei ole isiklikult kohustust üle võtnud. Seega pole

hüpoteegi kustutamiseks alust.

29. Hagejad kinnitasid 12.09.2025 istungil, et muudele argumentidele ega faktiväidetele nad

hüpoteegi kustutamise nõude esitamisel ei tugine (12.09.2025 istungiprotokolli ajamärk

00:47:54-00:48:42, dtl 355).

30. Hagejate nõue jääb eeltoodu kokkuvõttena rahuldamata. AÕS § 349 lg 1 kohaldamise

eeldused ei ole täidetud. Hagejad pidanuks hagi rahuldamiseks tõendama, et hüpoteegiga

tagatud nõue on rahuldatud või et seda ei tekkinudki. Hagejad kummnagi asjaolu

esinemist tõendanud ei ole.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

31. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 ja § 168 lg 2 alusel solidaarselt hagejate kanda.

32. Kostja menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja kulust (TsMS § 175 lg 1).

33. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kulude põhjendatud ja vajaliku ulatuse kindlaksmääramisel arvestab kohus esindaja

tunnitasu vastavust sarnase teenuse eest tasumisele kuuluvale keskmisele hinnale,

5/7

2-21-13394

menetlusdokumentide sisu ja mahtu, õigusabile kulunud aega, kohtuvaidluse asjaolusid

ning asja mahtu ja keerukust.

34. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on talle osutatud õigusteenust 57,5 tundi

tunnihinnaga 140 eurot (lisandus käibemaks).

35. Kostjale osutatud õigusteenuse tunnihind 140 eurot (millele lisandub käibemaks) ei ületa

vandeadvokaadi poolt osutatava õigusteenuse eest tasumisele kuuluvat keskmist

tunnihinda. Ka hagejatel ei olnud vastuväiteid kostjale osutatud õigusteenuse tunnihinna

osas (dtl 402). Maakohus loeb kostja lepingulise esindaja tunnitasu käesolevas asjas

vajalikuks ja põhjendatuks TsMS § 175 lg 1 tähenduses.

36. Hagejad on vaidlustanud kostja lepingulise esindaja poolt tehtud toimingud ega pea

vajalikuks õigusteenuse mahtu, mis ületab 10 tundi. Maakohus nõustub hagejate kriitikaga

üksnes osaliselt.

37. Asjas toimus kolm kohtuistungit. Kostja lepingulisel esindajal kulus istungiteks

ettevalmistumisele kokku 6,5 tundi. Maakohus ei nõustu kostjatega selles, et istungiteks

ettevalmistamine oli ebavajalik ja põhjendamatu. Liiati ei olnud vaidlus kuni 12.09.2025

kohtuistungini ainult ühe paragrahvi üle, nagu hagejad on esile toonud. Kuni selle

istungini oli menetluses ka hagejate kahju hüvitamise nõue. Arvestades vaidluse all

olevaid asjaolusid ja toimiku mahtu, ei ole alust pidada 2-2,5 tunni pikkust ettevalmistust

üleliigseks.

38. Maakohus ei nõustu hagejate kriitikaga ka selles, justkui oleks kostja menetlust venitanud

või varjanud infot, mille kohaselt tal ei ole laenulepingust tulenevat nõuet. Kostja ei

avaldanud üheski menetlusetapis, et tal puuduks nõue Estlogistic centrum OÜ vastu.

39. Kliendi nõustamine ning kliendi ja vastaspoole esitatud dokumentide ja tõenditega

tutvumine on õigusteenuse osutamisel möödapääsmatult vajalik. Maakohus nõustub

kohtupraktikas juurdunud seisukohaga, mille kohaselt on esindaja ja esindatava suhtlus

kohtumenetluses vältimatu ning sellega seotud toimingud ja nende ajakulu põhjendatud ja

vajalikud (TlnRnKm 01.02.2019, 2-15-8709/59, p 11). Esindaja ja kliendi õigussuhet

iseloomustab vajadus pidada kliendiga vahetevahel nõu kohtuasja senise kulu ja tulevikus

tehtavate menetlustoimingute üle (RKTKm 13.06.2016, 3-2-1-48-16, p 13). Suhtlemine

kliendiga on põhjendatud, et selgitada välja asjaolusid, teavitada klienti menetluse seisust

ning suhelda temaga võimaliku kompromissi osas (TlnRnKm 19.05.2020, 2-16-

130538/50, p 15). Kliendiga suhtlemine on kvaliteetse õigusabi osutamiseks vältimatult

vajalik (TlnRKm 30.06.2020, 2-16-5113/95, p 47).

