2-23-15471/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Näncy-Marita Maltseva

Otsuse avalikult teatavaks

12.12.2025, Tallinn tegemise

aeg ja koht

Tsiviilasja number

2-23-15471

Tsiviilasi

SIA Citadele Leasing Eesti filiaali hagi Maad ja Metsad OÜ

ja P Ni vastu raha saamiseks

Tsiviilasja hind

1 903 912,10 eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja: SIA Citadele Leasing Eesti filiaal (registrikood esindajad

11453650) lepinguline esindaja Aivar Jurs, e-post aivar.jurs@citadele.ee

Kostja I: Maad ja Metsad OÜ (registrikood 10828898),

seaduslik esindaja P N (isikukood xxx);

Kostja II: P N (isikukood xxx)

Kohtuistungi toimumise aeg või kirjalik menetlus menetluse

liik

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista kostjatelt Maad ja Metsad OÜ, P N solidaarselt hageja SIA Citadele

Leasing Eesti filiaal kasuks vara soetamisega seotud kuluhüvitis summas 835 701,55

eurot, kuid P Nilt mitte rohkem kui 155 793,63 eurot.

3. Välja mõista kostjatelt Maad ja Metsad OÜ, P N solidaarselt hageja SIA Citadele

Leasing Eesti filiaal kasuks põhiosa tagasimaksete võlg summas 83 653,46 eurot, kuid P

Nilt mitte rohkem kui 56 987,65 eurot.

4. Välja mõista kostjatelt Maad ja Metsad OÜ, P N solidaarselt hageja SIA Citadele

Leasing Eesti filiaal kasuks intressi võlg summas 51 632,83 eurot, kuid P Nilt mitte

rohkem kui 3740,71 eurot.

2-23-15471

5. Välja mõista kostjatelt Maad ja Metsad OÜ, P N solidaarselt hageja SIA Citadele

Leasing Eesti filiaal kasuks viivis kokku summas 922 597,26 eurot, kuid P Nilt mitte

rohkem kui 97 578,54 eurot.

6. Välja mõista kostjatelt Maad ja Metsad OÜ, P N solidaarselt hageja SIA Citadele

Leasing Eesti filiaal kasuks liisinguesemete valdusse võtmise käsitlustasu kokku 5000,00

eurot, kuid P Nilt mitte rohkem kui 3000,00 eurot.

7. Välja mõista kostjatelt Maad ja Metsad OÜ, P N solidaarselt hageja SIA Citadele

Leasing Eesti filiaal kasuks varade tagastamise, varade hindamise ja müügiga seotud

kulude hüvitis kokku summas 5327,00 eurot.

8. Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate Maad ja Metsad OÜ, P N kanda.

9. Välja mõista kostjatelt Maad ja Metsad OÜ, P N solidaarselt hageja SIA Citadele

Leasing Eesti filiaal kasuks menetluskulude hüvitis 5000 eurot.

10. Välja mõista kostjatelt Maad ja Metsad OÜ, P N solidaarselt hageja SIA Citadele

Leasing Eesti filiaal kasuks viivis menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni võla

tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud

1. Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi 2-23-15471, SIA Citadele Leasing Eesti filiaali hagi

Maad ja Metsad OÜ ja P Ni vastu raha saamiseks.

Hageja palub mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks:

-

vara soetamisega seotud kuluhüvitis 835 701,55 eurot,

-

põhiosa tagasimaksete võlg 83 653,46 eurot, kuid kostjalt II mitte rohkem, kui 56 987,65

eurot,

-

intressi võlg 51 632,83 eurot, kuid kostjalt II mitte rohkem, kui 3740,71 eurot,

-

viivis 922 597,26 eurot, kuid kostjalt II mitte rohkem, kui 97 578,54 eurot,

-

liisinguesemete valdusse võtmise käsitlustasu 5000 eurot, kuid kostjalt II mitte rohkem, kui

3000 eurot,

-

varade tagastamise, varade hindamise ja müügiga seotud kulude hüvitis 5327 eurot.

2-23-15471

2. Hageja ja B F OÜ (pankrotis) sõlmisid 10.10.2016 liisingulepingu xxx/00, mille kohaselt

liisinguandja finantseeris liisinguvõtjale liisingueseme (lintsaag Wood-Mizer) omandamist

kapitalirendilepingu alusel (liisinguleping dtl 17).

29.03.2018 allkirjastati maksegraafiku muudatus (maksepuhkus) ja liisinguvõtja jätkas

liisingumakseid uue graafiku alusel (muudatus hagi lisas dtl 29). 27.08.2018 allkirjastati järgmine

maksegraafiku muudatus (maksepuhkus) ja liisinguvõtja jätkas liisingumakseid uue graafiku alusel

(muudatus hagi lisas dtl 31). Lepingu koondmaksegraafik, mis sisaldab kõiki muudatusi asub dtl 38.

Liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks on kostjaga I ja II sõlmitud

käendusleping, mille punkti 3.1 järgi vastutab käendaja solidaarselt liisingulepingust ja selle lisadest

tulenevate kohustuste täitmise eest (dtl 40, 43). Käenduslepingu punkti 3.2 alusel vastutab käendaja ka

juhul, kui liisinguvõtja pankrotistub või ta sundlõpetatakse.

Liisingulepingust xxx jättis liisinguvõtja tasumata osamaksed 1926,73 euro ja intressimaksed 146,35

euro ulatuses (tabel dtl 287).

3. Hageja ja B F OÜ (pankrotis) sõlmisid 05.04.2017 liisingulepingu xxx/00, mille kohaselt

liisinguandja finantseeris liisinguvõtjale liisingueseme (kuivatikompleks) omandamist

kapitalirendilepingu alusel (dtl 57).

29.03.2018 allkirjastati maksegraafiku muudatus (maksepuhkus) ja liisinguvõtja jätkas

liisingumakseid uue graafiku alusel (dtl 65).

27.08.2018 allkirjastati järgmine maksegraafiku muudatus (maksepuhkus) ja liisinguvõtja jätkas

liisingumakseid uue graafiku alusel (dtl 67).

29.09.2020 allkirjastati järgmine maksegraafiku muudatus (dtl 75), milles kapitaliseeriti

liisingumaksete põhiosa tagasimaksete võlg summas 138 179,67 eurot (s.o 29.02.2020 – 31.08.2020

maksed kokku). Koondmaksegraafik esitatud hagi lisas nr 13 (dtl 76), kus tasumata põhiosamaksed

on näidatud rohelisega.

Põhiosamaksete võlg (138 179,67 eurot) lisati tagasi graafikusse põhiosa jäägile (1 087 991,80 eurot),

et leevendada liisinguvõtja maksekoormust võla tasumisel. Kapitaliseeritud maksed summas 138

179,67 eurot näidatud graafikus miinusega (hall), peale mida sai uueks liisingu jäägiks 1 226 171,47

eurot (s.o võlg 138 179,67 eurot + jääk 1 087 991,80 eurot) ehk tekitati olukord, kus liisinguvõtja

jätkas graafikujärgsete maksete tasumist ilma põhiosamaksete võlata. Samas jäi seisuga 01.09.2020

alles intressivõlg summas 32 785,74 eurot. Tasumata intressimaksed näidatud hagi lisas nr 13

kollasega.

Intressivõla lubas liisinguvõtja tasuda hiljemalt 29.09.2020. Kahjuks liisinguvõtja intressivõlga antud

kuupäevaks ei tasunud. Graafikust nähtub, et 30.09.2020 ja 31.10.2020 lisandusid juba ka uued

kuumaksed, milliseid liisinguvõtja samuti ei tasunud.

Liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks on kostjaga I ja II sõlmitud

käendusleping (dtl 78, 81). Kostja II vastutuse maksimummäär käenduslepingu punkti 3.1 viimase

lause järgi on 50 198,40 eurot.

Liisingulepingust xxx jättis liisinguvõtja tasumata osamaksed 20 043,89 euro ja intressimaksed 42

107,75 euro ulatuses (tabel dtl 286).

2-23-15471

4. Hageja ja B F OÜ (pankrotis) sõlmisid 07.09.2017 liisingulepingu xxx/00, mille kohaselt

liisinguandja finantseeris liisinguvõtjale liisinguesemete (sildkraana 5T ja sildkraana 3,2T)

omandamist kapitalirendilepingu alusel (dtl 85).

29.03.2018 allkirjastati maksegraafiku muudatus (maksepuhkus) ja liisinguvõtja jätkas

liisingumakseid uue graafiku alusel (dtl 93).

Liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks on kostjaga I ja II sõlmitud

käendusleping, mille punkti 3.1 järgi vastutab käendaja solidaarselt liisingulepingust ja selle lisadest

tulenevate kohustuste täitmise eest täies ulatuses (dtl 96, 99). Kostja II vastutuse maksimummäär on

käenduslepingu punkti 3.1 viimase lause järgi 27 585,60 eurot.

