2-25-17544/18 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 12. detsember 2025

Tsiviilasja number

2-25-17544

Tsiviilasi

Kalev Närepi avaldus täitemenetluse peatamiseks

täiteasjas nr 084/2025/798

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 28. oktoobri 2025. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kalev Närepi määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Kalev Närep

(isikukood XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Kalev Närepi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 28. oktoobri 2025.

a määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud Kalev Närepi kanda. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Kalev Närep (avaldaja) esitas 17. oktoobril 2025 Tartu Maakohtule avalduse, milles palus

peatada täitemenetluse täiteasjas nr 084/2025/798 kuni Soome Helsingi esimese astme kohtu

menetluse lõpptulemuseni. Avaldaja esitas 22. oktoobril 2025 täpsustatud avalduse, milles

palus lisaks täitemenetluse peatamisele kohustada kohtutäiturit vabastama kõik avaldaja

pangakontod, tema pension ja muud sissetulekud ja tagastama avaldajale õigusvastaselt kinni

peetud pension, tunnistada kehtetuks elatusmiinimumi määramine summas 0 eurot, lõpetada

täitemenetlus kohtutäituril territoriaalse pädevuse puudumise tõttu ning mõista kohtutäiturilt

välja riigilõiv 50 eurot. Avaldaja esitas 26. oktoobril 2025 ka taotluse täitemenetluse esialgse

õiguskaitse korras peatamiseks.

Avalduse kohaselt on Soome Helsingi esimese astme kohus menetlus, mille eesmärgiks on

hinnata, kas Tartu Maakohtu 5. juuni 2015. a määruses tsiviilasjas nr 2-14-52132 on avaldaja

põhihuvide kese (COMI – Centre of Main Interests) määratud kooskõlas Euroopa Parlamendi

ja nõukogu 20. mai 2015. a määrusega (EL) 2015/848 maksejõuetusmenetluse kohta (määrus

nr 2015/848). See küsimus mõjutab kõiki avaldaja vastu algatatud täitemenetlusi nii Eestis kui

Soomes. Soome kohtumenetlus võib mõjutada täiteasja õiguspärasust. Täitemenetlus tuleb

peatada, kuni avaldaja põhihuvide keset puudutav küsimus on selgeks tehtud. Tartu Maakohtu

5. juuni 2015. a määrus põhines Harju Maakohtu 22. augusti 2011. a tagaseljaotsusel

(tsiviilasi nr 2-11-17681), mille õiguspärasuse suhtes on jätkuv vaidlus.

Avaldaja tugineb täpsustatud avalduses sellele, et kohtutäitur on avaldajale Eestis makstava

pensioni arestimisel ületanud oma territoriaalset pädevust ja määranud valesti mittearestitava

sissetuleku osa. Avaldaja on alates 30. aprillist 2020 Soome püsielanik ja kasutab saadud

pensionit Soomes oma igapäevaseks elatusvahendiks. Kohtutäitur on liitnud kokku avaldaja

Eesti ja Soome pensionid ning rakendanud pensioni arestimisel Eesti elatusmiinimumi alusel

määratud summat. Avaldaja Soomes elamiseks vajalikud vahendid on arestitud Eestis kehtiva

miinimumi järgi, mistõttu avaldaja on ilma jäänud Soomes elamiseks vajalikust sissetulekust.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Tartu Maakohus jättis 28. oktoobri 2025. a määrusega rahuldamata avaldaja taotluse

täitemenetluse esialgse õiguskaitse korras peatamiseks ja keeldus avalduse menetlusse

võtmisest. Menetluskulud jäid avaldaja kanda.

Maakohus jättis avaldaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata, kuna

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4771 lg-s 1 sätestatud eeldused esialgse

õiguskaitse kohaldamiseks ei ole täidetud. Avaldaja nõude õiguslik alus saab olla

täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45. Seadus ei näe TMS § 45 kohase avalduse lahendamisel

ette võimalust esialgse õiguskaitse abinõude rakendamiseks.

Maakohus jättis avalduse menetlusse võtmata TsMS § 477 lg 1 ja TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.

Avaldus ei vasta tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud avalduse vormi- ja sisunõuetele

(sh ei ole avalduselt tasutud riigilõivu). Samas ei ole avalduses väljatoodud asjaoludel

võimalik avaldaja soovitud eesmärki saavutada ka siis, kui avalduse puudused kõrvaldada.

