4-25-2765/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Väärteoasi 4-25-2765

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.novembril 2025, Tallinn

Kohtukoosseis

kohtunik Piret Liivo

Kohtuistungi sekretär

Annely Talve

Kaebuse esitanud isik

T. R., isikukood, XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX

Vaidlustatud lahend

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo

liiklusjärelevalvetalituse kohtuesindusgrupi 27.05.2025 otsus

väärteoasjas nr. 2302,25,007186 T. R. karistamises LS § 227

lg 4;§ 227 lg 5 p 3 järgi.

Istungil osalenud isikud

Kaebuse esitaja T. R. ja tema esindaja vandeadvokaat Kristjan

Tuul.

Kohtuväline menetleja – Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri

operatiivbüroo

liiklusjärelevalvetalituse

kohtuesindusgrupi esindaja J.K..

LÕPPOSA

1. Jätta T. R. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo

liiklusjärelevalvetalituse kohtuesindusgrupi 27.05.2025 otsusele väärteoasjas nr:

2302,25,007186 tema karistamises LS § 227 lg 4; § 227 lg 5 p 3 alusel rahuldamata ja

kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

2. Rahatrahv tasuda 45 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest

Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pank AS,

EE932200221023778606 Swedbank AS, EE701700017001577198 Luminor Bank AS või

EE777700771003813400 LHV Pank AS. Kohustuslik on märkida viitenumber

10220255036806. Seisuga 12.11.2025 on rahatrahv tasutud.

3. Määratud lisakaristuse, s.o mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 6-kuuline tähtaeg

algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 6-kuulise tähtaja möödumisel.

4. Vastavalt LS § 127 sätetele kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse

äravõtmise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul oma juhiloa loovutama

Transpordiametile

5. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata kassatsiooni korras Riigikohtule, teatades sellest seitsme

päeva jooksul Harju Maakohtule arvates otsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades advokaadi

vahendusel kassatsioonkaebuse Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu kolmekümne päeva jooksul

arvates otsuse tutvumiseks kättesaadavusest.

Kassatsioonkaebuse teate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna menetlusosalistele kättesaadav

15.12.2025.

Asjaolud, kohtumenetluse poolte seisukohad ja menetlus kohtus:

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna

menetlustalituse kohtuesindusgrupi 27.05.2025 otsusega väärteoasjas 2302,25,007186

karistati T. R.i Karistusseadustik (edaspidi KarS) § 63 lg 1 kohaselt Liiklusseadus (edaspidi

LS) § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest. T. R.ile heidetakse ette, et ta

08.05.2025 kella 16:25 ajal Harjumaal, Kuusalu vallas, Tallinn-Narva mnt 58 km suunaga

Narva poole juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas

õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,45 mg ning kiirusega 190 +/-9 km/h, millega

ületas suurimat lubatud sõidukiirust 110 km/h mitte vähem kui 71 km/h. Karistust kergendava

asjaoluna arvestas kohtuväline menetleja kahetsust. Kohtuväline menetleja määras T. R.ile

karistuseks LS § 227 lg 4 järgi rahatrahvi 225 trahviühiku ulatuses, s.o. 1800.00 eurot ja LS §

227 lg 5 p 3 alusel määras lisakaristuse mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 6 (kuueks)

kuuks.

2. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna menetlustalituse 27.05.2025 otsusele väärteoasjas 2302,25,007186 oli

viimane kaebetähtaeg 25.06.2025. 20.06.2025 esitas kaitsja nimetatud otsuse peale kaebuse

Harju Maakohtule, lisades kaebuse koopiana meilis ka T. R.ile. Nimetatu kajastub kaitsja

poolt esitatud 20.06.2025 e-kirja vahetusest, kust nähtub, et kaitsja esitab kaebuse

adresseerituna kohtule, kuid e-kirja saajaks on üksnes T. R.. Nimetatud e-kirjas on ka

manusena kaebus koos lisadega.

3.

15.07.2025 esitas T. R. taotluse kohtule ennistada väärteomenetluse kaebetähtaeg kuna

tema kaitsja K. Tuul esitas kaebuse otsuse peale ainult T. R.ile mitte kohtule, mida ta pidi

tegema. Kaitsja K. Tuul kinnitas kohtule, et arvas, et kaebus sai esitatud ka kohtule. Selgus, et

kaitsja on aadressiribale unustanud ekslikult kirjutada maakohtu e-posti aadressi. Maakohus

tuvastas, et kuigi kaebus esitati tähtaegselt, ei olnud see kohtuni jõudnud kaitsja eksimuse

tõttu jättes kohtu adressaadi lisamata. Samuti ei ole märganud nimetatud eksimust T. R. ise

ning saades koopiana kaebuse sisu oli ta õigustatud ootusele, et kaebus on tähtaegselt kohtule

esitatud.

4.

05.08.2025 ennistas maakohus VTMS § 2 ning KrMS § 172 lg 2 p 2 alusel

väärteoasjas 2302,25,007186 kaebetähtaja. Kohus luges tuvastatuks, et T. R. ei saanud ette

näha, et kaebus jääb ekslikult tema kaitsja poolt kohtule edastamata ning tegutses teadmises,

et Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse 27.05.2025 otsus

väärteoasjas 2302,25,007186 on tähtaegselt vaidlustatud. Seega esines mõjuv põhjus tähtaja

ennistamiseks ning 20.06.2025 esitatud T. R.i ja tema esindaja vandeadvokaat K. Tuul poolt

esitatud kaebus Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse 27.05.2025

otsusele väärteoasjas 2302,25,007186.

