3-25-2559/21 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedVõtta OÜ Vikingdigi määruskaebus Tallinna Halduskohtu 17.11.2025 määruse peale Jätta Tallinna Halduskohtu 17.11.2025 määrus muutmata osas, millega kohus
Legislator headnote
AI generated3-25-2559/21 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Võtta OÜ Vikingdigi määruskaebus Tallinna Halduskohtu 17.11.2025 määruse peale Jätta Tallinna Halduskohtu 17.11.2025 määrus muutmata osas, millega kohus
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
15.12.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-25-2559
Haldusasi
OÜ Vikingdigi kaebus Terviseameti tegevuse peale
Menetlusosalised
Kaebaja OÜ Vikingdigi, esindaja Jelena Beljakova
Vastustaja Terviseamet, esindaja Agne Ojassaar
Kaasatud haldusorgan Sotsiaalministeerium, esindaja
Piret Eelmets
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 17.11.2025 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ Vikingdigi määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Võtta OÜ Vikingdigi määruskaebus Tallinna Halduskohtu 17.11.2025 määruse peale
menetlusse.
2. Rahuldada OÜ Vikingdigi määruskaebus osaliselt.
3. Jätta Tallinna Halduskohtu 17.11.2025 määrus muutmata osas, millega kohus
lõpetas menetluse Terviseameti viivituse vaidlustamiseks.
4. Tühistada Tallinna Halduskohtu 17.11.2025 määrus osas, mis puudutab
Terviseameti poolt Q pädevusele (kvalifikatsioonile) hinnangu andmise vaidlustamist
ja menetluskulu jaotamist. Saata OÜ Vikingdigi kaebus selles osas samale
halduskohtule menetluse jätkamiseks.
Selgitus
Ringkonnakohtu määruse peale on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul
määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg 1
ning § 155 lg 5).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Terviseamet väljastas 30.10.2023 OÜ-le Vikingdigi (üks juhatuse liige on Q) tegevusloa
iseseisvalt logopeedilise ravi osutamiseks.
2. Terviseamet saatis 17.06.2024 OÜ-le Vikingdigi e-kirja, milles selgitas, et neljal tema
tegevusloale kantud logopeedil, sh Ql puudub terviseministri 21.09.2023 määrusele nr 54
3-25-2559
(edaspidi määrus nr 54) vastav kutse, seega tuleks nad tegevusloalt eemaldada. Need töötajad
on tegevusloal ainsad töötajad, mistõttu nende tegevusloalt eemaldamisega tuleks tegevusluba
kehtetuks tunnistada. Seega on OÜ-l Vikingdigi võimalik ka tegevusluba peatada, kuni
töötajad saavad kantud kutseregistrisse.
3. OÜ Vikingdigi esitas 12.03.2025 Terviseametile taotluse Q kutsekvalifikatsiooni
tunnustamiseks. Taotluse kohaselt on Q Venemaa Föderatsioonis omandanud logopeedi
kutse.
4. Terviseamet teavitas 12.05.2025 e-kirjaga OÜ-d Vikingdigi, et esitatud dokumentide
hulgas puudub logopeedi kutset tõendav dokument või muu samaväärne pädevustunnistus.
Haridust ja erinevate koolituste läbimist tõendavad dokumendid ei ole kutset tõendavad
dokumendid.
5. OÜ Vikingdigi esitas 12.05.2025 Terviseametile dokumendi, millega soovis kinnitada Ql
kutsekvalifikatsiooni olemasolu. OÜ Vikingdigi saatis 19.05.2025 Terviseametile kirja, milles
palus kinnitada, kas kõik dokumendid on kätte saadud ning kas nende täiendamine või
täpsustamine on vajalik. OÜ Vikingdigi saatis 28.06.2025 Terviseametile päringu seoses
12.03.2025 taotlusega.