TMS § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist

pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures

tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku

ja majanduslikku olukorda. Erandliku normina tuleb TMS § 45 tõlgendada kitsendavalt, sest

üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane, sest

arestitakse ja müüakse temale kuuluvat vara. Seega annavad TMS § 45 kohaldamiseks alust

vaid erandlikud asjaolud (vt RKTKm 12.06.2012 3-2-1-79-12, p 11). Selliseks erandlikuks

asjaoluks ei ole üldjuhul ainuüksi võlgniku vara võõrandamisest tulenev vara kaotus, mis

reeglina sellise täitemenetlusega kaasneb. Erandlike asjaolude esinemisel ei saa

täitemenetluse peatamine või ajatamine TMS § 45 alusel olla pikaajaline. Täitemenetluse

peatamist TMS § 45 alusel ei saa taotleda õiguskaitsevahendina olukorras, kus võlgnik ei pea

tema suhtes läbiviidavat sundtäitmist lubatavaks või kohtutäituri tegevust seadusega

kooskõlas olevaks.

Täitemenetluse registrist ja kohtute infosüsteemist (KIS) nähtuvalt on võlgniku suhtes

täitmisele esitatud täitedokumendiks Tartu Maakohtu 23. oktoobri 2024. a määrus tsiviilasjas

nr 2-24-12420 (Kalev Närepi kaebus Tartu kohtutäituri Oksana Kutšmei 15. augusti 2024. a

otsusele täiteasjas nr 084/2024/2966), mille alusel on täitedokumendi nõudeks menetluskulud

255 eurot. Nimetatud tsiviilasjas jäeti rahuldamata avaldaja kaebus Tartu kohtutäituri Oksana

Kutšmei 15. augusti 2024. a otsuse peale täiteasjas nr 084/2024/2966. Määruse selgituste

kohaselt oli avaldaja mööda lasknud TMS § 217 lg-s 1 nimetatud 10 päevase tähtaja

täitemenetluse alustamise vaidlustamiseks. Ühestki Eestis kehtivast õigusaktist ei tulene, et

Soomes elava võlgniku sissetuleku arestimisel Eestis tuleb võlgnikule tagada toimetulek

minimaalselt vajalikus määras vastavalt Soome õigusele. Tartu Ringkonnakohtu 9. detsembri

2024. a määrusega jäeti Tartu Maakohtu 23. oktoobri 2024. a määrus muutmata. Riigikohus

keeldus 27. jaanuari 2025. a määrusega määruskaebuse menetlusse võtmisest.

Avaldaja viide määrusele nr 2015/848 ei ole asjakohane, sest see kohaldub

maksejõuetusmenetlustele (ehk pankrotimenetlustele). Viidatud määrus ei reguleeri

täitemenetluse läbiviimist. Avaldaja ei ole välja toonud TMS § 45 mõistes erandlikke

asjaolusid, mis annaksid alust täitemenetluse peatamiseks. Puudub välisriigi lahend, mille

tekkimist avaldaja ainult eeldab. Avaldust ei ole selles märgitud asjaolude õigsust eeldades

võimalik rahuldada. Perspektiivitu nõude menetlemisega ei ole selle eesmärki võimalik

saavutada, seejuures tekitaks see menetlusosalistele üksnes täiendavaid menetluskulusid.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

tühistada ja võtta tema avaldus täitemenetluse peatamiseks menetlusse. Avaldaja palub

käsitleda menetlust koos tsiviilasjaga nr 2-14-52132. Avaldaja palub vajadusel kohaldada

esialgset õiguskaitset täitemenetluse peatamiseks kuni lõpliku lahendini.

Maakohus ei arvestanud sellega, et avaldaja põhihuvide keskme määramise küsimus on

menetluses Soome kohtus (tsiviilasja nr H 706/2025/16326). Põhihuvide keskme määramise

otsus mõjutab täitemenetluse õigsust ja rahvusvahelist pädevust tsiviilasjas nr 2-14-52132.

Kohtutäitur on ületanud avaldaja pensionit arestides oma territoriaalset pädevust, rikkudes

sellega rahvusvahelise täiteõiguse põhimõtteid. Avaldaja põhiõigusi on rikutud sellega, et

avaldaja igapäevaseks eluks vajalikud vahendid on arestitud, jättes avaldajale alla Soome

elatusmiinimumi (950 eurot kuus). Avaldaja põhihuvide keskme asukoht peab olema kindlaks

määratud, enne kui saab hinnata täitemenetluse seaduslikkust. Kui määrus jääb jõusse, jätkub

täiturite tegevus avaldaja Soomes asuvate elatusvahendite arestimise näol.

4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel maakohtu määruse muutmata ja

määruskaebuse rahuldamata.

6. Ringkonnakohtu hinnangul asus maakohus õigele seisukohale, et avaldust ei ole selles

märgitud asjaolude õigsust eeldades võimalik rahuldada. Seega ei ole avaldusega taotletavat

eesmärki võimalik saavutada ja maakohus jättis põhjendatult avalduse TsMS § 477 lg 1 ja §

371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu

määruse tühistamiseks või muutmiseks.

7. Avaldaja heidab maakohtule ette seda, et maakohus ei ole arvestanud, et avaldaja

põhihuvide keskme määramise küsimus on menetluses Soome kohtus. Avaldaja esitab 5.

novembri 2025. a e-kirjas taotluse, milles palub esitada kirjalik selgitus õigusliku aluse kohta,

mille tõttu ei ole senistes määrustes määratud tema põhihuvide keset, kuigi määruse nr

2015/848 artikli 3 kohaselt on põhihuvide keskme määramine kohustuslik kõigis

rahvusvahelistes menetlustes.

Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja seisukohaga, nagu sõltuks täitemenetluse seaduslikkus

praegusel juhul sellest, millises riigis on tema põhihuvide kese määruse nr 2015/848 kohaselt.

Maakohus märkis õigesti, et avaldaja viide määrusele nr 2015/848 ei ole asjakohane, sest see

kohaldub maksejõuetusmenetlustele ega reguleeri täitemenetluse läbiviimist. Riigikohus on

märkinud avaldaja varasema täitemenetlusi puudutatava kaebuse lahendamisel mh, et kohtud

on õigesti selgitanud, et täitemenetluse käigus võlgniku sissetuleku arestimisel ei ole tähtsust

sellel, millises riigis on võlgniku põhihuvide kese määruse nr 2015/848 kohaselt (vt RKTKm

16.04.2025, 2-24-11100/45, p 9).

8. Maakohus leidis ringkonnakohtu hinnangul õigesti, et avaldaja täitemenetluse peatamise

taotluse õiguslikuks aluseks saab olla TMS § 45. Kui võlgniku arvates on kohtutäitur tema

sissetuleku arestimisel eksinud, siis on kohaseks õiguskaitsevahendiks kohtutäituri otsuse või

tegevuse peale kaebuse esitamine TMS §-des 217 ja 218 sätestatud korras.

Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et Riigikohus märkis avaldaja varasema täitemenetlusi

puudutatava kaebuse lahendamisel mh, et Eesti kohtutäitur lähtub Eesti seadustest ning

mittearestitava summa osas tuleb kohtutäituril lähtuda eelkõige TMS §-st 131 jj, mitte selle

välisriigi seadustest, kus avaldaja elab. Välisriigis ei ole kohtutäitur pädev täitetoiminguid

tegema (TMS § 4 lg 4 esimene lause) ega olegi seda praegusel juhul teinud. Eesti kohtutäituril

ei ole seega kohustust lõpetada täitemenetlus ainult sellel põhjusel, et võlgnik elab välisriigis

või kolib menetluse ajal sinna elama, juhul kui Eestis on jätkuvalt võlgnikule kuuluvat vara,

millele saaks pöörata sissenõuet (vt RKTKm 16.04.2025, 2-24-11100/45, p 10.2).

9. Avaldaja palub määruskaebuses käsitleda menetlust koos tsiviilasjaga nr 2--14--52132, sest

teemad haakuvad. Eeltoodut saab käsitada ettepanekuna liita avaldused ühte menetlusse

TsMS § 477 lg 1 ja § 374 mõttes. Ringkonnakohus leiab, et liitmiseks puudub alus, mh ka

seetõttu, et ringkonnakohus jättis 17. novembri 2025. a määrusega avaldaja tsiviilasjas nr 2-

14-52132 esitatud määruskaebuse rahuldamata ja see tsiviilasi ei ole enam ringkonnakohtu

menetluses.

10. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebusega seotud menetluskulud

jätta TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)