Liisingulepingust xxx jättis liisinguvõtja tasumata osamaksed 991,97 euro ja intressimaksed 105,23

euro ulatuses (tabel dtl 286).

5. Hageja ja B F OÜ (pankrotis) sõlmisid 14.12.2017 liisingulepingu xxx/00, mille kohaselt

liisinguandja finantseeris liisinguvõtjale liisingueseme (Sorteerimisliin Invar Persson AB)

omandamist kapitalirendilepingu alusel (dtl 103).

29.03.2018 allkirjastati maksegraafiku muudatus (maksepuhkus) ja liisinguvõtja jätkas

liisingumakseid uue graafiku alusel (muudatus hagi lisas nr 22). 27.08.2018 allkirjastati järgmine

maksegraafiku muudatus (maksepuhkus) ja liisinguvõtja jätkas liisingumakseid uue graafiku alusel

(muudatus hagi lisas nr 23, lepingu järgne koondmaksegraafik, mis sisaldab kõiki muudatusi, asub

hagi lisas nr 24).

Liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks on kostjaga I ja II sõlmitud

käendusleping (dtl 147, 150). Kostja II vastutuse maksimummäär käenduslepingu punkti 3.1 viimase

lause järgi on 100 000 eurot.

Liisingulepingust xxx jättis liisinguvõtja tasumata osamaksed 24 862,10 euro ja intressimaksed

3740,71 euro ulatuses (tabel dtl 287).

6. Hageja ja B F OÜ (pankrotis) sõlmisid 14.12.2017 liisingulepingu xxx/00, mille kohaselt

liisinguandja finantseeris liisinguvõtjale liisingueseme (Sorteerimislaud Comball) omandamist

kapitalirendilepingu alusel (dtl 182).

29.03.2018 allkirjastati maksegraafiku muudatus (maksepuhkus) ja liisinguvõtja jätkas

liisingumakseid uue graafiku alusel (dtl 186).

27.08.2018 allkirjastati järgmine maksegraafiku muudatus (maksepuhkus) ja liisinguvõtja jätkas

liisingumakseid uue graafiku alusel (dtl 188). Lepingu järgne koondmaksegraafik, mis sisaldab kõiki

muudatusi, asub hagi lisas nr 30 (dtl 195).

Liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks on kostjaga I ja II sõlmitud

käendusleping, (dtl 197, 200). Kostja II vastutuse maksimummäär käenduslepingu punkti 3.1 järgi on

100 000 eurot.

Liisingulepingust xxx jättis liisinguvõtja tasumata osamaksed 38 747,47 euro ja intressimaksed

5784,37 euro ulatuses (tabel dtl 287).

7. Hageja ja B F OÜ (pankrotis) sõlmisid 10.02.2017 liisingulepingu xxx/00, mille kohaselt

liisinguandja finantseeris liisinguvõtjale liisingueseme (Puidulaud Wood-Mizer) omandamist

kapitalirendilepingu alusel (dtl 203).

2-23-15471

29.03.2018 allkirjastati maksegraafiku muudatus (maksepuhkus) ja liisinguvõtja jätkas

liisingumakseid uue graafiku alusel (dtl 210). Lepingu järgne koondmaksegraafik asub hagi lisas nr 35

(dtl 211).

Liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks on kostjaga I ja II sõlmitud

käendusleping, dtl 213, 216). Kostja II vastutuse maksimummäär on 11 151 eurot.

Liisingulepingust xxx jättis liisinguvõtja tasumata osamaksed 422,74 euro ja intressimaksed 29,10

euro ulatuses (tabel dtl 287).

8. Liisingulepingute põhitingimuste punkti 9.5 alusel on liisingulepingu lahutamatuks osaks ka

15.05.2015 kinnitatud liisinguandja liisingulepingu tüüptingimused ja hinnakiri (dtl 22 ja 26).

Liisingulepingu põhitingimuste punkti 5.1 ja 5.2 alusel kohustus liisinguvõtja tasuma

osamakseid ja intressimakseid igakuiselt graafikus näidatud kuupäevadel ja summades.

9. Liisinguvõtja ei täitnud kohaselt igakuist liisingu põhiosa tagasimaksete ja -intressimaksete

tasumise kohustust, millega rikkus liisingulepingute tüüptingimuste punkti 3.1 ja

põhitingimuste punkte 5.1 ja 5.2.

Võlgnevuse tõttu saatis liisinguandja liisinguvõtjale ja käendajatele teatised võlgnevuse kohta, andis

võla tasumiseks täiendava tähtaja ja hoiatas, et võla tasumata jätmisel, teatises esitatud tähtpäevaks,

loeb liisinguandja liisingulepingu ülesöelduks 17.11.2020 (ülesütlemise teatised liisinguvõtjale ja

käendajatele dtl 219-221).

Tüüptingimuste punkti 5.3.3 järgi on liisinguandjal õigus liisinguleping üles öelda, kui liisinguvõtja on

viivituses vähemalt ühe liisingumakse tasumisega ja ei ole kustutanud võlgnevust ka 15 päeva

möödudes arvates graafiku järgsest maksepäevast. Seega on liisingulepingud ülesöeldud 17.11.2020

Võlgnevused liisingulepingute ülesütlemise päeval olid kokku 1 684 394,66 eurot (tabel dtl 287).

10. Liisinguvõtja B F OÜ (pankrotis) pankrot kuulutati välja 30.11.2020 (dtl 222).

Kostja I juhatuse liige ja kostja II olid liisinguvõtja pankroti väljakuulutamise hetkel liisinguvõtja

juhatuse liikmed (dtl 223). Seega omistatakse mistahes teave, mis puudutab liisinguvõtjat ja nõuet

liisinguvõtja vastu, kostjatele. Kuigi liisinguvõtja suhtes lõppes viivise edasine arvestamine pankroti

väljakuulutamise päeva seisuga, ei laine see tagajärg käendajatele.

Hageja on esitanud liisinguvõtja pankrotimenetluses õigeaegselt nõude, arvestusega liisingulepingute

ülesütlemise päevast. Pankrotihaldur ega kostjad hageja nõudele vastuväiteid ei esitanud.

Liisinguvõtja pankrotimenetluses vähendas hageja enne nõuete kaitsmist osade varade müümise tõttu

oma nõuet.

Hageja tunnustatud nõue liisinguvõtja pankrotimenetluses oli 20.04.2021 seisuga kokku 1 469 857,01

eurot (kaitstud nõuete nimekiri, dtl 227).

Varatervikust anti hagejale füüsiliselt üle liisingulepingute xxx ja xxx järgne lintsae WoodMizer

komplekt 09.03.2021 (dtl 229).

Lepingute xxx; xxx; xxx ja xxx järgsete varade suhtes võttis pankrotihaldur seisukoha, et need varad

välistatakse pankrotivarast hiljem, kui on selge, et pankrotivara terviku müük koos hagejale kuuluvate

varadega müügini ei jõua.

Kuna varad on olemas ja alles ning nende müügiga tegeleb pankrotihaldur, siis loeb hageja need varad

tagastatuks 23.02.2021, s.o päeval, mil pankrotihaldur välistas vara, mida oli võimalik müüa

2-23-15471

pankrotivarast eraldi ja jättis lahtiseks need varad, mida võiks olla otstarbeks müüa koos

pankrotivaraga (pankrotihalduri vara välistamise kiri, dtl 231).

KMS § 29 lg 7 võimaldab kapitalirendilepingus korrigeerida käibemaksu liisingulepingu

ülesütlemise järel, sest ülesöeldud kapitalirendilepingus jääb vara omandamise leping lõpuni täitmata

(liisingvõtja kohustus, vara välja osta, ei realiseeru – mistõttu võimaldab käibemaksuseadus tehingut

käsitleda kasutusrendina). Käibemaksu korrigeerimise teel arvestas hageja liisingulepingu

ülesütlemise päeva järgselt jääkmaksumuselt käibemaksu tagasi ja vähendas liisingu jääkmaksumust

tagasiarvestatud käibemaksu võrra.

Seoses käibemaksu korrigeerimisega jäi kreeditarvete järgi graafikute järgseteks jääkmaksumusteks

liisingulepingute ülesütlemise päeva seisuga järgmised summad:

Leping

xxx

xxx

xxx

xxx

xxx

xxx

Liisingu

jääkmaksumus

lepingute

ülesütlemise

päeval

1206127.58 13060.57

89664.93

157049.34 16010.73

3500.76

Jääkmaksumus

peale

käibemaksu

korrigeerimist

1005106.32 10883.81

74720.78

130874.45 13342.28

2917.30

Kreeditarved dtl 234-239.