6. OÜ Vikingdigi esitas 04.08.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus: 1)
tunnistada Q kutsetunnistus samaväärseks Eesti logopeedi kutsetunnistusega, mis annab
õiguse osutada logopeedilist ravi OÜ-s Vikingdigi; või 2) alternatiivselt kohustada
Terviseametit vastama kaebaja taotlusele Q Venemaa Föderatsioonis välja antud
kutsetunnistuse tunnustamiseks samaväärsena Eesti kutsetunnistusega, mis võimaldaks Ql
osutada logopeedilist ravi OÜ-s Vikingdigi.
7. Tallinna Halduskohus võttis 05.09.2025 määrusega kaebuse menetlusse kohustamisnõudes.
Juhindudes HKMS § 2 lg-st 4 tõlgendas kohus kaebust nõnda, et kaebaja soovib Terviseameti
kohustamist lahendama tema 12.03.2025 avaldust sisuliselt. Halduskohus selgitas, et
logopeedi kutse tunnustamist ei saa halduskohtus taotleda. Halduskohus ei saa asuda
haldusorgani asemel taotlusi lahendama. Terviseamet ei ole siiani teinud sisulist otsust
kaebaja 12.03.2025 taotluse kohta, mistõttu on asjakohane taotleda vastustaja kohustamist
lahendama see taotlus.
8. Terviseamet saatis 06.10.2025 Qle e-kirja, milles palus vabandust vastuse viibimise pärast.
Samuti selgitas amet, et on esitatud dokumendid läbi vaadanud ja nendest nähtuvalt on Qle
Venemaa Föderatsioonis määratud kõrgeim kvalifikatsioonikategooria kui pedagoogilisele
töötajale, kes võib töötada haridustegevusega tegelevates organisatsioonides Peterburi linna
territooriumil. Dokumentidest nähtuvalt ei ole Qle määratud kvalifikatsioonikategooriat
töötamaks patsientidega tervishoius, et hinnata, kujundada või taastada patsientide
kommunikatsioonivõimet ja neelamisfunktsiooni, määrata logopeedilisi diagnoose jmt. Seega
ei ole Terviseameti hinnangul võimalik pidada Qle Venemaa Föderatsioonis omistatud
kvalifikatsioonikategooriat samaväärseks Eesti kutseseaduse kohase logopeedi kutsega, mis
annab õiguse osutada patsientidele iseseisvat logopeedilist ravi tervishoiutöötajaga
võrdsustatud isikuna.
9. Terviseamet esitas 06.10.2025 halduskohtule menetluse lõpetamise taotluse, selgitades,
et ta on kaebaja taotluse uuesti läbi vaadanud ning sellele vastanud. Terviseametil ei ole
võimalik rahuldada kaebaja taotlust Q logopeedi kutsekvalifikatsiooni tunnustamiseks, sest
Terviseametil puudub selleks õigus ja pädevus. Logopeedi kutse ei ole Eestis reguleeritud ja
Terviseamet ei saa teha otsust (haldusakti) logopeedi kutsekvalifikatsiooni tunnustamiseks.
Terviseamet on nüüdseks andnud hinnangu Q kvalifikatsioonile, kuid see hinnang ei mõjuta
kaebajale väljastatud tegevusloa kehtivust. Seega on võimalik menetlus lõpetada HKMS §
152 lg 1 p 4 alusel, sest kaebuses nõutav toiming on tehtud.
2(6)
3-25-2559
10. Q ja OÜ Vikingdigi saatsid 08.10.2025 Terviseametile pöördumise, milles selgitasid, et
Venemaal, nagu ka Eestis, ei ole eraldi kvalifikatsiooni meditsiinilistele logopeedidele. Q on
läbinud täienduskoolituse meditsiinilise logopeedia valdkonnas mahus, mis ületab Eestis
nõutavat. Q on töötanud Venemaal tervishoiuasutustes logopeedina. Tema töö hõlmas
kõnehäirete diagnostikat ja taastusravi ning kõnefunktsiooni taastamist pärast traumasid. Ta
töötas muu hulgas neelamishäiretega ning häälefunktsiooni häirega patsientidega. Samuti
käsitles ta erinevaid laste ja täiskasvanute kõne, hääle ning neelamise häireid, mis olid
tingitud haigustest või vigastustest, näiteks insultidest, kolju- ja ajutraumadest ning
neuroloogilistest häiretest.
