4-11-2453/114-11-2453/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2012-02-15

Source ↗ Markdown (.md)

Summary AI generated

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2012.a. Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-11-2453 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Väärteoasi SVEN MUTTIKU (MUTTIK) kaebus Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse avariiteenistuse vanem Tormas Tuuliku 1. juuni 2011. a. otsusele väärteoasjas...

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2012.a. Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-11-2453 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Väärteoasi SVEN MUTTIKU (MUTTIK) kaebus Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse avariiteenistuse vanem Tormas Tuuliku 1. juuni 2011. a. otsusele väärteoasjas nr 2602,11,002173, teo toimepanemise aeg 9. aprill 2011.a. kell 16.12 Kohtuvälise menetleja otsuse sisu Liiklusseaduse § 7417 lg 1 alusel karistati Sven Muttikut rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, so summas 300 eurot. Kaebuse esitanud isik Sven Muttik isikukood 36402182724 elukoht: XXXX Kaebuse esitaja taotlus tühistada Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse avariiteenistuse vanem Tormas Tuuliku 1. juuni 2011. a otsus tervikuna ja lõpetada väärteomenetlus Kohtuväline menetleja Lõuna Politseiprefektuur, esindaja Hillar Leet

RESOLUTSIOON

Rahuldada menetlusaluse isiku Sven Muttiku kaebus ja juhindudes väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) §-st 132 p 3 tühistada Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse avariiteenistuse vanem Tormas Tuuliku 1. juuni 2011. a otsus väärteoasjas nr 2602,11,002173 ning lõpetada väärteomenetlus Sven Muttiku väärteoasjas liiklusseaduse § 7417 lg 1 järgi VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteotunnuste puudumise tõttu.

Edasikaebamise kord

Maakohtu kohtuotsust ei saa apellatsiooni korras vaidlustada. Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada Tartu Maakohtu kohtuotsusele kassatsioonkaebus Riigikohtule. Kui eespool nimetatud isikud soovivad kasutada kassatsiooniõigust, peab sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul, alates 16. veebruarist 2012. a. Kassatsioonkaebus tuleb esitada Riigikohtule läbi Tartu Maakohtu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Olulised asjaolud Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse avariiteenistuse vanem Tormas Tuuliku 1. juuni 2011.a otsuse kohaselt juhtis Sven Muttik 9. aprillil 2011.a. Tartus Narva mnt mootorsõidukit, mille käigus tagasipöörde sooritamisel ei veendunud piisavalt selle manöövri ohutuses, mistõttu sõitis külge vasakult poolt mööduvale sõiduautole XXXX ja põhjustas liiklusõnnetuse ning varalise kahju sõiduauto XXXX omanikule ning sõiduki XXXX omanikule.

Kohtuväline menetleja tugines 10. mail 2011.a. koostatud väärteoprotokollile ja väärteomenetluses kogutud tõenditele. Kohtuväline menetleja leidis väärteootsuses, et liiklusõnnetuse põhjuseks oli Sven Muttiku poolt teo toimepanemise hetkel kehtinud liikluseeskirja § 91nõuete rikkumine. Otsuse kohaselt pani Sven Muttik toime liiklusseaduse § 7417 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohtuväline menetleja pidas põhjendatuks Sven Muttikut karistada rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o summas 300 eurot.

Sven Muttik esitas Tartu Maakohtule kaebuse Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse avariiteenistuse vanem Tormas Tuuliku 1. juuni 2011. a otsusele. Kaebuses taotletakse kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja Sven Muttiku suhtes väärteomenetluse lõpetamist.

Sven Muttik avaldab kaebuses, et tema ei ole rikkunud ühtegi liikluseeskirja nõuet. Kaebaja eitab ristmikul mingi lisamanöövri teostamist ja selle vajalikkust üldse. Kaebuse esitaja on seisukohal, et avarii tekkis XXXX juhi tegevuse tagajärjel, kes ristmikul ei oodanud ära, millal Sven Muttik saaks oma manöövri, st tagasipöörde, lõpetada, vaid möödus tagasipöördele asunud autost vasakult. Kohtuistungil jäi kaebaja oma nõude juurde.

Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles kaebusele vastu, leides, et XXXX juht J.P. pole rikkunud liikluseeskirja nõudeid, kuid Sven Muttik ei veendunud tagasipöörde sooritamisel piisavalt manöövri ohutuses ja sõitis külge vasakul pool olevale autole ja rikkus LE § 91 nõudeid. Kohtuväline menetleja avaldas, et J.P. poolt nö lõikamine, so tegevus, kus ta sooritas vasakpöörde enne kui tema ees liikunud XXXX oleks saanud oma tagasipöörde ohutult teostada, et selline lõikamine pole juhtidele keelatud.