5. T. R.i kaitsja esitas maakohtule kaebuse taotlusega tühistada Politsei- ja

Piirivalveameti 27.05.2025 koostatud väärteootsus väärteoasjas nr 2302,25,007186 LS § 227

lg 4 järgi määratud karistuste osas. Kaebuse kohaselt taotles kaitsja karistada T. R.i LS § 227

lg 4 järgi rahatrahviga. KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi. Kohustada T.

R. tasuma rahatrahvi summa osade kaupa kuue kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest

kohustusega tasuda igakuiselt kohtu poolt kindlaksmääratud summa. Alternatiivselt taotles

kaebaja vähendada LS § 227 lg 4 järgi määratud karistust. Kaebuse kohaselt on määratud

karistus ebaproportsionaalne ega ole kooskõlas kohtupraktikaga. Kaitsja hinnangul on

kohtuväline menetleja hinnanud menetlusaluse isiku süüd ebaõigesti suureks. Eeltoodust

nähtub, et menetleja on määranud põhikaristuse üle sanktsiooni keskmise määra, lisakaristus

on määratud miinimummääras. Samas karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kaebusega

koos esitati ka kaebuse lisad, väljavõtted rahvastikuregistrist alaealiste laste olemasolu kohta

ning Euroopa äriregistri väljavõte (RTL Group Oy) Soomes asuva äriühingu mille üheks

juhatuse liikmeks on T. R. kohta.

6. Kohtuväline menetleja leidis oma kirjalikult esitatud seisukohas, et kaebus tuleb jätta

rahuldamata kuivõrd menetleja poolt määratud karistus on põhjendatud, proportsionaalne ning

kooskõlas KarS § 56 lg 1 sätestatuga. Kohtuväline menetleja ei vaielnud vastu rahatrahvi ositi

tasumise määramisele.

7.

08.09.2025 määras kohus VTMS § 120 lg 2 alusel väärteokaebuse arutamisele avalikul

kohtuistungil.

8.

29.10.2025 toimunud kohtuistungil jäi kaebaja täies mahus oma kaebuse juurde leides,

et teo osas neil vaidlust ei ole kuid süü suurus on kaitsja sõnul valesti hinnatud ning määratud

karistus on ebaproportsionaalne. Kaitsja hinnangul on määratud liiga suur põhikaristus s.o

1800 eurot, puuduvad põhjendused, miks keskmisest suurem trahv on vajalik ja miks see üksi

ei ole piisav karistus. Samuti lisakaristusena määratud 6-kuuline juhtimisõiguse äravõtmine

koos keskmisest suurema rahatrahviga moodustab ebaproportsionaalselt range karistuse.

Kaitsja sõnul ei ole kohtuväline menetleja arvestanud piisavalt kaebaja kahetsusega ja

algusest peale teo tunnistamisega ning asjaoluga, et tegemist on esmakordse rikkumisega.

Samuti tõi kaitsja välja, et teelõik kus rikkumine aset leidis on kaitsja hinnangul väiksema

ohtlikkusega kui sama rikkumine linnakeskkonnas. Lõpliku taotlusena esitas kaitsja, et

soovivad lisakaristuse tühistamist, rahatrahv on kaebajal kohtuistungi toimumise ajaks

tasutud.

9. Kaebaja T. R. avaldas kohtus siirast kahetsust selgitades, et tuli Soomest töölt ja kuna

oli jahe aeg ning ta oli mootorrattaga siis hoiab omal sooja sees, võttes mõne shoti

Jäägermeistrit. Kiiruse osas ta vabandusi ei leia, leiab end süüdi olevat ja väga kahetseb.

Kaebaja avaldas, et tal on juhilube väga vaja kuna on Soomes ettevõtja ning peab sõitma

objektilt objektile. Lisaks on tal 3 alaealist last keda peab üleval pidama. Juhilubade

äravõtmine paneks kaebaja väga keerulisse olukorda. Kohtu küsimustele vastas kaebaja, et jõi

laeval neid shotte ja teadmises, et tal on vaja ca 100 km sõita mootorrattaga kui laev Eestisse

saabub. Kohtuvälise menetleja täpsustavatele küsimustele vastas T. R., et jõi shotte 15-20

minutit enne laeva saabumist sadamasse. T. R. tunnistas, et ta ei hoomanud oma kiirust,

selgitades, et üldse ei vaadanud mis kiirusega liigub. T. R. täpsustas, et teda pole varasemalt

karistatud samalaadsete õigusrikkumiste eest.

10. Ka kohtuväline menetleja jäi täielikult oma seisukoha juurde jätta kaebus rahuldamata

selgitades täiendavalt, et ühe teona on menetlusalune isik toime pannud kaks ja enam ohtliku

ja kõige raskemat väärtegu toime, mistõttu tuleb T. R.i süü hinnata suuremaks. Kohtuväline

menetleja leidis, et T. R.i teo ohtlikkus, süü suurus ja hoolimatus on piisavaks aluseks määrata

trahv üle keskmise määra ning kohaldada lisakaristust minimaalse aja jooksul. Kohtuväline

menetleja tugines riigikohtu praktikale esitades olulisemad argumendid T. R.i süü suuruse

osas.

