2-25-17544/18 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedJätta Kalev Närepi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 28. oktoobri 2025. Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud Kalev Närepi kanda. Hüvitatavad
Legislator headnote
AI generated2-25-17544/18 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: oktoobri 2025. Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud Kalev Närepi kanda. Hüvitatavad
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 12. detsember 2025
Tsiviilasja number
2-25-17544
Tsiviilasi
Kalev Närepi avaldus täitemenetluse peatamiseks
täiteasjas nr 084/2025/798
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 28. oktoobri 2025. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kalev Närepi määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Kalev Närep
(isikukood XXXXXXXXXXX)
RESOLUTSIOON
1. Jätta Kalev Närepi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 28. oktoobri 2025.
a määrus muutmata.
2. Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud Kalev Närepi kanda. Hüvitatavad
menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva
määruse kättetoimetamisest.
Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja
taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.
Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või
tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1. Kalev Närep (avaldaja) esitas 17. oktoobril 2025 Tartu Maakohtule avalduse, milles palus
peatada täitemenetluse täiteasjas nr 084/2025/798 kuni Soome Helsingi esimese astme kohtu
menetluse lõpptulemuseni. Avaldaja esitas 22. oktoobril 2025 täpsustatud avalduse, milles
palus lisaks täitemenetluse peatamisele kohustada kohtutäiturit vabastama kõik avaldaja
pangakontod, tema pension ja muud sissetulekud ja tagastama avaldajale õigusvastaselt kinni
peetud pension, tunnistada kehtetuks elatusmiinimumi määramine summas 0 eurot, lõpetada
täitemenetlus kohtutäituril territoriaalse pädevuse puudumise tõttu ning mõista kohtutäiturilt
välja riigilõiv 50 eurot. Avaldaja esitas 26. oktoobril 2025 ka taotluse täitemenetluse esialgse
õiguskaitse korras peatamiseks.
Avalduse kohaselt on Soome Helsingi esimese astme kohus menetlus, mille eesmärgiks on
hinnata, kas Tartu Maakohtu 5. juuni 2015. a määruses tsiviilasjas nr 2-14-52132 on avaldaja
põhihuvide kese (COMI – Centre of Main Interests) määratud kooskõlas Euroopa Parlamendi
ja nõukogu 20. mai 2015. a määrusega (EL) 2015/848 maksejõuetusmenetluse kohta (määrus
nr 2015/848). See küsimus mõjutab kõiki avaldaja vastu algatatud täitemenetlusi nii Eestis kui
Soomes. Soome kohtumenetlus võib mõjutada täiteasja õiguspärasust. Täitemenetlus tuleb
peatada, kuni avaldaja põhihuvide keset puudutav küsimus on selgeks tehtud. Tartu Maakohtu
5. juuni 2015. a määrus põhines Harju Maakohtu 22. augusti 2011. a tagaseljaotsusel
(tsiviilasi nr 2-11-17681), mille õiguspärasuse suhtes on jätkuv vaidlus.
Avaldaja tugineb täpsustatud avalduses sellele, et kohtutäitur on avaldajale Eestis makstava
pensioni arestimisel ületanud oma territoriaalset pädevust ja määranud valesti mittearestitava
sissetuleku osa. Avaldaja on alates 30. aprillist 2020 Soome püsielanik ja kasutab saadud
pensionit Soomes oma igapäevaseks elatusvahendiks. Kohtutäitur on liitnud kokku avaldaja
Eesti ja Soome pensionid ning rakendanud pensioni arestimisel Eesti elatusmiinimumi alusel
määratud summat. Avaldaja Soomes elamiseks vajalikud vahendid on arestitud Eestis kehtiva
miinimumi järgi, mistõttu avaldaja on ilma jäänud Soomes elamiseks vajalikust sissetulekust.
MAAKOHTU SEISUKOHT
2. Tartu Maakohus jättis 28. oktoobri 2025. a määrusega rahuldamata avaldaja taotluse
täitemenetluse esialgse õiguskaitse korras peatamiseks ja keeldus avalduse menetlusse
võtmisest. Menetluskulud jäid avaldaja kanda.
Maakohus jättis avaldaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata, kuna
tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4771 lg-s 1 sätestatud eeldused esialgse
õiguskaitse kohaldamiseks ei ole täidetud. Avaldaja nõude õiguslik alus saab olla
täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45. Seadus ei näe TMS § 45 kohase avalduse lahendamisel
ette võimalust esialgse õiguskaitse abinõude rakendamiseks.
Maakohus jättis avalduse menetlusse võtmata TsMS § 477 lg 1 ja TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.
