4-25-4197/7 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

4-25-4197 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. detsember 2025, Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-25-4197 (2630,25,004196) Kohtunik Piia Jaaksoo Väärteoasi Virko Langinen kaebus Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna 7.11.2025 otsusele väärteoasjas nr 2630,25,004196 LS § 227 lg 2 järgi Menetlusosalised Kaebuse esitaja Virko Langinen (ik 37901305215, elukoht x x x, x x, x x, x x, e-post x, telefon x, töökoht x x) Kohtuväline menetleja PPA Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskond, asukoht Tallinna tn 12, Paide linn, Järva maakond, e-post: ppa@politsei.ee, esindaja Piret Pesti RESOLUTSIOON 1. Jätta Virko Langineni kaebus rahuldamata ja Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna 7.11.2025 otsus väärteoasjas nr 2630,25,004196 muutmata. 2. 2-kuulise juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab käesoleva otsuse jõustumisest. 3. Vastavalt Liiklusseaduse § 127 peab Virko Langinen 5 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile. 4. Edastada kohtuotsus Virko Langinenile ja kohtuvälisele menetlejale. 5. Jõustunud kohtuotsus saata Transpordiametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul kirjalikult Riigikohtule alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kaevatav otsus PPA Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna 7.11.2025 otsusega väärteoasjas nr 2630,25,004196 (väärteotoimik, edaspidi VTT tl 1) karistati Virko Langineni selle eest, et tema 10.10.2025 kella 15.03 ajal x x, x x, x - x - x, xkm, parem pärisuund juhtis mootorsõidukit kiirusega 118 ± 4 km/h. Antud teelõigul lubatud suurim sõidukiirus 90 km/h, seega ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h. Rikkus LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid ning pani toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Väärteo toimepanemise 1

4-25-4197 eest on kohtuväline menetleja karistanud Virko Langineni LS § 227 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. Kaebus 12.11.2025 saabus Pärnu Maakohtusse Virko Langineni kaebus (kohtutoimik, edaspidi kT tl 2-3). Selgitab, et ületas kiirust ja on süüdi, kuid ei teinud seda tahtlikult. Ees aeglaselt sõitev auto lülitas sisse parema suunatule ja sõitis tee serva, andes sellega märku, et sõidaks temast mööda ja tee on vaba. Mööda sõidul nägi, et eestpoolt lähenes auto ja oli sunnitud kiirendama, et saaks reastuda tagasi oma sõiduritta. Teab, et see ei õigusta kuidagi kiiruse ületamist ja ei eita tegu. Kaks politseiniku, kes sel hetkel põõsa taga peidus olid ja kiirust mõõtsid nägid seda pealt ja andsid välklambi tulede vilgutamisega märku, et teda on märgatud. Kohtuväline menetleja on arvestanud tema varasema käitumisega, millest ei sa aru. Küll võiks olla arvestatud tema kolme varasema sõidukiiruse ületamise eest saadud karistustega. Töö jaoks on juhtimisõigus vajalik ning palub juhtimisõiguse äravõtmine asendada muu karistusega. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohtuväline menetleja leidis, et rikkumine on tõendamist leidnud ja jääb väärteoasjas nr 2630,25,004196 tehtud otsuse juurde ning peab põhjendatuks määratud karistust (KT tl 9-10). KOHTU SEISUKOHT 1. Kohus leiab, et kaebuse saab VTMS § 120 lg 1 alusel lahendada kirjalikus menetluses, menetlusosalised on selleks nõusoleku andnud (KT lk 9-10, 13). VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoprotokollis (VTT lk 2) ja väärteootsuses (VTT lk 1) olev teokirjeldus kattuvad. 2. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus uurib, kas V. Langinen on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. V. Langinen on avaldanud (VTT tl 2), et möödus eesolevast sõidukist, kuna see andis märku parema suunaga ja sõitis paremale tee äärde. Ületas tahtmatult kiirust. Kiirusmõõturi kasutamise protokoll (VTT tl 3) kinnitab, et 10.10.2025 kell 15:03 mõõdeti V. Langineni juhtud sõiduki reg.nr x kiirust x – x– x x. km; mitu sõidukit liikus pärisuunalisel teel, sõiduk lähenes ja jõudis ette eesliikuvast sõidukist, möödus kõrval sõidurajal liikuvatest sõidukitest, sooritas möödasõitu; kiirusmõõturi lugem oli 118, laiendmääramatus +/-4, lõplik mõõtetulemus 114 km/h, juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit; lubatud sõidukiirus 90 km/h, ületatud sõidukiirus 24 km/h; V. Langinenil avaldused puudusid, on protokolli allkirjastanud. Kiirusmõõtur Stalker II MDR nr AS004169 on taadeldud 24.7.2025, taatluskehtivuse lõppkuupäev 31.7.2026 (VTT lk 6). Kohus leiab, et need tõendid kinnitavad, et V. Langinen juhtis väärteootsuses näidatud ajal ja kohas mootorsõidukit asulavälisel teel, kus lubatud suurim sõidukiirus oli 90 km/h, kiirusega 114 km/h, ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h, rikkudes LS § 15 lg 1 p 1, mille kohaselt asulavälisel teel on suurim lubatud sõidukiirus 90 km/h. Kohus leiab, et V. Langineni poolt toime pandud tegu täidab LS § 227 lg 2 sätestatud objektiivse teokoosseisu, tegu on õigesti kvalifitseeritud. 2

