2-25-13562/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andrea Lega

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.12.2025, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-13562

Tsiviilasi

T Pi hagi P Pi vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2 715,66 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: T P (isikukood: xxx; elukoht xxx);

Hageja seaduslik esindaja: D P (isikukood: xxx;

elukoht xxx);

Kostja: P P (isikukood: xxx; xxx);

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi

Helen Tomberg (e-post xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista P Pilt välja T Pi kasuks:

2.1. igakuine elatis 265 eurot alates 01.10.2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni;

2.2. elatise võlgnevuse summas 155 eurot 2025. a juulikuu eest.

3. Määrata, et P P kohustub tasuma punktis 2.1 nimetatud elatise järgneva kalendrikuu

eest ette hiljemalt jooksva kuu 10. kuupäevaks D P arvelduskontole nr xxx selgitusega

„elatis” ning märkides ära kalendrikuu nimetuse ja aasta, mille eest makse tehakse.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

5. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetlusabi selgitus

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

2-25-13562

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

1. Hageja on kostja ja hageja seadusliku esindaja alaealine laps. Hageja seadusliku esindaja

ja kostja kooselu on lõppenud ning hageja alaliseks elukohaks sai tema ema elukoht.

2. Hageja igakuised keskmised kulud on 610 eurot:

-

80 eurot kulu eluasemele;

-

180 eurot kulu toidule;

-

50 eurot kulu transpordile;

-

15 eurot sidekulu;

-

15 eurot kulutused tervishoiule;

-

15 eurot kulutused hügieenitarvetele;

-

20 eurot kulutused koolikohustuse täitmisele;

-

50 eurot kulutused riietele ja jalanõudele;

-

185 eurot huviringid ja liivateraapia.

3. Hageja palub mõista kostjalt välja elatise PKS § 101 alusel arvutatud määras alates

01.10.2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Lisaks palub välja mõista tasumata elatise

juuni 2025. a eest summas 310 eurot. Hageja palub elatise kanda D P pangakontole xxx

selgitusega „elatis” ning märkides ära kalendrikuu nimetuse ja aasta, mille eest makse

tehakse.

4. Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Elatise maksmine ei ole stabiilne ja

ettenähtav. Kostja kinnitas veebruarist 2022. a suuliselt, et maksab lapsele elatist iga kuu

1. kuupäeval summas 310 eurot. Antud summa pakkus kostja ise. Tegelikkuses ei ole

kostja kokkulepet järginud: elatis ei laekunud kokkulepitud kuupäeval; maksekuupäevad

varieerusid igakuiselt (kuu alguses, keskel või lõpus); makse saamiseks tuleb korduvalt

meelde tuletada (Lisa 1); 2025. aasta juunis elatist ei laekunud; kostja vähendab elatise

summat ühepoolselt; kostja otsustab elatise maksmise tingumusi oma äranägemisel ilma

kokkuleppeta. Seetõttu ei vasta elatise maksmine TsMS § 369 tähenduses korrapärasuse

nõudele, mis on aluseks elatise väljamõistmisele tulevikus kindlaksmääratud summas ja

kindlal kuupäeval.

5. Elatis on igakuine ülalpidamiskohustus, mis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest eraldi.

Elatise tasumine „ettemaksuna“ oleks võimalik ainult poolte kirjaliku kokkuleppe alusel.

Sellist kokkulepet poolte vahel ei ole kunagi olnud. Seetõttu loetakse elatis tasutuks selle

kuu eest, millal makse tegelikult hageja kontole laekub.

6. 2025.aasta juuni – elatis jäi tasumata, kuna juunikuu jooksul hageja kontole ühtegi makset

ei laekunud; juulis tegi kostja makse summas 465 eurot: 310 eurot tuleb käsitleda juulikuu

elatisena (laekumise kuu); 155 eurot saab lugeda osaliseks juunikuu elatise katteks, kuid

juunikuu elatis jäi siiski täies ulatuses tasumata 155 euro võrra.

7. Kostja vabatahtlikud ostud ei asenda elatist. Kostja on hagivastuses toonud välja üksikud

vabatahtlikke oste (mängukonsool, jalgratas), mida laps kasutab üksnes kostja juures.