Kohtu järeldused:

11. Tulenevalt VTMS § 123 lg-st 2 arutab maakohus kohtuvälise menetleja karistusotsuse

peale esitatud kaebuse lahendamisel väärteoasja täies ulatuses, sõltumata kaebuse piiridest,

kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke

asjaolusid ja lahendades VTMS §-s 133 loetletud küsimused.

12. T. R.ile heidetakse ette LS § 224 lg 2 ja § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritavate väärtegude

toimepanemist. Väärteoprotokolli 20250508585501 kohaselt juhtis T. R. 08.05.2025 kella

16:25 ajal Harjumaal, Kuusalu vallas, Tallinn-Narva mnt 58 km suunaga Narva poole

mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli

alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,45 mg ning kiirusega 190 +/-9 km/h, millega ületas

suurimat lubatud sõidukiirust 110 km/h mitte vähem kui 71 km/h. Selliselt rikkus T. R. LS §

69 lg 3 ja § 50 lg 5 p 3 ja pani toime LS § 224 lg 2 ja § 227 lg 4 kvalifitseeritud väärteod.

Mõlema sätte rikkumise eest näeb LS ette lisakaristuse kohaldamise võimaluse.

13. Käesolevas asjas ei vaidle menetlusalune isik ja tema kaitsja ning kohtuväline

menetleja selle üle, et punktis 12 kirjeldatud teod T. R. toime pani. T. R. ei vaidlusta temale

etteheidetava väärteo toimepanemist vaid talle määratud karistuse suurust ning lisakaristuse

määramist. Vaatamata kaebuses märgitule peab kohus kaebuse lahendamisel lisaks karistuse

määramise õigusliku hinnangu andmisele ka tuvastama kas süütegu on toime pandud, kas

süüteo on toime pannud menetlusalune isik ja kas see on õigesti kvalifitseeritud.

Väärteokaebuse kohtulikul arutamisel avaldati kohtueelses menetluses kogutud materjalid

täies ulatuses, tunnistajat vahetult üle kuulata ükski menetlusosaline ei soovinud.

14. Juhile keelatud seisundis mootorsõiduki Kawasaki Z 1000 reg nr XXX juhtimist T. R.i

poolt 08.05.2025 tõendab tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 9510 EE nr ARTF-0035

väljatrükk, millest nähtuvalt 08.05.2025 kell 16.37–16.41 teostati T. R.ile mõõtmine ning

mõõtevahendi mõõtetulemus oli 0,45 mg/l (lõplik lugem 0,50 mg/l, laiendmääramatus 0,05

mg/l) kohta. Tõendusliku alkomeetri väljatrüki andmed kinnitavad, et T. R.i organismis oli

alkoholi koguses, mis vastab LS § 69 lg-s 3 sätestatud keelule. Viidatud sätte kohaselt ei tohi

mootorsõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes

liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Tõendusliku alkomeetri väljatrükil

ja korrakaitseseaduse § 38 alusel õiguste tutvustamise dokumendil on olemas T. R.i allkirjad.

Seega oli ta kohapeal teadlik mõõtmise tulemusest ning enda õigustest joobeseisundi

kontrollimisel. Kohtule esitatud materjalide hulgas on ka mõõteseadme taatlustunnistus, mille

kohaselt oli tõenduslik alkomeeter taadeldud 16.04.2025, mõõtmise teostas kohtule esitatud

tõendi kohaselt selleks pädev politseiametnik ning mõõtemetoodikale viitavaid rikkumisi ei

ole tuvastatud.

15. T. R. ise selgitas, et tarvitas kanget alkoholi Jägermeister laeval vahetult enne kui asus

mootorsõidukit juhtima. Selgitas kohtus, et tuli Soomest laevaga Eestisse, teadis, et tal oli vaja

sõita laevalt maha tulles 100 km, kuid õues oli jahedavõitu ning arvas, et saab alkoholi

shottidega endale sooja tunde tekitada. Koguseliselt märkis T. R., et jõi 2 x 50 ml

jäägermeistri shotti ning tema enesetunne oli hea. Kohtus kahetses T. R. igakülgselt, et selline

asi aset leidis.

16. Sõiduki juhtimist lubatud alkoholi piirmäära ületades kinnitab ka tunnistaja oma

ütlustes. Kohtule esitatud tunnistaja M. H. ülekuulamise protokollist nähtub, et tunnistaja

täitis teenistusülesandeid 08.05.2025 ning kella 16:25 ajal sõitis ta koos oma paarilisega

mööda Tallinn-Narva tee 49 km Tallinna suunas. Ütluste kohaselt tuli neile vastu mööda

Tallinn-Narva 49 km suunaga Narva musta värvi mootorratas kiirusega 186 km/h 110 km/h

alas. Tunnistaja sõnul otsustasid nad järgneda mootorrattale ja Tallinn-Narva tee 58 km kell

16:28 sõitis mootorratas KAWASAKI Z 1000 reg nr XXX 190 km/h +/-9km/h 110km/h alas.

Seega ületas mootorratas kiirust mitte vähem kui 71 km/h. Tunnistaja kirjelduste kohaselt

andsid nad mootorrattale sinise-punase märguandetulega peatumismärguande ja mootorratas

peatus. Tunnistaja läks isikuga suhtlema ja palu tal ka indikaatorvahendisse puhuda.

