1-11-6364/10 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (4) Kriminaalasi nr 1-11-6364

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15 veebruar 2012 a Jõgeva kohtumaja (istung toimus 08. veebruar 2012 a Tartu kohtumajas) Kriminaalasja number 1-11-6364 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Taotlus

S.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu S.K

Kaitsja

Asukoht: Tartu Vangla; elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxx isikukood XXX Vandeadvokaat Valli Kallaste RESOLUTSIOON

Jätta S.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Sisse nõuda S.K-lt riigituludesse kaitsetasu 70 (seitsekümmend) eurot vandeadvokaat Valli Kallaste poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulu tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606

(Swedbank), viitenumber 2800049874, selgitusse märkida „Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja määrus nr 1-11-6364, S.K, menetluskulud“.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

S.K on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 27.05.2011.a otsusega kriminaalasjas 1-11-6364 KarS § 263 p 1 järgi ja karistuseks on mõistetud 1 aasta ja 2 kuud

2 (4) vangistust ning KarS § 121 järgi ja karistuseks on mõistetud 2 kuud vangistust. KarS § 64 lg

1 alusel mõisteti üksikkaristusest raskeima suurendamise teel on S.K-le

mõistetud liitkaristuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati

liitkaristusest maha eelvangistuses viibitud aeg 07–08.04.2011.a, s.o kaks päeva, ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti S.K-le 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 09.05.2011.a ja lõpeb 06.09.2012.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 21.01.2012.a. Tartu Vangla edastas 17.01.2012.a

vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.

S.K on varem kriminaalkorras karistatud 6. korral:

1) 04.02.1992.a Võru Maakohtu poolt ENSV KrK § 139 lg 3 ja § 88 lg 2 p 1 ja 2 järgi 2

aastat ja 6 kuud vabadusekaotust, kohtuotsuse täitmine edasi lükatud 2 aastaks;

2) 13.10.1993.a Võru Maakohtu poolt KrK § 115 lg 2 p 2, § 195 lg 2, § 139 lg 2 p 2 ja 3

järgi 3 aastat ja 6 kuud. KrK § 41 järgi lõplik karistus 4 aastat vabadusekaotust.

3) 04.11.1996.a Võru Maakohtu poolt KrK § 195 lg 2 järgi 1 aasta ja 6 kuud

vabadusekaotust. KrK § 41 järgi lõplik karistus 1 aasta ja 11 kuud vabadusekaotust.

4) 30.10.1997.a Võru Maakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 3 järgi rahatrahv 3000 krooni

(191,73 eurot).

5) 23.08.1999.a Võru Maakohtu poolt KrK § 107 lg 2 p 1 ja § 113 järgi 5 aastat ja 6 kuud

vabadusekaotust.

6) 31.08.2005.a Võru Maakohtu poolt KarS § 113 järgi 8 aastat vangistust, vastavalt

KrMS § 238 lg 2 järgi lõplik karistus 5 aastat ja 4 kuud vangistust.

Tartu vangla ei toeta S.K ennetähtaegset vabastamist.

Prokurör kohtuistungil ei osalenud, vaid esitas arvamuse kirjalikult, millest nähtub, et ka prokurör ei toeta ennetähtaegset vabastamist. Prokurör märgib, et S.K on varasemalt korduvalt sooritanud erinevaid kuritegusid, kriminaalkorras on teda karistatud 7-l korral. Teda on varasemalt karistatud nii reaalse vangistusega (5-l korral), kui ta on viibinud ka katseajal. Vaatamata sellel on ta jätkanud kuritegude toimepanemist. Eelviimase karistuse kandmisest vabanenuna sooritas ta juba mõned kuu hiljem uusi kuritegusid, mis olid seotud vägivallaga. Ka vangistuses on ta käitunud mitteõiguskuulekalt ja teda on distsiplinaarkorras karistatud 2-l korral. See iseloomustab ilmekalt tema suhtumist õiguskorda ja näitab, et varasemalt ei ole ta

suutnud teha oma tegudest piisavaid järeldusi ning erinevate rikkumiste toimepanemine on

tema puhul tavapäraseks käitumismustriks. Kriminaalpoliitilisest huvist lähtuvalt ei ole

sellise isiku ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Lisaks on talle individuaalse täitmiskava alusel ette nähtud veel teatud programmide läbimine, millest tulenevalt on samuti tema vabastamine käesoleval ajal oleks ennatlik.