Käibemaksu korrigeerimisest lähtuvalt toimub peale müüki alles jäänud jääkmaksumuse vähendamine

samuti müügihinna käibemaksuta osaga (nagu kasutusrendi korralgi ja vara turuväärtuseks on samuti

määratud hind ilma käibemaksuta).

Vara tagastamisest tingituna ning juhindudes liisingulepingu põhitingimuste punktidest 5.3 ja 9.6

koostoimes hinnakirjaga, esitas hageja liisinguvõtjale ka liisinguesemete valdusse võtmise haldustasu

1000 eurot.

11. Peale liisinguobjektide tagastamist määrati varadele eeldatavad võimalikud turuväärtused, mis on

toodud tabelis dtl 289:

-

Leping xxx, kuivati kompleks 275 000 eurot;

-

Leping xxx, Sildkraana 5T Sildkraana 3.2T, 20 000 eurot;

-

Leping xxx, Sorteerimisliin INVAR PERSSON, 37 000 eurot,

-

Leping xxx, Sorteerimislaud Compall, 63 000 eurot, -

Leping xxx, Lintsaag Wood-Mizer,

20 500 eurot, -

Leping xxx, Puidulaud Wood-Mizer, 4500 eurot.

Liisingulepingute xxx ja xxx varad hinnati nende varade eripära arvestades ühe tervikvarana kokku 25

000 eurot, mis jagati liisingulepingute vahel proportsionaalselt vastavalt jääkidele. Nii on

liisingulepingu xxx järgse vara väärtus proportsionaalselt 4500 eurot ja liisingulepingu xxx järgse

vara väärtus on proportsionaalselt 20 500 eurot; kokku tervikuna 25 000 eurot (hindamisakt dtl 240).

2-23-15471

Samal põhimõttel on hinnatud ühe tervikvarana ka liisingulepingute xxx ja xxx järgsed varad, mis

samuti jagati proportsionaalselt lepingute jääke arvestades. Nii on liisingulepingu xxx järgse vara

väärtus proportsionaalselt 63 000 eurot ja liisingulepingu xxx järgse vara väärtus on proportsionaalselt

37 000 eurot; kokku tervikuna 100 000 eurot (hindamisakt dtl 243).

Liisingulepingus xxx on varadeks 2 sildkraanat, mis eraldi hinnatuna olid 12 000 eurot ja 8000 eurot;

kokku 20 000 eurot (hindamisakt dtl 249).

Liisingulepingu xxx järgse vara väärtus on 250 000 – 300 000 eurot. Arvestuslik keskmine seega 275

000 eurot (hindamisakt dtl 255).

Võttes arvesse varakogumi eripära, mis antud juhul on osalt sisseehitatud, osalt üksteisega ühendatud,

osalt eraldatavad ja osalt mitte, siis on antud juhul varakogumist igale varale eraldi täpse turuväärtuse

määramine VÕS § 367 lg 3 mõttes väga raske, kui mitte võimatu, sest antud varakogum omab õiget

väärtust tegelikkuses vaid sellele, kelle majandustegevuse tarbeks see varakogum kokku on soetatud

ja konkreetsesse asukohta spetsiaalselt kokku monteeriti ehk siis B F OÜ-le (pankrotis).

16.06.2022 õnnestus Xxx OÜ-l varakogumist eraldi müüa liisingulepingute xxx ja xxx järgne lintsae

Wood-Mizer komplekt hinnaga 20 000 eurot (lisandub käibemaks).

Hageja hinnangul on põhjendatud lugeda antud varade turuväärtuseks müügihind. Müügiarved

hagejalt Xxx OÜ-le ning varade edasimüük ostjale (dtl 265-267). Liisinguvarade müük teostatakse

müügikorraldaja vahendusel seetõttu, et liisinguandja, kes vara seisukorda ei tea ja ostjaga otse ei

suhtle, vabaneks võimalikust müüja vastutusest ostja ees.

Varade demonteerimise, müügiplatsile organiseerimise ja hindamise eest esitas Xxx OÜ hagejale arve

06578 (dtl 268). Antud arve on esitatud nelja liisingulepingu vara demonteerimise ja müügiplatsile

organiseerimise eest, mistõttu jagatakse sellel arvel varade demonteerimine kokku ja hindamine kokku

neljaks. Hindamiskulu igasse lepingusse seega 50 eurot (lisandub käibemaks) (arvel kokku 4 x 50 =

200) ning varade demontaaž ja tagastus igasse lepingusse 325 eurot (lisandub käibemaks) (arvel

kokku 4 x 325 = 1300).

Lintsae Wood-Mizer komplekti (liisingulepingud xxx ja xxx) müügi korraldamise ja vahendamise eest

esitas Xxx OÜ hagejale arve 08271 summas 4327 eurot (lisandub käibemaks, dtl 269). Arve summa

jagab hageja lepingute vahel pooleks, kummagisse lepingusse seega 2163,50 eurot.

Kuivatikomplekti (liisinguleping xxx/00) hindamise eest esitas xxx OÜ hagejale arve

291-2020, milles käibemaksuta osa summas 250 eurot kuulub kostjatelt hageja kasuks välja

mõistmisele (dtl 270).

Tüüptingimuste punktis 6.4 koostoimes tüüptingimuste punktiga 5.3 ja 5.3.3 on sätestatud, et

liisingulepingu ülesütlemise korral kohustub liisinguvõtja hüvitama kõik kulud, mis liisinguandjal

tekivad seoses vara tagastamisega, hindamisega ja müümisega. Eelneva alusel ja juhindudes ka VÕS

§ 367 lg-st 4 kohustuvad kostjad kõik hagis esile toodud hindamiskulud ja müügi vahendustasud

hagejale hüvitama.

12. Liisingulepingute ülesütlemisega muutus kogu jääkmaksumus maksegraafikutes täies ulatuses

sissenõutavaks. Tagastatud liisinguobjekti turuväärtusega vähendab hageja VÕS § 367 lg 3 alusel

liisingu jääkmaksumust vara tagastamise päeva seisuga. Viivise määr liisingulepingute põhitingimuste

punkti 5.5 kohaselt on 0,3% päevas.

2-23-15471

Liisingulepingust xxx tulenev viivis liisingulepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast alates

kuni liisingueseme tagastamise päevani liisingu jäägilt; 1 206 127,58 x 0,3% x 98 päeva = 354

601,51 eurot (18.11.2020 – 23.02.2021). Põhiosa tagasimaksete võlalt: 20 043,89 x 0,3% x 98 päeva

= 5 892,90 eurot (18.11.2020–23.02.2021)

Viivis liisingueseme tagastamise päevale järgnevast päevast alates kuni hagi esitamiseni (käibemaksu

korrigeerimist ja tagastatud vara turuväärtust on arvesse võetud: Liisingu jäägilt (jääk peale

käibemaksu korrigeerimist 1 005 106,32 eurot miinus vara arvatav turuväärtus 275000,00 eurot = 730

106,32 eurot: 730106,32 x 0,3% x 980 päeva = 2 146 512,58 eurot (24.02.2021 – 31.10.2023)

Põhiosa tagasimaksete võlalt: 20043,89 x 0,3% x 980 päeva = 58 929,04 eurot (24.02.2021 –

31.10.2023)

Hageja vähendab viivist põhivõla summani. Arvestuslik viivis liisingulepingusse nr xxx peale viivise

vähendust on 750 150,21 eurot (s.o 730106,32 + 20043,89)

Liisingulepingust xxx tulenev viivis liisingulepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast alates

kuni liisingueseme tagastamise päevani liisingu jäägilt: 13060,57 x 0,3% x 98 päeva = 3839,81 eurot

(18.11.2020 – 23.02.2021)

Põhiosa tagasimaksete võlalt: 991,97 x 0,3% x 98 päeva = 291,64 eurot (18.11.2020–23.02.2021)

Arvestuslik viivis liisingulepingusse xxx on 4131,45 eurot (3839,81 + 291,64). Liisingueseme

tagastamise päeva seisuga kattis vara turuväärtus selle lepingu viivise täies ulatuses ja selles

lepingusse jäi järgi ka ülejääk summas 2887,54 eurot, millega hageja vähendas viivist

liisingulepingutes xxx ja xxx.