Kohtu seisukoht Sven Muttik kinnitas kohtus, et sõitis Narva mnt pidi ja soovis Narva mnt ja Puiestee tänava ristmikul sooritada tagasipööret. Kaebuse esitaja rõhutas seda, et tegemist on liikluseeskirjade kohaselt lubatud manöövriga. Sven Muttik näitas kohtus sündmuskoha vaatlusprotokolli lisa skeemil, kuidas ta asus tagasipööret teostama ja kuidas ta liikus ristmikul radade mõtteliste joonte piirides. Sven Muttiku sõnul liikus ta esmalt sirgjooneliselt mööda mõttelist rada ja vasakpööre

tagasipöörde sooritamiseks toimus mitte sujuvalt vaid kandilisemalt, sest ta pidi jälgima ka Puiestee tänavalt Narva mäest alla liikuvaid sõidukeid. Menetlusalune isik kinnitas kohtus, et mingit muud manöövrit, millele vihjatakse väärteootsuses, ta ei teinud. Samuti avaldas Sven Muttik, et politsei poolt koostatud skeem on igati täpne ja vastab reaalselt kujunenud olukorrale. Sven Muttik kinnitas, et tema auto, oodates tagasipöörde sooritamise võimalust, praktiliselt seisis. Sel hetkel aga sooritas XXXX juht oma vasakpööret ja riivas Sven Muttiku juhitud sõidukit, vigastades tema sõiduki esiosa. Menetlusalune isik on esitanud juba kohtueelses menetluses vastulause, milles ei tunnista oma süüd ja leiab, et liiklusõnnetuse põhjustas sõiduauto XXXX juht J.P. mitmete liikluseeskirja sätete rikkumisega. Menetlusaluse isiku Sven Muttiku arvates rikkus XXXX juht liikluseeskirja punkte 11, 91, 94, 96, 107, 129, 130, 133, 135, 156, 157. Tunnistaja J.P. avaldas kohtus, et ta sõitis Narva mäest üles ja tema ees sõitis must Mercedes buss. Buss pani mäe lõpus sisse suunatule, et teha vasakpööret. Mäe lõpus, enne ristmikku, sõitis Sven Muttik kõrvalritta ja sõitis otse edasi. J.P. sõnul jäi tal rida vabaks ja ta sõitis oma reas edasi ja tegi vasakpöörde. Tunnistaja juhitud auto ja XXXX põrkusid aga ristil kokku ja sõiduautol XXXX sai vigastada kõrvalistujapoolne tagumine osa ratta juures. Täpsemalt sai autol kahjustada tagastange, tagatiib ja tagavelg. Tunnistaja S.P. ütluste kohaselt nägi ta Mercedest esmalt sõitmas Chevrolet ees, seejärel kaldus ees sõitev auto natuke paremale ja tagasipööret sooritades sõitis nende autole otsa. Tunnistaja G.K. avaldas kohtus, et sõitis koos Sven Muttikuga Narva mnt pidi kiriku suunas. Tunnistaja elab XXXX ja sinna hoovile sõitmiseks on vaja XXXX ristmikul sooritada tagasipööre. Kui ristmikul põles fooris roheline tuli, siis asus Sven Muttik tegema tagasipööret. Sven Muttik sõitis vaikse hooga. Tunnistaja kinnitas, et ta nägi sõidukit, mis neid riivas, alles hetk enne avariid. Tunnistaja kinnitas, et Sven Muttik ei sõitnud vastassuuna vööndisse ja tagasipööret ei jõudnud Sven Muttik üldse alustada. Tunnistaja kinnitas, et avarii hetkel XXXX sisuliselt ei sõitnud, vaid seisis. Tunnistaja kinnitas ka seda, et mingit lisamanöövrit ristmikul Sven Muttik ei teinud. Sündmuskoha vaatlusprotokollis on kajastatud avariis osalenud sõidukite andmed ja sõidukite vigastused. Vaatlusprotokolli lisas on skeemil fikseeritud sõidukite asukohad peale avariid asendis, kus sõidukid peatusid. Tunnistajad J.P. ja S.P. on kohtueelses menetluses ka omakäeliselt joonistanud sõidukite liikumise trajektoori. Omakäelistel joonistel on mõlemad joonistanud XXXX liikumise ristmikul esmalt paremale ja siis juba tagasipöördele asununa. J.P. poolt koostatud joonise järgi kaldus XXX sõidureast paremale juba ristmikul olles ja oli asendis piki Puiestee tänavat selliselt, et XXXX pidanuks asuma mõttelise sõiduraja kaugemas ääres. Enda poolt juhitava sõiduki trajektoori on J.P. joonistanud nii, et tema liikus vasakpööret tehes mõttelise sõiduraja keskel. Tunnistaja S.P. on joonistanud XXXX paremale kaldumise juba väljaspool ristmiku ala ja on näidanud, et Mercedes takso oli juba tagasipöörde sooritanud. Kohus peab möönma, et politsei poolt kajastatud skeemil ja ka sündmuskohal tehtud fotode alusel saab järeldada, et Sven Muttiku poolt juhitud XXXX liikus pigem nii nagu seda on selgitanud Sven Muttik ise ja tunnistaja Gerli Kork. Kui Sven Muttik liikuski ristmikul pisut paremale, siis ei saanud see aga kindlasti toimuda sellise trajektooriga nagu on joonistanud tunnistajad J.P. ja Sigrid Parvits, sest XXXX on peale avariid paiknenud oma mõttelise sõidurea keskel Puiestee tänaval. Politsei poolt fikseeritu kohaselt sai XXXX jääda skeemil fikseeritud asendisse just selliselt liikudes nagu menetlusalune isik on seda kirjeldanud. Eeltoodust