Tegemist on kingituste ja juhuslike kuludega, mis ei kata lapse igapäevaseid

2(7)

2-25-13562

ülalpidamiskulusid ega kuulu elatise hulka. Samuti ei saa Swedbanki kogumiskontot

lugeda elatiseks, kuna tegemist on tulevikku suunatud säästmisega, mitte lapse

igapäevaste vajaduste katmisega. Hageja teeb samuti lapsele kingitusi, tasub muud

huvitegevused, sünnipäevad ning lisaks korraldab lapsele 2-3 korda aastas puhkusereise,

kuid ei loe neid kunagi elatiseks.

Kostja ei ole lapsele ostnud koolitarbeid ega varustust kooli alguseks, kostja poolt

mainitud koolikott ei olnud kooliks ost, vaid sünnipäeva kingitus lapsele aastas 2023.

Samuti suveperioodil kostja poolt ostetud rõivad ei vastanud lapse suurusele ega

vajadustele, mistõttu ei saa laps neid kasutada. Seega ei saa neid käsitleda elatiskohustuse

täitmisena.

8. 13.11.2025 dokumendis on hageja täpsustanud oma tagasiulatuvat nõuet ning palub

mõista kostjalt välja 2025. aastal lapsele saamata jäänud elatise osa summas 155 eurot.

KOSTJA VASTUS

9. Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu. Kostja selgitab, et ei ole ülalpidamiskohustust

rikkunud. Kostja on tasunud hagejale elatist oma ülalpidamiskohustuse ulatuses ning

õigetel tähtaegadel. Seejuures on kostja elatist maksnud mitte jooksva kuu eest, vaid

ettemaksena järgmise kuu eest.

Vanemate abielu lahutati xxx. a. veebruaris, kuid juba jaanuaris abielulahutuse avalduse

esitamisel leppisid nad kokku elatise tasumises alates 01.02.2022. Esimese makse tegigi

kostja 21.01.2022 summas 310 eurot ja selliselt on ta tasunud iga kuu järgmise kuu eest

ette, veebruaris juba 06.02.2022. a. märtsikuu eest. Pärast seda on kostja tasunud väga

reeglipäraselt 2022., 2023., 2024. ja 2025. a.

10. Kuni 1.05.2023 oli kostja netosissetulek 4650 eurot, kuid pärast seda oli pikk periood, kui

kostja oli töötu ja sai vaid 250 eurot kuus. Siis müüs kostja oma vara, et hagejale (ning

kostja vanemale tütrele) oleks tagatud ülalpidamine. Käesoleval ajal on kostja

netosissetulek 5700 eurot kuus.

11. Lisaks elatisele on kostja ostnud lapsele regulaarselt vajalikke esemeid ja teinud

täiendavaid kulutusi vastavalt lapse ema palutule – selle aasta sügisel ostis kostja Tle uue

koolikoti ja koolitarbed, viimaseks sünnipäevaks 30.12.2024 ostis Tle telefoni hinnaga

400 eurot ning kandis hageja ema kontole 100 eurot lapse sünnipäevapeo kulude katteks,

ehkki lapse sünnipäevapeole kostjat ei olnud kutsutud. Kostja on ostnud Tle kõik

jalgrattad (viimase ratta arve on hagivastuse lisa 5), mänguasju (mängukonsooli arve on

hagivastuse lisa 6).

12. Vanemate vahel ei ole olnud erimeelsusi elatise suuruse osas ega ole ka praegu. Kostja ei

ole jätnud elatist tasumata. Hageja väitel on jäänud talle tasumata 2025. a. juunikuu elatis

summas 310 eurot. See väide ei ole õige. 2025. a. juunikuu elatise tasus kostja D. Pi

kontole juba 19.05.2025 summas 310 eurot. Kostja pangakonto väljavõttelt (hagivastuse

lisa 2) nähtub, et 16.07.2025 tasus kostja D P pangakontole kokku 465 eurot, mis koosnes

poolest juulikuu elatisest summas 155 eurot ja augustikuu elatise ettemaksest summas 310

eurot. Kostja vähendas ühe kuu makset poole võrra (tasus 310 asemel 155 eurot) põhjusel,

et hageja ema jättis järjepannu täitmata talle kohtumäärusega pandud kohustuse – anda

koos lapsega kaasa lapse rõivad ja jalanõud, ning kuna lapsel oli algamas isaga

kahenädalane puhkus, ilmad olid jahedad ja lapsele polnud taaskord kohtutäituri

hoiatusele vaatamata riideid kaasa pandud, ostis kostja lapsele rõivad ja jalanõud, mille

andis pärast puhkust lapsega koju kaasa. Seega andis isa lapsele selles summas

3(7)

2-25-13562

ülalpidamist vahetult. Kostja ostis lapsele asju kokku ligi 250 euro eest. Eespool märgitult

sai laps kõik asjad koju kaasa. Kostja hinnangul ei pea ta ema süül tekkinud kulu kandma

topelt, makstes sama raha veel ka ema kätte. Vastupidine oleks vastuolus hea usu

põhimõttega.

