2-24-2066/27 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets (eesistuja), Iris Kangur-Gontšarov, Vallo

Kariler

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.12.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-2066

Kohtuasi

Osaühingu Lukos hagi Balsenpro OÜ vastu

võlgnevuse saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.08.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühingu Lukos 11.10.2024 apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

Osaühingu Lukos apellatsioonkaebuse hind 3686 eurot ja

61 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Osaühing Lukos (registrikood 10234822),

lepinguline esindaja Erki Casar

Kostja Balsenpro OÜ (registrikood 14952460),

lepinguline esindaja Aivari Olli

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 30.08.2024 otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada

hagi osaliselt ning mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 2477,60 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis alates hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni

526,80 eurot ning edasiulatuv viivis põhinõude summalt 2477,60 eurolt alates

13.12.2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses ette nähtud

ulatuses. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

3.1. Rahuldada Osaühingu Lukos hagi osaliselt.

3.2. Mõista Balsenpro OÜ-lt Osaühingu Lukos kasuks välja 3004,40 eurot, millest

põhivõlg on 2477,60 eurot ning hagi esitamisest kuni käesoleva otsuse

tegemiseni sissenõutavaks muutunud viivis 526,80 eurot.

2-24-2066

3.3. Mõista Balsenpro OÜ-lt Osaühingu Lukos kasuks välja viivis põhivõla

summalt 2477,60 eurolt alates 13.12.2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS §

113 lg 1 II lauses ette nähtud ulatuses.

3.4. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 24% ulatuses hageja kanda

ning 76% ulatuses kostja kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Osaühing Lukos (hageja) esitas 06.02.2024 Harju Maakohtule Balsenpro OÜ (kostja) vastu

hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 3277,01 eurot ning viivise

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 06.02.2024 kuni

põhinõude tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja Uuslinna 11, Tallinn kinnistu kaasomanikud.

Kokku on kaasomanikke neli, lisaks hagejale ja kostjale ka ZRV OÜ ja Valge Kodu OÜ. Igale

kaasomanikule kuulub ¼ kaasomandist. Hageja ja kostja kasutuses on kinnistul asuv

klubihoone. Kinnistu osas on sõlmitud kinnistu valdamise ja kasutamise korra kokkulepe,

milles sisaldub ka kulude kandmise kokkulepe.

2.1. Hageja on sõlminud lepingu raamatupidamisteenuse osutaja NDga, kes koostab ja esitab

igakuised arved, milliseid hageja esitab kaasomanikele. Hageja on kandnud kõik kostja ja

hageja kasutuses oleva klubihoone välis- ja sisekoristustöödega seotud kulud, teenust osutab

hageja palgal olev AK. Lisaks on hageja kandnud kulusid, mis on seotud hageja ja kostja

kasutuses oleva klubihoone remonditöödega ja üldkasutatavate kommunikatsioonide

haldusega, mh reageerimisega tuletõrjesüsteemist tulenevale häirele.

2.2. 27.04.2023 võtsid kaasomanikud vastu otsuse, mille kohaselt on alates 01.05.2023

raamatupidamisteenuse igakuine kulu, mis on seotud kaasomanike vahel jagatavate kulude

jagamise ja arvestamisega 120 eurot, millele lisandub käibemaks, ja see jagatakse

kaasomanike vahel alates 01.05.2023 võrdselt. Seega kohustub iga kaasomanik tasuma

igakuiselt raamatupidamisteenuse eest 30 eurot, millele lisandub käibemaks.

Sama 27.04.2023 otsusega on korrashoiu igakuine kulu, mis on seotud ühiskasutatavate

ruumide, välisterritooriumi ja kaasomandis olevate kommunikatsioonide haldamise ja

korrashoiuga, mida teostab haldur, 960 eurot kuus, mis jagatakse alates 01.05.2023

2-24-2066

kaasomanike vahel võrdselt. Seega kohustub iga kaasomanik tasuma igakuiselt korrashoiu

eest 240 eurot, millele lisandub käibemaks.

2.3. Hageja on esitanud kostjale alates augustist 2022 arveid, mida ei ole kostja täies ulatuses

tasunud. Hageja nõuab tasumata arvete tasumist ja viivist seadusjärgses määras.

