2-25-6076/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Fred Fisker

Otsuse tegemise aeg ja koht

05. detsember 2025.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-6076

Tsiviilasi

L Li hagi A Li vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

6215,66 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Ärakuulamine

Hageja: L L (isikukood xxx);

Hageja seaduslik esindaja: E-A E (isikukood xxx),

lepinguline esindaja A Ž;

Kostja: A L (isikukood xxx)

28.10.2025 toimunud kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Lugeda tuvastatuks, et xxx sündinud L L (isikukood xxx) põlvneb A List (isikukood

xxx).

2. Rahuldada hagi elatise nõudes.

3. Mõista kostjalt A L (isikukood xxx) hageja L L (isikukood xxx) kasuks välja

igakuine elatis alates 21.04.2025 kuni hageja L L täisealiseks saamiseni s.o xxx

summas 301,74 eurot (so 282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti

Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis

muutub iga aasta 1. aprillil, (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-

tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause)

suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

4. Kohustada kostjat tasuma igakuine elatise makse E-A E arvelduskontole iga

jooksva kuu 5 (viiendaks) kuupäevaks ette järgneva kuu eest.

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

1(5)

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1. Harju Maakohtule esitas 21.04.2025 L L hagi A Li vastu elatise nõudes. E-A E

(edaspidi ka lapse ema) ja A L (edaspidi lapse isa / kostja) kooselust sündis xxx L L

(edaspidi nimetatud kui hageja). Hageja seaduslik esindaja ning kostja kooselu lõppes

2024. aasta novembri kuus ning laps (hageja) jäi elama emaga. Peale vanemate

lahkuminekut kohtus kostja lapsega kolmel korral. Kohtumised lapsega toimuvad

harva ja seda isa äranägemise järgi. Laps kostja juures ei ela. Hageja vanemate vahel

lapsega suhtluskorda kokkulepitud ei ole. Hageja isa ei täida ülalpidamiskohustust,

kostja keeldub elatise maksmisest miinimummääras. Lapse ema on pöördunud

suuliselt korduvalt lapse isa poole elatise tasumise nõudes, kuid kostja on keeldunud.

Hageja palub kostjalt välja mõista elatis 301, 74 eurot muutuvas suuruses.

Kostja vastus

2. Kostja ei nõustu hagiavaldusega. Kostja soovib, et asja arutataks kohtus ja langetataks

otsus alles pärast asjaolude põhjalikku uurimist. Kostja avaldas 28.10.2025 toimunud

kohtuistungil, et ta kahtleb, et ta on lapse isa. Lapse emal oli peale kostja ka teistega

suhteid.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole

esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS §

436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS

§ 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud

perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud

õiguslike väidetega.

4. 28.10.2025 toimunud kohtuistungil avaldas kostja, et ta kahtleb, et ta on lapse isa.

Lapse emal oli peale kostja ka teistega suhteid.

5. Esmalt lahendab kohus hageja kostjast põlvnemise küsimuse ja seejärel kostjalt elatise

väljamõistmise nõude.

Põlvnemise tuvastamine

6. Perekonnaseaduse (PKS) § 94 lg 1 kohaselt tuvastab isaduse kohus, kui käesoleva

seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana

kindlaks tehtud. PKS § 94 lg 2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude

alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. PKS § 82 kohaselt

vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest,

mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. PKS § 84 lg 1 kohaselt on lapse

2(5)

isaks mees, kes on ta eostanud. PKS § 95 kohaselt otsustab kohus isaduse tuvastamise

lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu.

7. L Li sünnitõendilt nähtub, et hageja on sündinud xxx ning selle kohta on väljastatud

sünni tõend nr xxx (tl 8). Sünni tõendile on kantud lapse emana hageja seaduslik

esindaja E-A E, lapse isana on kantud A L. Ka rahvastikuregistrist nähtub lapse isana

A L.

8. Kostja palub tuvastada, et laps põlvneb kostjast, A List.

9. Harju Maakohtu 31.10.2025 määruse alusel on läbi viidud DNA ekspertiis, mille

kohta on koostatud 19.11.2025 ekspertiisiakt nr xxx. Ekspertiisiaktist nähtub, et

kostja A L saab 99,999999999% tõenäosusega olla L L’i bioloogiline isa.

10. Seega on kohus käesolevas menetluses DNA-ekspertiisiga tuvastanud, et L L põlvneb

99,999999999% tõenäosusega A List.

