2-21-12288/53 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Kohtunik

Ülle Raag

Määruse tegemise aeg ja koht

15. detsember 2025. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-12288

Tsiviilasi

A.G. kohustustest vabastamise menetlus

Menetlustoiming

võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine;

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik: A.G. (ik XXX; elukoht XXX , 71012 XXX ;

e-post: XXX)

Usaldusisik: X.U (ik XXX; e-post XXX)

Võlausaldajad:

1. Aktiva Finance Group OÜ

(rg-kood

10746479; e-post XXX)

2. Bondora AS (rg-kood 11483929; e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda A.G. (isikukood: XXX) vabastamisest pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest.

2. Lõpetada A.G. suhtes kohustustest vabastamise menetlus.

3. Vabastada X.U usaldusisiku kohustustest A.G. kohustustest vabastamise menetluses.

4. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada PankrS § 175 lg 7 alusel teade

A.G. kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud,

võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kätte toimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 06.09.2021 kohtumäärusega kuulutati välja A.G. pankrot ja

pankrotihalduriks nimetati Küllike Mitt. Tartu Maakohtu 26.05.2022 kohtumäärusega

(jõust. 15.07.2022) lõpetati A.G. pankrotimenetlus raugemise tõttu ning algatati võlgniku

suhtes kohustustest vabastamise menetlus. Kohus nimetas A.G. kohustustest vabastamise

menetluses usaldusisikuks võlgniku tugiisiku X.U. Kohtumääruse kohaselt pidi usaldusisik

teostama väljamakseid võlausaldajatele iga aasta 20.aprillil ja esitama väljamaksete kohta

kohtule aruandeid kord aastas, iga aasta 10. maiks. Võlgnik pidi esitama aruanded kohtule

igal aastal 10. novembril ja 10. mail. Pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete

kogusumma oli 7268,73 eurot (II järgu nõuded).

2. Esimese aruande esitamise tähtaeg oli 10.11.2022. Võlgnik aruannet ei esitanud. Kohus

saatis 22.11.2022 võlgnikule e-toimiku vahendusel ja e-posti aadressile XXX

meeldetuletuse ning 12.12.2022 korduva meeldetuletuse, mille edastas ka usaldusisikule.

Usaldusisik teavitas 02.01.2023 kohut, et tal ei ole õnnestunud võlgnikuga kohtuda.

Usaldusisik esitas 06.01.2023 võlgniku aruande. Võlgnik ei tööta, tal on osaline töövõime

ja ta ei ole Eesti Töötukassas registreeritud.

3. Teise aruande esitamise tähtaeg oli 10.05.2023. Usaldusisik esitas võlgniku aruande

24.05.2023 pärast kohtupoolset meeldetuletust võlgnikule ja usaldusisikule. Võlgnik ei

tööta, tal on osaline töövõime ja ta ei ole Eesti Töötukassas registreeritud.

4. Seoses võlgniku mittetöötamisega ja töö mitteotsimisega määras kohus võlgniku

ärakuulamiseks istungi 17.07.2023. Võlgnik selgitas, et vahepeal on olnud töötuna arvel

ning uuesti saab töötuna registreerida septembris. Võlgnikule määratud osalise töövõime

kehtivuse tähtaeg on saabumas 27.10.2023 ning võlgnik plaanib taotleda osalise töövõime

pikendamist. Võlgnik selgitas, et ta ei ole ametlikult töötanud üle viie aasta, sest ei ole

leidnud terviseseisundile sobivat tööd. Usaldusisiku selgituste kohaselt ei ole võlgnik ise

aruandeid esitanud ning ei ole suuteline neid ise tegema. Usaldusisik selgitas, et aruanded

on hilinenud seetõttu, et ta ei ole võlgnikult saanud andmeid ning takistuseks on olnud ka

usaldusisiku enda töögraafik. Võlausaldajate nõudeid ei ole rahuldatud, sest võlgnikul ei

ole selleks rahalisi vahendeid. Kohus juhtis tähelepanu, et antud asjas on aruannete

esitamine võlgniku, mitte usaldusisiku kohustus.

5. Kolmanda aruande esitamise tähtaeg oli 10.11.2023. Kohus saatis 15.11.2023 võlgnikule ja

usaldusisikule e-posti teel meeldetuletuse. Usaldusisik teavitas 03.12.2023 kohut, et

võlgniku haigestumise tõttu ei ole olnud võimalik võlgnikuga kohtuda. Usaldusisik

väljendas lootust võimalikult kiiresti aruanne esitada. Aruannet kohtule ei esitatud.