Kostja vastuväited

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

4. Kostja leidis, et 22.05.2020 sõlmitud ja kehtiva kaasomandi kasutuskorra p 5 ja selle

alapunktid ei näe ette raamatupidamisteenuse osutamisega seotud kulude tasumist kostja

poolt. Igakuine korrashoiutööde kulu kogusummas 960 eurot, millest kostjale langeb 240

eurot (lisandub käibemaks), ei vasta samuti kaasomanike 22.05.2020 kokkuleppele. Kostja

vaidles vastu kõikidele hageja esitatud arvetele. Hageja nõuab tasu, mida tal ei ole õigust

nõuda. Tööd ei ole kostjaga kooskõlastatud, arvetel toodud elektrienergia tariifid on

ebaselged.

Maakohtu otsus ja põhjendused

5. Harju Maakohus jättis 30.08.2024 otsusega hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda

ning määras kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruse. Hagejalt mõisteti kostja

kasuks välja menetluskulud 1115,85 eurot koos seadusjärgse viivise tasumise kohustusega

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

6. Maakohus tuvastas järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud:



kinnistu asukohaga XXX (registriosa nr XXXXXXXX) kaasomanikud on ZRV OÜ,

Balsenpro OÜ, Osaühing Lukos ja Valge Kodu OÜ. Igale kaasomanikule kuulub ¼

kaasomandist (dtl 11);



kinnistu suhtes on kõik 4 kaasomanikku sõlminud 22.05.2020 valdamise ja kasutamise

korra (dtl 184–214), mille p 5.1.9 kohaselt elektrikulud arvestatakse vastavalt

näitudele, üldkasutatavate pindade ja välisvalgustuse elekter jaotatakse kaasomanike

vahel võrdselt, p 5.1.11 kohaselt lumekoristuse ja libedusetõrje kulud jaotatakse

võrdselt Lukos ja Balsenpro vahel, mis puudutab maa-ala, mis ei ole ZRV

ainukasutuses, p 5.1.12 kohaselt ala hooldamisega seotud kulud kannavad Lukos ja

Balsenpro võrdsetes osades, kuni ZRV liitub samuti selle katlasüsteemiga. ZRV

kannab enda ainukasutusse jäävate ruumide küttekulud. Klubihoone küttekulud

jaotatakse proportsionaalselt, arvestades kaasomaniku ainukasutusse jääva ala

ruutmeetreid, kuni arvestite paigaldamiseni, p 5.1.12 kohaselt vee ja kanalisatsiooni

kulud arvestatakse vastavalt näitudele, p 5.1.16 kohaselt jääpurikate ja liigse lume

koristamisega seotud kulu, mis puudutab klubihoonet, kannavad Lukos ja Balsenpro

võrdselt, mis puudutab hosteli hoonet, kannab ZRV. Sarnaselt eeltoodule jaguneb ka

antud kohustuse rikkumisega seotud vastutus, mh kolmandatele isikutele tekkinud

kahju eest. P 5.1.17 kohaselt Lukos koostab ja esitab teistele kaasomanikele igakuiselt

arved tarbitud teenuste ja lepingus märgitud muude kulutuste eest lähtudes antud

lepingust;



27.04.2023 kaasomanike otsuse poolt on hääletanud kolm kaasomanikku neljast.

Kostja ei ole 27.04.2023 otsust vastu võtnud, st ei ole kirjalikult otsuse poolt

hääletanud ega hääletamisel osalenud (dtl 118);

2-24-2066



kostja vaidleb esitatud arvetel vastu elektri, välikoristuse, raamatupidamisteenuse,

valve ja käibemaksu osas (dtl 217, ajamärge 00:06:34);



kostja ei vaidle vastu veevarustuse, prügi, vaibavahetuse ja fuajee koristuse kuludele

arvetel (dtl 217, ajamärge 00:06:34).

7. Maakohus asus arve 00072 osas seisukohale, et 22.05.2020 hoone kasutuskorras p-s 5

puudub kaasomanike kokkulepe viidatud summades hoone hoolduse kulu kandmise osas.