Liisingulepingust xxx tulenev viivis liisingulepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast alates

kuni liisingueseme tagastamise päevani on liisingu jäägilt: 89 664,93 x 0,3% x 98 päeva = 26 361,49

eurot (18.11.2020 – 23.02.2021)

Põhiosa tagasimaksete võlalt: 24 862,10 x 0,3% x 98 päeva = 7 309,46 eurot (18.11.2020–

23.02.2021)

Viivis liisingueseme tagastamise päevale järgnevast päevast alates kuni hagi esitamiseni (käibemaksu

korrigeerimist ja tagastatud vara turuväärtust on arvesse võetud: Liisingu jäägilt (jääk peale

käibemaksu korrigeerimist 74720,78 eurot miinus vara arvatav turuväärtus 37000,00 eurot = 37

720,78 eurot: 37720,78 x 0,3% x 980 päeva = 110 899,09 eurot (24.02.2021 – 31.10.2023)

Põhiosa tagasimaksete võlalt: 24862,10 x 0,3% x 980 päeva = 73 094,57 eurot (24.02.2021 –

31.10.2023)

Hageja vähendab viivist põhivõla summani. Arvestuslik viivis liisingulepingusse xxx peale viivise

vähendust on 62 582,88 eurot (s.o 37720,78 + 24862,10)

Liisingulepingust xxx tulenev viivis liisingulepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast alates

kuni liisingueseme tagastamise päevani on liisingu jäägilt: 157 049,34 x 0,3% x 98 päeva = 46

172,51 eurot (18.11.2020 – 23.02.2021)

Põhiosa tagasimaksete võlalt: 38747,47 x 0,3% x 98 päeva = 11 391,76 eurot (18.11.2020–

23.02.2021) Viivis liisingueseme tagastamise päevale järgnevast päevast alates kuni hagi esitamiseni

(käibemaksu korrigeerimist ja tagastatud vara turuväärtust on arvesse võetud: Liisingu jäägilt (jääk

peale käibemaksu korrigeerimist 130 874,45 eurot miinus vara arvatav turuväärtus 63000,00 eurot =

67 874,45 eurot: 67874,45 x 0,3% x 980 päeva = 199 550,88 eurot (24.02.2021 – 31.10.2023).

2-23-15471

Põhiosa tagasimaksete võlalt: 38747,47 x 0,3% x 980 päeva = 113 917,56 eurot (24.02.2021 –

31.10.2023)

Hageja vähendab viivist põhivõla summani. Arvestuslik viivis liisingulepingusse xxx peale viivise

vähendust on 106 621,92 eurot (s.o 67874,45 + 38747,47)

Liisingulepingust xxx tulenev viivis liisingulepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast alates

kuni liisingueseme tagastamise päevani on liisingu jäägilt: 16010,73 x 0,3% x 112 päeva = 5 379,61

eurot (18.11.2020 – 09.03.2021)

Põhiosa tagasimaksete võlalt: 1926,73 x 0,3% x 112 päeva = 647,38 eurot (18.11.2020 – 09.03.2021)

Arvestuslik viivis liisingulepingusse xxx on 6026,99 eurot (5379,61 + 647,38) Seda viivist on hageja

vähendanud esmalt vara müügihinna ülejäägiga summas 384,64 eurot ja lisaks ka liisingulepingu xxx

ülejäägiga summas 2400,10.

Lõplik viivis antud lepingus on seega 3242,25 eurot (s.o 6026,99 – 384,64 – 2400,10 7.6)

Liisingulepingust xxx tulenev viivis liisingulepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast alates

kuni liisingueseme tagastamise päevani on liisingu jäägilt: 3500,76 x 0,3% x 112 päeva = 1 176,26

eurot (18.11.2020 – 09.03.2021)

Põhiosa tagasimaksete võlalt: 422,74 x 0,3% x 112 päeva = 142,04 eurot (18.11.2020 – 09.03.2021)

Arvestuslik viivis liisingulepingusse xxx on 1318,30 eurot (1176,26 + 142,04) Seda viivist on hageja

vähendanud esmalt vara müügihinna ülejäägiga summas 830,86 eurot ja lisaks ka liisingulepingu xxx

ülejäägiga summas 487,44 eurot, peale mida sai selle lepingu viivis täies ulatuses tasutud. Lõplik

viivis antud lepingus on seega 0 eurot (s.o 1318,30 – 830,86 – 487,44)

Kokku on arvestatud viivist 922 597,26 eurot. Viivisest liisingulepingute ülesütlemise päeva seisuga

hageja loobub, kuna selle arvutuse esitamine ei ole selle mahu poolest mõistlik.

13. Vastusena kostja 04.03.2024 vastusele hageja selgitab, et hagiavalduse punktis 8 on esitatud

hagiavaldust kokkuvõttev koondtabel, milles on esitatud ülalt alla lugedes kronoloogilises järjestuses

kõik toimingud ja nende toimingute väärtused summaliselt. Hagiavalduses endas on tabelisse esitatud

summade arvestused lahti kirjutatud, arvutused esitatud ja selles osas on hageja nõue hagi esemes

kontrollitav hagi aluste järgi.

Kommertspandilepingu olemasolu ei tähenda iseenesest veel seda, et hageja saab selle arvelt oma

nõudeid rahuldatud. B F OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses on küll vara, kuid selle müük pole

tänaseni õnnestunud. Samuti ei tähenda ka hüpoteegi olemasolu veel seda, et hüpoteegi

realiseerimisest piisaks kõikide järele jäänud nõuete katteks. Tänaseni pole õnnestunud ka hüpoteeki

realiseerida. Veel müümata liisinguobjektide turuväärtusega on hageja aga jääkmaksumust juba ette

vähendanud ning selles osas on hageja VÕS § 367 lg 3 sätestatud imperatiivse nõude täitnud ja

järelejäänud nõude osas on hagi esitamine solidaarvõlgnike vastu igati seaduslik ja põhjendatud.

VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud),

võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt

või mõnelt neist.

Liisingulepingud on võlgnevuse tõttu ülesöeldud 17.11.2020. Ülesütlemisega muutusid

sissenõutavaks ka kõikide liisingulepingute jääkmaksumused. Liisingu eripära arvesse võttes ei

tähenda liisingulepingu ülesütlemine veel aegumise algust. Jääkmaksumuse suhtes algab aegumise

arvestus alates liisinguobjekti tagastamisest, kui saab selgeks, milline on vara väärtus, millest

omakorda saab liisinguandja teada kas ja kui suur nõue tal liisinguvõtja vastu tekib (VÕS § 82 lg 7).

2-23-15471

Esimesed varad tagastati 01.12.2020 ja ülejäänud veelgi hiljem. Kui arvestada sellest päevast edasi

veel ka mõistlik aeg vara turuväärtuse kindlaks tegemiseks, siis algaks aegumise arvestus veelgi

hiljem ehk siis jääkmaksumuse osas algaks aegumise algus mõistliku aja möödudes pärast vara

tagastamist. Mõistlik aeg varale turuväärtuse määramiseks võib asjaolusid ja vara eripära arvesse

võttes olla kuni 3 kuud. Hagi on esitatud 01.11.2023 ning isegi siis, kui arvestada aegumist

jääkmaksumuse osas alates liisingulepingute ülesütlemise päevas s.o 17.11.2020, ei ole nõue aegunud.

Mis puudutab liisingumakseid, milliste tasumata jätmine tingis liisingulepingute ülesütlemise, siis ka

nende võlgnevuste nõuded ei ole aegunud. Ülesütlemise tingisid liisingumaksed, mis kuulusid

tasumisele erinevate lepingute lõikes perioodil 29.02.2020 – 30.10.2020. Liisingumaksete tasumiseks

esitatakse graafiku alusel arveid. Graafikust nähtub, millal arved kuulusid tasumisele ja hagis on

esitatud, millised maksed (arved) on jäänud tasumata.

Juhindudes TsÜS § 154 ja TsÜS § 147 lg 3 algab kõikide hagi punktis 2.1 esitatud võlgnevuste suhtes

aegumine aga 01.01.2021. Seega ei ole ka need maksed / võlgnevused aegunud, mis olid

sissenõutavad enne liisingulepingute ülesütlemist. Antud hagi esitamise üheks põhjuseks oli ka

asjaolu, et B F OÜ (pankrotis) pankrotimenetlus on mahukas ja keerukas, mis aga ei peata aegumist

käendajate suhtes. Hagi esitamise üks põhjus oli ka aegumise peatamine, et hageja ei kaotaks nõuet

kostjate vastu.

Hageja on kostja II suhtes viivist hagis juba ise vähendanud ja esitanud kostjale II viivise arvestuse

seaduses sätestatud määras. Üldine kohtupraktika näeb viivise osas ette, et üldjuhul on vähemalt

seaduses sätestatud määras viivise nõue alati põhjendatud. Ka antud juhul on viivise nõue vähemalt

seaduses sätestatud määras igati põhjendatud. Puuduvad erandlikud asjaolud, mis annaks aluse

vähendada viivist alla seaduses sätestatud määra.

Kostjate seisukohad

14. Kostjad paluvad jätta hagi läbi vaatamata. Alternatiivselt, juhul kui kohus leiab, et hagi

läbivaatamine on õigustatud, siis paluvad kostjad heade kommete rikkumise tõttu hagi tühistada.