11. Terviseamet vastas 12.10.2025, et Terviseamet on 08.10.2025 kirjaga edastatud
kvalifikatsiooni tõstmise tunnistuse läbi vaadanud. Terviseameti hinnangul ei ole esitatud
kvalifikatsiooni tõstmise tunnistus samaväärne Eesti kutseseaduse kohase logopeedi kutsega,
mis annab õiguse osutada patsientidele iseseisvat logopeedilist ravi tervishoiutöötajaga
võrdsustatud isikuna.
12. OÜ Vikingdigi esitas 17.10.2025 halduskohtule taotluse jätta Terviseameti menetluse
lõpetamise taotlus rahuldamata. Kaebaja palus jätkata menetlust, tuvastada, et Terviseamet ei
ole täitnud seadusest tulenevat kohustust korraldada sisuline ja põhjendatud samaväärsuse
hindamine, ning kohustada Terviseametit tegema vastavasisuline otsus.
13. Q esitas 23.10.2025 Terviseametile pöördumise, milles selgitas, et Venemaa
Föderatsiooni Tervishoiuministeerium on 23.05.2025 välja andnud logopeedi sertifikaadi, mis
on ametlik pädevustunnistus ning kinnitab Q kvalifikatsiooni logopeedina Venemaa
tervishoiusüsteemis.
14. Tallinna Halduskohus
lõpetas
17.11.2025 määrusega
menetluse ja mõistis
Terviseametilt OÜ Vikingdigi kasuks välja menetluskulud 670 eurot (ilma käibemaksuta).
Kaebuses on taotletud vastustaja kohustamist lahendama kaebaja 12.03.2025 taotlus ja sellise
nõudega on kaebus ka menetlusse võetud. Terviseamet on 06.10.2025 lahendanud kaebaja
12.03.2025 taotluse. Seega on vastustaja sooritanud kaebuses taotletud toimingu. Asjaolu, et
hinnang ei vasta kaebaja ootustele, ei tähenda, et sisulist hinnangut ei ole antud. Nii on
vastustaja selgitanud, et esitatud dokumentidest nähtuvalt on Qle määratud kõrgeim
kvalifikatsioonikategooria kui pedagoogilisele töötajale, kes võib töötada haridustegevusega
tegelevates organisatsioonides, kuid mitte tervishoius patsientidega. Seetõttu puudub kaebajal
kohustamisnõude menetluse jätkamiseks õiguskaitsevajadus.
Kaebaja on palunud menetlust mitte lõpetada, vaid palus tunnistada vastustaja tegevusetus
õigusvastaseks, et vältida sarnaste rikkumiste kordumist halduspraktikas. Praegusel juhul ei
ole toimingu sooritamisega viivitamise õigusvastasuse tuvastamine kaebaja õiguste kaitseks
vajalik. Vastustaja on palunud vabandust vastuse viibimise pärast. Lisaks ei ole tegemist
taotlusega, mida kaebaja lähiajal tõenäoliselt uuesti esitaks. Vastustaja hindab
tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 42 p 52 kohaselt tegevusloa taotluse
menetluse raames logopeedi pädevust. Vaidlus puudub, et kaebajale on väljastatud kehtiv
tegevusluba, mistõttu ei ole näha, et kaebaja taotleb uuesti lähiajal tegevusluba.