4-25-4197 3. Kohus leiab, et V. Langinen pani talle süüks arvatud väärteo toime otsese tahtlusega. V. Langinen on kohapeal ja kaebuses avaldanud, et ületas kiirust möödasõitu tehes. Kohus märgib, et möödasõidul kehtivad liiklusreeglid, liiklusseadus ei näe ette, et möödasõidul või möödasõidu lõpetamiseks võib piirkiirust ületada. Kui möödasõitu ei ole võimalik ohutult teha, tuleb möödasõit pooleli jätta ja reastuda tagasi oma sõiduritta. V. Langinen on avaldanud, et möödasõidul märkas vastutulevat autot ja oli sunnitud kiirendama, et reastuda tagasi oma sõiduritta. Seega V. Langinen ei jätnud olukorras, kus möödasõitu lubatud kiirusel ei saanud ohutult lõpetada, pooleli, vaid teadlikult lisas möödasõidu lõpetamiseks kiirust. Eelnev ja asjaolu, et kiirus oli 114 km/h, mis ei saanud V. Langinenile märkamatuks jääda, näitab, et V. Langinen teadis, et möödasõitu tehes ületab lubatud piirkiirust, see oli tema teadlik valik. 4. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. 5. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et V. Langinen on talle süüks arvatava väärteo toimepanemises süüdi. 6. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et V. Langineni poolt toime pandud tegu vastab LS § 227 lg 2 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi. 7. Kohus ei ole tuvastanud VTMS § 29, § 30 loetletud aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks. 8. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse määramine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. 9. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada erija üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu 11.06.2018 otsus nr 1-17-1629, p 28). 10. LS § 227 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Karistamise alus on isiku süü. V. Langinen ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h, mis on LS § 227 lg 2 sätestatud väärteo alammäära lähedal (lg 2 näeb ette vastutuse suurima lubatud sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis), ta rikkus ühte liiklusseaduse normi. V. Langinen on teo toime pannud tahtlikult, mis suurendab süüd. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü tunnistamist; karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus on seisukohal, et V. Langineni süü on keskmisest väiksem. 11. Karistuse mõistmisel on oluline arvestada karistuse erija üldpreventiivse eesmärgiga. Karistusregistri väljavõtte (VTT lk 5) kohaselt on V. Langinenil kolm kehtivat väärteokaristust LS § 227 lg 2 järgi, teda on karistatud rahatrahvidega. Teod on ta toime pannud 18.11.2024, 19.2.2025 ja 28.7.2025. Järjekordne kiiruseületamine 10.101.2025 näitab, et rahatrahvid ei ole mõjutanud V. Langineni õiguskuulekalt 3

4-25-4197 käituma, V. Langinen jätkab suurima lubatud sõidukiiruse ületamist, mis näitab, et tegemist ei ole juhusüüteoga. Kohus leiab, et karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks tuleb V. Langineni karistada juhtimisõiguse äravõtmisega. Karistuse üldpreventiivne eesmärk tingib karistuse karmistamist. Kohtupraktikas on leitud, et kiiruse ületamiste puhul ei ole tegemist vähetähtsa süüteoga ja liiklusnõudeid rikkunud isikute jätkuvalt leebe karistusõiguslik kohtlemine ei aita liiklusolukorra paranemisele kuigivõrd kaasa (Riigikohtu otsus 3-1-1-6-17 p-d 18-19). 12. V. Langinen on avaldanud, et juhtimisõigus on talle vajalik töö tegemiseks – tööks on autoga asjade edasitoimetamine. Väärteootsusest nähtuvalt töötab V. Langinen x x. Kohus märgib, et üldjuhul tuleks vältida töökoha kaotust väärteokaristuse tulemusena, kuid töökoha kaotamise võimalus ei saa olla iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, sest KarS 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. Kuna korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, on see ka üks alus, mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust (Vt RKKKo nr 3-1-1-122-13, p-d 9 ja 11). V. Langinen ei ole kohtule avaldanud ühtki asjaolu, miks ta saab töötada ainult juhtimisõigust nõudval töökohal (sh x x-s). On olemas mitmeid töökohti, mis ei nõua juhtimisõiguse olemasolu. Juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ei välista V. Langineni töötamist. V. Langinen teadis, et tal on juhtimisõigus vajalik tööülesannete täitmiseks, ta teadis, et tal on kolm karistust kiiruse ületamise eest, seega saanuks ta õiguskuuleka käitumisega tagada, et tal töö tegemiseks vajalik juhtimisõigus olemas on. V. Langinen ei ole teinud eelmistest karistusest järeldust, ta ei valinud liiklusnormide järgimist, et tagada, et tal töö tegemiseks vajalik juhtimisõigus säiliks. 13. Kohtuväline menetleja on V. Langineni karistanud LS § 227 lg 1 järgi põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega keskmisest määrast väiksema karistusega. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on V. Langineni põhikaristuse liigi ja karistusmäära määranud vastavalt karistuse mõistmise alustele. 14. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus V. Langineni kaebuse rahuldamata ja Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna 7.11.2025 otsuse väärteoasjas nr 2630,25,004196 muutmata. 15. Otsuse tegemisel juhindub kohus LS § 15 lg 1 p 1, § 227 lg 2, KarS § 56 lg 1, VTMS § 120 lg 1, § 132 p 1. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 4