1-08-4254/29 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (4) Kriminaalasi nr 1-08-4254

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15 veebruar 2012 a Jõgeva kohtumaja (istung toimus 08. veebruaril 2012 a Tartu kohtumajas) Kriminaalasja number 1-08-4254 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Kaitsja Vandeadvokaat Ann Saar Taotlus L.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu L.B

Asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; isikukood XXX RESOLUTSIOON

Jätta L.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Sisse nõuda L.B-lt riigituludesse kaitsetasu 76 (seitsekümmend kuus) eurot 80 senti vandeadvokaat Ann Saare poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank), viitenumber 2800049874, selgitusse märkida „Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja määrus nr 1-08-4254, L.B, menetluskulud“.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK L.B on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 11.06.2008.a otsusega kriminaalasjas nr 1- 08-4254 KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ning karistatud 6 kuu vangistusega. KarS § 65 lg 1, 64

alusel on karistus loetud kaetuks 02.10.2007.a. Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja

2 (4) poolt mõistetud 8-aastase vangistusega ja mõistetud L.B-le liitkaristuseks 8 aastat vangistust. Karistuse kandmise algust arvata 11.09.2006.a.

Kinnipeetava karistusaeg algas 11.09.2006.a ja lõpeb 10.09.2014.a. Võimalus koos elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 11.01.2012.a. L.B andis 25.08.2010 oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Tartu Vangla edastas 12.01.2012.a Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. L.B on varem kriminaalkorras karistatud 11-l korral: 1) Kohtla-Järve Linna Rahvakohtu poolt 29.11.1990.a. otsusega KrK § 139 lg 2 p 2, lg

3; § 88 lg 3 järgi vabadusekaotusega 3 aastat, kohtuotsuse täitmine edasi lükatud 2 aastaks; 2) Kohtla-Järve Linnakohtu poolt 02.09.1994.a. otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi

tingimisi 2 aastase vabadusekaotusega 2 aastase katseajaga; 3) Pärnu Maakohtu 07.03.1995.a. otsusega KrK § 195 lg 2 järgi tingimisi 4 aastase

vabadusekaotusega 3 aastase katseajaga; 4) Ida-Viru Maakohtu poolt 29.08.1995.a. otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi

tingimisi 4 aastase vabadusekaotusega 3 aastase katseajaga, rahatrahviga 3000 krooni; 5) Pärnu Maakohtu poolt 23.04.1996.a. otsusega KrK § 207´1 lg 1, § 207 lg 1, § 139 lg 2

p 2, 3 järgi 2 aastase vabadusekaotusega; otsusele liideti Ida-Viru Maakohtu 29.08.1995.a. otsusega mõistetud karistuse kandmata osa – lõplik kandmisele kuuluv karistus 4 aastat 6 kuud vangistust; 6) Lääne-Viru Maakohtu poolt 18.01.2002.a. otsusega 1-44/02 KrK § 139 lg 2 p 2 järgi 6

kuulise vabadusekaotusega; 7) Kohtla-Järve Linnakohtu poolt 07.02.2002.a. otsusega 1-6/01 KrK § 140 lg 2 p 1, 3, §

204 lg 3, § 40 lg 1 järgi vabadusekaotusega 1 aasta 4 kuud; lõplikuks karistuseks mõistetud KrK § 40 lg 3 alusel 1 aasta 6 kuud vabadusekaotust; 8) Kohtla-Järve Linnakohtu poolt 30.04.2002.a. otsusega 1-54/01 KrK § 141 lg 2 p 1, 3,

4 järgi 3 aastat 6 kuud vabadusekaotust; KarS § 65 lg 1 alusel mõistetud lõplikuks karistuseks vangistus 3 aastat 9 kuud; 9) Ida-Viru Maakohtu poolt 24.05.2004.a. otsusega 1-956/03 KrK § 140 lg 2 p 1, 2, 3

järgi 1 aasta 6 kuulise vangistusega; KrK § 139 lg 2 p 1, 2 järgi 2 aastase vangistusega; KarS § 64 alusel mõisteti vangistus 2 aastat; KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti vangistus 3 aastat 9 kuud, 1 aasta 4 kuud 21 päeva; lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel 1 aasta 3 kuud 28 päeva vangistust; 10) Harju Maakohtu poolt 29.09.2004.a. otsusega 1-499/04 KarS § 330 järgi vangistusega 2 kuud, § 328 lg 1 järgi vangistusega 3 kuud; KarS § 64 lg alusel mõisteti vangistus 3 kuud, § 65 lg 2 alusel mõisteti vangistus 1 aasta 5 kuud 19 päeva, § 68 lg 1 alusel mõistetud lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 4 kuud 26 päeva vangistust; 11) Viru Maakohtu poolt 02.10.2007.a. otsusega 1-07-2880 KarS § 141 lg 1 järgi 5 aasta vangistusega; KarS § 200 lg 2 p 4 järgi 3 aasta vangistusega; vastavalt KarS § 64 lg 1 mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistetud liitkaristus 8 aastat vangistust. Vastavalt KarS § 68 lg 1 loetud karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 11.09.2006 kuni 02.10.2007. Karistuse kandmise alguseks lugeda 11.09.2006

Tartu Vangla ei toeta L.B tingimisi enne tähtaega vabastamist koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega.