Ka juhul, kui kaebaja eesmärk on vaidlustada Terviseameti 06.10.2025 kirja, ei oleks kaebuse
muutmine põhjendatud (HKMS § 49). Terviseameti 06.10.2025 kirja kui toimingu
õigusvastasuse tuvastamine pole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kaebaja on osaühing,
kellele Terviseamet on 2023. a-l väljastanud tegevusloa ning see on kehtiv. Selle kehtivust ei
mõjuta ka Terviseameti 06.10.2025 kiri. Ühtlasi on vastustaja selgitanud vastuses kaebusele,
et Terviseameti 17.06.2024 saadetud e-kiri oli soovitusliku iseloomuga, juhtides tegevusloa
omaja tähelepanu vajadusele vaadata üle tegevusloale kantud isikute pädevus. Terviseamet on
kinnitanud, et ühtegi haldusakti Terviseamet tegevusloa väljastamise järgselt andnud ei ole.
3(6)
3-25-2559
See tähendab, et vastustaja 06.10.2025 kirja õigusvastasuse tuvastamine ei ole kaebaja õiguste
kaitseks vajalik, sest see ei takista kaebajal tegevusloa alusel tegutsemast. Küsimus sellest,
kas kaebaja eemaldab tegevusloalt isiku, kellel Terviseameti hinnangul puudub nõutav
logopeedi kutse, on kaebaja otsustada. Vastustaja ei ole 06.10.2025 kirjaga kohustanud
kaebajat tegevusluba muutma, vaid tegemist on vastusega kaebaja 12.03.2025 taotlusele.
Sellest tulenevalt ei ole tuvastamisnõudega jätkamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Juhul
kui vastustaja peaks algatama järelevalvemenetluse ning tegema kaebajale ettekirjutuse seoses
Qga, siis on kaebajal võimalik ettekirjutus vaidlustada.
Kaebaja menetluskulud on riigilõiv 20 eurot ja kulud õigusabile 650 eurot (ilma
käibemaksuta), kokku 670 eurot, mis tuleb HKMS § 108 lg 6 alusel vastustajalt kaebaja
kasuks välja mõista.
15. OÜ Vikingdigi esitas määruskaebuse, milles palub Tallinna Halduskohtu 17.11.2025
määrus tühistada, et jätkata kaebuse sisulist läbivaatamist Terviseameti tegevusetuse peale
seoses Q kutsekvalifikatsiooni samaväärsuse hindamisega. Kaebaja palub kohustada
Terviseametit tegema sisuline ning haldusmenetluse seaduse (HMS) § 108 nõuete kohaselt
motiveeritud toiming Q kvalifikatsiooni samaväärsuse küsimuses. Samuti mõista välja kõik
kaebaja kantud menetluskulud täies mahus, sh halduskohtus kantud kulud 1385 eurot.
Menetluse lõpetamise eeldused ei olnud täidetud. Terviseamet ei ole sooritanud HMS §-s 108
sätestatud nõuetele vastavat toimingut, s.o esitanud sisulisi põhjendusi, miks ei ole Q
kvalifikatsioon samaväärne logopeedi kutsega. 13.11.2025 vastuses leidis Terviseamet, et ka
23.10.2025 ametile esitatud sertifikaat ei tõenda samaväärsust Eesti logopeedi kutsega, kuid ei
toonud välja ühtegi Eestis kehtivat nõuet, millele see ei vasta. Terviseamet rikub Q õigusi,
kuna teda ei tunnustata kutsekvalifikatsiooni omava logopeedina ning ta ei saa osutada
logopeedilist ravi. OÜ Vikingdigi ei saa kasutada tegevusluba logopeediteenuse osutamiseks.
Halduskohus ei ole analüüsinud, kas Terviseamet on andnud sisulise hinnangu, s.o sooritanud
nõutud toimingu. Ilma sisulise otsuseta pole võimalik esitada tühistamiskaebust.
