Legislator Case Law & Legislation
2-25-15174/3 AI generated

2-25-15174/3 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 2-25-15174/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Mõista E. R.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja E. R. ja AS Inbank Finance Välja mõista E. R.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks TsMS § 367 alusel edasiulatuv

Legislator headnote

AI generated

2-25-15174/3 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: Mõista E. R.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja E. R. ja AS Inbank Finance Välja mõista E. R.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks TsMS § 367 alusel edasiulatuv

Keywords

AI generated
performance in lieu of fulfillment bank charges irregular pledge hail insurance lack of financial resources banking secrecy
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Inna Kirsipuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. detsembril 2025 Jõhvis

Tsiviilasja number

2-25-15174

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi E. R. vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

520,89 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ, registrikood

10746479, hageja esindaja: S. R., e-post

jurist@julianus.ee

Kostja: E. R., isikukood XXX, elukoht XXX, e-post

XXX

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi E. R. vastu tagaseljaotsusega.

2. Mõista E. R.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja E. R. ja AS Inbank Finance

vahel 20.11.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr L89010528276 tulenev põhivõlgnevus

388,78 eurot, intress 37,59 eurot ja 15.12.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud

viivised summas 60,16 eurot.

3. Välja mõista E. R.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks TsMS § 367 alusel edasiulatuv

viivis lepingujärgses viivisemääras 11,9% aastas põhinõudelt 388,78 eurolt alates

16.12.2025 kuni põhinõude 388,78 euro täitmiseni.

4. Jätta menetluskulud E. R. kanda.

5. Mõista E. R.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 415 eurot (s.o

riigilõiv 175 eurot ja hageja õigusabikulud 240 eurot).

6. Mõista E. R.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis menetluskuludelt (415

eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle

täitmiseni.

7. E. R.l kanda hageja kasuks väljamõistetud menetluskulud Julianus Inkasso OÜ

arvelduskontole nr EEXXX viitenumbriga 717737750.

8. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

9. Toimetada tagaseljaotsus pooletele kätte.

10. Kui kostjale ei õnnestu kohtuotsust kätte toimetada TsMS § 313, 314, 315 ettenähtud

korras, siis toimetada see kostjale kätte avalikult, avaldades selleks kohtuotsuse

resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lugeda otsus kostjale avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui

kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel

tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100

eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD

Aktiva Finance Group OÜ esitas 15.09.2025 Viru Maakohtule hagiavalduse E. R. vastu

võlgnevuse nõudes, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista E. R. ja AS Inbank Finance vahel

20.11.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr L89010528276 tulenev põhivõlgnevus 388,78 eurot,

intress 37,59 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 48,25 eurot. Samuti palub hageja mõista

kostjalt hageja kasuks välja viivised alates 13.09.2025 kuni põhinõude summas 388,78 eurot

täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 11,9% aastas. Lisaks taotleb hageja mõista kostjalt välja

menetluskulud (riigilõiv 175 eurot ja hageja õigusabikulud 338 eurot) ning hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Kostja ei ole hagile vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 sätestab, et

tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

Viru Maakohus võttis 07.11.2025 määrusega hagiavalduse menetlusse ning saatis kostjale

hagiavalduse koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult

hagiavaldusele vastama 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest.

Hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määrus toimetati kostjale kätte isiklikult

08.11.2025 KÄPO-s. Käesolevaks ajaks on möödunud hagile vastamise tähtaeg ning kostja ei ole

hagiavaldusele vastanud. Kostjat on hoiatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja

taotleb tagaseljaotsuse tegemist.

Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse

tegemiseks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid esialgne võlausaldaja AS Inbank Finance ja kostja 20.11.2022

Inbank järelmaksulepingu nr L89010528276, mille alusel kostja ostis kauba maksumusega

1068,99 eurot. Sõlmitud tarbijakrediidilepingu kohaselt oli lepingutasu 19 eurot, intressimäär

11,9% aastas, viivisemäär 11,9% aastas (0,03% päevas), krediidikulukuse määr 24,45% aastas,

krediidi kogukulu 348,56 eurot, igakuine osamakse 47,26 eurot ja osamaksete arv 30 ning

viimase osamakse tähtaeg 10.06.2025. Hagiavalduse kohaselt rikkus kostja krediidiandjaga

sõlmitud järelmaksulepingust tulenevaid kohustusi jättes maksmata kolm järjestikkust osamakset

10.05.2024, 10.06.2024, 10.07.2024, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 05.08.2024 kostjale

lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale täiendava tähtaja tasuda võlgnevust kuni

19.08.2024. Kostja tähtaegselt võlga ei tasunud. Krediidiandja ütles 27.08.2024

järelmaksulepingu VÕS § 416 lg 1 kohaselt üles ning teavitas 28.08.2024 kostjat, et esialgne

võlausaldaja on loovutanud nõude kostja vastu hagejale Aktiva Finance Group OÜ-le.

Hageja andmetel on kostja seni tasunud põhiosa katteks 520,21 eurot. Samuti tegi kostja hagejale

makse summas 200 eurot, millest 40 eurot arvestas hageja sissenõudmiskulude katteks, mistõttu

tasumata põhivõlg on 388,78 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt intressi 37,59 eurot.