6. Neljanda aruande esitamise tähtaeg oli 10.05.2024. Kohus saatis 17.05.2024 võlgnikule ja

usaldusisikule e-posti teel meeldetuletuse, et kohtule on esitamata kaks aruannet. Võlgnik

esitas aruande 22.05.2024. Võlgnik on otsinud tööd mitteametlike kanalite kaudu, kuid

püsivat tööd leida ei ole õnnestunud. Võlgniku kinnitusel teeb ta aeg-ajalt juhutöid.

Võlgnik oli vahepeal kahel korral lühiajaliselt registreeritud Eesti Töötukassas, ent

arvelolek on lõpetatud seetõttu, et võlgnik ei täitnud registreerimiskohustust.

Võlausaldajatele väljamakseid tehtud ei ole.

7. Viienda aruande esitamise tähtaeg oli 10.11.2024. Kohus saatis 14.11.2024 ja 03.12.2024

võlgnikule e-posti teel meeldetuletuse. Aruannet kohtule ei esitatud.

8. Kuuenda aruande esitamise tähtaeg oli 10.05.2025. Kohus saatis 26.05.2025 võlgnikule ja

usaldusisikule e-posti teel meeldetuletuse. 12.06.2025 esitati võlgniku aruanne Viljandi

Linnavalitsuse eestkosteteenistuse juhi poolt. Kaaskirja kohaselt oli võlgnikuga

kohtumiseks aeg kokku lepitud, ent võlgniku terviseprobleemide tõttu ei olnud ta

võimeline varem kokkusaamisele tulema. Aruande kohaselt on võlgnik alates 2025. aasta

maist taas registreeritud Eesti Töötukassas ning oli seda ka ajavahemikul 23.10.2024-

15.01.2025. Sarnaselt varasemaga lõpetati vahepeal võlgniku arvelolek seetõttu, et võlgnik

ei täitnud registreerimiskohustust. Võlgnikul on tekkinud ka eluaseme üürivõlg.

Võlausaldajatele väljamakseid tehtud ei ole.

9. Viljandi Linnavalitsuse sotsiaalameti juhataja edastas kohtule 07.11.2025 võlgniku

lõpparuande. Aruande kohaselt oli võlgnik alates 2025. aasta maist taas registreeritud Eesti

Töötukassas ning sarnaselt varasemaga lõpetati 07.08.2025 võlgniku arvelolek seetõttu, et

võlgnik ei täitnud registreerimiskohustust. Võlgnikul on jätkuvalt eluaseme üürivõlg.

10. Viljandi Linnavalitsuse sotsiaalameti juhataja edastas kohtule 11.11.2025 võlgniku

taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ning võlgniku kohustustest

vabastamiseks.

KOHTU SEISUKOHT

1. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1933 lg 1 kohaselt, kui võlgniku suhtes on enne 1. juulit 2022

algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja kohustustest vabastamise otsustamiseni

on jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni

jäänud aega kolme aastani. Kohus selgitab, et kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 175 lg

1 alusel võib kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise pärast kolme aasta

möödumist 1. juulist 2022.

2. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatati 26.05.2022 kohtumäärusega, mis

jõustus 15.07.2022. Seega saab kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja

menetluse lõpetamise alates 1. juulist 2025.

3. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse

jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud

menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30.

juunini.

4. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes

nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu

20.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15; 04.05.2016 määrus 3-2-1-19-16, p 14).

Kohtul on PankrS § 175 lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest

vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal

nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse

teostamiseks kontrollida, kas esinevad PankrS § 175 lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku

kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (Riigikohtu 04.05.2016

määrus tsiviilasjas 3-1-19-16, p 14).

5. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1)

võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

A.G. ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.

Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS §

173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas

võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate

huve.

6. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

Võlgnikul oli kohtule esitatud andmete kohaselt tuvastatud tähtajaga 27.10.2023 osaline

töövõime. Kohus järeldab, et alates 28.10.2023 ei ole võlgnikul olnud kehtivat osalise

töövõime määramise otsust. Võlgnik otsis tööd mitteametlike kanalite kaudu, kuid

püsivat tööd menetluse kestel leida ei õnnestunud. Võlgniku kinnitusel tegi ta aeg-ajalt

toidu ja riiete eest juhutöid. Võlgnik oli mitmel korral lühiajaliselt registreeritud Eesti

Töötukassas, ent arvelolek lõpetati seetõttu, et võlgnik ei täitnud registreerimiskohustust.

Kohus leiab, et võlgnik on rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega.

7. PankrS § 173 lõike 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning

vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise,

oma sissetulekute ja vara kohta.

