2-23-135800/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-23-135800

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. detsember 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-135800

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi H.P. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

679,74 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood: 11919806;

lepinguline esindaja Tarvo Ilves, PlusPlus Legal OÜ, e-post:

XXX).

Kostja: H.P. (isikukood: XXX, e-post: XXX).

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi H.P. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

2. Välja mõista H.P.-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks võlgnevus kokku 774,97

eurot, mis koosneb põhivõlast 471,83 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisest seisuga

14.12.2025 summas 273,14 eurot ja võla sissenõudekulust 30 eurot.

3. Välja mõista H.P.-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis 0,05% päevas

arvestatuna põhinõudelt (471,83 eurolt) alates 15.12.2025 kuni põhinõude täitmiseni.

4. Jätta menetluskulud H.P. kanda.

5. Välja mõista H.P.-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskulud summas 615

eurot.

6. Välja mõista H.P.-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskuludelt viivis

võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (dtl 20-23, 88-89)

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 31.10.2023 Tartu Maakohtule hagi H.P. (kostja)

vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Tele2 Eesti

(teenuseosutaja) ja kostja 11.11.2019 liitumislepingu nr 852062995, mille alusel kohustus

AS Tele2 Eesti pakkuma kostjale sideteenust numbrile 58148047 ja rentis kostjale teenuste

osutamiseks seadmed TV Digiboksi ja Huawei B818 ning kostja kohustus tasuma saadud

sideteenuse eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt, regulaarselt ning teenuse lõppedes

tagastama seadmed või hüvitama nende väärtuse.

2. Üldtingimuste kohaselt kohustus kostja tasuma arved arvetel osundatud maksetähtpäevaks.

AS Tele2 Eesti esitas kostjale osutatud telekommunikatsiooniteenuse eest arveid, mille eest

kostja jättis tasumata. Kostja ei tasunud arveid alates 01.08.2022 arvest ja viimase arve

tasumise tähtaja seisuga oli kostja võlgnevus 471,83 eurot.

3. Tuginedes tingimuste p-le 3 piiras teenuse osutaja kostja teenused alates 31.10.2022 ja kuna

kostja võlgnevust ei tasunud, luges AS Tele2 Eesti lepingu ülesöelduks alates 15.11.2022.

4. Maksetega viivitamise korral on kostja kohustatud tasuma viivist 0,05% iga viivitatud päeva

eest.

5. AS Tele2 Eesti loovutas 27.02.2023 nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale.

Nõude loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Kostja ei reageerinud talle edastatud

loovutusteatisele ning ei ole võlgnevust tasunud.

6. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus

Baltic OÜ on toimetanud kolm tasulist meeldetuletuskirja, 07.03.2023 meeldetuletuskirja

maksumusega 20 eurot, 06.06.2023 meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot ja 17.08.2023

meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot, hagejale teadaolevale kostja aadressile XXX.

Seetõttu on hagejal tulenevalt VÕS § 113² lg 2 p 2 õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude

hüvitist summas 30 eurot.

7. Hageja on arvutanud viivist alates arvete maksetähtpäevast kuni hagiavalduse esitamiseni

summas 90,31 eurot ning nõuab ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist 0,05% päevas

põhinõudelt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

8. Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega, et võlgnevus on tasutud. Pärast nõude loovutamist

puudus kostjal võlgnevus AS Tele2 Eesti ees ning tekkis kohustus tasuda hagejale. Kostja ei

ole pärast nõude loovutamist teinud ühtegi makset hagejale, samuti ei ole tehtud

edasikandeid esialgse võlausaldaja poolt.

9. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 471,83 eurot, sissenõudekulud 30

eurot, viivise ajavahemiku 19.08.2022 kuni 31.10.2023 eest summas 90,12 eurot ja

täiendavalt viivise 0,05% päevas põhinõudelt alates 01.11.2023 kuni põhinõude

tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUS (dtl 71-72, 80-81)

10. Algses vastuses tunnistas kostja hagi osaliselt summas 400 eurot, kuid märkis, et ei ole

inkassofirmaga lepingut sõlminud ja on nõus tasuma selle, mis Tele2 temalt lepingu

ülesütlemisel nõudis.

11. 09.10.2025 vastuses kohtule teatas kostja, et ei nõustu hagiga, kuna on võla juba ammu

Tele2-le otse ära tasunud.

KOHTU SEISUKOHT

12. Kohus, hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele

täies ulatuses.

13. Asja materjalidest nähtuvalt oli AS-i Tele2 Eesti ja kostja vahel 13.09.2021 (hagis ekslikult

11.11.2019) sõlmitud liitumisleping nr 852062995 ja selle lisa (dtl 24-28) telefoninumbrile

58148047, mille alusel osutas hageja kostjale mobiilsideteenuseid ja interneti teenust ning

andis kostjale rendile TV Digiboksi ja Huawei B818 ruuteri. Liitumislepingu lahutamatuks

osaks olevate üldtingimuste ja hinnakirja (dtl 32-40) p 3 järgi kohustus kostja tasuma

teenuste eest vastavalt hageja esitatud arvetele arvel märgitud maksetähtajaks.