Esmaseks näiduks indikaatorvahendiga kell 16:30 oli 0,48 mg/1. Tunnistaja tuvastas isiku,

kelleks oli T. R.. Tunnistaja palus isikul puhuda ka tõenduslikku alkomeetrisse mille lõplikuks

näiduks jäi 0,45 mg/l. LS § 50 lg 5 p 3 sätestab, et sõidukiiruse valikul ei tohi juht sõita

kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest, mis antud juhul oli 110 km/h. Seega on

igakülgselt tõendatud LS § 224 lg 2 objektiivsed asjaolud.

17. Nähtuvalt materjalidest kõrvaldati T. R. sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2 alusel

kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni.

18. Subjektiivsest küljest on kohtuväline menetleja leidnud, et tegu on pandud toime

vähemalt kaudse tahtlusega. Seda eelkõige põhjusel, et T. R.i selgituste kohaselt ei tundnud ta

ennast otseselt joobes olevat, kuid tunnistas, et laeval oli tarvitanud alkohoolset jooki.

Kohtuväline menetleja viitas, et juhil on kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema

terviseseisund on lubatav sõiduki juhtimiseks. Seega olles eelnevast alkoholi tarvitamisest

teadlik, pidi T. R. vähemalt möönma, et tema organismis võib olla säilinud mingi hulk

alkoholi kuid eiras seda.

19. Kohus selgitab, et LS § 33 lg 2 p 1 kohustab juhti enne sõidu alustamist veenduma, et

tema terviseseisund lubab sõidukit juhtida, sh veenduma, et ta on kaine. Kui juht ei võta

midagi ette selleks, et objektiivselt veenduda organismis alkoholi puudumises ja usaldab

üksnes enda head enesetunnet, siis sisuliselt ta mitte millelegi tuginedes loodab, et alkoholi

organismis ei ole. T. R., otsustades 08.05.2025 mootorsõidukit juhtima asuda, olukorras kus ta

oli tarbinud sisuliselt vahetult kanget alkoholi pidi möönma ja aru saama, et tema organismis

on mingi hulk alkoholi ja esineda võib LS § 224 lg 2 koosseisule vastav asjaolu – lubatud

alkoholi piirmäära ületamine tema hingeõhus. Olukorras kus isik teab, et ta peab minema

sõidukit juhtima, see oli juba planeeritud tegevus ning ta joob enne sõitma asumist kanget

alkoholi siis peab ta teadma või vähemalt möönma, et ta ületab seaduses lubatud alkoholi

piirmäära. Lisaks on kohus seisukohal, et sellise raskusega joobeastmes olev kaebaja pidi

tajuma, et ta ei ole päris kaine kuid asus vaatamata sellele juhtima mootorsõidukit, lootes

tõenäoliselt, et ei jää vahele, seega pani ta teo toime vähemalt otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3

järgi. Kohtu hinnangul on mootorsõiduki juhtimine sellises joobeastmes alati tahtlik tegu,

mille puhul on sõidukijuht sõidukiga liikluses kõrgendatud ohu allikas. On kummastav

kaebaja kaitsja seisukoht, et karistuse mõistmisel tuleks arvestada ka asjaoluga, et rikkumise

ajal oli päevane aeg, T. R. ei ohustanud teisi liiklejaid, ei tekitatud kellegile kahju. Lisaks

ületas alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,045 mg vähem kui keskmises lubatud määras.

Kohtu hinnangul püüab kaebaja kaitsja oma kliendi teguviisi õigustada, eesmärgiga tema süüd

vähendada. Argument, et T. R. ei ohustanud teisi liiklejaid on alusetu, sõidukit juhtima asudes

alkoholi piirmäära ületades ohustas T. R. otseselt kõiki liiklejaid ning ka iseennast. Samuti

selgitab kohus, et kaebaja ei saa usaldada järelikult oma enesetunnet sõiduki juhtimisel vaid

peab veenduma kas ta on ikka kainenenud muude vahendite abil kui oma uskumused ja

enesetunne. Ühelgi juhul ei ole alkoholi tarvitatuna sõiduki juhtimine lubatud tegevus. T. R.

tarbis kanget alkoholi täiesti teadlikult laeval, millelt pidi väljuma sõidukijuhina. Alkoholi

kogusena on kaebaja välja toonud, et jõi 2 x 50 ml Jägermeistrit milles kohus julgeb kahelda

kuivõrd tuvastatud joobe lõppnäit jäi 0.45 mg/l. See joove vastab 0.9 promillilisele joobele,

mis eeldab isegi optimaalsetes tingimustes oluliselt suurema koguse alkoholi tarbimist kui

seda on kaks shotti. Lisaks eeltoodule unustas kaitsja siinkohal, et T. R. juhtis mootorsõidukit

ületades lisaks lubatud alkoholi piirmäärale ka märkimisväärselt lubatud sõidukiirust.