3 (4)

Prokurör kohtuistungil ei osalenud, vaid esitas arvamuse kirjalikult, milles ei toeta L.B ennetähtaegset vabastamist. Prokurör põhjendab oma arvamust järgnevaga: L.B on varasemalt korduvalt sooritanud erinevaid kuritegusid ja kriminaalkorras on teda karistatud 12-l korral. Teda on varasemalt karistatud nii reaalse vangistusega kui ta on viibinud ka katseajal, kuid vaatamata sellel on ta jätkanud kuritegude toimepanemist. Ka vangistuses on ta käitunud mitteõiguskuulekalt ja teda on distsiplinaarkorras karistatud 2-l korral. See iseloomustab ilmekalt tema suhtumist õiguskorda ja näitab, et varasemalt ei ole ta suutnud teha oma tegudest piisavaid järeldusi ning erinevate rikkumiste toimepanemine on tema puhul tavapäraseks käitumismustriks. Kriminaalpoliitilisest huvist lähtuvalt ei ole sellise isiku vabastamine põhjendatud ca 2 aastat ja 7 kuud enne karistusaja tegelikku lõppu. Tema suhtes koostatud iseloomustavatest materjalidest ei nähtu ka selliseid asjaolusid, mis võrreldes varasema ajaga oleks oluliselt muutunud, et saaks teha usaldusväärseid järeldusi tema hoiakute ja käitumise muutuste kohta positiivses suunas.

L.B ise on seisukohal, et teda võiks vabastada enne tähtaega. Ta selgitas, et ei ole varem kunagi kriminaalhooldusel olnud, mistõttu võiks talle nüüd sellise võimaluse anda. Vabanedes saaks ta tööle asuda Kohtla-Järve korteriühistusse, hakkaks hooldama elumajasid. Vanglas käib ta tööl, õpetab kinnipeetavaid. Tema eesmärgiks on, et saaks tsiviilhagi tasuda, mitte niisama vangistuses istuda. Ta tahaks tõestada oma vanematele, lapsele ja naisele, et nende istutud aastatega on ta järeldused teinud ning ei soovi enam jätkata kuritegelikku tegevust. Ta tahaks alustada uut elu uuelt lehelt, käia tööl, tasuda võlad, olla toeks haigele emale. Vabastamisel alluks ta kriminaalhooldusele, rikkumisi toime ei pane ning on nõus ka enda allutamisega elektroonilisele valvele.

Kaitsja toetab L.B ennetähtaegset vabastamist ja leiab, et L.B suhte tuleks lisakohustusena kohaldada elektroonilist järelevalvet, milleks kinnipeetav ise on nõusoleku andnud ja seda taotlenud. L.B käitumist positiivses suunas on iseloomustanud ka asjaolu et talle võimaldati väljasõit vanglas, millel ta käis ja tuli ise tagasi ja kannab karistust edasi. Praeguse iseloomustuse kohaselt ei ole ta enam sõna kõrgohtlik, mis oli vare. Individuaalses kavas ei ole talle pandud mingit täiendavat kohustust, programmid on ta täitnud. Kuigi vangistuse ajal on talle esitatud kahtlustus kuriteo toimepanemises, lõpetati see vähetähtsuse tõttu. L.B-l on kehtiv distsiplinaarkaristus, kuid see on vaidlustatud halduskohtus ja tulemust veel teada ei ole. 21.10.2011. tema suhte alustati distsiplinaarmenetlust, seal piirduti vestlusega ja kaitsja leiab, et see ei ole nii kaalukas argument, mis välistaks vabastamise.

KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. L.B on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole ja andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et L.B vangistusest vabastamiseks enne tähtaega alused puuduvad. Kuigi L.B on vangistuse ajal olnud aktiivne – osalenud erinevates programmides, töötanud ja õpetanud teisi kinnipeetavaid, ei ole tema poolt käesolevaks ajaks ärakantud

4 (4) karistusaeg kohtu arvates piisav arvestades süüdimõistetu isikut, tema poolt toimepandud kuritegude hulka, raskust ja laadi. L.B on kriminaalkorras karistatud kokku 12-l korral. Käesolevalt kannab ta liitkaristust, mis on mõistetud kahe erineva kohtuotsuse järgi. Teda on varasemalt korduvalt karistatud vangistusega, kuid vaatamata sellele ei ole ta järeldusi teinud ning on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kohus leiab, et sellise kuritegeliku aktiivsusega isiku vabastamine rohkem kui kaks aastat enne karistusaja lõppu ei vasta karistuse mõistmise põhimõtetele ja L.B vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Lisaks nähtub kinnipeetava isiklikust toimikust, et ka käesoleva vangistuse ajal on ta toime pannud uue kuriteo – kahtlustus oli esitatud KarS § 25 lg 2 - § 209 lg 2 p 1 järgi. 24.11.2011.a on Harju Maakohtu määrusega menetlus lõpetatud KrMS § 203 alusel, kuna kahtlustatavale teise astme kuriteokatse eest mõistetav karistus oleks tühine võrreldes 8-aastase vangistusega, mida L.B hetkel kannab ning kriminaalmenetluse lõpetamine oli põhjendatud ka menetlusökonoomilistel ja riigi ressursse säästvatel kaalutlustel. Vangla materjalidest nähtuvalt on L.B vangistuse ajal toime pannud ka distsiplinaarrikkumisi, mille eest omab hetkel ühe kehtiva karistuse.

Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt palus hüvitada L.B-le käesolevas menetluses osutatud õigusabi eest 76,80 eurot. Kohus leidis, et esitatud taotlus riigi õigusabi osutamise eest tasu väljamõistmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kaitsjale tasu väljamaksmise kohta on kohus väljastanud KrMS § 189 lg 4 alusel pealdisega taotluse. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb vandeadvokaat Ann Saarele määratud korras osutatud õigusabi eest välja makstud tasud sisse nõuda L.B-lt.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3.

Kohtunik