Avaldus ei vasta tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud avalduse vormi- ja sisunõuetele
(sh ei ole avalduselt tasutud riigilõivu). Samas ei ole avalduses väljatoodud asjaoludel
võimalik avaldaja soovitud eesmärki saavutada ka siis, kui avalduse puudused kõrvaldada.
TMS § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist
pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures
tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku
ja majanduslikku olukorda. Erandliku normina tuleb TMS § 45 tõlgendada kitsendavalt, sest
üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane, sest
arestitakse ja müüakse temale kuuluvat vara. Seega annavad TMS § 45 kohaldamiseks alust
vaid erandlikud asjaolud (vt RKTKm 12.06.2012 3-2-1-79-12, p 11). Selliseks erandlikuks
asjaoluks ei ole üldjuhul ainuüksi võlgniku vara võõrandamisest tulenev vara kaotus, mis
reeglina sellise täitemenetlusega kaasneb. Erandlike asjaolude esinemisel ei saa
täitemenetluse peatamine või ajatamine TMS § 45 alusel olla pikaajaline. Täitemenetluse
peatamist TMS § 45 alusel ei saa taotleda õiguskaitsevahendina olukorras, kus võlgnik ei pea
tema suhtes läbiviidavat sundtäitmist lubatavaks või kohtutäituri tegevust seadusega
kooskõlas olevaks.
Täitemenetluse registrist ja kohtute infosüsteemist (KIS) nähtuvalt on võlgniku suhtes
täitmisele esitatud täitedokumendiks Tartu Maakohtu 23. oktoobri 2024. a määrus tsiviilasjas
nr 2-24-12420 (Kalev Närepi kaebus Tartu kohtutäituri Oksana Kutšmei 15. augusti 2024. a
otsusele täiteasjas nr 084/2024/2966), mille alusel on täitedokumendi nõudeks menetluskulud
255 eurot. Nimetatud tsiviilasjas jäeti rahuldamata avaldaja kaebus Tartu kohtutäituri Oksana
Kutšmei 15. augusti 2024. a otsuse peale täiteasjas nr 084/2024/2966. Määruse selgituste
kohaselt oli avaldaja mööda lasknud TMS § 217 lg-s 1 nimetatud 10 päevase tähtaja
täitemenetluse alustamise vaidlustamiseks. Ühestki Eestis kehtivast õigusaktist ei tulene, et
Soomes elava võlgniku sissetuleku arestimisel Eestis tuleb võlgnikule tagada toimetulek
minimaalselt vajalikus määras vastavalt Soome õigusele. Tartu Ringkonnakohtu 9. detsembri
2024. a määrusega jäeti Tartu Maakohtu 23. oktoobri 2024. a määrus muutmata. Riigikohus
keeldus 27. jaanuari 2025. a määrusega määruskaebuse menetlusse võtmisest.
Avaldaja viide määrusele nr 2015/848 ei ole asjakohane, sest see kohaldub
maksejõuetusmenetlustele (ehk pankrotimenetlustele). Viidatud määrus ei reguleeri
täitemenetluse läbiviimist. Avaldaja ei ole välja toonud TMS § 45 mõistes erandlikke
asjaolusid, mis annaksid alust täitemenetluse peatamiseks. Puudub välisriigi lahend, mille
tekkimist avaldaja ainult eeldab. Avaldust ei ole selles märgitud asjaolude õigsust eeldades
võimalik rahuldada. Perspektiivitu nõude menetlemisega ei ole selle eesmärki võimalik
saavutada, seejuures tekitaks see menetlusosalistele üksnes täiendavaid menetluskulusid.
MÄÄRUSKAEBUS
3. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse
tühistada ja võtta tema avaldus täitemenetluse peatamiseks menetlusse. Avaldaja palub
käsitleda menetlust koos tsiviilasjaga nr 2-14-52132. Avaldaja palub vajadusel kohaldada
esialgset õiguskaitset täitemenetluse peatamiseks kuni lõpliku lahendini.
Maakohus ei arvestanud sellega, et avaldaja põhihuvide keskme määramise küsimus on
menetluses Soome kohtus (tsiviilasja nr H 706/2025/16326). Põhihuvide keskme määramise
otsus mõjutab täitemenetluse õigsust ja rahvusvahelist pädevust tsiviilasjas nr 2-14-52132.
Kohtutäitur on ületanud avaldaja pensionit arestides oma territoriaalset pädevust, rikkudes
sellega rahvusvahelise täiteõiguse põhimõtteid. Avaldaja põhiõigusi on rikutud sellega, et
avaldaja igapäevaseks eluks vajalikud vahendid on arestitud, jättes avaldajale alla Soome
elatusmiinimumi (950 eurot kuus). Avaldaja põhihuvide keskme asukoht peab olema kindlaks
määratud, enne kui saab hinnata täitemenetluse seaduslikkust. Kui määrus jääb jõusse, jätkub
täiturite tegevus avaldaja Soomes asuvate elatusvahendite arestimise näol.
4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel
läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel maakohtu määruse muutmata ja
määruskaebuse rahuldamata.
6. Ringkonnakohtu hinnangul asus maakohus õigele seisukohale, et avaldust ei ole selles
märgitud asjaolude õigsust eeldades võimalik rahuldada. Seega ei ole avaldusega taotletavat
eesmärki võimalik saavutada ja maakohus jättis põhjendatult avalduse TsMS § 477 lg 1 ja §
371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu
määruse tühistamiseks või muutmiseks.
7. Avaldaja heidab maakohtule ette seda, et maakohus ei ole arvestanud, et avaldaja
põhihuvide keskme määramise küsimus on menetluses Soome kohtus. Avaldaja esitab 5.
novembri 2025. a e-kirjas taotluse, milles palub esitada kirjalik selgitus õigusliku aluse kohta,
mille tõttu ei ole senistes määrustes määratud tema põhihuvide keset, kuigi määruse nr
2015/848 artikli 3 kohaselt on põhihuvide keskme määramine kohustuslik kõigis
rahvusvahelistes menetlustes.
Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja seisukohaga, nagu sõltuks täitemenetluse seaduslikkus
praegusel juhul sellest, millises riigis on tema põhihuvide kese määruse nr 2015/848 kohaselt.
Maakohus märkis õigesti, et avaldaja viide määrusele nr 2015/848 ei ole asjakohane, sest see
kohaldub maksejõuetusmenetlustele ega reguleeri täitemenetluse läbiviimist. Riigikohus on
märkinud avaldaja varasema täitemenetlusi puudutatava kaebuse lahendamisel mh, et kohtud
on õigesti selgitanud, et täitemenetluse käigus võlgniku sissetuleku arestimisel ei ole tähtsust
sellel, millises riigis on võlgniku põhihuvide kese määruse nr 2015/848 kohaselt (vt RKTKm
16.04.2025, 2-24-11100/45, p 9).
8. Maakohus leidis ringkonnakohtu hinnangul õigesti, et avaldaja täitemenetluse peatamise
taotluse õiguslikuks aluseks saab olla TMS § 45. Kui võlgniku arvates on kohtutäitur tema
sissetuleku arestimisel eksinud, siis on kohaseks õiguskaitsevahendiks kohtutäituri otsuse või
tegevuse peale kaebuse esitamine TMS §-des 217 ja 218 sätestatud korras.
Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et Riigikohus märkis avaldaja varasema täitemenetlusi
puudutatava kaebuse lahendamisel mh, et Eesti kohtutäitur lähtub Eesti seadustest ning
mittearestitava summa osas tuleb kohtutäituril lähtuda eelkõige TMS §-st 131 jj, mitte selle
välisriigi seadustest, kus avaldaja elab. Välisriigis ei ole kohtutäitur pädev täitetoiminguid
tegema (TMS § 4 lg 4 esimene lause) ega olegi seda praegusel juhul teinud. Eesti kohtutäituril
ei ole seega kohustust lõpetada täitemenetlus ainult sellel põhjusel, et võlgnik elab välisriigis
või kolib menetluse ajal sinna elama, juhul kui Eestis on jätkuvalt võlgnikule kuuluvat vara,
millele saaks pöörata sissenõuet (vt RKTKm 16.04.2025, 2-24-11100/45, p 10.2).
9. Avaldaja palub määruskaebuses käsitleda menetlust koos tsiviilasjaga nr 2--14--52132, sest
teemad haakuvad. Eeltoodut saab käsitada ettepanekuna liita avaldused ühte menetlusse
TsMS § 477 lg 1 ja § 374 mõttes. Ringkonnakohus leiab, et liitmiseks puudub alus, mh ka
seetõttu, et ringkonnakohus jättis 17. novembri 2025. a määrusega avaldaja tsiviilasjas nr 2-
14-52132 esitatud määruskaebuse rahuldamata ja see tsiviilasi ei ole enam ringkonnakohtu
menetluses.
10. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebusega seotud menetluskulud
jätta TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
(allkirjastatud digitaalselt)