Elatis

11. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama

alaealine laps. PKS § 96 lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised

esimese astme ülenejad sugulased ehk lapse vanemad. PKS § 100 lg 1 kohaselt

antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning lg 2 kohaselt täidab

alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul,

kui ta ei ela koos lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

12. Kohus on eelnevast tulenevalt tuvastanud hageja põlvnemise kostjast. Seega on kostja

hageja isa. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja ei ela hagejaga koos. Seega on hagejal

kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-st 96 ja §-st 97 tulenevalt

materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks, kuivõrd kostja on oma

ülalpidamiskohustuse täitmata jätmisel rikkunud lapse õigust saada ülalpidamist.

13. Hageja on palunud välja mõista elatise miinimumsummas. Riigikohus on varasemalt

selgitanud, et miinimumi ulatuses elatise nõudmisel ei ole vaja kohtumenetluses

tõendada lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi, sest eelduslikult kulub

lapse vajaduste rahuldamiseks kahekordne miinimumelatis (vt Riigikohtu 07.02.2018

otsus tsiviilasjas 2-1515909, p 12).

14. Jaanuarist 2022 jõustunud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele

olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg-te 3 ja 4 kohaselt

on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma ühe lapse kohta 200 eurot, mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva

aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal

baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti

kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa

arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Kohus märgib, et

alates 01.04.2025 on baassummaks 282,31 eurot.

15. PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse

vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab

rahuldada kogu lapsetoetuse arvel. Perehüvitise seaduse § 17 lg 3 kohaselt makstakse

3(5)

lapsetoetust pere esimese lapse kohta 80 eurot kuus. Hageja ema on kinnitanud, et

lapsetoetus laekub hageja eest tema pangakontole. Seega on PKS § 101 lg 5 kohaselt

põhjendatud lahutada elatise miinimummäärast maha pool hagejale makstavast

lastetoetusest.

16. PKS § 101 lg 6 kohaselt vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud

vanemaga koos veedetava ajaga, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta

jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Hagiavalduse kohaselt ei veeda

hageja kostja juures regulaarselt aega, määratud suhtlemiskord puudub. Kostja ei ole

hagiavalduses esitatud sellekohasele väitele vastu vaielnud. Seega ei ole PKS § 101 lg

6 kohaldamiseks alust.

17. PKS § 101 lg 7 sätestab, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele

lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse

elatise summaga võrreldes. Käesoleval juhul on hageja pere ainus laps, keda kostja on

kohustatud ülal pidama. Seega ei ole PKS § 101 lg 7 kohaldamiseks alust.

18. Eeltoodust lähtuvalt kujuneb hagejale makstav miinimumelatis järgnevalt: 282,31

eurot (PKS § 101 lg-s 3 sätestatud indekseeritud baassumma alates 01.04.2025) +

59,43 eurot (PKS § 101 lg-s 4 sätestatud kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast alates 01.04.2025) – 40 eurot (PKS § 101 lg 5 kohaselt arvestatav 1/2

lapsetoetusest). Seega on hagejale alates 21.04.2025 väljamõistetav miinimumelatis

summas 301,74 eurot kuus. Kohus märgib, et järgmine baassumma indekseerimine

ning brutokuupalga muutus toimub 01.04.2026.

19. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Lähtuvalt hageja

nõudest määrab kohus, et kostja on kohustatud kandma elatise summa E-A E

arvelduskontole nr xxx iga jooksva kuu 5 (viiendaks) kuupäevaks ette järgneva kuu

eest, selgitusega „elatis“.

Tsiviilasja hind

20. TsMS § 442 lg 5 p1 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt TsMS § 122 lg-st 1, § 129 lg-st 2, § 132 lg-st 1 (kostja põlvnemise

tuvastamise nõue) on käesoleva tsiviilasja hinnaks 6215,66 eurot (3 500 + 9x301,74).

Menetluskulud

21. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab

menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid.

22. Põlvnemisega seotud kulu jättis kohus 31.10.2025 määrusega kostja kanda. Kostja on

tasunud ekspertiisikulud 140 eurot. Kostja on tõendina esitanud maksekorralduse (dtl

34). Elatishagiga seotud menetluskulu jätab kohus TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi

kanda. Kohtul ei ole põhjust kõrvale kalduda seaduses toodud üldsättest

menetluskulude jaotusest hagilises perekonnaasjas. Kuna menetluskulud jäävad poolte

endi kanda, jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.

4(5)

23. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks

määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS §

178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Fred Fisker

Kohtunik

5(5)