2-25-18759/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Priit Palmiste

Kohtujurist

Anna-Mariel Kink

Määruse tegemise aeg ja koht

15.12.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-18759

Tsiviilasi

K L maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): K L (isikukood xxx)

Pankrotihaldur / Usaldusisik: Kristjan Aava (isikukood

xxx)

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja võlgniku, K L pankrot 15.12.2025 kell 10.15.

2. Nimetada K L pankrotihalduriks Kristjan Aava.

3. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 06.01.2026 algusega kell

13:30. Koosolek toimub Harju Maakohtus (Lubja 4, kohtusaal 4006).

4. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile

kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu,

sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata,

kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus.

5. Algatada K L kohustustest vabastamise menetlus.

6. Pankrotimenetluse lõpuni ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumisel

täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.

7. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb

kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 15.12.2026.

8. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

9. Teha käesolev kohtumäärus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

10. Jätta menetluskulud võlgniku kanda.

11. Määrata usaldusisik Kristjan Aava tasuks 1711,20 eurot (käibemaksuga).

12. Hüvitada usaldusisik Kristjan Aava kindlaksmääratud usaldusisiku tasu

summas 941,16 eurot (käibemaksuga) riigi vahenditest ja kanda hüvitatav

summa Advokaadibüroo Palmits ja Partnerid arvelduskontole nr xxx.

Ülejäänud osas (770,04 eurot) tuleb usaldusisiku tasu hüvitada võlgnikul.

Edasikaebamise kord

Võlgnik võib esitada pankrotimääruse peale määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada

Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate

avaldamisest. Menetluskulude kohta tehtud määruse peale, sh usaldusisikule tasu määramise

ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale, võib esitada määruskaebuse 15

päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.

ASJAOLUD

1. K L (võlgnik) esitas 05.11.2025 kohtule maksejõuetusavalduse. Avalduse kohaselt palub

võlgnik enda pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

2. 12.11.2025 määrusega võttis kohus võlgniku maksejõuetusavalduse menetlusse, mh

nimetas võlgniku usaldusisikuks Kristjan Aava ning kohustas usaldusisikut esitama

kohtule 30 päeva jooksul määruse tegemisest võlgniku vara- ja võlanimekiri ning enda

hinnang võlgniku varalise seisundi ja maksejõulisuse kohta.

3. 12.12.2025 esitas usaldusisik võlgniku vara- ja kohustuste nimekirja ning enda hinnangu

võlgniku varalise seisundi ja maksejõulisuse kohta. Aruande kohaselt on võlgniku

sissetulekuks töötasu 1100 eurot ja muu realiseeritav vara puudub. Võlgniku poolt

avaldatust ja usaldusisikule saadetud vastustest nähtuvalt on kolmandatel isikutel võlgniku

vastu nõudeid kokku vähemalt 35 600,21 euro ulatuses, millele lisanduvad täitemenetluse

kulud ja jooksvad viivised. Enamus nõuete osas toimuvad täitemenetlused. Usaldusisik

toetab võlgniku taotlust. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu seetõttu,

et puudub teadaolevalt vara ja sissetulekud, mille arvelt saaks vähendada kohustuste

mahtu. Usaldusisiku hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu, usaldusisik ei

ole tuvastanud kuriteotunnustega teo toimepanemist. Võlgnik muutus maksejõuetuks

ilmselt 2023. a aprillis kui algatati mitmeid täitemenetlusi nõuete sissenõudmiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

Pankroti väljakuulutamine

4. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks kuulub

rahuldamisele.

5. Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine

toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse

seaduses (FIMS) ei ole sätestatud teisiti (FIMS § 43).

6. Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 1). Võlgnik

on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja

see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg

2).

7. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu ning et

maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgniku

igakuiseks sissetulekuks on töötasu 1100 eurot ning kohustusi on võlgnikul vähemalt 35

600,21 euro ulatuses. Muu realiseeritav vara võlgnikul puudub.

8. Kuna võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuulutab kohus välja võlgniku pankroti. Kohus

nimetab pankrotihalduriks Kristjan Aava (PankrS § 31 lg 6).

9. Kohus määrab kohtumääruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku

toimumise aja ja koha (PankrS § 31 lg 6 esimene lause).

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine

10. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus kohustustest vabastamise menetluse

algatamiseks kuulub rahuldamisele.

11. FIMS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus füüsilisest isikust võlgniku vabastada

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest

vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. FIMS § 45 lg 1 kohaselt

otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise võlgniku pankroti

väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab

see samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

12. Võlgnik on taotlenud enda suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Ka

usaldusisik on pidanud seda põhjendatuks. Alused, mille esinemisel võib kohus jätta

kohustustest vabastamise menetluse algatamata, on sätestatud FIMS § 45 lõikes 3.

