1-10-7973/118 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

KOHTU MÄÄ R US Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13.02.2012 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-10-7973 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kohtuasi

Viru Vangla materjalid I.I

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu I.I

sünd. xxx, isikukood xxx,

kodakondsuseta, haridus, rahvuselt venelane, põhi

elukoht xxx-xxx puudub , töökoht

Karistuse kandmise algus 10.06.2011 ja 27.07.2012 lõpp RESOLUTSIOON

Jätta I.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 02.01.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav I.I

stamiseks. vangistusest tingimisi enne tähtaega vaba

I.I tunnistatud Viru Maakohtu 10.06.2011 otsusega

on süüdi

Karistusseadustiku (KarS) §199 lg.2 p.7, 8, 9 ja §275 järgi ning KarS §64

karistatud

lg.1 a 1 aasta 1 kuu , §68 lg.1, §65 lg.1 ja KrMS §238 lg.2 kohaldamisega vangistuseg 17 päeva alates 10.06.2011.

Viru Vangla iseloomustu 11 kehtivat sest nähtub, et kinnipeetaval on

distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neli korda, vanglas

viibib kolmandat korda. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks. Kinnipeetav on

paigutatud uimastivabasse osakonda, talle on ette nähtud sotsiaalprogrammi

2

Eluviisitreening, riigikeele õppe ja psühholoogilise nõustamise läbimine I poolel

2012. Kinnipeetav oli kaheks xxx, seal puudus kinnipeetaval õppeaastaks paigutatud

huvi õppimise vastu ja ta lahkus viiel korral omavoliliselt koolist. Kinnipeetav on olnud ravil xxx käitumishäirete ja toksikomaania tõttu. Kinnipeetaval on tasumata

rahalisi kohustusi summas 28 000 eurot. Kinnipeetava ema suri 2009, vangistusele

eelnenud aja elas kinnipeetav varjupaigas või võõrasema peres. Kinnipeetaval on head suhted ema õe ja võõrasemaga. Võõrasema vanem poeg kannab karistust Viru Vanglas ja on kinnipeetava viimase kuriteo kaasosaline. Kinnipeetav tarvitab alkoholi ja suitsetab alates 7-ndast eluaastast. Kinnipeetav on pidevalt tarvitanud narkootilisi

aineid alates 12-ndast eluaastast. Kinnipeetaval esineb narkojoobes vägivaldne ja

enesevalitsuse kaotamisega agressiivne käitumine. Kinnipeetava sotsiaalsed oskused suhtlemiseks ja kohanemiseks vastavad elukogemusele. Probleemidest on kinnipeetav

teadlik, kuid ei hinda neid objektiivselt ja on impulsiivne. Mittevägivaldse kuriteo

toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 86% ja vägivaldse kuriteo

toimepanemise tõenäosus 54%. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses kinnipeetav on korduvalt

märgib, et

toime pannud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil. Karistuse kandmise

ajal on teda karistatud 11 korda distsiplinaarkorras, mis näitab, et võimaluse

tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle määratud

karistusest järeldusi teinud. Kinnipeetaval on liidri omadused ning ta võib endast

nooremaid panna enda kasuks kuritegusid toime panema. Samuti allub ta ise

tugevamate inimeste mõjule. Kinnipeetav on probleemse käitumisega, tal puuduvad lähedased ja tuttavad, kes oleksid talle positiivseks toeks vabaduses. Kinnipeetav ei analüüsi oma tegusid, ta tegutseb impulsiivselt tagajärgedele mõtlemata. Lisaks sellele on uue kuriteo riskifaktoriteks sõltuvusainete tarvitamine ning sotsiaalsed oskused. Kinnipeetava ema suri 2009, isa kohta andmed puuduvad. Kinnipeetava hooldajaks on

I.I Kxxx

. Kinnipeetava ema oli alkoholisõltlane, hooldaja lapsed on

kriminaalkorras karistatud ning toime pannud ühiseid kuritegusid. Kinnipeetav oli paigutatud xxx

seoses võõra vara varguste ja koolis mittekäimisega. Kinnipeetav oli

suunatud xxx seoses käitumishäirete ja toksikomaaniaga. Kinnipeetav oli keskuses

kinnine, personaliga koostööd teha ei tahtnud, teiste lastega suhtles vähe ja

pinnapealselt. Kinnipeetav kaldub suhtlemisel manipuleerimisele ning valetamisele. Kinnipeetava enesehinnang on alanenud ja ebastabiilne, ta allub tugevamate inimeste

mõjule. Kinnipeetav võib ise teisi ära kasutada. Kinnipeetav hakkas tarvitama

sõltuvusaineid ja nuusutama lahusteid 2004. Kinnipeetav soovib vabanemise korral asuda elama oma hooldaja juurde. Tegemist on 2-toalise korteriga, korter on must, räpane ja vajab remonti. Antud korteris elavad kinnipeetava hooldaja ja tema 3 last.

