2-25-19487/11 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

K O H T U O T S U S Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Brigitta Mõttus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. detsember 2025, Pärnu Tsiviilasja number 2-25-19487 Tsiviilasi G. R. hagi E. R. vastu abielu lahutamiseks Menetlustoiming Hagi hind Asja lahendamine suulises menetluses, istung XXX kell 15.00, Pärnu kohtumaja 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: G. R., isikukood XXX Hageja lepinguline esindaja Andrus Post Kostja: E. R., isikukood XXX RESOLUTSIOON 1. Rahuldada G. R.-i hagi E. R.-i vastu abielu lahutamiseks. 2. Lahutada G. R.-i ja E. R.-i abielu, mis sõlmiti XXX Pärnu linna perekonnaseisuosakonnas. 3. Jätta abielu lahutamisel G. R.-i perekonnanimeks R.. 4. Abielu lõpeb otsuse jõustumisest. 5. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Toimetada otsus kätte pooltele ning saata pärast jõustumist poolte perekonnaseisukannetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Pool võib esitada kohtuotsuse peale Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist suulisel istungil.

2-25-19487 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. G. R. esitas 14.11.2025 kohtule hagiavalduse E. R.-i vastu abielu lahutamiseks. Poolte vahel on abielu sõlmitud XXX Pärnu Linnavalitsuse perekonnaseisuametis. Hageja märgib, et abielu lahutamise asjaoludeks on lähisuhtevägivald. Hagi kohaselt on poolte abielulised suhted lõppenud juuli 2025 ning kooselu ei ole enam võimalik. Hageja on proovinud abielu lahutada kohtuväliselt, kuid see ei ole õnnestunud. 2. Kohus võttis hagi 18.11.2025 määrusega menetlusse, kohustas kostjat esitama hagile vastuse ning määras asjas istungi XXX kell 15.00. 3. Kostja esitas 01.12.2025 vastuse hagile ning selgitab, et tal on väga raske Eestisse ilmuda. Kostja avaldab, et ta ei ole poolte vahel sõlmitud abielu lahutamise vastu. 4. Kohus edastas 04.12.2025 pooltele kirja, kus palus pooltel esitada nõusolek kirjaliku menetluse osas. Samuti selgitas kohus kostjale, et istungil on tal võimalus osaleda videosilla vahendusel. 5. Hageja teatas 05.12.2025 kohtule, et ei soovi istungi pidamist ning nõustub kirjaliku menetlusega. Hageja märgib, et nõustub menetluskulude poolte endi kanda jätmisega. 6. Kostja seisukohta kohtule ei esitanud. Kohus teavitas pooli 09.12.2025 kirjaga, et XXX kell 15.00 määratud istung endiselt toimub. 7. XXX toimunud istungil jäi hageja enda nõude juurde. Kostja istungile ei ilmunud ning mõjuvat põhjust istungile mitteilmumiseks (sh taotlust osaleda istungil virtuaalselt) esitanud ei ole. Hageja selgitas, et poolte vahelised abielulised suhted lõppesid eelmise aasta augustis. Pooled on üritanud abielu lahutada kohtuväliselt, kuid see ei ole õnnestunud. Hageja soovis, et talle jääks perekonnanimeks R.. Hageja kinnitas, et menetluskulusid vastaspoolelt välja mõista ei soovi. Hageja esitas kohtule paberkandjal tõendid, mis tõendavad, et hageja on soovinud kohtuväliselt kostjaga sõlmitud abielu lahutada. Kohus võttis esitatud tõendid asja materjalide juurde. Kohus määras lahendi ajaks 12.12.2025 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 8. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Sama paragrahvi 2. lõike järgi lahutatakse abielu kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus või notar ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. 9. Kohus leiab, et abielu lahutamise nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Mõlemad pooled on abielulahutusega nõus. 10. Rahvastikuregistri päringust nähtub, et poolte abielu on registreeritud XXX Pärnu linna perekonnaseisuosakonnas. 11. Kohus jõudis hageja ja kostja esitatu põhjal veendumusele, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning poolte tahe on abielu lahutada. Kostja on kolinud välismaale ning on alust arvata, et pooled kooselu ei taasta. Seega tuleb kohtuotsusega lahutada poolte vahel sõlmitud abielu. 12. Perekonnaseisutoimingute seaduse § 48 lg 1 p 2 kohaselt kantakse rahvastikuregistrisse abielulahutuse registreerimisel mh abielueelne perekonnanimi, kui abikaasa soovib taastada abielu eel viimati kantud perekonnanime või esimese abielu eel viimati kantud 2

2-25-19487 perekonnanime. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt võib abielu lahutamisel kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja taotlusel jätab kohus lahutamisjärgselt tema perekonnanimeks E. R.. Menetluskulud 13. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtulahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. 14. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. 15. TsMS § 164 lg 2 kohaselt võib kohus jagada kulud erinevalt TsMS § 164 lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abikaasade või registreeritud elukaaslaste varasuhtega seotud vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa või registreeritud elukaaslase olulisi vajadusi. 16. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Sellest lähtuvalt jätab kohus kummagi poole menetluskulud nende endi kanda. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra ega hinda menetluskulude suuruse põhjendatust. (digitaalselt allkirjastatud) Brigitta Mõttus kohtunik 3