Kaebaja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, mis hõlmas mh õigusabikulusid kokku
1345 eurot. Kohus lahendas taotluse vaid 650 euro osas, jättes ülejäänu kohta seisukoha
võtmata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
16. Määruskaebus tuleb HKMS § 207 lg 1 alusel võtta menetlusse.
17. Määruskaebus on põhjendatud osaliselt.
Viivituse vaidlustamine
18. Halduskohus leidis õigesti, et kohtumenetluse ajal andis Terviseamet hinnangu Q
kvalifikatsiooni vastavusele Eestis kehtivatele nõuetele, nagu kaebaja oli taotlenud, ning
sellega on vastustaja viivitus lõppenud. Terviseamet esitas sisulised põhjendused nii kohtu
viidatud 06.10.2025 kirjas kui ka pärast Venemaa Föderatsioonist saadud uue sertifikaadi
esitamist 13.11.2025 vastuses. TTKS-st ega määrusest nr 54 ei tulene, et Terviseamet peaks
reageerima kaebaja 12.03.2025 taotlusele haldusaktiga. Seega on viivituse lõpetamise
eesmärgil esitatud kohustamiskaebus ammendunud ja kaebaja ei vaja viivituse vastu enam
kohtulikku kaitset. Järelikult esines alus lõpetada selles osas asja menetlus HKMS § 152 lg 1
p 4 alusel. Viivituse kordumine pole enam tõenäoline, mistõttu puudub alus minna üle
jätkutuvastuskaebusele HKMS § 152 lg 2 järgi.
Hinnangu vaidlustamine
4(6)
3-25-2559
19. Kaebaja tahteks algusest peale on olnud soov vaidlustada Terviseameti seisukohta, et Q
pädevus logopeedina ei vasta TTKS-i alusel kehtestatud nõuetele. Ekslik oli kaebuse
menetlusse võtmisel tõlgendada kaebaja tahet üksnes selliselt, et vaidluse all on pelgalt
viivitus. Juba avalik-õigusliku suhte tuvastamise nõude põhinõudeks ja kohustamisnõude
alternatiivseks märkimine annab sellest tunnistust. Kaebaja tahet vaidlustada ka Terviseameti
hinnang sisulisest aspektist kinnitab ka tema 17.10.2025 menetlusdokument. Vaatamata
asjaolule, et kaebaja on kirjeldanud oma õiguste rikkumist eeskätt sellega, et Terviseameti
hinnangud pole tema väidetel olnud piisavalt motiveeritud, on kaebaja avalduste sisust ning
kaebaja eesmärgist siiski tuvastatav kaebaja tahe vaidlustada ka Terviseameti negatiivset
hinnangut Q kvalifikatsioonile.
20. Tegevusloa kontrolliese on TTKS § 42 p 52 kohaselt mh asjaolu, et logopeedi pädevus
vastab TTKS-i alusel kehtestatud nõuetele. Määruse nr 54 § 4 lg 2 sätestab, et iseseisvalt võib
logopeedilist ravi osutada juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kui tema vastutusel ja
heaks tegutseb isik, kelle kvalifikatsiooni tõendab kehtiv haridusel ja töökogemusel põhinev
kutseseaduse kohane logopeedi kutse või muu samaväärne pädevustunnistus. Terviseamet on
keeldunud aktsepteerimast Q pädevust (kvalifikatsiooni) ning on menetluse käigus vastuseks
kaebaja üha uutele esitatud dokumentidele ja põhjendustele täiendanud selles osas oma
seisukohti. Kaebaja ja Terviseameti vahel on seega tekkinud sisuline vaidlus selle üle, kas
kaebaja on Q pädevuse (kvalifikatsiooni) tõendamiseks esitanud muu samaväärse
pädevustunnistuse. Kaebaja on tänaseks eemaldanud oma tegevusloalt logopeedina Q, ilmselt
kartuses, et vastasel korral võib sattuda ohtu tema tegevusluba iseseisvalt logopeedilise ravi
osutamiseks või järgneda muu haldus- või süüteomenetlus. Järelikult on Terviseameti
seisukohad usutavalt avaldanud mõju kaebaja majandustegevusele. Ettevõtlusvabadust riivab
negatiivselt see, kui isik on sunnitud loobuma oma majandustegevuses töötaja kasutamisest,
kelle kvalifikatsiooni ta ise peab nõuetekohaseks, Terviseamet aga mitte. Kaebaja õiguste
riivet ei kõrvalda asjaolu, et tal on võimalik Q asendada mõne teise, Terviseameti hinnangul
pädeva logopeediga. Juhul kui Terviseameti hinnang peaks osutuma kohtumenetluse
tulemusel õigusvastaseks, on ta rikkunud kaebaja subjektiivseid õigusi. Eksitav teave võib
panna isikut tegema kahjulikke väärotsuseid oma õiguste ja vabaduste teostamisel ning
sellisel juhul sõltub riive lõplik tuvastamine sisulisest hinnangust haldusorgani vastustes
toodud faktiväidetele ja hinnangutele (vt ka Riigikohtu määrus asjas nr 3-3-1-22-15, p 14;
määrus asjas nr 3-3-1-12-16, p 10). Ainuüksi asjaolu, et haldusorgan ei ole veel jõudnud
tegevusloa kehtetuks tunnistamiseni vms meetme võtmiseni, ei tähenda, et kaebaja õigusi pole
rikutud ning ta ei vaja kohtulikku kaitset (vrd nt Riigikohtu määrus asjas nr 3-24-797, p-d 24–
29).