40. Maakohus ei nõustu hagejate kriitikaga ka 15.11.2021 menetluskulude tagatise taotluse

osas. Taotlus oli kostja õiguste kaitsel iseenesest asjakohane. Tegemist ei olnud ilmselgelt

pahatahtliku, alusetu või menetluse venitamise eesmärgil esitatud taotlusega. Taotluse

esitamise hetkel ei olnud tulemus kostjale ettenähtav.

41. Kostja menetluskulude nimekirjas ei sisaldu selgelt põhjendamatuid toiminguid.

42. Küll aga peab maakohus ülemääraseks kostja 13.01.2022 vastuse koostamisele kulunud

aega. Kostja vastuse koostamisele (koos konsultatsiooni ja kliendi edastatud dokumentide

läbitöötamisega) on esindajal kulunud 19,75 tundi. Kostja vastuse mahtu ja argumente

arvestades ei ole selline ajakulu põhjendatud. Kostja vastuse sisuline osa on vähem kui 4

leheküljel (muu on sissejuhatus, kompromissiettepanek ja menetluslikud küsimused).

Samuti on kostja esindaja tsiteerinud vastuses pikalt tõendeid. Vastusel on 6 lisa, mis

mahuvad 9-le leheküljele. Seega ei õigusta tavapärasest märgatavalt suuremat ajakulu ka

tõendite maht. Maakohus vähendab selle menetlusdokumendi koostamisele kulunud ja

hüvitamisele kuuluvat ajakulu 10 tunnini.

6/7

2-21-13394

43. Ülejäänud kostja lepingulise esindaja toimingutele kulunud aega pole põhjust pidada

ülemääraseks. Kostja teised menetlusdokumendid on üldjoontes olnud asjakohased, need

ei ole sisaldanud tarbetult pikki kordusi ega tsitaate. Kulud vastavad kokkuvõtlikult

vaidluse kestvusele, keerukusele ja mahule. Maakohtu hinnangul vastab ligikaudu kuue

tööpäeva pikkune ajakulu sellele, mis esindajal objektiivselt kulus asjaolude

väljaselgitamiseks ning kliendi huvide kaitseks käesolevas asjas. Üksnes hagejate

arvamus, et menetlustoimingute tegemiseks oleks pidanud kuluma vähem aega, ei ole

aluseks kostja menetluskulude suuruse vähendamiseks vastavas osas.

44. Vahekokkuvõttena tuleb hagejatel hüvitada kostjale 57,5 – 9,75 = 47,75 tundi

õigusteenust.

45. Kostja menetluskulude nimekirjas on kulud arvestatud koos käibemaksuga. Kostja on

selgitanud kuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamise taotlust. Kostja majandustegevus

seisneb finantsteenuste osutamises. KMS § 16 lg 21 p 1-3 kohaselt ei maksustata

käibemaksuga järgmiste finantsteenuste käivet: hoiustamistehingud avalikkuselt hoiuste ja

muude tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamiseks; laenutehingud, sealhulgas

tarbijakrediit, hüpoteeklaenud ja muud äritehingute finantseerimise tehingud ning

liisingutehingud.

46. Finantsteenuse osutamine on käibemaksuvaba. Käesolev vaidlus puudutab käibemaksuga

mittemaksustatavat tehingut (äriühingutevaheline hüpoteeklaen ja füüsiliste isikute

asjaõiguslikud tagatised). Tehingule kohaldus KMS § 16 lg 21 p 2 ehk tegemist oli

maksuvaba käibega. Kuna tegemist oli maksuvaba käibega, ei ole kostjal selle tehinguga

seotud õigusvaidluses kantud menetluskuludelt arvestatud käibemaksu sisendkäibena

mahaarvamise õigust (KMS § 29).

47. Kostjal on seetõttu õigus nõuda kulude hüvitamist koos käibemaksuga. Küll aga pole õige

lisada kõikidele esindaja toimingutele 24% suurust käibemaksu, mis jõustus alles

01.07.2025. Perioodil 01.01.2024 kuni 30.06.2025 kehtis käibemaksumäär 22% ja enne

seda 20%. Eeltoodust tulenevalt väheneb kostjale hüvitamisele kuuluv summa järgmiselt.

Õigusteenuse osutamise

periood

Õigusteenuse

ajakulu

Õigusteenuse tasu

Summa koos käibemaksuga

16.10.2021-31.12.2023

23 tundi

23 * 140 = 3220 eurot

3220 * 1,2 = 3864 eurot

01.01.2024-30.06.2025

12,45 tundi

12,45 * 140 = 1743 eurot

1743 * 1,22 = 2126,46 eurot

01.07.2025-27.11.2025

12,3 tundi

12,3 * 140 = 1722 eurot

1722 * 1,24 = 2135,28 eurot

KOKKU:

47,75 tundi

8125,74 eurot

48. Kokkuvõtlikult tuleb hagejatel kostjale hüvitada menetluskuludena 8125,74 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Geidi Sile kohtunik

7/7