Tegemist ei ole ka olukorraga, mis oleks õigustanud hagejal kulu kandmist asjaõigusseaduse

(AÕS) § 72 lg 4 alusel, mis lubab kaasomanikul teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid

teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks

vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Puudub mistahes põhjus, miks ei

olnud võimalik enne kostjaga hoolduskulu kandmises kokku leppida. AÕS § 72 lg 4

kohaldamise eelduseks on asjaolu, et kaasomanikega kokkuleppimine või enamuse otsuse

tegemine võtaks liiga palju aega, asja säilitamiseks on aga vaja kohe midagi ette võtta. Sellist

olukorda hoolduskulu kandmisel ei esinenud. Kostjal puudub kohustus hüvitada hagejale

hoolduskulu kulu ja kohus jättis hagi arve 00072 tasumise nõudes rahuldamata.

8. Maakohus asus arve 0004 osas seisukohale, et 22.05.2020 hoone kasutuskorra p-s 5 puudub

kaasomanike kokkulepe valvekaamerate vahetamise ja sellega seotud kulu kandmise osas.

Tegemist ei ole ka olukorraga, mis oleks õigustanud hagejal kulu kandmist AÕS § 72 lg 4

alusel. Hageja on küll põhjendanud vajadust kaameraid vahetada sellega, et vanad kaamerad

ei töötanud, kuid on samas ka ise põhjendanud, et kaamerad olid vajalikud tuvastamaks varale

võimaliku kahju tekitajat, mitte eseme (hoone) säilitamiseks ja selle kaitsmiseks täieliku või

osalise hävimise eest. Puudub mistahes põhjus, miks ei olnud võimalik enne kostjaga kulu

kandmises kokku leppida. AÕS § 72 lg 4 kohaldamise eelduseks olevat olukorda

valvekaamerate vahetamisel ei esinenud. Kostjal puudub kohustus hüvitada hagejale

valvekaamerate asendamise kulu ja kohus jättis hagi arve 00004 tasumise nõudes

rahuldamata.

9. Maakohus asus arve 00067 osas seisukohale, et hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt arve

00067 tasumist. 22.05.2020 hoone kasutuskorra p-s 5 puudub kaasomanike kokkulepe

operatiivkaardi ja tuleohutusaruande kulu kandmise osas. Tegemist ei ole ka olukorraga, mis

oleks õigustanud hagejal kulu kandmist AÕS § 72 lg 4 alusel ilma eelneva kooskõlastuseta

kostjaga. Päästeameti ettekirjutus on tehtud 03.02.2023 ja tähtajaks on määratud 30.04.2023,

ehk puudus mistahes ajakriitilisus, mis õigustanuks hageja tegutsemist ilma eelnevalt kostjaga

kokkulepet saavutamata. Kohus jättis hagi arve 00067 tasumise nõudes rahuldamata.

10. Maakohus leidis, et hagejal ei ole kostja vastu arvetest 00068, 00077, 00088 ja 00098

tulenevaid nõudeid ja kohus jättis hagi selles osas rahuldamata. Puudub vaidlus, et kostja

27.04.2023 otsuse poolt ei hääletanud ja tegemist ei ole seega korteriomanike kokkuleppega,

vaid 3 korteriomaniku ehk kaasomanike häälteenamusega tehtud otsusega. AÕS § 72 lg 1

kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppel. Kaasomanike

häälteenamusega tehtava otsusega võib otsustada küsimusi, mis jäävad ühise asja tavapärase

valdamise ja kasutamise piiridesse. Häälte arv otsuse tegemisel sõltub omandi osa suurusest.

Raamatupidamise ja korrashoiukulude kandmine ei kuulu selliste otsustuste hulka, mida

kaasomanikud saavad häälteenamusega otsustada. Veel enam, kohus arvestas, et

kaasomanikud on sõlminud 22.05.2020 kulude kandmise kokkuleppe, mistõttu on kulude

kandmisega seonduv vastavalt AÕS § 72 lg-le 1 ammendavalt reguleeritud 22.05.2020

kaasomanike kokkuleppes. Nimetatud kokkuleppe muutmine kaasomanike häälteenamusega

ei ole õiguslikult lubatav. Tegemist ei ole ka kuludega, milliste hüvitamist saaks hageja nõuda

2-24-2066

AÕS § 72 lg 4 alusel ilma eelneva kooskõlastuseta kostjaga. Raamatupidamisteenus ja

korrashoiuteenus ei ole sellise iseloomuga kulud, mis oleksid ajakriitilised klubihoone

säilitamiseks ilma kaasomanike kokkuleppeta vastavate kulude osas. Samadel põhjendustel ei

ole hagejal õigust nõuda kostjalt arvetel 00109, 00118, 00129 ja 10144 toodud

raamatupidamistasu ja korrashoiuteenuse eest tasumist.