Hagiavaldusest nähtuvalt on kostjal intressivõlgnevus alates 17. osamaksest, s.o kuni

ülesütlemiseni 27.08.2024 (8,69+9,59+8,64+8,25+2,42). Kohtu hinnangul on intressivõlgnevus

37,59 eurot põhjendatud. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist põhivõlalt summalt 388,78 eurot

lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 28.08.2024 kuni 12.09.2025 lepingus kokku

lepitud viivisemääras s.o 11,9% aastas, s.o 0.03% päevas. Hageja nõuab viivist summas 48,25

eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivisearvestustega. Edaspidi nõuab hageja

viivist põhinõudelt 388,78 eurolt alates 13.09.2025 kuni põhinõude summa 388,78 eurot

täitmiseni lepingujärgses viivisemääras, s.o 11,9% aastas. Kuivõrd hageja on taotlenud ka

edasiulatuva viivise väljamõistmist, siis juhindudes TsMS § 367 teisest lausest tuleb kohtul välja

mõista viivis kindla summana kuni otsuse tegemiseni. Põhinõudelt 388,78 eurolt arvestatav

viivis lepingujärgses viivisemääras, s.o 11,9% aastas alates 13.09.2025 – 15.12.2025 (k.a) on

11,91 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt

väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 15.12.2025 seisuga kokku summas 60,16 eurot

(48,25 + 11,91). Arvestades hageja taotlust ja juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt

väljamõistmisele ka edasiulatuv viivis lepingujärgses viivisemääras, s.o 11,9% aastas põhinõude

tasumata jäägilt alates 16.12.2025 kuni põhinõude 388,78 euro tasumiseni. Tulenevalt eeltoodust

moodustub arvestatuna ühe aasta kohta viivise summa 46,27 eurot.

Kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu, tuleb eeldada, et

tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Kohus leiab, et sõlmitud leping vastab

tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõttes. Kohus peab kontrollima lepingu

kehtivust alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24. november

2023, 2 21-13098/50, p 13).

Kohus leiab, et kostja avaldus lepingu sõlmimiseks on tehtud vähemalt kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis (VÕS § 404 lg 1). Kostja tahteavaldus sisaldas kohustuslikku teavet VÕS §

404 lg 2 mõttes.

Inbank järelmaksuleping nr L89010528276 sõlmiti 20.11.2022 ning lepingu sõlmimise ajal oli

Eesti Panga avaldatud krediidi kulukuse määr 16,30%. Lepingus märgitud krediidi kulukuse

määr 24,45% on väiksem, kui lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga avaldatud kolmekordne

krediidikulukuse määr (3x16,30=48,90%), ning seega on VÕS § 4062 lg-ga 1 kooskõlas.

Kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet (VÕS § 4034 lg 1).

Hagiavaldusest nähtuvalt kontrolliti lepingu sõlmimise eelselt kostja krediidivõimelisust.

Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud

maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid

polnud. Esialgne võlausaldaja kontrollis kostja sissetulekuid kostja poolt laenutaotluses (taotlus -

P89010528276) esitatud andmete põhjal, millest nähtuvalt oli kostja sissetulekuks 1100 eurot

ning igakuisteks kohustusteks 250 eurot. Kohus, analüüsinud hageja poolt esitatud tõendeid,

tuvastas, et käesoleval juhul on laenuandja järelmaksulepingut nr L89010528276 sõlmides

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet piisaval määral.

Kohus rahuldab hagi kogu haginõude ulatuses tagaseljaotsusega VÕS § 396 lg 1, § 397 lg 1, §

101 lg 1 p-de 1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid.

Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv

175 eurot. Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik

menetluskulu ning tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja

lisa 1).

Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub kostjalt välja mõista

ka õigusabikulud summas 338 eurot (ilma käibemaksuta). Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt

on hageja lepinguline esindaja osutanud õigusabi 2 tunni ulatuses (täiendavate

alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine;

lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule) hinnaga 169 eurot/tund

(käibemaksuta).

Riigikohtu otsusest kohtuasjas nr 3-2-1-43-10 tuleneb, et menetlusosalist esindava lepingulise

esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu

diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle

kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad

vastama asja keerukusele. Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse

hindamisel tuleb arvestada nii lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute

tegemiseks, tunnitasu suurust, aga ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust

hinnates arvestada seda, milliseid toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute

tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks 169

eurot tunnis. Kohus leiab, et nimetatud suuruses esindaja teenuse eest küsitav tunnitasu võiks

olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat.

Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus

põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma käibemaksuta, mis on kohtu hinnangul keskmine

juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Kohus märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem

põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma

kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitte-advokaadist esindajate puhul ei ole. Kohus ei ole

seotud teenuseosutaja enda poolt kehtestatud hinnakirjaga.

Hageja märgib, et lepinguline esindaja osutas teenust 2 tundi. Kohus peab eelmärgitut ajakulu

mõistlikuks ehk õigusabikulud on põhjendatud summas 240 eurot (käibemaksuta).

Kokkuvõttes kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskuluna 415 eurot (riigilõiv 175 eurot +

õigusabikulud 240 eurot).

Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva

viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus TsMS § 445 lg 1 alusel, et kostjalt hageja kasuks

väljamõistetud menetluskulud kokku summas 415 eurot tuleb kostjal kanda Julianus Inkasso OÜ

arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga 717737750.

Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et

kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.

TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Viivitamatu täitmine

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks

tagaseljaotsuse.

Juhul, kui kostjale ei õnnestu käesolevat kohtuotsust kätte toimetada TsMS § 313, 314, 315

ettenähtud korras, toimetada kohtuotsus kostjale kätte avalikult, avaldades selleks kohtuotsuse

resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lugeda otsus kostjale avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise

päevast (TsMS § 317 lg 1, 3 ja 5).

(allkirjastatud digitaalselt)

Inna Kirsipuu

kohtunik