Argument, et rikkumine toimus maanteel kus ei ole palju liiklust on samuti asjakohtu kuivõrd

laev saabus sadamasse, mis asub Tallinna kesklinna piirkonnas. T. R. peatati Tallinn-Narva

mnt 58 kilomeetril. Seega juhtis T. R. mootorsõidukit alkoholi piirmäära ületavas seisundis

esiteks Tallinna kesklinna piirkonnas suunaga linnast välja (vähemalt 10 km), lisaks

asulavälisel teel märkimisväärse vahemaa (rohkem kui 45 km). T. R. selgitas ise, et tal oli

vajalik sõita ca 100 km, seega oli ta peatamise hetkel sisuliselt poolel teel sihtkohta. Kaitsja

argument kohtus, et rikkumine toimus kiirteel mis on pikk, pikk sirge ja väga lai tee mitte

kesklinnas on seega põhjendamatu. Kaitsja on ise välja toonud, et kesklinnas oleks sellise teo

ohtlikkus olnud oluliselt suurem jätmata tähelepanuta, et sadam kust T. R. sõitu alustas asuski

kesklinna piirkonnas ning alkoholi tarbimine toimus vahetult enne sõitma asumist laeva peal.

20. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

21. T. R.ile etteheidetava kiiruse ületamist tõendab lisaks p 16 kirjeldatud tunnistaja

ütlustele veel politseisõiduki pardakaamera heli-ja videosalvestus, millele on salvestatud

liiklusjärelevalve käigus menetlusaluse isiku juhitud mootorratta kiiruse mõõtmise aeg, koht

ja sõidukiirus. Nimetatu asendab kiirusmõõturi kasutamise protokolli. Heli-ja

videosalvestuselt nähtub, et T. R.i poolt juhitud mootorsõiduk – mootorratas Kawasaki

Z1000D registreerimismärgiga XXX sõidukiiruse mõõtmiseks on kasutatud 08.05.2025.a

kella 16:25 ajal kiirusmõõturit Stalker DSR2X nr DB012539. Menetlusaluse isiku poolt

juhitud sõiduki sõidukiiruseks mõõdeti 190 km/h asulavälisel teel, kus suurim lubatud

sõidukiirus on 110 km/h. Vastavalt mõõtemetoodikale oli mõõtmisel arvestatud

laiendmääramatus +/- 9 km/h menetlusaluse isiku kasuks, misjärel oli lubatud sõidukiiruse

ületamise määraks T. R. poolt mitte vähem kui 71 km/h.

22. Kohtule esitatud PPA Põhja prefektuuri personalitalituselt ka tõend, mille kohaselt on

tõendatud, et M. H. on läbinud nii mõõtealase koolituse 23-24.05.2023 kuid ka tõendusliku

alkomeetri koolituse 16.10.2013. Seega pole kahtlust, et M. H. näol on tegevist pädeva

mõõtjaga, ta on läbinud selleks vajalikud koolitused. Nähtuvalt kohtule esitatud materjalidest

kasutas mõõtja taadeldud mõõtevahendit (seda kinnitab kohtule esitatud taatlustunnistus nr

TTRS-24/000199, taadeldud 03.10.2024). Pole alust kahelda, et järgiti mõõtemetoodikat,

seega on mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav.

23. Sõidukiiruse valikul ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud

kiirusest, mis antud juhul oli 110 km/h. Seega rikkus T. R. LS § 50 lg 5 p 3 sätestatud normi

ning kiiruse ületamine on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 4 järgi.

24. T. R. ise oma kiiruse ületamist põhjendada ei osanud, selgitades, et ei vaadanud üldse

mis kiirusega sõidab ning see lihtsalt juhtus. T. R. tunnistas, et hoomas, et võis kiirust ületada

alles olukorras kui nägi vilkureid enda taga. Avaldas ka kiiruse ületamise osas kahetsust

leides, et vabandusi ei ole.

25. Subjektiivsest küljest on kohtuväline menetleja leidnud, et tegu on pandud toime

teadlikult ja eesmärgipäraselt s.o tahtlikult. Ka kohtu hinnangul on kiiruse ületamine toime

pandud kavatsetusega KarS § 16 lg 2 järgi. Kohtule esitatud materjalides tuvastas kohus, et T.

R.i kiiruseületamine ei olnud hetkeline, sõidukiiruse ületamine toimus mööda tiheda

liiklusega maanteed, saades alguse Tallinna kesklinna piirkonnast. Tunnistaja ütlustest

nähtub, et esialgu liikus kaebaja poolt juhitud mootorratas neile vastu väga suure kiirusega

(kell 16:25 186 km/h), see nähtub ka videosalvestuselt. Videosalvestiselt on näha, et

politseinikud hakkasid T. R.ile järele sõitma, tekkis olukord kus politsei ei jõudnud oma 212

km/h kiirusega T. R.ile järele ning nad teavitasid helisalvestise kohaselt sellest ka

juhtimiskeskust, kas on võimalik mõnel politseipatrullil vastu liikuda. T. R.i poolt juhitud

mootorratta kiirus, ajal kui politseipatrull järele hakkas jõudma oli stabiilselt kõrge, kella

16:28 ajal 190 km/h. Tuvastatud kiirus on sedavõrd suur, et kohtul ei ole kahtlustki asjaolus,

et T. R. pidi tajuma märkimisväärset kiiruse ületamist ning see ei saanud jääda märkamatuks.

Ei saa gaasi lisada ka selliselt, et sa ei saa aru mida teed, eriti kui kiirus on sedavõrd suur.

Maanteel liikus teisi sõidukeid, kaebaja sõites sellise kiirusega pidi mööduma

märkimisväärselt kiiremini teistest teel liiklevatest sõidukitest ning kohtu hinnangul pidi

sellisel kiirusel maanteel kihutades olema T. R. teadlik mida ta teeb.