Alternatiivselt, juhul kui kohus leiab, et tegemist ei ole heade kommetega vastuolus oleva tehinguga,

paluvad kostjad kohaldada aegumist. Nõuetele, mille suhtes pole aegumist võimalik kohaldada,

paluvad kostjad tühistada viivisenõue ning määrata viivised seaduses sätestatud suuruses.

15. Kostjate hinnangul ei ole hagiavaldus selge ning kostjad ei saa aru hagi esemest ja nõude

kujunemisest.

16. Kostjate vastutuse maksimummääradest (juhul kui piirmäära all märgitu all on mõeldud

maksimummäära) ei ühti hagiavalduses toodud summadega.

17. Kostja II palub arvestada asjaoluga, et käenduslepingutest ei nähtu lepingu olulisi tingimusi,

on vaid viited liisinglepingule. Liisinglepingu tüüptingimuste aktsepteerimisest sõltub aga lepingu

sõlmimine.

Kostja II hinnangul olid käenduslepingud sõlmitud äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Tagantjärgi

vaadates võib näha, et pidevalt muudeti maksegraafikuid ja hagejale oleks pidanud olema juba

arusaadav, et kostja II füüsilisest isikust käendajana on pandud sundolukorda, mis seisnes selles, et

ilma käenduslepingu olemasoluta poleks ka põhilepinguid sõlmituid. Samas oleks hageja pidanud aru

saama, et kostja II ülevõetud vastutus on ilmselt mittevastav tema olemasolevale varanduslikule

seisundile.

2-23-15471

Kostja II leiab, et kuna tema puhul oli tegemist tarbijakäendusega ning lepingu tingimuste näol oli

tegemist tüüptingimustega, siis arvestades eeltoodut, et: tehingud sõlmiti äärmiselt ebasoodsatel

tingimustel käenduse seisukohast vaadatuna; esinesid rasked asjaolud, mis kallutasid Kostja II

tehingu tegemisele - on tegemist heade kommetega vastuolus olevate tehingutega.

18. Hagiavaldusest ei nähtu, millised tagatised on hageja nõuete tagamiseks B F OÜ varale

seatud, samas on see äärmiselt oluline otsustamaks, kas antud asja menetlusse võtmine on üldse

õigustatud. Käesolevaks ajahetkeks on OÜ B F valduses olevat hagejale kuuluvat liisingvara

realiseeritud väga vähe. Hageja nõude tagamiseks on aga B F OÜ varale seatud esimesele järjekohale

kommertspant 1 950 000 eurot (dtl 325).

Kommertspant võimaldab võlausaldajal vastavalt KomPS § 10 lg 1 nõuda nõude rahuldamist

kommertspandiga koormatud vara arvel kuni pandisumma ulatuses vastavalt pandile seadusest

tulenevale järjekohale.

Lisaks eeltoodule on hageja nõude tagamiseks seatud OÜ B F kuuluvale kinnisvarale esimese

järjekorra ühishüpoteek summas 1 950 000 eurot (dtl 331).

19. Kostjad on leiavad, et kuna maksegraafikus nähti ette võla tasumine kuumaksetena, s.o lepiti

kokku korduvate kohustuste täitmises, oli nõuete aegumistähtaeg TsÜS § 154 järgi kolm aastat iga

üksiku kohustuse jaoks ning aegumistähtaeg algas selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele

vastav nõue sissenõutavaks muutus. Kuna võlausaldaja nõuded muutusid sissenõutavaks enne

põhivõlgniku pankroti väljakuulutamist, algas ka nende nõuete aegumistähtaeg TsÜS § 154 järgi enne

seda. Seega on kõik nõuded, millede tasumise tähtajast on möödunud üle 3 aasta aegunud.

Juhul kui kohus leiab, et nõuded ei ole aegunud, siis paluvad kostjad kohtul tühistada ebamõistlikult

suure viivisemäära. Kostjate hinnangul on liisingulepingu näol tegemist tüüptingimustega lepinguga.

VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette,

et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale

ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või

muud hüvitist. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine.

Kohtuotsuse põhjendused

20. Kohus, selgitanud välja poolte seisukohad ning tutvunud esitatud tõenditega, leiab, et hagi

tuleb rahuldada.

21. Pooled ei vaidle järgmiste asjas tähtsust omavate asjaolude üle, mille kohus loeb TsMS § 231

lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:

-

Hageja ja B F OÜ (pankrotis) sõlmisid 10.10.2016 liisingulepingu xxx/00, mille kohaselt

liisinguandja finantseeris liisinguvõtjale liisingueseme (lintsaag Wood-Mizer) omandamist

kapitalirendilepingu alusel (liisinguleping dtl 17).

-

Liisingulepingust xxx jättis liisinguvõtja tasumata osamaksed 1926,73 euro ja intressimaksed

146,35 euro ulatuses.

-

Hageja ja B F OÜ (pankrotis) sõlmisid 05.04.2017 liisingulepingu xxx/00, mille kohaselt

liisinguandja finantseeris liisinguvõtjale liisingueseme (kuivatikompleks) omandamist

kapitalirendilepingu alusel (dtl 57).

2-23-15471

-

Liisingulepingust xxx jättis liisinguvõtja tasumata osamaksed 20 043,89 euro ja intressimaksed 42

107,75 euro ulatuses (tabel dtl 286).

-

Hageja ja B F OÜ (pankrotis) sõlmisid 07.09.2017 liisingulepingu xxx/00, mille kohaselt

liisinguandja finantseeris liisinguvõtjale liisinguesemete (sildkraana 5T ja sildkraana 3,2T)

omandamist kapitalirendilepingu alusel (dtl 85).

-

Liisingulepingust xxx jättis liisinguvõtja tasumata osamaksed 991,97 euro ja intressimaksed

105,23 euro ulatuses (tabel dtl 286).

-

Hageja ja B F OÜ (pankrotis) sõlmisid 14.12.2017 liisingulepingu xxx/00, mille kohaselt

liisinguandja finantseeris liisinguvõtjale liisingueseme (Sorteerimisliin Invar Persson AB)

omandamist kapitalirendilepingu alusel (dtl 103).

-

Liisingulepingust xxx jättis liisinguvõtja tasumata osamaksed 24 862,10 euro ja intressimaksed

3740,71 euro ulatuses (tabel dtl 287).

-

Hageja ja B F OÜ (pankrotis) sõlmisid 14.12.2017 liisingulepingu xxx/00, mille kohaselt

liisinguandja finantseeris liisinguvõtjale liisingueseme (Sorteerimislaud Comball) omandamist

kapitalirendilepingu alusel (dtl 182).

-

Liisingulepingust xxx jättis liisinguvõtja tasumata osamaksed 38 747,47 euro ja intressimaksed

5784,37 euro ulatuses (tabel dtl 287).

-

Hageja ja B F OÜ (pankrotis) sõlmisid 10.02.2017 liisingulepingu xxx/00, mille kohaselt

liisinguandja finantseeris liisinguvõtjale liisingueseme (Puidulaud Wood-Mizer) omandamist

kapitalirendilepingu alusel (dtl 203).

-

Liisingulepingust xxx jättis liisinguvõtja tasumata osamaksed 422,74 euro ja intressimaksed 29,10

euro ulatuses (tabel dtl 287).

-

Liisingulepingutest tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks on kostjaga I ja II sõlmitud

käenduslepingud, mille järgi vastutab käendaja solidaarselt liisingulepingust ja selle lisadest

tulenevate kohustuste täitmise eest. Käenduslepingu alusel vastutab käendaja ka juhul, kui

liisinguvõtja pankrotistub või ta sundlõpetatakse.

-

Liisinguvõtja ei täitnud kohaselt igakuist liisingu põhiosa tagasimaksete ja -intressimaksete

tasumise kohustust.

-

Tüüptingimuste punkti 5.3.3 järgi on liisinguandjal õigus liisinguleping üles öelda, kui

liisinguvõtja on viivituses vähemalt ühe liisingumakse tasumisega ja ei ole kustutanud võlgnevust

ka 15 päeva möödudes arvates graafiku järgsest maksepäevast.

-

Võlgnevuse tõttu saatis liisinguandja liisinguvõtjale ja käendajatele teatised võlgnevuse kohta,

andis võla tasumiseks täiendava tähtaja ja hoiatas, et võla tasumata jätmisel, teatises esitatud

tähtpäevaks, loeb liisinguandja liisingulepingu ülesöelduks 17.11.2020 (ülesütlemise teatised

liisinguvõtjale ja käendajatele dtl 219-221).

-

Liisingulepingud on ülesöeldud 17.11.2020.

-

Liisinguvõtja B F OÜ (pankrotis) pankrot kuulutati välja 30.11.2020 (dtl 222).

-

Hageja tunnustatud nõue liisinguvõtja pankrotimenetluses on seisuga 20.04.2021 kokku 1 469

857,01 eurot (kaitstud nõuete nimekiri, dtl 227).

2-23-15471

-

Varatervikust anti hagejale üle liisingulepingute xxx ja xxx järgne lintsae Wood-Mizer komplekt

09.03.2021 (dtl 229).

-

Liisingulepingu põhitingimuste punktidest 5.3 ja 9.6 koostoimes hinnakirjaga on liisinguesemete

valdusse võtmise haldustasu 1000 eurot.

-

Tüüptingimuste punktis 6.4 koostoimes tüüptingimuste punktiga 5.3 ja 5.3.3 on sätestatud, et

liisingulepingu ülesütlemise korral kohustub liisinguvõtja hüvitama kõik kulud, mis liisinguandjal

tekivad seoses vara tagastamisega, hindamisega ja müümisega.

-

16.06.2022 õnnestus Xxx OÜ-l varakogumist eraldi müüa liisingulepingute xxx ja xxx järgne

lintsae Wood-Mizer komplekt hinnaga 20 000 eurot (lisandub käibemaks).

-

Varade demonteerimise, müügiplatsile organiseerimise ja hindamise eest esitas Xxx OÜ hagejale

arve 06578 (dtl 268). Antud arve on esitatud nelja liisingulepingu vara demonteerimise ja

müügiplatsile organiseerimise eest, mistõttu jagatakse sellel arvel varade demonteerimine kokku

ja hindamine kokku neljaks. Hindamiskulu igasse lepingusse seega 50 eurot (lisandub käibemaks)

(arvel kokku 4 x 50 = 200) ning varade demontaaž ja tagastus igasse lepingusse 325 eurot

(lisandub käibemaks) (arvel kokku 4 x 325 = 1300).

-

Lintsae Wood-Mizer komplekti (liisingulepingud xxx ja xxx) müügi korraldamise ja vahendamise

eest esitas Xxx OÜ hagejale arve 08271 summas 4327 eurot (lisandub käibemaks, dtl 269).

-

Kuivatikompekti (liisinguleping xxx/00) hindamise eest esitas xxx OÜ hagejale arve 291-2020,

milles käibemaksuta osa summas 250 eurot (dtl 270).

-

Viivise määr liisingulepingute põhitingimuste punkti 5.5 kohaselt on 0,3% päevas.

22. Arvestades hagi aluseks olevaid asjaolusid, on hageja nõude puhul tegemist lepingu täitmise

nõudega. Sellise nõude üldiseks õiguslikuks aluseks saab olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1, mis

näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Hageja nõuete rahuldamise eelduseks on kostjate poolt raha maksmise kohustuse rikkumine. Selleks,

et tuvastada kostjate rikkumine, tuleb eelnevalt tuvastada kohustuse olemasolu. Kohtule esitatud

asjaoludest nähtuvalt on pooled sõlminud käenduslepingud.

VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik)

võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendaja vastu suunatud nõude

rahuldamisel eeldusteks on:

1) kehtiva käenduslepingu olemasolu,

2) käendusega tagatud võlausaldaja nõude olemasolu, ja

3) täidetud peavad olema eeldused, mille esinemise korral on käendaja kohustatud põhivõlgniku

kohustuse täitma.

VÕS § 143 lg 1 sätestab, et tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik.

Tarbijakäenduslepinguks on igasugune käendusleping, milles käendajaks on füüsiline isik ja seda

sõltumata sellest, kas käenduslepingu sõlmimine on seotud käendaja iseseisva majandus- või

kutsetegevuse läbiviimisega või mitte (vt ka RKTKo 3-2-1-166-14 p 11). Eeltoodust tulenevalt on

kohus seisukohal, et poolte vahel kostjaga II sõlmitud käenduslepingud on tarbijakäenduslepingud

VÕS § 143 lg 1 mõttes.

2-23-15471

VÕS § 149 lg 1 kohaselt võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks

võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga.

Kohus hindab alljärgnevalt hageja esitatud nõude rahuldamise eelduste esinemist ja kostjate

vastuväiteid.

23. Kostjad on kohtul palunud kohaldada esitatud nõuete osas aegumist.

Kostjad on seisukohal, et kuna maksegraafikus nähti ette võla tasumine kuumaksetena, s.o lepiti

kokku korduvate kohustuste täitmises, oli nõuete aegumistähtaeg TsÜS § 154 järgi kolm aastat iga

üksiku kohustuse jaoks ning aegumistähtaeg algas selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele

vastav nõue sissenõutavaks muutus. Kuna võlausaldaja nõuded muutusid sissenõutavaks enne

põhivõlgniku pankroti väljakuulutamist, algas ka nende nõuete aegumistähtaeg TsÜS § 154 järgi enne

seda. Seega on kõik nõuded, millede tasumise tähtajast on möödunud üle 3 aasta aegunud.

Kohus leiab, et esitatud nõuded ei ole aegunud järgmistel põhjustel.

TsÜS § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.

Olukorras, kus liisinguandja ütleb liisingulepingu erakorraliselt üles, võivad liisinguandjal

liisinguvõtja vastu olla järgmise nõuded: 1) enne lepingu lõppemist sissenõutavaks muutunud

liisingumaksete (sh intressi) tasumise nõue VÕS § 108 lg 1 alusel; 2) lepingu ülesütlemisega seotud

krediidikulude hüvitamise nõue (VÕS § 367 lg-d 1-3); 3) lepingu ülesütlemisest tingitud lisakulu

hüvitamise nõue (VÕS § 367 lg 4) (Riigikohtu 17. veebruari 2016.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-15,

p 12). Krediidikulude hüvitamise nõue ja lisakulude hüvitamise nõue on liisinguvõtja kohustuse

rikkumisel põhinevad kahju hüvitamise nõuded (Riigikohtu 11. juuni 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-40-14, p 26).

Liisinguandja nõuete aegumise hindamisel tuleb eristada enne lepingu ülesütlemist sissenõutavaks

muutunud maksetest tulenevaid nõudeid ja pärast ülesütlemist sissenõutavaks muutunud nõudeid ning

arvutada aegumist selle järgi, millise nõude hageja on esitanud (Riigikohtu 17. veebruari 2016. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-118-15, p 12). VÕS § 108 lg 1 alusel esitatud enne liisingulepingu ülesütlemist

sissenõutavaks muutunud osamaksetena tasutavate liisingumaksete täitmisnõude aegumisele kohaldub

TsÜS § 154 lg 1, mille järgi algab aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele

vastav nõue muutub sissenõutavaks (vt ka Riigikohtu 17. veebruari 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1118-15, p 12). Liisingulepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud nõuete puhul tuleb aga

juhinduda TsÜS § 147 lg-st 1, mille järgi algab nõude aegumine selle sissenõutavaks muutumisega

(Riigikohtu 12. novembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-08, p 11; 22. veebruari 2011. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-153-10, p 12; 4. veebruari 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-14, p 12).

Liisingulepingu käendamisest tulenevad nõuded käendaja vastu (VÕS § 145) hakkavad aeguma samal

ajal kui samad nõuded põhivõlgniku vastu (Riigikohtu 20. aprilli 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

3309, p 10).

Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt on liisingulepingud võlgnevuste tõttu ülesöeldud 17.11.2020.

Ülesütlemisega muutusid sissenõutavaks ka kõikide liisingulepingute jääkmaksumused. Esimesed

varad tagastati 01.12.2020 ja ülejäänud veelgi hiljem. Hagi on kohtusse esitatud 01.11.2023, seega

kolme aastase aegumistähtaja sees TsÜS § 146 lg 1 tähenduses.

Hagiavalduse (terviktekst) punktist 2.1 nähtub, et ülesütlemise tingisid liisingumaksed, mis kuulusid

tasumisele erinevate lepingute lõikes perioodil 29.02.2020 – 30.10.2020. Liisingumaksete tasumiseks

esitatakse graafiku alusel arveid. Graafikust nähtub, millal arved kuulusid tasumisele ja hagi punktis

2.1 on esitatud, millised maksed (arved) on jäänud tasumata. Juhindudes TsÜS § 154 ja TsÜS § 147 lg

2-23-15471

3 algab kõikide hagi punktis 2.1 esitatud võlgnevuste suhtes aegumine 01.01.2021. Seega ei ole ka

need võlgnevused aegunud, mis olid sissenõutavad enne liisingulepingute ülesütlemist.

24. Kostjate hinnangul ei ole hagiavaldus selge ning kostjad ei saa aru hagi esemest ja nõude

kujunemisest. Kostjad on juhtinud tähelepanu ka sellele, et kostjate vastutuse maksimummäärad ei

ühti hagiavalduses toodud määradega.

11.07.2025 kohtu selgituskirjas märkis kohus, et juhul kui kostjad ei nõustu hageja esitatud faktiliste

asjaoludega või nõude kujunemise arvutustega, siis tuleks kostjatel vastuväiteid nõude kujunemisele

täpsustada ning selgitada, milliste faktiliste asjaoludega kostjad ei nõustu või milles täpselt seisneb

hageja viga nõude kujunemise arvestamisel. Kostjad kohtule täpsustavaid seisukohti ei esitanud.

Hagimenetluses saab kohus lahendi tegemisel tugineda üksnes asjaoludele, mida pooled on menetluse

käigus välja toonud. Kohus ei pea ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool peab kohtule

viitama, millistele asjaoludele ta tugineb (vt ka Riigikohtu 20. oktoobri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 32-

1-109-04, p 25). Seega peab vastaspool ise välja tooma asjaolud, millele kohus saab nõude

rahuldamata jätmisel tugineda. Käesoleval juhul on kostjad jätnud oma väited hagi eseme ja nõude

kujunemise ebaselgusest sisustamata.

Hageja väitel on tal põhivõlgniku vastu liisingulepingutest tulenev nõue. Liisingulepingutele

kohalduvad VÕS § 361 jj sätted. Hageja väitel ei täitnud liisinguvõtja liisingulepingutest tulenevaid

kohustusi täies ulatuses. Sellisel juhul saab hagejal olla liisinguvõtjast põhivõlgniku vastu nõue VÕS §

108 lg 1 alusel.

Hageja on esitanud kohtule liisingulepingud ja nendega seotud käenduslepingud, lisaks

tüüptingimused, hinnakirja, lepingute muudatused ja maksegraafikud (dtl 17-217).

Hageja on esitanud nõude kujunemise osas faktilised asjaolud ja selgitused nõude kujunemise

arvestamisel, mh kokkuvõtvate tabelitega (dtl 281-296). Kostjad ei ole selgitanud, milles seisneb hagi

eseme (nõuete) või nõude kujunemise (asjaolude) ebaselgus. Kohtul hinnangul on hageja toonud esile

faktilised asjaolud ja neid nõuetekohaselt põhjendanud, nõude kujunemine on jälgitav.

Liisingulepingud on ülesöeldud 17.11.2020 seoses lepingute rikkumisega (dtl 219-221). Vaidlust ei

olnud selles, et lepingud on lõppenud 17.11.2020 ülesütlemisega. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt

on põhivõlgniku suhtes välja kuulutatud pankrot (dtl 222-226). Kohtule on esitatud nõude suuruse

kinnitamiseks tõendid vara tagastamise, vara välistamise pankrotivarast kohta, arved, hindamisaktid,

fotod (dtl 231-270).

Kuna liisinglepingust tulenevaid kohustusi tagab käenduslepingute alusel käendaja ehk kostja II, kes

on füüsiline isik, kontrollib kohus, kas leping on kehtiv, kuivõrd kohus peab alati kontrollima

tarbijakäenduslepingu kehtivust. Kohus märgib, et tarbijakäenduslepinguks on igasugune

käendusleping, milles käendajaks on füüsiline isik ja seda sõltumata sellest, kas käenduslepingu

sõlmimine on seotud käendaja iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega või mitte.

Kohtule esitatud käenduslepingutest nähtuvalt on need sõlmitud kirjalikult, kostjad on nendele alla

kirjutanud ega ole neid eelnevalt vaidlustanud.

Hagiavalduse kohaselt on

-

Liisinguandja ja liisinguvõtja vahel on 10.10.2016 sõlmitud liisinguleping nr xxx/00.

Liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks on kostjaga II sõlmitud

käendusleping. Käendaja vastutuse maksimummäär käenduslepingu punkti 3.1 viimase lause järgi

on 50198,40 eurot. Seda kinnitab hageja esitatud tõend (dtl 43).

2-23-15471

-

Liisinguandja ja liisinguvõtja vahel on 05.04.2017 sõlmitud liisinguleping nr xxx/00.

Liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks on kostjaga II sõlmitud

käendusleping. Käendaja vastutuse maksimummäär käenduslepingu punkti 3.1 viimase lause järgi

on 50198,40 eurot. Hageja esitatud tõendi kohaselt on käendaja vastutuse maksimumäär 1 667

708,69 eurot (dtl 81). Seega on hageja esitanud nõude oluliselt väiksemas summas ning nõude

vähendamine on kohtu hinnangul lubatav dispositiivsuse põhimõttest tulenevalt.

-

Liisinguandja liisinguvõtja vahel on 07.09.2017 sõlmitud liisinguleping nr xxx/00

Liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks on kostjaga II sõlmitud

käendusleping. Käendaja vastutuse maksimummäär käenduslepingu punkti 3.1 viimase lause järgi

on 27585,60 eurot. Seda kinnitab hageja esitatud tõend (dtl 99).

-

Liisinguandja ja liisinguvõtja vahel on 14.12.2017 sõlmitud liisinguleping nr xxx/00,

Liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks on kostjaga II sõlmitud

käendusleping. Käendaja vastutuse maksimummäär käenduslepingu punkti 3.1 viimase lause järgi

on 100000,00 eurot. Seda kinnitab hageja esitatud tõend (dtl 150).

-

Liisinguandja liisinguvõtja vahel on 14.12.2017 sõlmitud liisinguleping nr xxx/00.

Liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks on kostjaga II sõlmitud

käendusleping. Käendaja vastutuse maksimummäär käenduslepingu punkti 3.1 järgi on 100000,00

eurot. Seda kinnitab hageja esitatud tõend (dtl 200).

-

Liisinguandja liisinguvõtja vahel on 10.02.2017 sõlmitud liisinguleping nr xxx/00.

Liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks on kostjaga II sõlmitud

käendusleping. Käendaja vastutuse maksimummäär käenduslepingu punkti 3.1 viimase lause järgi

on 11151,00 eurot. Seda kinnitab hageja esitatud tõend (dtl 216).

Seega vastavad käenduslepingud VÕS § 143 lg 1, 2, § 144 lg 2 nõuetele ning on iseenesest kehtivad.

25. Kostjad leiavad, et kuna hageja nõuded on tagatud kommertspandi ja hüpoteegiga, siis hagi

menetlusse võtmine ei ole õigustatud.

Kohus selgitas 11.07.2025 menetlusdokumendis, et VÕS § 149 lg 5 kohaselt võib käendaja kuni

põhivõlgniku pankroti väljakuulutamiseni pandi ulatuses nõuda, et võlausaldaja rahuldaks oma nõude

pandi arvel, kuid vaidlustamata asjaoluna on liisinguvõtja osas välja kuulutatud pankrot. Seega

praeguseks ajaks ei ole kohtu hinnangul käendajatel võimalik tugineda pandiõiguse teostamisele.

Kohus jääb esitatud seisukoha juurde. Kohus märgib, et VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad

täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või

osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.

26. Kostjate hinnangul võivad tehingud olla hea usu põhimõtte rikkumise tõttu tühised.

Kostja II hinnangul olid käenduslepingud sõlmitud äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Tagantjärgi

vaadates võib näha, et pidevalt muudeti maksegraafikuid ja hagejale oleks pidanud olema juba

arusaadav, et kostja II füüsilisest isikust käendajana on pandud sundolukorda, mis seisnes selles, et

ilma käenduslepingu olemasoluta poleks ka põhilepinguid sõlmituid. Samas oleks hageja pidanud aru

saama, et kostja II ülevõetud vastutus on ilmselt mittevastav tema olemasolevale varanduslikule

seisundile. Kostja II leiab, et kuna tema puhul oli tegemist tarbijakäendusega ning lepingu tingimuste

näol oli tegemist tüüptingimustega, siis arvestades eeltoodut, et: tehingud sõlmiti äärmiselt

ebasoodsatel tingimustel käenduse seisukohast vaadatuna; esinesid rasked asjaolud, mis kallutasid

kostja II tehingu tegemisele - on tegemist heade kommetega vastuolus olevate tehingutega.

2-23-15471

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 2 kohaselt on tehing heade kommetega vastuolus muu

hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma

erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1)

tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate

vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.