14. Hageja on esitanud kostjale arved nr 15114975903 summas 141,72 eurot maksetähtajaga

18.08.2022 (dtl 41-43); 01.09.2022 nr 15115208502 summas 313,64 eurot maksetähtajaga

18.09.2022 (dtl 44-46); 01.10.2022 nr 15115439810 summas 342,56 eurot maksetähtajaga

18.10.2022 (dtl 47-48); 01.11.2022 nr 15115670457 summas 358,58 eurot maksetähtajaga

18.11.2022 (dtl 49-50) ja 01.12.2022 nr 15115901088 summas 489,66 eurot maksetähtajaga

18.12.2022 (dtl 47-48). Nimetatud arved sisaldavad ka viiviseid, mille hageja on maha

arvestanud ja saanud põhivõla suuruseks 471,83 eurot.

15. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1

näeb ette, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte

olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

16. Võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna

või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) (VÕS § 164 lg 1) ning nõude

loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele (VÕS § 164 lg 2).

17. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele

võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet

tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on

nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi

võlgnikule. Kohtule esitatud 07.03.2023 teatisest (dtl 53) nähtuvalt on Tele2 Eesti AS

loovutanud liitumislepingust nr 852062995 tuleneva nõude 27.02.2023 hagejale ning

võlgnevus tuleb tasuda hageja arveldusarvele.

18. Kostja vastuväidete kohaselt on võlgnevus AS-ile Tele2 Eesti tasutud ning kostja on

esitanud oma väidete tõendamiseks 10.10.2025 sõnumi kuvatõmmise, milles Tele2

klienditeenindusest on talle vastatud, et tal ei ole Tele2 kehtivat lepingut ega võlgnevust (dtl

83-85). Kuigi kohus on kostjale selgitanud, et seda ei saa lugeda piisavaks ning tuleks

esitada tasumist tõendavad dokumendid, ei ole kostja pidanud seda vajalikuks. Seega ei ole

tõendamist leidnud, et kostja oleks arved kas täielikult või osaliselt tasunud.

19. Kostjale on teenust osutatud, kostja ei ole arvetel märgitud teenustele ega summadele

sisulisi vastuväiteid esitanud ning on jätnud arvetel nr 15114975903, 15115208502,

15115439810, 15115670457 ja 15115901088 osundatud teenuste eest tasumata. Seega on

hagejal õigus nõuda ja kostjal kohustus tasuda lepingu ja VÕS § 108 lg 1 alusel võlgnevus

summas 471,83 eurot.

20. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral

nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib

võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

21. Hageja nõuab kostjalt viivist üldtingimuste p-s 3 sätestatud määras 0,05% päevas iga arve

põhivõla summalt arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast kuni hagiavalduse

esitamise kuupäevani s.o 31.10.2023 summas 90,31 eurot. Kostja viivisele ega selle

arvestamise alusele vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus leiab, et hageja viivisenõue arvete nr

15114975903, 15115208502, 15115439810, 15115670457 ja 15115901088 tasumisega

viivitamise eest on põhjendatud summas 90,31 eurot. Samuti on tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 367 alusel põhjendatud lisanduva viivise nõue 0,05% päevas

arvestatuna põhinõudelt alates 01.11.2023 kuni kohustuse täitmiseni. Ajavahemiku

01.11.2023-14.12.2025 eest on lisandunud viivis 182,83 eurot.

22. Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmiskulu 30 eurot. Hageja on kostjale edastanud

07.03.2023, 06.06.2023 ja 17.08.2023 võlanõuded (dtl 54-56), mistõttu on sissenõudekulud

30 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel põhjendatud.

23. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi ning kostjalt kuulub hageja kasuks

väljamõistmisele võlgnevus summas 774,97 eurot, mis koosneb põhivõlast 471,83 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivisest 273,14 eurot ja võla sissenõudmiskulust 30 eurot ning

viivisest 0,05% päevas arvestatuna 471,83 eurolt alates 15.12.2025 kuni põhinõude

täitmiseni.

MENETLUSKULUD

24. TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1

näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

25. Kuivõrd kohus rahuldas hagi tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

26. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

27. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 175 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel

45 eurot + hagiavalduse esitamisel täiendavalt 130 eurot), õigusabikulud maksekäsu

kiirmenetluses 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 420 eurot (koos

käibemaksuga), mille hageja palub kostjalt välja mõista.

28. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 679,74 eurot tasuda

riigilõivu 175 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu kokku 175 eurot. Seega kuulub hageja

tasutud riigilõiv kostja poolt hüvitamisele.

29. Kohus, lähtudes TsMS § 175 lg-st 1 ning arvestades hageja esindaja poolt tehtud

menetlustoimingute mahtu ning vajalikkust, peab põhjendatuks lepingulise esindaja ajakulu

kokku 3,5 tunni ulatuses summas 420 eurot (koos käibemaksuga). Maksekäsu kiirmenetluse

kulud arvatakse TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause järgi hagimenetluse hulka ning on

summas 20 eurot TsMS § 4842 kohaselt põhjendatud. Hageja on kinnitanud, et on piiratud

käibemaksukohustuslane ning ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu

kuuluvad menetluskulud hüvitamisele koos käibemaksuga.

30. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele menetluskulud kokku summas 615

eurot (175 eurot riigilõiv + 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu + 420 eurot lepingulise

esindaja kulu).

31. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 alusel hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras alates

otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Margit Jõgeva

kohtunik