26. Videosalvestiselt on tuvastatav, et kiirus pidi olema kogu aeg ühtlaselt suur, kuna

politseipatrull ei jõudnud väga hõlpsalt mootorrattale järelegi. Sellise kiirusega liigeldes saab

väita, et juht oli hulljulge käitudes liikluses ebaadekvaatselt. Arvestades, et T. R. ületas

kiirust, juhtides mootorsõidukit alkoholi piirmäära ületades, on sedastatav, et alkoholi mõju

langetas oluliselt mehe otsustusvõimet ja riskitaju. On üldteada, et alkoholijoobes tähelepanu

hajub, reaktsioonikiirus kaob ning samuti kaob ohtlikkuse tunnetus. Sellele järeldusele saab

jõuda ka T. R.i enda selgitusi kuulates, et ta ei saanud aru mis kiirusega sõitis ega sellestki, et

alkohol tema enesetunnet kuidagi mõjutas. Kohtu hinnangul on alkoholi tarvitamine ning

kiiruse ületamine omavahel väga ohtlik kombinatsioon, mis omakorda viitab T. R.i

enesekontrolli ja vastutustunde tugevale langusele.

27. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

28. KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid.

29. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta

lähtepunktiks vastava süüteokoosseisu sanktsiooni keskmine määr. Edasi tuvastatakse isiku

süü suurus, mille hindamisel lähtutakse teo toimepanemise asjaoludest ning karistust

kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest. Nende põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü

suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja

üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKKo 03.04.2020, 1-18-2232, p 71).

30. LS § 224 lg 2 kohaselt mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes liitris

väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 mg – karistatakse rahatrahviga kuni 300

trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. LS

§ 224 lg 3 p 1 näeb ette ka lisakaristuse kohaldamise võimaluse kolmest kuust kuni üheksa

kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. LS §

227 lg 4 alusel karistatakse põhikaristusena rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või

sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuuest kuust kuni kahekümne nelja kuuni

mootorsõidukijuhti tema poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri

tunnis. LS § 227 lg 5 p 3 näeb samuti ette lisakaristuse kohaldamise võimaluse kuuest kuust

kuni kaheteistkümne kuuni.

31. KarS § 63 lg 1 järgi kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri

süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis

näeb ette raskeima karistuse. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS

§ 224 lg 2 ja § 227 lg 4 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel LS §

227 lg 4 järgi. Tegemist on ühe käitumisaktiga – menetlusalune juhtis mootorsõidukit juhile

keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui

0,45 mg ning kiirusega 190 +/-9 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust 110 km/h

mitte vähem kui 71 km/h. Kohtu hinnangul on need kaks toime pandud väärtegu kantud

ühisest tahtlusest vältida vastutust nii alkoholi piirmäära kui ka kiiruse ületamise eest ja nad

on ajalis- ruumilise läheduse tõttu sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale

isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona, mistõttu on kohtuväline menetleja

väärteokoosseise õigesti käsitlenud ideaalkogumina KarS § 63 lg 1 järgi.

32. Kohtuväline menetleja määras T. R.ile LS § 224 lg 4 järgi põhikaristuseks rahatrahvi

225 trahviühikut ehk 1800 eurot. Lisakaristusena LS § 227 lg 5 p 3 järgi võttis kohtuvälise

menetleja T. R.ilt 6 kuuks mootorsõiduki juhtimisõiguse.

33. Arvestades kogumina T. R.i rikkumiste asjaolusid ning tervikuna kohtumenetluses

tuvastatut ning eelavatut, hindab kohus T. R.i süü mõlema väärteo toimepanemisel suureks.

34. Esmalt, T. R.i süü suurust mõjutavaks asjaoluks on tegude toimepanemise vorm.

Nimelt on võimalik väärtegu toime panna ettevaatamatusest (s.t kergemeelsusest või

hooletusest) või tahtlikult (s.t kavatsetult, otsese või kaudse tahtlusega). Kohus leidis, et T. R.

pani mõlemad teod toime tahtlikult. Alkoholi piirmäära ületamise osas leidis kohus, et tegu on

toime pandud vähemalt otsese tahtlusega, mis on toimepanemise vormidest raskuselt

keskmine kuid kiiruse ületamise osas leidis kohus, et tegu on toime pandud kavatsusega, mis

on toimepanemise vormidest raskuselt suurim.

35. Teiseks, süü suurust mõjutab kohtu hinnangul käesoleval juhul asjaolu, et tegu pandi

toime teelõigul, kus on palju liiklejaid. Sage liiklusõnnetuste põhjustamise allikas on

piirkiiruse mittejärgimine või alkoholi piirmäära ületamine ning sõiduki rooli asumine ning

mõlema rikkumise puhul enda juhivõimete ülehindamine. Kohus ei saa vaadata läbi sõrmede

asjaolule, et nii alkoholi piirmäära ületamised kui ka kiiruse ületamised on Eesti ühiskonnas