tulenevalt on kohus veendumusel, et Sven Muttiku ütlused on usaldusväärsed. Samuti on usaldusväärsed G.K. ütlused. Menetlusaluse isiku ja J.P. ning S.P. ütlused on vastuolus osas, mis puudutab ristmikul Sven Muttiku poolt paremale sõitmist, kusjuures viimatinimetatud tunnistajate ütlused ei riimu ka omavahel, samuti mitte nende poolt joonistatud skeemidega. Kohus peab kohe siinkohal vajalikuks märkida ära ka selle, et kohtuvälise menetleja otsuses kajastud väide, et Sven Muttik pidi pöörderaadiuse tõttu sooritama täiendava manöövri, on oletuslikku laadi, sest väärteotoimikus ei ole selliseid tõendeid, mis kinnitaksid usaldusväärselt mingi täiendava manöövri tegemist tulenevalt sõiduki pöörderaadisusest. Kohus peab vajalikuks märkida, et asjaolu, kas sõiduki tehnilised parameetrid tingisid lisamanöövri, saab öelda ekspert, kes omab nii vajalikke eelandmeid kui ka vajalikke teadmisi. Ekspertiisi kohtueelses menetluses teostatud ei ole. Samuti pole ekspertiisi taotletud kohtus. Kohtuväline menetleja leidis, et menetlusalune isik Sven Muttik, soovides sooritada vasakpöörde rajalt tagasipööret (mis ei ole keelatud), pidi pöörderaadiuse tõttu sooritama täiendava manöövri ja seega tagama ohutuse raja piires vasakpööret sooritavate sõidukite suhtes, ning tema tegevus on vaadeldav LE § 91 rikkumisena.

Vastavalt LS §-le 7417 lg 1 karistatakse mootorsõiduki poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus, –rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Nimetatud normis on ettenähtud karistus tagajärjedelikti eest. Seega tuleb LS § 7417 lg 1 kohaldamiseks tuvastada liiklusnõuete rikkumine isiku poolt, kahju tekkimine ning põhjuslik seos nende vahel.

Asjas ei ole vaidlust selles, et kaebaja poolt juhitud sõiduauto XXXX ja J.P. poolt juhitud sõiduauto XXXX kokku põrkasid, samuti, et kokkupõrke tagajärjel tekkis varaline kahju. Nimetatud asjaolu kinnitavad nii kaebaja kui ka tunnistaja J.P. ütlused ning sündmuskoha vaatlusprotokoll koos lisade ja fotodega.

Kaebaja leiab ta, et ei ole liikluseeskirja nõudeid rikkunud, sest veendus manöövri ohutuses ning kokkupõrke põhjustas J.P. . Liikluseeskirja § 91 sätestab, et enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ja teel töötajaid. Seega on sisuliselt kohtuväline menetleja heitnud Sven Muttikule ette seda, et viimane pidi tagasipööret sooritades olema hoolsam kui ta oli ja oleks pidanud laskma sooritada XXXX juhil enne vasakpöörde kui asus ise tagasipöördele. J.P. ale ei ole kohtuväline menetleja mingeid etteheiteid esitanud.