13. Eespool märgitult ei ole kostja rikkunud oma ülalpidamiskohustust lapse vastu, vaid on

aastaid maksnud elatist rohkem, kui on seadusjärgne määr. Seetõttu on D P algatanud

kohtuvaidluse alusetult ja kostja palub jätta hagi rahuldamata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

14. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada

osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu

ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2

kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6

tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS

§ 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva

paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja

mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma

suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks

on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi

muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal

indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et baassummale

lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud

Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt

brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea

andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja

lasterikka pere toetuse arvel. PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud

vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse

elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

15. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas:



hageja seaduslik esindaja ja kostja on alaealise hageja vanemad;



hageja elab emaga;



hageja eest tasutav peretoetus laekub hageja ema arveldusarvele;



hageja igakuised põhjendatud ja vajalikud kulud on 610 eurot.

16. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja mõista igakuise miinimummääras elatise

alates 01.10.2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Lisaks palub hageja mõista kostjalt

hageja kasuks välja 2025. aastal tasumata jäänud elatise summas 155 eurot.

17. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et: (i) on hageja ülalpidamiskohustust kohaselt

täitnud; (ii) on 2025. a juulikuus andnud hagejale ülalpidamist vahetult, mistõttu ei ole

võlgnevuse nõue põhjendatud.

18. Kostja on seisukohal, et hagi ei ole võimalik rahuldada, kuna ta on kohustust kohaselt

täitnud.

4(7)

2-25-13562

Elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse

rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses

andmises (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04, p-d 9-10; 20. novembri 2007.

a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-07, p 11). Juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida

kohustust õigel ajal, võib TsMS § 369 järgi esitada hagi ka tulevase nõude, sh pärast hagi

esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmiseks. Aluse selliseks

eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine (vt Riigikohtu 17.

mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 18), aga ka muud asjaolud, mis annavad

alust eeldada, et ülalpidamist andma kohustatud isik keeldub suure tõenäosusega edaspidi

regulaarselt elatist maksmast või ei tee seda piisavalt.

Selleks, et välja selgitada, kas kohustus on kohaselt täidetud, tuleb välja selgitada, milline

oli kõnealuse kohustuse sisu. Pooled ei vaidle, et 2022. a alguses sõlmisid vanemad

suulise kokkuleppe, mille kohaselt kohustus kostja tasuma hageja seadusliku esindaja

arveldusarvele igakuist elatist 310 eurot.

Vanemate kokkulepe lapse ülalpidamise kohustuse täitmise kohta on hinnatav vanemate

sõlmitud lepinguna, millega nad täpsustavad ülalpidamiskohustuse täitmise tingimusi (sh

makstava elatise suurust) (26.04.2017, 3-2-1-111-16, p 22; 23.02.2016, 3-2-1-101-15, p

13). Vanemate kokkulepe ei välista ega piira materiaalõiguslikult lapse seadusest tuleneva

elatisenõude esitamist kummagi vanema vastu (26.04.2017, 3-2-1-111-16, p 15.3). Laps

saab sõltumata vanemate kokkuleppest nõuda kohustatud vanemalt elatist (26.04.2017, 3-

2-1-111-16, p 15.3; 23.02.2016, 3-2-1-101-15, p 14). Lapse elatisenõude puhul tuleb

arvestada vanemate kokkuleppega ettenähtut, s.o vanemate kokkulepitud

ülalpidamiskohustuse täitmise viisi ja korda (19.06.2020, 2-18-6499/63, p 11; 16.10.2013,

3-2-1-69-13, p 26; 26.06.2013, 3-2-1-78-13, p 13). Vanemate kokkulepet saab võimaluse

korral arvestada lapse tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise väljamõistmisel, kuid

eelkõige tuleb seda arvestada tagasiulatuva elatisenõude puhul, et hinnata, kas vanem on

kohtusse pöördumisele eelneval ajal ülalpidamiskohustust täitnud (19.06.2020, 2-18-

6499/63, p 11; 26.06.2013, 3-2-1-78-13, p 13).