Kohtule teadaolevalt neid aluseid käesoleval juhul ei esine. Kohus algatab seetõttu ka

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

13. Kohtu nimetatud pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku

ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses

võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises (FIMS § 46 lg 1).

14. Usaldusisik peab esitama kohtule igal aastal võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

kohta aruande (FIMS § 46 lg 3). Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui

resolutsioonis märgitud ajal.

15. Kohus otsustab võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest (FIMS § 49 lg 1).

16. Kohus teeb käesoleva määruse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS § 18 lg

4, PankrS § 33 lg 1).

Menetluskulud

17. Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, tuleb pankrotimenetluse kulud, sh usaldusisiku

tasu tasuda pankrotivarast (FIMS § 8 lg 1, PankrS § 150 lg 1 p 2, lg 2). Pankroti

väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara (PankrS § 35 lg 1 p 1).

18. Usaldusisik esitas taotluse tasu määramiseks (FIMS § 54 lg 4 esimene lause).

Usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab

kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida

tasu ei kata (FIMS § 54 lg 1). Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni

hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu

ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt (FIMS § 54 lg 2 esimene lause).

19. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku

kutseoskusi (FIMS § 54 lg 4). Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste

põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1).

Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu katab ka

usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele,

sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on

177,20 eurot (PankrS § 23 lg 3).

20. Usaldusisik esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (FIMS § 54 lg 4, PankrS § 23 lg 2),

mille kohaselt tal kulus oma ülesannete täitmiseks 11 tundi ja 30 minutit. Kohus leiab, et

arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on

nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke

toiminguid. Usaldusisiku tunnitasu 120 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei

ole ebamõistlikult suur. Usaldusisik palub määrata oma töötasuks 1380 eurot (lisandub

käibemaks). Kohus määrab usaldusisiku tasuks 1380 eurot (11 tundi ja 30 minutit × 120

eurot), koos käibemaksuga 1711,20 eurot (PankrS § 23 lg 3 teine lause). Vastavalt

usaldusisiku taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu usaldusisik

tegutseb (FIMS § 54 lg 9).

21. FIMS § 54 lg 2 teise lause ja PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus mõista usaldusisiku

tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi

vahenditest, kui esineb alus menetluse raugemiseks (PankrS § 29 lg 1, lg 2) ning võlgniku

varast ei jätku usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Usaldusisiku aruandest nähtub,

et võlgniku pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid usaldusisiku tasu hüvitamiseks.

Kohus peab seetõttu põhjendatuks määrata usaldusisiku tasu hüvitamine riigi vahenditest.

22. Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 886 eurot,

sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi

vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka

Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste

riigi vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab

usaldusisikule riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1,

§ 2 lg 1).

23. Eelnevat arvesse võttes tuleb riigi vahenditest hüvitada usaldusisikule tasu 11 tunni ja 30

minuti eest summas 759 eurot (alustatud pooltunde 23 × 33), s.o käibemaksuga 941,16

eurot.

24. Eeltoodust tulenevalt tuleb usaldusisiku tasust 941,16 eurot hüvitada riigi vahenditest ja

ülejäänud ulatuses, s.o 770,04 eurot (1711,20 -941,16) tuleb tasu hüvitada võlgnikul.

KOHTU SELGITUSED VÕLGNIKULE

25. Kohus on kuulutanud välja võlgniku pankroti. Pankroti väljakuulutamise tagajärjed on

sätestatud PankrS §-s 35. Pankroti väljakuulutamisel muutub võlgniku vara muu hulgas

pankrotivaraks ning selle valitsemise õigus (sh tehingute tegemise õigus) läheb üle

pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1 ). Kas ja millist

konkreetset võlgnikule kuuluvat vara võib võlgnik ise valitseda, tuleb arutada

pankrotihalduriga.

26. Kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Menetluse algatamine

ei tähenda automaatselt, et kohus menetluse lõpus ka võlgniku kohustustest vabastab.

Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning

võlgniku pingutust rahuldada võlausaldajate nõudeid nii suures ulatuses, kui see on

võlgniku jaoks mõistlikult võimalik. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse

kestel kohustatud (FIMS § 47 lg 1-2):



tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda

otsima;



viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest;



mitte varjama saadud tulusid ning vara;



andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta.

27. Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist

loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või

ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest

tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma

tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule

üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis

arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu

väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (FIMS § 47 lg 3-7).

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Palmiste

kohtunik