Tartu Maakohtu 26.05.2022 määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise

menetlus, pandi võlgnikule kohustus esitada kohtule perioodilisi aruandeid ja teavet oma

tegevuse, sissetulekute ja vara kohta. Kohtule on esitatud kokku viis aruannet, esitamata

jäi kaks aruannet. Kõik esitatud aruanded on kohtusse edastatud alles pärast sellekohast

kohtupoolset meeldetuletust, ehkki menetluse kestel on võlgnikul endal kohustus jälgida

aruannete esitamise tähtaega ning kohus ei peaks võlgnikule edastama meeldetuletusi.

Võlgnikule on tema kohustusi selgitatud ka 17.07.2023 kohtuistungil. Võlgnik oli

menetluse kestel korduvalt kättesaamatu ka usaldusisikule. Aruannete esitamata jätmise

korral ei ole kohtul võimalik kontrollida võlgniku kohustuste täitmist kohustustest

vabastamise menetluses.

Kohus leiab, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõikes 2 toodud kohustust anda kohtule

ja usaldusisikule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta ning

oma tegevuse ning selle otsimise kohta, sh esitada ka aruandeid menetluse jooksul.

8. PankrS § 173 lg 3-6 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgniku sissetulekuks menetluse kestel on olnud töövõimetoetus, toimetulekutoetus ja

lähedaste rahaline abi. Võlgnik on sagedane toiduabi saaja ning lisasissetulekut teenib ka

taara korjamisega. Võlgnikul puuduvad ülalpeetavad. Võlgnik on kohustustest

vabastamise menetluse kestel saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse

seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda

usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgnik ei ole teinud

väljamakseid võlausaldajatele. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel

pärinud. Võlgnikul vara puudub.

Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS § 173 lg 3-6 toodud eraldamiskohustust.

9. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud

sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud

üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü

olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes

seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest

vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü

vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2).

Kohus on korduvalt juhtinud võlgniku tähelepanu tema kohustustele kohustustest

vabastamise menetluses. Võlgnik ei ole täitnud temale PankrS § 173 lg 1-2 tulenevaid

kohustusi. Võlgnik ei ole hoolimata kohtu hoiatustest tööle asunud. Võlgnikul oli kuni

27.10.2023 osaline töövõime ning hilisemal perioodil ei ole kohut teavitatud osalise

töövõime pikendamisest. Kohus järeldab, et alates 28.10.2023 ei ole võlgnikul olnud

kehtivat osalise töövõime määramise otsust, millega oleks olnud põhjendatud võlgniku

püsivalt mittetöötamine kohustusest vabastamise menetluse kestel. Võlgnik oli menetluse

kestel mitmel korral lühiajaliselt registreeritud Eesti Töötukassas, ent arvelolek lõpetati

korduvalt põhjusel, et võlgnik ei täitnud registreerimiskohustust. Käesoleval juhul ei ole

võlgnik üles näidanud piisavat tahet oma tulutoova tegevusega tegelemise või selle

otsimise kohustust täita. Võlgniku 07.11.2025 aruande kohaselt ei ole ta

sõltuvusprobleemide, vanuse ja muude sotsiaalsete oskuste puudumise tõttu tööturul

konkurentsivõimeline. Kohus märgib, et viidatud põhjuseid pankrotiseadus ega füüsilise

isiku maksejõuetuse seadus kohustustest vabastamise alusena ette ei näe.

Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud süüliselt oma PankrS §-st 173 lg 1-2 tulenevaid

kohustusi kohustustest vabastamise menetluses olles oma kohustuse rikkumise vähemalt

raskelt hooletu. VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel

määral järgimata jätmine. Võlgniku poolt oma kohustuste rikkumine tõi kaasa

võlausaldajate huvide kahjustamise, sest kui võlgnik oleks asunud tööle, siis oleks tal

olnud võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid mingiski ulatuses.

10. PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei

ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja,

pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi.

Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. Tegemist on vabatahtliku

menetlusega, mis viiakse läbi võlgniku tahte ning avalduse alusel ning antud juhul nähtub

kohtule võlgniku käitumisest, et tal puudub huvi menetlust läbida ja oma kohustusi täita.

11. Kuivõrd võlgnik ei ole kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud

nõuetekohaselt oma kohustusi ning esinevad PankrS § 175 lg 2 või lg 4 sätestatud alused,

mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et A.G. tuleb

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest jätta vabastamata.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

12. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub

sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda A.G. pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka A.G. pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.

13. PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab

usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna

kohus lõpetab A.G. kohustustest vabastamise menetluse, tuleb X.U vabastada ka

usaldusisiku kohustustest A.G. kohustustest vabastamise menetluses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik