2-24-109090/24 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets (eesistuja), Iris Kangur-Gontšarov, Vallo

Kariler

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.12.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-109090

Kohtuasi

Works OÜ hagi D.N (D.N) vastu võla

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29.11.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Works OÜ 30.12.2024 apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

Works OÜ apellatsioonkaebuse hind 5034 eurot ja 62

senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Works OÜ (registrikood 16288256), seaduslik

esindaja X.N

Kostja D.N (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Magnus Braun

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 29.11.2024 otsus muutmata.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Works OÜ kanda.

4. Mõista Works OÜ-lt D.N kasuks välja menetluskulude hüvitis 2014,83 eurot

(käibemaksuga).

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Works OÜ-l tasuda viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest

kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

2-24-109090

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Works OÜ (hageja) esitas 29.04.2024 (täiendatud 30.05.2024) Harju Maakohtule D.N

(kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 4091,51

eurot, viivise 431,67 eurot ning edasiulatuva viivise seadusjärgses määras alates 30.04.2024

kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

2. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt sõlmisid pooled töövõtulepingu pööningu lae

tulekindluse parandamiseks aadressil XXX. Hageja esitas 06.06.2023 kostjale ettemaksuarve

nr P-100008, mille kostja tasus. Hageja teavitas 13.06.2023 kostjat tööde valmimisest. Hageja

on eelnimetatud tööd teostanud ja väljastanud kostjale järgmised arved: ettemaksuarve nr P-

100008, väljastatud 06.06.2023, maksetähtajaga 09.06.2023, summas 5753 eurot, millest

ettemaks oli 1898,49 eurot; arve nr 2023/21, väljastatud 12.06.2023, maksetähtajaga

16.06.2023, summas 5990 eurot. Arvest nr 2023/21 on tähtaegselt jäetud tasumata 4091,51

eurot. Kuivõrd kostja ei ole kohustusi täitnud, siis on kostja rikkunud omapoolseid lepingust

tulenevaid kohustusi. Hagi esitamise seisuga (perioodil 17.06.2023–29.04.2024) arvestas

hageja viivist sissenõutavaks muutunud 4091,51 eurolt summas 431,67 eurot.

Kostja vastuväited

3. Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata ning menetluskulud

hageja kanda.

4. Kostja selgitas, et 02.05.2023 võitis Worx OÜ (registrikood 12850672) kostja hange.ee

keskkonnas kuulutatud hanke „Pööningu lae tulekindluse parandamine“. Worx OÜ esindajaks

ning kontaktisikuks oli F. Kirjavahetuses kostjaga kasutas F enda isiklikku e-posti aadressi

XXX, mis on ühtlasi Worx OÜ registrijärgseks kontaktaadressiks. Fl puudub hageja

esindusõigus. Kogu hanke sooritamisega seotud vestlus leidis aset kostja ja Worx OÜ

seadusliku esindaja F vahel. 06.06.2023 saatis F kostjale ettemaksuarve nr P-100008

materjalide osas suuruses 1898,49 eurot. Kostja ei pannud tähele, et arve rekvisiitides esitatud

ühingu ärinime kirjapilt oli teistsugune (Works). Kostja tasus arve samal päeval. 19.06.2023

esitas F 12.06.2023 kuupäevaga koostatud arve 2023/21, mille maksetähtpäev oli 16.06.2023,

st arve saadeti kolm päeva pärast maksetähtpäeva. Kostjale saadeti arve äriühingult, kellega

kostjal lepinguline suhe puudub, mistõttu kostja keeldus arve tasumisest samal päeval. Kostja

selgitas, et arve tasumiseks ei olnud alust ka seetõttu, et täiendavalt ei täpsustatud materjalide

ja tööde maksumust ning materjalide ettemaksuna Worx OÜ palvel kolmandale isikule

tasutud 1898,40 eurot kattis pea kahekordselt nii kostjale tarnitud väheste materjalide kui ka

kasina tööde teostamise tegeliku maksumuse (Worx OÜ ei olnud töid õigeaegselt korraldanud

ega teinud, mistõttu kostja tegi osa töödest ise). Kostja ei suhelnud ühegi hageja esindajaga.

Samuti ei ole hageja tõendanud, et hageja on üldse mingeid töid teostanud. Hageja ei võitnud

hanget ning tal ei olnud kostja ees kohustusi.

2-24-109090

Maakohtu otsus ja põhjendused

5. Harju Maakohus jättis 29.11.2024 otsusega hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda

ning määras kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruse. Maakohus mõistis

hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud kokku 1125 eurot ning märkis, et väljamõistetud

menetluskulude tasumata osalt tuleb hagejal kostjale võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1

teises lauses ette nähtud ulatuses kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasuda

viivist.

6. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei olnud käesoleval juhul hageja tõendanud lepingu

sõlmimist kostjaga ega ka tööde teostamist. Maakohus selgitas oma 05.09.2024 kirjas, et

üksnes arve esitamine ei tõenda lepingu olemasolu ning hagejal tuleb selgitada ja tõendada,

millal ja mille alusel on hageja lugenud töövõtulepingu kostjaga sõlmituks ning millistel

tingimustel. Ühtegi täiendavat selgitust ega tõendit hageja kohtule ei esitanud. Vastupidiselt

on kostja tõendanud, et 22.05.2023 on Worx OÜ võitnud kostja hange.ee keskkonnas

kuulutatud hanke „Pööningu lae tulekindluse parandamine“. Hageja ei selgitanud kohtule, kas

ja kuidas on seotud omavahel kaks äriühingut, s.o hageja Works OÜ ning hanke võitnud

Worx OÜ ega tõendanud, et hanke võitnud osaühingu asemel tegi töid hageja. Kuna hanke

võitis ja töid pidi teostama Worx OÜ, siis ei olnud hageja õigustatud kostja käest tasu ega ka

viivist nõudma.

7. Maakohus jättis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel menetluskulud

hageja kanda.

Apellatsioonkaebus

8. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse kogu ulatuses tühistada

ning rahuldada esitatud hagiavalduse. Alternatiivselt, kui ringkonnakohus ei pea hagiavalduse

rahuldamist võimalikuks, siis saata asi tagasi uuele arutamisele esimese astme kohtule. Hageja

palub kõik menetluskulud jätta kostja kanda.

9. Esiteks märgib hageja, et hageja jaoks oli üllatuslik olukord, kus kohus tegi lahendi ilma, et

hagejal oleks olnud esimeses astmes võimalik täiendavalt seisukohti esitada. E-toimikust

nähtub, et hageja senine esindaja ei ole kohtu kirju avanud, mistõttu on selge, et hageja

esindaja ega hageja ei saanud olla teadlikud sellest, et kohus on küsinud täiendavaid

seisukohti.

10. Teiseks selgitab hageja, et arve tehti Works OÜ nimel kostjale selle tõttu, et hanke

korraldaja oli eraisik, kes soovis parimat hinda ja tasuda nii, et käibemaks ei lisanduks.

Hagiavalduse lisast nr 2 ja teistest e-kirjadest nähtub, et F on kostjaga suhtlemisel e-kirjas alla

kirjutanud „F/+ 3725114761/ Worx OÜ/Works OÜ“. Seega kostja teadis ja pidi teadma, et F

tegutseb nii Worx OÜ kui ka Works OÜ esindajana. Samuti räägiti selgelt, et arve esitajaks

saab olema mittekäibemaksukohustuslane Works OÜ, nii nagu on hange.ee pakkumuses

esitatud, pakkuja „ei ole KMKR“. Hageja esitas ka nimetatud hinnapakkumise, mille palub

võtta asja materjalide juurde.

11. Kolmandaks on hageja seisukohal, et praegusel juhul on ilmne, et kostja püüab keelduda

teostatud tööde eest maksmisest väites, et arve on esitanud vale isik. Kui hageja esitatud arve

oleks olnud alusetu või ei oleks vastanud poolte kokkuleppele, oleks kostja koheselt saatnud

hagejale vastuse, kus oleks juhtinud tähelepanu asjaolule, et arve on esitatud vale isiku poolt

või vales summas. Kostja on ise võlas oleva arve osaliselt hagejale tasunud. Poolte käitumise

2-24-109090

ja esitatud dokumentidega on tõendatud, et poolte vahel sõlmiti töövõtuleping. Kuna kostja

tellis ka väikses mahus lisatöid, väljastas hageja kostjale arve nr 2023/21, millel oli kajastatud

juba tasutud ettemaks. Lisaks tõendab ainuüksi ettemaksu arve kohene tasumine seda, et

pooled olid sõlminud töövõtulepingu. Kostja ei ole esitanud hagejale ega Worx OÜ-le ühtegi

pretensiooni teostatud tööde osas, mille tõttu on kostja tööd vastu võtnud. Kostja väide, et

hageja kõiki töid ise ei teostanud ja kostja teostas osa töid ise, on paljasõnaline ja tõendamata.

Tegevused, mida kostja ise oma isiklikus majapidamises teostas, nt pööningu isiklikest

asjadest puhastamine ja koristamine, pakkumuse koosseisu ei kuulunud.

12. Viimaseks leiab hageja, et kostja lepingulise esindaja tunnihind 250 eurot tunnis, millele

lisandub käibemaks, on ebamõistlikult suur. Maakohus on viidanud mitmele kohtulahendile,

kus advokaadi tunnitasu on peetud põhjendatuks suuruses 170 eurot ja 205,58 eurot, kuid

maksumus 250 eurot on ilmselgelt märkimisväärselt kõrgem kui üheski Riigikohtu lahendis

märgitud lubatud esindaja tunnitasu määr. Seega palub hageja kohtul juhul, kui kohus

menetluskulusid täielikult kostja kanda ei jäta, muuta lahendit ka menetluskulude

väljamõistmise osas.

Vastustaja seisukoht

13. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda. Lisaks palub kostja jätta hageja täiendava tõendi asja materjalide juurde

võtmata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

14. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata

ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

15. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust

ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Hageja

vaidlustab maakohtu otsust tervikuna.

16. Hageja on palunud võtta asja materjalide juurde hinnapakkumise, millest nähtub, et

pakkumise on teinud Works OÜ summas 5753 eurot, sest hageja ei olnud varasemalt teadlik

täiendavate dokumentide esitamise vajadusest. Ringkonnakohus jätab tõendi TsMS § 652 lg 4

alusel vastu võtmata. Asjaolu, et hageja esindaja maakohtu kirju ei avanud ega maakohtule

täiendavaid selgitusi ega tõendeid ei esitanud, on hageja risk lepingulise esindaja valikul.

Maakohus on täitnud selgitamiskohustust ning teavitanud pooli ka otsuse teatavakstegemise

ajast, andes enne pooltele tähtaja lõplike seisukohtade esitamiseks (dtl 95–97, 99). Lisaks

märgib ringkonnakohus, et TsMS § 229 lg 2 kohaselt võib tõendiks olla tunnistaja ütlus,

menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning

eksperdiarvamus. Seega ei ole hageja esitatud link hange.ee veebilehele dokumentaalseks

tõendiks, sh on vastav link blokeeritud.

17. Maakohus on õigesti leidnud, et käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud lepingu

sõlmimist kostjaga ega ka tööde teostamist. Ringkonnakohus nõustub vastavate

põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6) ning vastab apellatsioonkaebuse väidetele

alljärgnevalt.

18. Hageja jäi apellatsioonkaebuses seisukohale, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping

ning hageja on töövõtulepingu järgsed kohustused täitnud, s.o tööd teostanud. Toimiku

2-24-109090

materjalidest nähtub, et kostjale ei esitanud arveid mitte Worx OÜ, kui hankepakkumise

võitja, vaid Works OÜ, s.o hageja, mistõttu ei viita esitatud asjaolud töövõtulepingu

sõlmimisele poolte vahel, vaid hageja ja Worx OÜ vahel (dtl 19–20). Hageja ei ole ka

apellatsioonkaebuses esitanud väiteid, millest saaks järeldada õigussuhte olemasolu hageja ja

kostja vahel. Hageja selgitus, et arve esitas kostjale hageja selleks, et tööde maksumus

kujuneks eraisikule ilma käibemaksuta, ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et arve esitamine ei tõenda pooltevahelise lepingu

olemasolu. Maakohus on pooltele piisavalt selgitanud töövõtulepingust tuleneva töövõtja

tasunõude eeldusi ja tõendamiskohustust ning andnud võimaluse hagejale asjaolude ja

tõendite esitamiseks (dtl 95–97). Ka apellatsioonkaebuses ei ole hageja näidanud, et on esile

toonud, millal ja millised tööd kostjale hageja poolt teostati, vaid on üksnes nentinud, et

kuivõrd kostja ei esitanud tööde kvaliteedi, teostuse või maksumuse osas vastuväiteid, siis

puudub vaidlus selle üle, et töövõtuleping on sõlmitud ja tööd on hageja poolt teostatud.

Maakohus on õigesti leidnud, et kuna hanke võitis ja töid pidi teostama Worx OÜ, siis ei ole

hageja õigustatud kostja käest tasu ega ka viivist nõudma. Seega ei anna kolleegiumi

hinnangul apellatsioonkaebuse väited alust asuda seisukohale, et hageja ja kostja vahel oli

sõlmitud töövõtuleping, mille alusel hageja on kostjale töid teostanud.

19. Hageja on vaidlustanud ka kostja lepingulise esindaja tunnitasu suuruse (250 eurot/t

käibemaksuta) leides, et see on ebamõistlikult suur. Ringkonnakohus selgitab, et

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme

kohus saab sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire

(RKTKm 18.12.2012, 3-2-1-171-12, p 13). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus

kostja lepingulise esindaja tunnitasu suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ületanud

diskretsioonipiire. Maakohus on võtnud arvesse asjakohast Riigikohtu praktikat lepingulise

esindaja tunnitasu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamise kohta, tsiviilasja keerukust,

materjale ja menetluse käiku ning lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, põhjendamiskohustuse

rikkumist maakohtule ette heita võimalik ei ole. Sealhulgas on ringkonnakohus varasemas

praktikas pidanud põhjendatuks vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasu 244 eurot

(käibemaksuga) (TlnRnKm 03.10.2025, 2-24-18323, p 21), 232,60 eurot (käibemaksuta)

(TlnRnKo 29.05.2025, 2-23-9515, p 31). Ringkonnakohus märgib, et menetluskulude

jaotamise ja esindajakulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise reeglid ei tohi muuta

kohtumenetluses professionaalse lepingulise esindaja õigusabi kasutamist majanduslikult

ebamõistlikuks ja selle kaudu kohtusse pöördumise õigust näiliseks. Ka väikese väärtusega

hüve üle peetavas kohtuvaidluses võib menetlusosaline arvestada, et kohtuasja tema kasuks

lahenemisel hüvitatakse talle lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud

(RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324, p 19).

20. Eeltoodust tulenevalt ei anna apellatsioonkaebuse väited alust vaidlustatud maakohtu

otsuse muutmiseks ning maakohus on õigesti jätnud hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebust ei

rahuldata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

21. Kuivõrd apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

22. TsMS § 174 lg 3 kohaselt, kui maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kohtuotsuses kindlaks ja kohtuotsuse peale kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav

2-24-109090

kõrgema astme kohus kindlaks selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse.

Alljärgnevalt määrab ringkonnakohus kostja menetluskulude suuruse kindlaks.

23. Kostja lepinguline esindaja esitas 19.02.2025 menetluskulude nimekirja. Menetluskulude

nimekirja kohaselt osutas kostjale lepingulise esindajana õigusabi vandeadvokaat Magnus

Braun tunnihinnaga 250 eurot, millele lisandub käibemaks. Apellatsioonkaebusele vastamisel

(sh maakohtu otsuse analüüsile, suhtlusele kliendiga ja vastuse koostamisele) on kostja

kandnud kulusid summas 2014,83 eurot (sh km) ehk 6,61 tundi hinnaga 250 eurot (lisandub

km).

24. TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostjat

on esindanud vandeadvokaat. Kostja esindaja tasumäär on kohane ega ületa vandeadvokaadi

keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

25. Menetlustoimingutele kulunud aega peab ringkonnakohus põhjendatuks ja vajalikuks.

Arvestades apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu, vastuse apellatsioonkaebusele sisu ja mahtu

ning tsiviilasja keerukust, siis on menetlustoimingutele kulunud aeg kooskõlas asja

menetlusega ning sellele kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik tervikuna.

26. Tulenevalt eespool märgitust on kostja põhjendatud ja vajalik ajakulu

apellatsioonimenetluses 6,61 tundi. Kostja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane

ega saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10).

Seega on kostja põhjendatud ja vajalik menetluskulu ringkonnakohtus 2016,05 eurot (6,61 x

250 = 1652,50 + 363,55 [km] = 2016,05). Kuivõrd kostja on palunud hagejalt välja mõista

2014,83 eurot (käibemaksuga), siis mõistab ringkonnakohus hagejalt kostja menetluskulude

katteks välja 2014,83 eurot (käibemaksuga).

27. Kostja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada hagejat hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Ringkonnakohus

rahuldab taotluse.

(allkirjastatud digitaalselt)