Kinnipeetava hooldaja hindab perekonna majanduslikku olukorda halvaks, kommunaalmaksete osas on võlgnevused ja tal on raskusi nende tagasimaksmisega. Vabanemise korral ei ole kinnipeetavale töökohta garanteeritud.

Maakohtu istung

Kinnipeetav I.I maakohtu istungil

sõna ei soovinud.

Prokuröri abi Sergei Travnikov ei toetanud maakohtu istungil kinnipeetava

vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

3

Maakohtu m

ääruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal,

samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neli korda, vangistuses viibib kolmandat korda. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav

karistust muuhulgas ka kahe kuriteoepisoodi eest, mis olid toime pandud Viru Vanglas. Arvestades ka Viru Vangla iseloomustuses toodud andmeid selle kohta, et

kinnipeetav lahkus korduvalt omavoliliselt xxx, leiab maakohus, et antud

kinnipeetava puhul ei ole ilmselgelt tegemist õiguskuuleka isikuga. Maakohtul puudub igasugune veendumus, et vabanedes vangistusest tingimisi enne tähtaega koos käitumiskontrolli nõuetega, suudab kinnipeetav katseaja läbida nõuetekohaselt ja täita kõiki nõudeid.

Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud

11 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav oli vahistatud 02.02.2010, esimene

distsiplinaarkaristus määrati talle juba 08.06.2010. Distsiplinaarkaristusi on kinnipeetavale määratud nii seadusliku korralduse eiramiste, vangla vara rikkumiste kui ka ebatsensuursete ja solvavate väljendite kasutamise eest. Selline käitumine ja

enda

ülevalpidamine

teeb

küsitavaks

koostöö

võimalused

kriminaalhooldusametnikuga. Käesoleval ajal on kinnipeetaval veel 5 kehtivat

distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 lahendile

kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud.

Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama oma hooldaja juurde.

Kriminaalhooldusametniku kir -toalise jalikust arvamusest nähtub, et tegemist on 2 musta ja räpase korteriga, mis on käesoleval ajal ülerahvastatud, kuna seal elab juba

hooldaja koos oma kolme lapsega. Lisaks sellele nähtub asja materjalidest, et

hooldaja poeg on olnud kinnipeetava kuriteokaasosaline. Maakohus leiab, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneva isiku asumine elama sellisesse keskja seltskonda ei anna positiivseid tulemusi resotsialiseerumise aspektist, vaid vastupidi, suurendab uute kuritegude toimepanemise riski.

Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht, seega ka legaalne ja

regulaarne sissetulek. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et

kinnipeetava hooldaja hindab oma pere majanduslikku olukorda halvaks, tal on muuhulgas suured kommunaalvõlad. Seega ei ole hooldaja suuteline üleval pidama veel lisaks vangistusest vabanevat kinnipeetavat ja selline üleval pidamine halvendab

oluliselt hooldaja pere materiaalset olukorda. Kuna kinnipeetav on korduvalt

karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, on oht, et ta majanduslike raskuste tekkimisel hakkab toime panema uusi kuritegusid, väga kõrge.

4

Asja materjalide kohaselt puudub kinnipeetaval vabanemise korral ka toetav sotsiaalne lähivõrgustik.

Ülaltoodu alusel ei pea maakohus võimalikuks kinnipeetava vabastamise vangistusest

tingimisi enne tähtaega. Oluline on siinkohal ka Viru Vangla iseloomustuses ära

toodud uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuse suurus – 86%. Maakohus peab seda arvu väga suureks. Kuigi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb kriminaalhooldus ja järelevalvet saab teostada veel terve aasta

vältel, leiab maakohus, et antud kinnipeetava puhul on sellisel juhul tegemist

kriminaalhoolduse ressursside sisulise raiskamisega, kuna maakohtul puudub

veendumus, et isegi kriminaalhooldusega seotud piirangud oleksid piisavad kinnipeetava seaduskuuleka käitumise tagamiseks.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

Anne PALMISTE Kohtunik