äärmiselt laialtlevinud väärteod, mis viimastel aastatel on kaasa toonud ka ohvriterohkeid

liiklusõnnetusi ning sellist käitumist ei saa kohus tolereerida ja üldpreventiivselt omab

nimetatu ka käesoleval juhul kaalu. Seadusandja on sätestanud sellistele rikkumistele ka väga

ranged karistused. Kohus selgitab, et sellise regulatsiooni eesmärgiks on liiklusohutuse

tagamine erinevates liiklusolukordades. Piirkiiruse järgimine aitab vähendada liiklusõnnetuste

riski, kuna võimaldab juhil paremini reageerida ootamatutele olukordadele ning tagab sõiduki

parema juhitavuse. Samuti lüheneb peatumisteekond ning väheneb võimalike kokkupõrgete

raskusaste. Alkoholi tarbinuna mootorsõiduki juhtimine on raske liiklusalane rikkumine kuna

sellises seisundis mootorsõiduki juht suurendab liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust

märkimisväärselt. Seda enam olukorras kui isik ei tunneta oma enesetunnet adekvaatselt. On

üldteada, et alkoholi sellises ulatuses tarbinud inimene ei ole liikluses sõidukijuhina käituma

adekvaatne kujutades ohtu nii endale kui teistele liiklejatele.

36. Lisaks eeltoodule, kiiruse ületamisel oluline süü suurust mõjutav asjaolu on ka

sõidukiiruse ületamise ulatus, s.o 71 km/h. LS § 227 lg 4 sätestatud kiiruse ületamise piiriks

on enam kui 60 km/h. Kiiruse ülempiiri selle sätte puhul ei ole määratud kuivõrd tegemist on

juba raskeima rikkumisega kiiruse ületamisel.

37. Mõlema rikkumise puhul on tegemist enamohtlike väärtegudega ning nagu lahendi p

26 kohus leidis, on alkoholi tarvitamine ning kiiruse ületamine omavahel väga ohtlik

kombinatsioon. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude

olemasolu. Karistust raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja tuvastanud ei ole ning

neid ei tuvastanud ka kohus, kergendavaks asjaoluks loeb kohus kahetsuse. Seega kuivõrd süü

on suur, ühe teoga on toime pandud kaks eri väärteokoosseisule vastavat tegu ja arvestades

kergendava asjaoluna kahetsust on kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv LS § 224

lg 4 järgi mõistetud põhjendatult sanktsiooni keskmisest suuremas määras. Samuti loeb kohus

põhjendatuks lisakaristuse määramise kuid tõepoolest miinimummääras mitte sedavõrd

rangelt nagu seadus võimaldab ning seda alljärgnevatel põhjustel.

38. Riigikohtu seisukohtadele (RKKK 3-1-1-122-13 p 11 ja RKKK 3-1-1-59-15 p 10)

tuginedes on esmakordselt rikkumise toime pannud isikult sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine

lisakaristusena põhjendatud juhul, kui esinevad eripreventiivsed kaalutlused, mis muudavad

sarnaste rikkumiste kordumise ohu tavapärasest suuremaks. See nõuab asjaolude tuvastamist,

mis iseloomustavad isiku suurt süüd või tema hoolimatut suhtumist toimepandud teosse.

Tulenevalt kohtupraktikast osutavad T. R.i suuremale süüle ja kordusohu suurenemisele

asjaolud nagu alkoholi piirmäära oluline ületamine ja täiendava liiklusnõuete rikkumine

(kiiruse ületamine). T. R. pani ühe teoga toime kaks kõige raskemat liiklusalast väärtegu:

mootorsõiduki juhtimine alkoholi piirmäära ületavas seisundis ning lubatud kiiruse

märkimisväärne ületamine. Samuti on kohus seisukohal, et T. R.i käitumine viitab selgelt

isikule, keda iseloomustab hoolimatu suhtumine liikluskorda kuna mõlemad teod on toime

pandud tahtlikult ja teadlikult. T. R. tarvitas kanget alkoholi vahetult enne planeeritud sõidu

alustamist, möönis alkoholi olemasolu, kuid lootis, et ei jää vahele. Samuti eiras T. R.

teadlikult spidomeetrit, kihutades maanteel kiirusega, mis ütleb normide igasugused piirid.

See näitab vastutustunde ja otsustusvõime tugevat langust, mida kohus peab ohumärgiks.

39. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja kohtu hinnangul lähtunud nii üld- kui

eripreventiivsetest kaalutlustest. Kohus selgitab, et määratav karistus peab olema selline, mis

ei ole mugav ning otsustus- ning kaalutlusõigus karistuse määramisel on seaduse kohaselt

siiski menetlejal, mitte rikkumise toime pannud menetlusalusel isikul või tema kaitsjal.

Tõepoolest, T. R.il ei ole kehtivaid karistusi karistusregistris kuid selles teadmises ei saa

kulgeda raskeid liiklusalaseid rikkumisi toime pannes. Kohtul tekkis läbi kohtumenetluse

veendumus, et kaebaja püüab oma süüd pisendada läbi asjaolude, et ta tundis end hästi ega

saanud aru, et peale laeval teadlikult tarbitud kanget alkoholi ületab alkoholi piirmäära.

Samuti ei märganud vaadata spidomeetrit olukorras kus ta suurel kiirusel teistest sõidukitest

mööda kihutab ning tegemist ei olnud ka hetkelise kiiruse ületamisega vaid kestis sisuliselt

kuni ta politsei peatumismärguannet märkas. Tunnistaja sõnul tuvastasid nad esmalt T. R.i

mootorrattal kiirust ületamas Tallinn-Narva mnt 49-ndal kilomeetril, peatada õnnestus neil T.

