1-12-522/5 · 1-12-522/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. veebruar 2012.a. Liivalaia kohtumaja, Tallinn

Kriminaalasja number

1 – 12 – 522 (11230117704)

Kohtunik Aulike Salo

Sekretär Grete Sirgi

Tõlk Silvi Hindrikson

Prokuröri abi Marika Reintop

Kaitsja Liis Toomsalu

Menetluse liik kokkuleppemenetlus

Süüdistatav: G.R, isikukood: xxx; elukoht: xxx; määratlemata kodakondsusega; emakeel: vene keel; haridus: kesk – eri haridus; ei tööta; kriminaalkorras karistatud 9-l korral ja väärteokorras 23-l korral. Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 10.12.2011.a. süüdistuses KarS § 424 järgi.

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada G.R KarS § 424 järgi ning karistada vangistusega 4 (neli) kuud.

Kohaldades KarS § 68 lg 1 sätteid lugeda karistusest ära kantuks eelvangistuses viibitud aeg 09.12.2011.a. – 10.12.2011.a. s.o. 2 (kaks) päeva ning ärakandmisele kuulub vangistus 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.

KarS § 74 sätteid kohaldades jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui G.R ei pane 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks KarS § 75 lg 1 alusel pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

KarS § 75 lg 1 kohaselt on süüdimõistetu käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid:

2

- elama kohtu määratud alalises elukohas (xxx);

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks

päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

G.R allutada katseajaks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast.

G.R-i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.

KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista G.R-ilt riigituludesse:

- sundraha 1,5 palga alammääras – 435.00 eurot.

- tasu õigusabi osutamise eest kohtueelses menetluses – 76.80 eurot

- tasu kaitsjale toimiku koopia tegemise eest – 0.45 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul igakuiste maksetena käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi

arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002

Danske Bank.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „G.R 1 – 12 – 522, kriminaalmenetluse kulud“.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia

Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15

päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki

kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU

G.R süüdistatakse selles, et tema juhtis 09.12.2011 a. kella 21.30 ajal juhtis Tallinnas, Vana-Viru 1 juures, liikudes Valli tn suunas mootorsõidukit Audi A8 reg märgiga

3 xxx, olles joobeseisundis (etanoolisisaldus väljahingatavas õhus 0,95 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l (lõplik tulemus 0,86 mg/l)).

Sellega rikkus G.R Liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või

muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja

§ 69 lg 4 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja

maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid.

Oma tegevusega pani G.R toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so

KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava G.R karistamist 4 kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuse aeg 09.12.2011.a. – 10.12.2011, s.o. 2 (kaks) päeva lugeda karistusaja hulka. Seega, kandmisele kuulub 3 kuud ja 28 (kolm kuud ja kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1, 2, 3 sätete alusel taotleb prokurör määrata, et vangistus tingimisi jäetakse kohaldamata kui süüdimõistetu ei pane 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel tahtlikult toime uut kuritegu ning järgib käitumiskontrolli ajaks pandud KarS §-s 75 sätestatud kontrollinõudeid

ning kohustusi. G.R allutada katseajaks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristust – mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ei saa G.R-i suhtes kohaldada, kuna tal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid

esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

G.R nõustus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud

kokkuleppega, kaitsja jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, prokuröri abi taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava G.R

selgituse, kaitsja ja prokuröri abi arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav G.R on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

Arvestades eeltoodut tuleb G.R temale esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi süüdi mõista ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab G.R-i süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 4, 5 ja 9 kohaselt on menetluskulu

määratud kaitsjale makstud tasu, kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud ja

süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva

kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus

osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis

lubaksid järeldada, et G.R esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile

põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka

4

seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise

otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole.

Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et G.R-ilt tuleb menetluskulud seadusele

tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1 – 10 – 3472; 1 – 10 – 16328 ja 1 – 10 – 15032. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t. määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul.

Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4, 5, 9; § 179; § 180 lg 3; 248 lg 1 p 5; 249; 311; 313.

Aulike Salo Kohtunik