11. Maakohus jättis hageja nõude arvete 00109, 00118, 00129 ja 10144 tasumiseks juba

tasututut ületavas osas rahuldamata. Hageja rakendatud hinna 0,21 eurot/kWh õigsust ei ole

hageja esitatud tõendite alusel võimalik kontrollida ja hageja ei ole tõendanud, et tal on õigus

nõuda elektrikulu arvetel 00109, 00118 ja 00129 toodud summades. Arve 00144 osas võiks

hagejal olla õigus nõuda selle tasumist kokku summas 200,16 (vaidluse all mitte olev summa)

+ 623,44 eurot ehk 823,60 eurot, mis koos käibemaksuga moodustab 988,32 eurot. Pooled ei

vaidle, et kostja on arve 00144 tasunud 1031,73 euro ulatuses, st suuremas summas, kui

hagejal on õigus kostjalt tasumist nõuda. Maakohus ei hinnanud sh arvete 00109, 00118,

00129 ja 10144 osas esitatud tasaarvestuse vastuväidet, kuivõrd kohus jättis hagi rahuldamata.

12. Maakohus asus arve 00139 osas seisukohale, et hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt selle

arve tasumist. 22.05.2020 hoone kasutuskorra p-s 5 puudub kaasomanike kokkulepe

tarbeveepumba kulu kandmise osas. Tegemist ei ole ka olukorraga, mis oleks õigustanud

hagejal kulu kandmist AÕS § 72 lg 4 alusel ilma eelneva kooskõlastuseta kostjaga. Hageja ei

ole tõendanud, et tegemist oleks olnud kuluga, mis oli ajakriitiline hoone säilimiseks. Kohus

jättis hagi arve 00139 tasumise nõudes rahuldamata.

13. Maakohus jättis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel menetluskulud

hageja kanda ning määras kindlaks kostja menetluskulude rahalise suuruse. Maakohus leidis,

et kostja lepingulise esindaja tunnitasu on vaidluse ulatust ja keerukust arvestades kooskõlas

turuolukorraga, põhjendatud ja vajalik. Ka õigusabile kulunud aeg, sh kostja vastuse

koostamisele ja sellele eelnenud materjalidega tutvumise ja kliendinõupidamise aega pidas

maakohus põhjendatuks ja vajalikuks. Seega olid kostja põhjendatud ja vajalikud

menetluskulud kokku 1115,85 eurot, mis kuulusid hagejalt väljamõistmisele. Maakohus

rahuldas kostja TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse.

Apellatsioonkaebus

14. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud maakohtu otsuse tühistada

ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldatakse või alternatiivselt juhul, kui ringkonnakohus

leiab, et asjas ei ole võimalik teha uut otsust, saata asi tagasi maakohtule uueks

läbivaatamiseks. Hageja palub menetluskulud mõlemas kohtuastmes jätta kostja kanda.

15. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus otsuse tegemisel rikkunud materiaalõiguse

norme (AÕS § 72 lg 1 ja § 72 lg 5), menetlusõiguse norme ning selgelt ebaõigesti hinnanud

tõendeid, sh jätnud hageja tõendid hindamata ega põhjendanud seda. Lisaks ei ole maakohus

hageja nõuet hinnanud alusetu rikastumise sätete alusel. Maakohtu otsus läheb vastuollu

Riigikohtu varasema praktikaga (RKTKo 20.12.2017, 2-14-25115, p 10.2). Selgust on vaja

selles, mis teenused kuuluvad asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse AÕS § 72 lg

1 kohaselt või kas nende hulka kuuluvad raamatupidamisteenus (kulude arvestus ja jaotamine

kaasomanike vahel) ja korrashoiuteenus.