Kostja on tõendanud, et ta on alates 2022. a jaanuarist igakuiselt tasunud elatise 310 eurot

(välja arvatud 2025. a juuli eest) teise lapsevanema arveldusarvele (dtl 41-43 – konto

väljavõtted). Kostja ei ole tõendanud, et vanemate vahel oli kokkulepe, mille kohaselt

loetakse ülalpidamiskohustus täidetuks muul viisil, kui lapsega kooselavale vanemale raha

tasumisega. Seega kõiki muid lapsele tehtud kulusid ei ole võimalik ülalpidamiskohustuse

täitmiseks lugeda. Seega ei võinud kostja 2025. a suvel vähendada elatist väidetava vahetu

ülalpidamise tõttu – vanemate vahel puudus kokkulepe, mille kohaselt võis kostja enda

poolt ostetud riideesemete võrra tasutavat elatis vähendada. Samuti ei ole kostja tuginenud

sellele, et elatise vähendamiseks andis aluse PKS § 101 lg 6. Seega võib seisukohale

asuda, et kostja on rikkunud ülalpidamiskohustust 2025. a juulikuu osas, tasudes elatist

ebapiisavalt.

Isegi, kui leida, et kostja poolt esile toodud asjaoludel oleks eeltoodud rikkumine hea usu

põhimõttega vastuolus (mida kohus kostja poolt esiletoodud asjaolude tõelevastavuse

korral võib möönda), on kostja elatist tasunud siiski kaootiliselt, kostja on seda teinud küll

igakuiselt, kuid tasumise kuupäevade osas puudub järjepidevus (vt eelviidatud pangakonto

väljavõte). Seega kokkuvõttes on kostja ülalpidamiskohustust rikkunud ning kohus peab

kostjalt elatise välja mõistma.

5(7)

2-25-13562

19. Käesoleval ajal on menetluses n.ö miinimumnõue. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või

igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa:

-

Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma (PKS § 101 lg 3). Alates

01.04.2024 on elatise baassumma 272,76 eurot ning alates 01.04.2025 on

baassumma 282,31 eurot.

-

Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast (PKS § 101 lg 3). Alates 01.04.2024 on keskmine

brutokuupalk 1832 eurot ning alates 01.04.2025 on see 1981 eurot.

-

Elatise summa kindlaksmääramisel võetakse arvesse lapsetoetust. Alates

01.02.2023 kehtima hakanud perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on

lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot. Hageja eest saab

lapsetoetust hageja seaduslik esindaja.

Võttes aluseks PKS § 101 lg-tes 3-5 sätestatud elatise arvutamise alused, kujuneks hageja

elatise suuruseks 301,74 eurot kuus.

Samas, lähtudes hagiavalduses toodust ja vaidlustamata asjaoludest (st kostja ei ole hageja

igakuiste kulude koosseisu ja suurust vaidlustanud), on hageja kulud on väiksemad kui

alates 01.04.2025 kehtima hakanud seadusjärgne miinimummääras elatis seda eeldab.

Hageja igakuised põhjendatud ja vajalikud kulud on 610 eurot, arvestades nimetatud

summast maha lapsetoetuse 80 eurot, peaks kumbki vanem kandma lapse kulusid 265

euro (610 – 80 = 530; 530 / 2 = 265) ulatuses. Sellises olukorras ei saa kostjalt välja

mõista seadusjärgses miinimummääras elatist, kuivõrd see tähendaks, et hageja rikastuks

kostja arvelt alusetult. Lisaks ei ole hageja menetluses ka taotlenud, et kohus kalduks

vanemate võrdsusest kõrvale ja paneks kostjale hageja ülalpidamiskohustuse suuremas

määras kui hageja seaduslikule esindajale.

20. Kõigele eeltoodule tuginedes rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja

kasuks välja:

a.

igakuise kulupõhise elatise summas 265 eurot kuus alates 01.10.2025 kuni hageja

täisealiseks saamiseni;

b. elatise võlgnevuse summas 155 eurot 2025. a juulikuu eest.

21. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse

täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab kindlaks

kohtuotsuse täitmise korra vastavalt hageja taotlusele.

22. Kohus selgitab hageja seaduslikule esindajale, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus

pööratakse sundtäitmisele, tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja

poolt juba tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest

tulenevat elatise suurust ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib

kostjal tekkida alus esitada hageja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.

23. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Menetluskulude jaotus

24. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude

6(7)

2-25-13562

rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks

asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1

sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.

25. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei

määra.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrea Lega

kohtunik

7(7)