Riigikohus on tsiviilasja 2-14-21710 kohtuotsuse p-s 49 selgitanud, et käendusleping võib olla heade

kommetega vastuolus mh juhul, kui esineb järgmiste asjaolude kogum:

-

käendajaks on põhivõlgnikuga lähedastes isiklikes suhetes isik, eelkõige perekonnaliige, kes

sõlmis lepingu sõltuvussuhtest või muust isiklikust põhjusest tulenevalt;

-

käendaja ei saa käenduslepinguga tagatavast kohustusest isiklikku kasu;

-

käendaja vastutuse maksimumsumma on käendaja sissetulekute suhtes (arvestades mh nende

tulevikuperspektiivi) äärmiselt ebaproportsionaalne ning seetõttu võis juba lepingu sõlmimise ajal

eeldada, et käendusriisiko realiseerumisel ei suuda käendaja põhivõlgniku kohustust olulises osas

täita;

-

eespool nimetatud eeldused olid võlausaldajale lepingu sõlmimisel äratuntavad.

Kohus selgitas 11.07.2025 menetlusdokumendis, et tehingu tühisuse aluste väljatoomise ja tõendamise

koormis on sellele asjaolule tugineval poolel ehk antud juhul kostjatel. Kohus hindab vastavate

asjaolude esinemist lõpplahendis.

Kostja II ei ole esitanud kohtule täiendavaid selgitusi, milles seisnes kostja II sundolukord käendajana.

Kostja II ei ole kohtule esitanud faktilisi asjaolusid ega tõendeid selle kohta, et käenduslepingutega

võetud vastutus oli mittevastav tema olemasolevale varanduslikule seisundile. Eelnevast tulenevalt on

kohus seisukohal, et kostja II vastavasisulised väited on põhistamata ja tõendamata.

Käenduslepingut ei saa pidada heade kommetega vastuolus olevaks ainuüksi põhjusel, et käendajal oli

väidetavalt käenduslepingu sõlmimise ajal vara vähem kui käenduskohustuse piirsumma (RKTKo nr

32-1-157-14, p 11). Käendusele kui tagamistehingule on olemuslikult omane suurte riskide eest

vastutamine. Samuti ei kehti käendaja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõte, sest käendaja ei

ole laenuvõtja, kes peaks jooksvalt tagatud kohustust täitma (RKTKo nr 2-14-21710, p 48). Neil

kaalutlustel on käendusleping heade kommetega vastuolus üksnes erandlikel asjaoludel.

27. Kostjate hinnangul sõltub liisinglepingu tüüptingimuste aktsepteerimisest lepingu sõlmimine.

Kohus on seisukohal, et liisingulepingu tüüptingimused on saanud lepingu osaks. Liisingulepingute p.

9.5 kohaselt kohalduvad liisingulepingule ja selle lahutamatuks osadeks on: 15.05.2015 kehtestatud

liisinguandja liisingulepingu tüüptingimused ja sanktsioonide kinnituskiri, mida pooled ei allkirjasta;

maksegraafik ja liisingueseme üleandmise-vastuvõtmise akt ja kõik muud liisingulepingu lisad.

Liisingulepingu osadeks ei loeta poolte varasemaid tahteavaldusi ega kokkuleppeid. Liisingulepingute

p. 9.6 kohaselt liisinguvõtja kinnitab, et ta on kõikide liisingulepingu osade ja hinnakirjaga tutvunud,

liisinguvõtja on nendest aru saanud ning need vastavad tema tegelikule tahtele, samuti et ta on kätte

saanud liisingueseme üleandmise-vastuvõtmise akti vormid. Eelnevast tulenevalt on liisinguvõtja

lepingute allkirjastamisega kinnitanud tüüptingimustega ja hinnakirjaga tutvumist. Kohtu hinnangul

puudub alus hagi läbi vaatamata jätmiseks.

28. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

2-23-15471

loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui

lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise

määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Eeltoodust tuleneb, et kui lepingus on kokku

lepitud kõrgemas viivise määras, kui on seadusjärgne viivise määr, tuleb viivist tasuda

vastavalt lepingule. Viivise määr liisingulepingute põhitingimuste punkti 5.5 kohaselt on 0,3%

päevas. Hageja nõuab kostjalt II viivise tasumist seadusjärgses määras.

Kostjad paluvad kohtul tühistada ebamõistlikult suure viivisemäära. Kostjate hinnangul on

liisingulepingu näol tegemist tüüptingimustega lepinguga. Kostjad viitavad VÕS § 42 lg 3 p 5

sätestatule ning VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine.

VÕS § 35 lg 1 järgi tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud

tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida

tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole

seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi eeldatakse, et

tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud. Kohtupraktikas on VÕS § 35 lõikeid 1 ja 2 nende

koostoimes tõlgendatud selliselt, et pool, kes soovib, et kohus kohaldaks lepingutingimuse suhtes

võlaõigusseaduse tüüptingimuste regulatsiooni, peab esile tooma asjaolud, mille alusel on

lepingutingimus VÕS § 35 lg 1 kohaselt kvalifitseeritav tüüptingimusena. Selleks, et sellisele

lepingutingimusele ei kohalduks tüüptingimuste regulatsioon, peab tingimuse kasutaja VÕS § 35 lg-st

2 tulenevalt tõendama, et lepingupooled rääkisid tingimuse eraldi läbi.

Kohtu hinnangul saab eeldata, et lepingu üldised tingimused on välja töötatud hageja poolt. Hageja ei

ole ka tõendanud, et lepingupooled rääkisid tingimuse eraldi läbi. Kohus ei tuvastanud, et pooled

oleksid viivisemäära selgelt läbi rääkinud. Seega on tegemist tüüptingimusega.

VÕS § 37 lg 1 järgi tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist

või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust

teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis

nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Poolte vahel ei

ole vaidlust selles, et lepingud sõlmiti ning viivise kokkulepe on saanud lepingu osaks.

VÕS § 44 järgi kui käesoleva seaduse § 42 lõikes 3 nimetatud tüüptingimust kasutatakse lepingus,

mille teiseks pooleks on isik, kes sõlmis lepingu oma majandus- või kutsetegevuses, siis eeldatakse, et

see tingimus on ebamõistlikult kahjustav. Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 44 kohaselt tuleb

majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul samade tüüptingimuste korral vaid eeldada, et

need on teist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustavad. /.../ Järelikult tuleb kohtumenetluses majandus-

või kutsetegevuses kasutatud tüüptingimuse tühisuse üle tekkiva vaidluse korral tüüptingimuse

kasutajal lükata ümber VÕS § 44 eeldus. /.../ Selleks, et tüüptingimuse kasutajal tekiks kohustus VÕS

§ 44 järgne eeldus ümber lükata, peaks tüüptingimuse tühisusele tugineja enne põhjendama, et

konkreetse tüüptingimuse korral saaks üldse kõne alla tulla tingimuse ebamõistlikult kahjustav

iseloom. /.../ (RKTKo 3-2-1-139-14).

Majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingutes tuleb vaidluse korral tõendada, et ebamõistlikult

kahjustava tüüptingimusena vaidlustatud klausli kasutamine on majanduskäibes selliste lepingute

puhul tavaline, mistõttu tegelikku ebamõistlikku kahjustamist ei esine. Tingimuse ebamõistliku

kahjustava toime väljaselgitamisel tuleb näiteks arvestada, millised oleksid alternatiivsed võimalused,

kas teine pool oleks tüüptingimuse kasutaja konkurentidega pidanud samasuguse tingimusega

nõustuma.

2-23-15471

Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas tõendamist leidnud, et kokkulepitud viivisemäär on kõrgem

teiste turul samal tegevusalal tegutsevate ettevõtjate poolt tavapäraselt kokkulepitavatest

viivisemääradest. Seega ei saa asuda seisukohale, et viivisekokkulepe oleks erandlik. Viivisemäär ei

ole seadusega vastuolus. Kostja I ei olnud tarbija, kelle puhul saab eeldada, et viivisemäär, mis ületab

seadusejärgset määra mitu korda, oleks koheselt tühine. Kohtu arvates ei ole seega viivis võlgnevuselt

0,3% päevas ebamõistlikult suur äriühingute vahelises lepingus ega seetõttu VÕS § 42 lg 3 p 5, § 45

järgi võlgnikku kahjustav ja tühine. Kostja II puhul on hageja esitanud nõude seadusjärgses määras.

Kohus juhib ka tähelepanu, et kokkulepet viivisemäära kohta ei saa lugeda VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi

tühiseks isegi siis, kui tegemist on tüüptingimusega (vt ka RKTKo 3-2-1-5-13 p-d 48-49, RKTKo 2-

1817536 p 17). Seadusest ega kohtupraktikast ei tulene, et majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud

lepingute puhul saaks viivist nõuda vaid seadusjärgses määras või kolmekordses seadusjärgses

määras.

29. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Menetluskulude jaotus.

30. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

31. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 5000 eurot. TsMS

§ 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna

tasutud riigilõiv 5000 eurot.

32. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 5000 eurot.

Hageja taotlusel ning juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

33. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Näncy-Marita Maltseva, kohtunik