Otsust tehes on maakohus alusetult asunud seisukohale, et kaasomanikud ei saa nõuda teiselt

kaasomanikult kulutuste kandmist, kui nende kandmises ei ole kokku lepitud kaasomanike

kasutuskorra kokkuleppes. Seadus ei sätesta kaasomanikele sellist kohustust. Kaasomanike

2-24-2066

vahelises kokkuleppes või kasutuskorras ei ole võimalik ette näha kõiki kulutusi, mh ka

leppida kokku nende tasude suurenemises. Lisaks on maakohus alusetult asunud otsuse p-s

8.3 seisukohale, et kostja ei ole 27.04.2023 kirjaliku otsuse hääletamisel osalenud. Hageja on

esitanud 03.04.2024 vastuses tõendid (lisad nr 1 ja 1.1), mille kohaselt oli koosoleku kutse

koos otsuse projektiga saadetud ka kostjale ning kostja vastus, milles ta põhjendab, miks ta ei

saa hääletada. Kostja oli koosolekust teadlik ja omas võimalust hääletada, aga ei teinud seda

ning vaidlust ei ole selles, et kostjat teavitati koosolekust. Vale on ka kohtu väide, et kostja

vaidleb vastu elektriarvetele, sest kostja on elektri eest tasunud.

16. Arve 00072 osas märgib hageja, et kohtu tuginemine 22.05.2020 kasutuskorrale ei ole

põhjendatud, sest kasutuskorras ei ole pooled kokku leppinud, et sellega reguleeritakse kõik

kulud, mida kaasomanikud peavad kandma. See ei ole ka kasutuskorra eesmärk. Otsuse p-s

9.3 toodud väide, et puudub mistahes põhjus, miks ei olnud võimalik enne kostjaga

hoolduskulu kandmises kokku leppida ei ole asjakohane, sest selles oli kokku lepitud

suuliselt. Seda tõendab vastava kulu varasem tasumine. Kohus ei ole märkinud, miks ta ei

rahulda nõuet alusetu rikastumise alusel. Hageja on 18.06.2024 menetlusdokumendis

viidanud Tallinna Linnavolikogu 28.05.2020 vastu võetud ja 05.06.2020 kehtiva

heakorraeeskirja § 8 p-dele 1, 6 ja 8, mille kohaselt on kinnistu omanik kohustatud hoidma

korras oma kinnistu, selle piirdeaia ja kinnistul asuvad ehitised ning tegema puhastusalal

heakorratöid. Hageja täitis kohustuse kostja eest, mistõttu on kostja alusetult rikastunud.

17. Arve 00004 osas märgib hageja, et ei nõustu maakohtu põhjendustega, sest valvekaamerad

on vajalikud mh hoone säilitamiseks. Need takistavad kolmandatel isikutel hoonet lõhkuda, st

on oht saada tuvastatud, mistõttu jäetakse tegu tegemata. Valvekaamerad asendati, st pooltel

oli varasem kokkulepe, et hoone on valve all ja jääb valve alla, mistõttu on kõigi kaasomanike

kohustuseks kanda ka sellega seotud mõistlikud kulud. Vaidlus puudub, et hoone oli

varasemalt kaameratega valve all. Kohtu järeldus, et kuna üks kaasomanik ei olnud nõus, siis

ei pea ta tasuma ka mõistlike kulude eest on vastuolus AÕS § 72 lg 5 teise lausega ning

kaasomaniku õigusega nõuda, et kaasomandi kasutamine toimuks kõigi kaasomanike huvidest

lähtuvalt. Hoone valve all hoidmine on kõigi kaasomanike huvides. 18.06.2024 on hageja

esitanud tõendid, et kaasomanikud kasutavad hoonet viisil, mis eeldab, et on olemas ka valve,

mh et valvata hoone kasutajate vara.

18. Arve 00067 osas leiab hageja, et kohus ei ole selgitanud, millele tuginedes ta läbivalt

leiab, et kasutuskord peaks sisaldama kokkulepet kõikide võimalike kaasomandi eseme

kasutamisega seotud kulude kohta. Korraldus oli tehtud hageja ja kostja osas ühiselt ning ilma

hageja tellitud teenuseta ei oleks kostja saanud samuti vajalikku luba. Seega täitis hageja

kohustuse, mille oleks pidanud täitma kostja. Kohtu tuginemine kaasomanike kasutuskorrale

on alusetu.

