2-25-13541/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kruusel

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. detsember 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-13541

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi A Bi vastu võlgnevuse 16

917,41 euro, intressi 757,05 euro, kuutasu 107,92 euro,

sissenõudmiskulude 50 euro ja viivise saamiseks

Tsiviilasja hind

27 262,80 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ Aktiva Finance Group (registrikood 10746479),

lepinguline esindaja S R

Kostja A B (isikukood xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista A Bilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks võlgnevus (põhinõue) 16 917,41

eurot, intress 757,05 eurot, kuutasu 107,92 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis

6063,86 eurot ja võla sissenõudmiskulud 50 eurot.

3. Välja mõista A Bilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis 19,90% põhinõudelt (16

917,41 eurolt) aastas alates 20. augustist 2025 kuni põhinõude täitmiseni.

4. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

5. Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte.

Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine

1. Jätta menetluskulud A Bi kanda.

2. Välja mõista A Bilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuludena tasutud

riigilõiv 1400 eurot ja õigusabikulud 169 eurot.

3. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb A Bil tasuda Aktiva Finance Group

OÜ-le käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt

või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib

kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks

algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB

Pank - EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Luminor Bank -

EE221700017003510302, LHV Pank - EE567700771003819792. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv

summas, mis vastab nõutavale riigilõivu summale poolelt antud tsiviilasja hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi alus

AS xxx (esialgne võlausaldaja) ja A B (kostja) sõlmisid 21.09.2022 väikelaenulepingu nr xxx,

mille alusel refinantseeriti kostja laene 17 507,71 euro ulatuses. Lepingu kohaselt on krediidi

kulukuse määr 25,32% aastas ja intressimäär 19,90% aastas. Kostja laenulepingust tulenevaid

kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Esialgne võlausaldaja saatis 16.10.2023 ülesütlemise

hoiatuse (tähtajaga 30.10.2023), milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks.

Kuna kostja ei tasunud lepingust tulenevat võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne

võlausaldaja 31.10.2023 lepingu üles. Esialgne võlausaldaja loovutas 29.02.2024 nõude Aktiva

Finance Group OÜ-le (hageja) koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid.

Kohtu selgitused

TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt ning leidis,

et hagis märgitud laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ning

lepingujärgne krediidi kulukuse määr (25,32%) ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. Kohus ei

saa vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitatud hageja selgituste valguses öelda,

et krediidiandjal pidi kogutud andmete analüüsi alusel tekkima kahtlus, et kostja ei suuda

kohustust tagasi maksta. Hageja on esile toonud, et laenu andmise eel tuvastati kuu keskmiseks

sissetulekuks 1245,34 eurot. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija

poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga

viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 31.05.2022

määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,30%. Seega vastas

lepingu krediidi kulukuse määr Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale ning lepingus kokkulepitud krediidi

kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 406² lg 1 ega ole tühine.

Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 1400 eurot ja õigusabikulud 676

eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on

õigusabikulud summas 676 eurot selgelt põhjendamatud. Arvestades esindaja eeldatavat

tegelikku töö mahtu ja asja keerukust, on kohtu arvates põhjendatud ja vajalikuks lepingulise

esindaja kuluks, mis tuleb kostjalt välja mõista, 169 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et

kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 1400 eurot ja õigusabikulud 169 eurot.

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)