Prokurör märgib veel, et iseloomustavatest materjalidest tulenevalt on ka S.K elukoha küsimus lahtine, kuna ei ole täpselt teada tema elama asumise koht. Sellest tulenevalt ei saa ka hinnangut anda, et kas konkreetne elukoht on talle sobilik või mitte.

Kaitsja toetab kinnipeetava taotlust ennetähtaegseks vabastamiseks. Kaitsja leiab, et S.K

kuritegelik käitumine võib olla tingitud rasketest oludest, milledesse ta nooruses sattus. Ta on küll üritanud enda elu korda seada, kuid kahjuks pole see õnnestunud. Viimastes

kuritegudes, mille eest S.K hetkel karistust kannab on teatav roll ka

kannatanule, kes oli kinnipeetava elukaaslane, kes oma käitumisega kutsus esile S.K

vägivaldse käitumise. Käesolevaks ajaks on kinnipeetava ja kannatanu suhtes head ja nad

3 (4)

soovivad kooselu jätkata. Kui S.K saab alkoholivastast ravi, siis on tal

vabaduses võimalus normaalset elu elada ja oma perega suhelda. Rikkumised, mis tal on

juhtunud kinnipidamiskohas, on suhtelised tühised. Vabanedes oleks S.K katseaja pikkuseks üks aasta, millal ta peaks täitma kontrollnõudeid ja kohustusi, saaks leida töö ja ei oleks mingit takistust, et ta saaks edaspidi korralikult elada.

S.K selgitas, et vabanedes on tal võimalus elama asuda erinevatele aadressidele

Tartus, kuid esialgu kavatseb ta minna endise elukaaslase juurde. Ka loodab ta vabanedes

tööle asuda. Viimased kuriteod pani ta toime vihahoos, kuna oli lõpetanud liiga järsku ravimite tarvitamise ja ei suutnud ennast taltsutada. Nüüd on ta aru saanud, et ravimeid tuleb tarvitada regulaarselt ja enam ei ole ta ka nii armukade. Samuti on ta aru saanud, et alkoholi

tarvitamisest tuleb loobuda. Edaspidi tahaks ta elada seaduskuulekalt ja enam vangistusse mitte sattuda. S.K kinnitas, et on valmis võtma katseajaks kõik kohustused, mis kriminaalhooldaja on ettekandes märkinud.

KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud

isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on

tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. S.K on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole mõistetud karistusajast ja vähemalt kuus kuud. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest

ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. S.K on karistatud kriminaalkorras korduvalt ja ta on karistusena ka vangistust

kandnud korduvalt. Vaatamata mõistetud, küllaltki pikaajalistele, karistustele, ei ole ta

järeldusi teinud. Käesoleval kannab ta karistust erinevate, tõsise vägivallaga seotud

kuritegude toime panemise eest, millised ta pani toime vaid paari kuu möödudes eelmise

vangistuse kandmiselt vabanemisest. Tegemist ei olnud ühekordse, juhuslikku laadi

õiguserikkumisega, vaid korduvalt toime pandud tegudega. Kohus leiab, et sellise kuritegeliku intensiivsusega isiku vabastamine enne tähtaega vangistuse kandmiselt ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise põhimõtetega ja riivaks ühiskondlikku õiglustunnet. Samuti ei saa jätta tähelepanuta S.K käitumist vangistuse ajal – teda on viimase poole aasta jooksul karistatud kahel korral distsiplinaarkorras. Viimasel korral on karistuseks

määratud kartser tingimisi. Taotlemaks ennetähtaegset vabastamist, peaks süüdimõistetu

käitumine vangistuses olema laitmatu, et saaks asuda seisukohale, et ta on karistusest

vastavad järeldused teinud ning, et ta suudab ka vabaduses järgida katseajaga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Ka puudub selgus S.K võimaliku elukoha osas. Ta on ise nimetanud erinevaid elukohti, kuid kriminaalhooldajal ei ole õnnestunud kontrollida nende sobivust. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et S.K vangistusest vabastamiseks enne tähtaega alused puuduvad.

Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt palus hüvitada S.K-le käesolevas menetluses osutatud õigusabi eest 70,20 eurot. Kohus leidis, et esitatud taotlus riigi õigusabi osutamise eest tasu väljamõistmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kaitsjale tasu väljamaksmise kohta on kohus väljastanud KrMS § 189 lg 4 alusel pealdisega taotluse.

4 (4) Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. KrMS § 180

lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb vandeadvokaat Valli Kallastele riigi õigusabikorras osutatud õigusabi eest välja makstud tasud sisse nõudaS.K.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3.

Kohtunik