19. Arvete 00068, 00077, 00088 ja 00098 osas ei ole maakohus põhjendanud, millele

tuginedes on kohus jõudnud seisukohale, et raamatupidamisteenus ning korrashoiuteenus ei

jää asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse. Hoone sise- ja välikoristus ja muud

teenused, mis kuulusid korrashoiuteenuse sisse on seotud just asja tavapärase valdamise ja

kasutamisega. Vastupidist ei ole kostja väitnud. Kohus jätab tähelepanuta, et kostja on

varasemalt nende teenuste eest tasunud, lihtsalt summa oli väiksem. Kohus on tuginenud

väitele, mida kostja ei ole esitanud ning mis on ka tõendamata, st kohus on leidnud otsuse p-s

12.4, et kaasomanike vahelise 22.05.2020 kokkuleppega on pooled ammendavalt toonud välja

loetelu kuludest, mida kaasomanikud on kohustatud kandma. Samade seisukohtade juurde

jääb hageja ka arvete 00109, 00118, 00129 ja 10144 osas ning märgib, et elektri eest on kostja

tasunud, millega ta tunnistab oma kohustust ja et arved on esitatud nõuetekohaselt.

2-24-2066

20. Arve 00139 osas on kohus alusetult tuginenud kaasomanike vahelisele 22.05.2020

kokkuleppele. Kohtu väide, et tarbeveepumba vahetamise näol ei ole tegemist kuluda, mida

saaks nõuda AÕS § 72 lg 4 alusel ei ole põhjendatud, sest ilma tarbeveeta ei saa keegi hoonet

kasutada, mh on oht, et hoone saab kahjustusi, kui pumpa ei asendata. Kohus jättis

arvestamata asjaolu, et kostja on arve osaliselt tasunud, millega tunnistas antud kohustust.

21. Hageja jääb menetluskulude osas varasema seisukoha juurde, et sellises mahus on need

põhjendamata, arvestades vastuse sisu ja mahtu ning asja keerukust.

Vastustaja seisukoht

22. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

23. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas,

milles maakohus jättis tervikuna hagi rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse osas.

Ringkonnakohus saab teha ise uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ning mõistab

kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 2477,60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise alates

hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni 562,80 eurot ning edasiulatuva viivise põhinõude

summalt 2477,60 eurolt alates 13.12.2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses

ette nähtud ulatuses. Ühtlasi muutub menetluskulude jaotus ja need jäävad nii maa- kui ka

ringkonnakohtus 24% ulatuses hageja ja 76% ulatuses kostja kanda. Kaebus rahuldatakse

osaliselt.

24. Ringkonnakohus märgib, et praegusel juhul puudub alus hageja 03.04.2024 vastuse lisade

1 ja 1.1 tähelepanuta jätmiseks põhjusel, et tegemist on võõrkeelsete dokumentidega ning

hageja ei ole tõlget eesti keelde esitanud. Kostja ei ole sellele maakohtu menetluses tuginenud

ega tõendite vastuvõtmisele vastu vaielnud, sh on tegemist kostja enda peetud

kirjavahetusega. Sellest tulenevalt on olnud vastavate tõendite sisu menetlusosalistele

arusaadav. Seda kinnitab ka kaebuse vastuses kostja märgitu, et esitatud tõendid kinnitavad

seda, et kostja on selgesõnaliselt väljendanud, et soovib saada selgust, mille eest ta peab

hääletama, kuid puudub konkreetsus (dtl 384).

25. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et raamatupidamise- ja korrashoiukulude kandmise

küsimused ei kuulu selliste otsustuste hulka, mida kaasomanikud saavad häälteenamusega

otsustada ning kulude kandmisega seonduvas on kaasomanikud ammendavalt kokku leppinud

22.05.2020 kaasomanike kokkuleppes, mille muutmine ei ole õiguslikult lubatav. Selliselt on

maakohus eksinud AÕS § 72 lg 1 tõlgendamisel. AÕS § 72 lg 1 teise lause kohaselt võib

otsustada kaasomanike häälteenamusega tehtava otsusega küsimusi, mis jäävad ühise asja

tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse. Kaasomandiga seotud kõige olulisemad

küsimused tuleb lahendada üksnes kaasomanike kokkuleppel, mistõttu on seadusandja

nimetanud ka juhtumid, mida on lubatud lahendada üksnes kaasomanike kokkuleppel, mitte

enamuse otsusega (AÕS § 74 lg 1, § 76 lg 2, § 75 lg 1) (AÕS I komm (2014), § 72, p 3.1.2.1).