Riigikohtu lahendis 3-1-1-95-11 on kriminaalkolleegium avaldanud seisukoha, et liiklusõnnetuse puhul pole iseenesest ka välistatud, et mitte ainult ühe, vaid mõlema õnnetuses osalenud juhi käitumises esinevad liiklusnõuete rikkumised, mis on üheaegselt ka saabunud tagajärjega kausaalseoses. Sellisel juhul võib olla tegemist situatsiooniga, kus tagajärje suhtes osutub põhjuslikuks mitme isiku käitumine korraga (nn kumulatiivne põhjuslikkus), tingides seeläbi olukorra, kus mitmest teost ei saa ühtegi ära mõelda, ilma et tagajärg ära langeks. Samas tuleb reeglina iga liiklusõnnetuses osalenud isiku vastutuse küsimus kõigi deliktistruktuuri elementide osas lahendada iseseisvalt, sõltumata teiste õnnetuses osalejate vastutusest. Kohus on veendumusel, et olukorras, kus eessõitev sõiduk on sooritamas ristmikul liikluseeskirjaga lubatud tagasipööret ja on reastunud ristmikul nõuetekohaselt, pidi taga sõitev juht, käesoleval juhul siis J.P. , olukorras, kus ta soovis sooritada vasakpööret enne kui eessõitev juht polnud oma

manöövrit lõpetanud, olema vähemalt samavõrra hoolas kui Sven Muttik. Kohtu arvates tohib sellist manöövrit sooritada vaid olukorras, kus tagasipööret teostav sõiduk ei saa seda mingil põhjusel teha ja ristmikul ootamine põhjustaks ohu teistele liiklejatele. Sellisel juhul peab vasakpöördele asuv juht olema aga täiseti veendunud oma manöövri ohutuses. Kohtu arvamuse kohaselt J.P. tehes nö lõikamise, ei olnud piisavalt hoolas, sest ta pidi samas ette nägema, et tema ees sõitnud sõidukil on manööver pooleli kuna vasakpööret viimane ei teostanud, järelikult pidi ta sooritama tagasipööret. Kohtu hinnangul on LE §-s 91 sätestatud sõidukijuhtide üldine hoolsuskohustus manöövrite sooritamisel. KarS § 18 lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Hoolsuskohustuse täitmise hindamisel on seega vajalik hinnata, kas Sven Muttik, olles asunud sooritama tagasipööret ja enne seda peatunud või aeglustanud liikumist ristteel, et veenduda tagasipöörde ohutuses, pidi eeldama või ette nägema, et tema taga liikuv sõiduk alustab enne kui tema on saanud manöövri lõpetada teostama vasakpööret. Analüüsides põhjalikult kokkupõrke-eelset liiklusolukorda on kohus seisukohal, et juhul kui J.P. poleks sooritanud vasakpööret olukorras kus Sven Muttikul oli tagasipööre sooritamata, seega kujundlikult väljendudes, selle manöövri äramõtlemisel, ei oleks kokkupõrget toimunud. Kohus on seisukohal, et Sven Muttikule ei saa ette heita hoolsuskohustuse rikkumist manöövri sooritamisel, kuna ta võis usalduspõhimõttest lähtudes arvestada sellega, et teised liiklejad käituvad vastutustundlikult ja lasevad tal manöövri lõpetada või teostavad manöövri nii, et ei takista tema poolt soovitud manöövri lõpetamist. Seega on kohus seisukohal, et Sven Muttikule ei saa ette heita, et ta 9. aprillil 2011.a. Tartus Narva mnt ja Puiestee tänava ristmikul tagasipööret sooritades oleks rikkunud hoolsuskohustust ja rikkunud seega liikluseeskirja § 91 sätestatud nõudeid ning põhjustanud liiklusõnnetuse ja varalise kahju. Eeltoodust tulenevalt ei ole Sven Muttik toime pannud liiklusseaduse § 7417 lg 1 järgi kvalifitseeritavat väärtegu, st tema tegevuses puuduvad väärteo tunnused. Eeltoodust tulenevalt kohus tühistab kohtuvälise menetleja 1. juuni 2011.a otsuse väärteoasjas nr 2602,11,002173 ja tuginedes VTMS § 29 lg 1 p-le 1 ning § 132 p-le 3 lõpetab väärteomenetluse.

Rutt Teeveer kohtunik