21. Kuna kaebaja pole praeguses keerulises õiguslikus olukorras ise suutnud korrektselt
sõnastada nõuet oma õiguste kaitseks, peab kohus HKMS § 2 lg-te 4 ja 5 ning § 120 lg 1 p 3
kohaselt selgitama, mis on siinsel juhul kaebuse eesmärgi saavutamiseks sobiv ja vajalik
nõue. Ringkonnakohus leiab, et väljaspool loa- või järelevalvemenetlust hinnangu andmine
selle kohta, kas tegevusloa omaja juures töötava logopeedi kvalifikatsiooni tõendamiseks on
olemas kehtiv haridusel ja töökogemusel põhinev kutseseaduse kohane logopeedi kutse või
muu samaväärne pädevustunnistus, on toiming HMS § 106 tähenduses (vrd Riigikohtu
määrus asjas nr 3-3-1-12-16, p 9). Hinnangu andmisel piirdub Terviseamet õiguse
kohaldamise ja faktiliste asjaolude tuvastamisega, kasutades vajadusel asjatundjate abi.
Terviseametil pole seejuures õigust keelduda kvalifikatsiooni tunnustamisest, kui asjaomased
dokumendid vastavad TTKS-i alusel kehtestatud nõuetele. Seega pole tal hinnangu andmisel
kaalutlusõigust. Halduskohus saab teostada Terviseameti hinnangu üle täiskontrolli. Seega on
kaebaja õiguste kaitseks asjakohane ning vajalik esitada nõue Terviseameti kohustamiseks
tunnustada kaebaja töötaja pädevust (TTKS § 42 p 52 tähenduses) ehk kvalifikatsiooni
(määruse nr 54 § 4 lg 2 tähenduses) tegutseda Eestis logopeedina ravi osutamisel (vrd
5(6)
3-25-2559
Riigikohtu määrus asjas nr 3-3-1-12-16, p 12). Tuvastamiskaebus pole selles asjas HKMS §
45 lg 2 järgi lubatav, kuna kohustamiskaebus on tõhusam lubatav õiguskaitsevahend.
22. Juhul kui Q leiab, et Terviseamet rikub tema õigusi, kuna ei tunnista teda
kutsekvalifikatsiooni omava logopeedina, saab Q oma õigusi ise kaitsta. HKMS § 44 lg 2
kohaselt ei saa kaebaja kaitsta kohtus Q õigusi.
23. Määruskaebus tuleb seega rahuldada osaliselt. OÜ Vikingdigi kaebus tuleb Q pädevusele
(kvalifikatsioonile) hinnangu andmise vaidlustamist puudutavas osas saata halduskohtule asja
menetlusse võtmise otsustamiseks. Viivituse vaidlustamist puudutavas osas jääb aga määrus
muutmata. Menetluskulud tuleb jaotada lõpplahendis sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)