Kolleegiumi hinnangul saab nii raamatupidamisteenuse osutamist (kulude arvestus ja

jaotamine kaasomanike vahel) kui ka korrashoiuteenuse osutamist (ühiskasutatavate ruumide,

välisterritooriumi ja kaasomandis olevate kommunikatsioonide haldamine ja korrashoid) ning

nende teenuste eest kulude jaotamist kaasomanike vahel pidada küsimusteks, mis jäävad ühise

asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse. Asjakohatud on mh kostja väited, et

2-24-2066

hageja ei ole selgitanud korrashoiuteenuse sisu. Hageja on välja toonud, et koristusteenus on

sise- ja välikoristus, pisiremont, katlatööd (dtl 217, ajamärge 00:12:42). Mõlema teenuse

osutamine on kõigi kaasomanike huvides, s.o kaasomanike vahelise raamatupidamise ning

kinnistu heakorrakohustuste täitmise korraldamine. Nende teenuste korraldamise ning kulude

jaotamise üle otsustamine ei seondu asja võõrandamise või koormamisega ning sellega ei

muudeta ka oluliselt asja või selle majanduslikku otstarvet. 27.04.2023 enamusotsusega ei ole

kõrvale kaldutud ka seaduses sätestatust koormatiste ja kulutuste kandmisel kaasomanike

vahel (AÕS § 75 lg 1), mis eeldaks kaasomanike kokkulepet. Asjaolu, et kaasomanikud on

22.05.2020 sõlminud notariaalselt tõestatud kompromissilepingu ja asjaõiguslepingud, mis

mh sisaldab p-s 5 kokkulepet kaasomandi valdamise ja kasutamise korra kohta, ei välista

hilisemaid otsustusi seoses kaasomandi valdamise ja kasutamisega seotud kulude kandmisega.

Sellist seisukohta ei tulene 22.05.2020 sõlmitud kaasomanike kokkuleppest ega ka

kaasomandi kohta seaduses sätestatust.

25.1. Kuivõrd kaasomanike 27.04.2023 enamusotsusega on alates 01.05.2023 nii

raamatupidamisteenuse kui ka korrashoiuteenuse igakuise kulu suurus ning jaotus

kaasomanike vahel reguleeritud, siis on hagejal õigus nõuda enamusotsuses märgitud ulatuses

kostjalt arvete hüvitamist. Hageja esitas selles osas arved 00068, 00077, 00088, 00098,

00109, 00118, 00129 ja 10144, mis sisaldavad raamatupidamistasu 30 eurot ja

korrashoiuteenuse tasu 240 eurot, milledele lisandub käibemaks.

25.2. Arve 00068 on esitatud 05/2023 raamatupidamisteenuse ja korrashoiuteenuse eest

kogusummas 324 eurot (dtl 59); arve 00077 on esitatud 06/2023 raamatupidamisteenuse ja

korrashoiuteenuse eest kogusummas 324 eurot (dtl 60); arve 00088 on esitatud 07/2023

raamatupidamisteenuse ja korrashoiuteenuse eest kogusummas 324 eurot (dtl 61); arve 00098

on esitatud 08/2023 raamatupidamisteenuse ja korrashoiuteenuse eest kogusummas 324 eurot

(dtl 62). Puudub vaidlus, et kostja ei ole nimetatud arveid tasunud. Seega tuleb kostjalt hageja

kasuks arvetel 00068, 00077, 00088 ning 00098 märgitu järgi välja mõista 1296 eurot (4 x

324).

25.3. Arvete 00109, 00118 ja 00129 osas on maakohus leidnud, et hageja rakendatud hinna

0,21 eurot/kWh õigsust ei ole hageja esitatud tõendite alusel võimalik kontrollida, mistõttu ei

ole hageja tõendanud, et tal on õigus nõuda elektrikulu arvetel toodud summades.

Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Hageja on esitanud oma elektrikulu nõude tõendamiseks

nii arved (dtl 77–79, 82–84, 92–94) kui ka selgitused arvetel rakendatud elektrihinna

arvutuskäigu kohta arve 00144 näitel (dtl 253–257), mis võimaldavad hinnata arvetel

kajastatud elektrienergia hinna õigsust.