R. kiiruselt 190 km/h +/- 9 km/h 58-ndal kilomeetril ehk 9 kilomeetrit hiljem. Eelkirjeldatu on

kohtu hinnangul ohumärgiks kuivõrd tuvastatud alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus oli

tuvastatud ning märkimisväärne. Sama saab öelda ületatud kiiruse kohta. Kohus pole kindel,

et kaebaja üldse adekvaatselt suudab analüüsida oma seisundit, mil ta võib sõidukit juhtida ja

millal mitte kui ta ei suuda vahet teha kainel ja ebakainel olekul. Samuti kui isik ei suuda

jälgida juhtimise ajal spidomeetrit, kihutades mööda teistest liiklevatest sõidukitest saamata

aru, et ta ületab kiirust siis on rikkumise faktilised asjaolud sellised, et T. R.i kõrvaldamine on

liiklusest mõneks ajaks vajalik ja põhjendatud. Juhtimisõiguse äravõtmine miinimummääras

on vajalik eelkõige teiste liiklejate tervise ja võõra vara kaitseks ning see annab vähemalt

ajutiselt teistele liiklejatele turvatunde, et ohtlik liikleja on mõneks ajaks liiklusest

kõrvaldatud.

40. Kaebaja põhjendas kaebuses, et vajab sõiduki juhtimisõigust, kuna tal on kolm

alaealist ülalpeetavat kelle eest hoolitsemiseks on tal lube vaja. Kohtule esitati ka

rahvastikuregistri väljavõtted millest nähtuvalt on T. R.il X, X ja X aastased lapsed, kellest

kaks esimest elavad Võrumaal, X vallas ning viimane laps Lääne-Viru maakonnas, X.

Põhjendusi kuidas nende laste hoolitsemise eest on vajalik juhtimisõigus pole välja toodud,

seega on kohtul toodud väite hindamiseks vähe argumente. Samuti on T. R. avaldanud, et

juhilubadest sõltub tema töö, mille kinnituseks esitati kohtule väljavõte Euroopa äriregistrist

ja soome keelne väljavõte Soome äriregistrist. Neist nähtub, et T. R. on seotud äriühinguga X

OÜ, mis tegutseb Soomes, kuid täpsemaid andmeid, mis on ta töökohustusteks milleks

juhilube tarvis, ei ole sealt võimalik välja lugeda. Kohtu täpsustavatele küsimustele selgitas T.

R., et tema töökohustusteks on sõita objektilt objektile, et tal on ligi 25 töötajat, kuid peale

kaebaja sõnade muid kinnitavaid argumente või tõendeid kohtule ei esitatud. Kohtu hinnangul

kui väita, et töökohustuste täitmiseks on vajalik ilmtingimata juhtimisõigus tuleb sellekohased

tõendavad dokumendid kohtule esitada kuivõrd väidete õigsust ei saa muidu kohus kuidagi

kontrollida. Kohus selgitab, et mootorsõiduki juhtimisõigus ei ole inimese põhiõigus.

Tegemist on eriõigusega, mis aitab isikul oma igapäeva tegemisi ja toimetamisi hõlpsamini

realiseerida. Kaebaja pole ühegi tõendi- ega põhjendusega ka selgitanud kuidas

juhtimisõiguse ajutine puudumine vähendab tema pere või laste igapäevast toimetulekut ning

millises määras. Juhtimisõiguse äravõtmisega ajutiselt 6 kuuks ei kaota menetlusalune isik

õigust teha tööd, teenida sissetulekut ja täita temal lasuvaid kohustusi. Kohtul puudub

igasugune tõendatud teadmine, et T. R.i tööülesanded või pere toimetulek oleks otseselt

seotud sõiduki juhtimisega. Sellesse ebamugavasse olukorda on menetlusalune isik ennast ise

pannud. See on tema käitumise loogiline tagajärg. Asudes mootorsõiduki rooli kanget

alkoholi tarvitatuna ning sellises seisundis teisi liiklusreegleid eirama (kiirust ületama) seadis

T. R. ohtu nii iseenda kui teiste liiklejate elu ja tervise ja ka kõigi ümbritsevate vara, mistõttu

on lisakaristusena põhjendatud LS § 227 lg 5 p 3 alusel tema liiklusest kõrvaldamine

mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega. T. R.i määratud lisakaristuse pikkus - 6 kuud on

selle sätte minimaalne karistusmäär, seega on sellise pikkusega lisakaristus proportsionaalne

toimepandud süüteoga ning T. R.i isikuga, arvestades tervikuna õiguskorra kaitsmise huvisid

ning mõjutab T. R.i edaspidi hoiduma samalaadsete, kõrgendatud ohtu põhjustavate

rikkumiste toimepanemisest. Kohus on seisukohal, et T. R.ile mõistetud põhi- ja lisakaristus

vastavad koosmõjus teosüü suurusele.

41. KarS § 48¹ lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta isikult, kes

kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et T. R.il

oleks liikumispuue vmt, mistõttu on tema suhtes võimalik karistusena kohaldada

juhtimisõiguse äravõtmist.

42. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus-

või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele

minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või

tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja

põhjendatud otsuse tühistamiseks ja muutmiseks ning kaebus tuleb jätta rahuldamata ja

kohtuvälise menetleja otsuse täies mahus muutmata.

43. Määratud lisakaristuse, s.o mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 6-kuuline

tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 6-kuulise tähtaja möödumisel.

Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 111; §132 p 1; § 133-135.

Piret Liivo

kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/