25.3.1. Arvel 00109 on elektrienergia hinnaks ilma käibemaksuta 0,21 eurot/kWh (dtl 72). AS

Alexela arvel nr 102023022644 on elektrienergia hinnaks ilma käibemaksuta 14,50 s/kWh

ehk 0,145 eurot/kWh (dtl 34–43 ja 77). Kui lisada AS Elektrilevi arvelt nr 688893091984 (dtl

78–79) arvesti 38ZEE-00252159-0 käibemaksuta võrguteenus ja aktsiis kogusummas 328,95

eurot jagatuna tarbitud kogusega 5264,05 kWh, lisanduks 0,145 eurole 0,062 eurot ehk hind

moodustaks 0,207 eurot. Ümardamisel moodustas hind sellisel juhul 0,21 eurot/kWh. Seega

on hagejal õigus kostjalt arvel 00109 märgitud summas elektrienergia eest tasumist nõuda.

25.3.2. Arvel 00118 on elektrienergia hinnaks ilma käibemaksuta 0,21 eurot/kWh (dtl 81). AS

Alexela arvel nr 112023024946 on elektrienergia hinnaks 14,5 s/kWh ehk 0,145 eurot/kWh

(dtl 34–43 ja 82). Kui lisada AS Elektrilevi arvelt nr 688375257059 (dtl 83–84) arvesti

38ZEE-00252159-0 käibemaksuta võrguteenus ja aktsiis kogusummas 375,83 eurot jagatuna

tarbitud kogusega 6298,55 kWh, lisanduks 0,145 eurole 0,061 eurot ehk hind moodustaks

2-24-2066

0,206 eurot. Ümardamisel moodustas hind sellisel juhul 0,21 eurot/kWh. Seega on hagejal

õigus kostjalt arvel 00118 märgitud summas elektrienergia eest tasumist nõuda.

25.3.3. Arvel 00129 on elektrienergia hinnaks ilma käibemaksuta 0,21 eurot/kWh (dtl 90). AS

Alexela arvel nr 122023022165 on elektrienergia hinnaks 14,5 s/kWh ehk 0,145 eurot/kWh

(dtl 34–43 ja 94). Kui lisada AS Elektrilevi arvelt nr 688267601454 (dtl 92–93) arvesti

38ZEE-00252159-0 käibemaksuta võrguteenus ja aktsiis kogusummas 377,07 eurot jagatuna

tarbitud kogusega 6305,38 kWh, lisanduks 0,145 eurole 0,061 eurot ehk hind moodustaks

0,206 eurot. Ümardamisel moodustas hind sellisel juhul 0,21 eurot/kWh. Seega on hagejal

õigus kostjalt arvel 00129 märgitud summas elektrienergia eest tasumist nõuda.

25.3.4. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda arvetel 00109, 00118 ja 00129 märgitud

elektrikulu arvetel toodud summades.

25.4. Arve 00144 osas (dtl 100) nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et ümardamisel

moodustas hind 0,20 eurot/kWh, mille tõttu võiks hagejal olla õigus nõuda arve 00144

tasumist elektrienergia osas summas 623,44 eurot, mitte 654,62 eurot (ilma käibemaksuta).

Maakohtu järeldust ei muuda ka asjaolu, et maakohus ei liitnud kahe arvesti käibemaksuta

võrguteenust ja aktsiisi ega jaganud seda mõlema arvesti järgi tarbitud kogusega. Ka sellisel

juhul moodustaks hind 0,204 eurot ning ümardamisel 0,20 eurot/kWh.

25.5. Maakohus on tuvastanud vaidlusväliste asjaoludena, et arve 00109 on tasutud 409,31

euro ulatuses, arve 00118 on tasutud 468,70 euro ulatuses, arve 00129 on tasutud 557,91 euro

ulatuses ning arve 00144 on tasutud 1031,73 euro ulatuses (dtl 4, 137). Kostja on 23.05.2024

kohtuistungil avaldanud, et arvete tasumisel on kostja maha arvestanud korrashoiuteenuse 240

eurot ja raamatupidamisteenuse 25 eurot. 5 eurot on olnud kostja nõus raamatupidamisteenuse

eest tasuma (dtl 217, ajamärge 00:09:41). VÕS § 88 lg 1 kohaselt, kui võlgnik peab

võlausaldajale üle andma raha või liigitunnustega esemed või osutama samaliigilisi teenuseid

mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast, esemetest või osutatud teenustest ei

piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on

raha või esemed üle antud või teenus osutatud. Seega võis võlgnik selliselt arvete tasumiseks

makstud summasid kohustuste täitmiseks määrata.

25.5.1. Arve 00109 on esitatud kogusummas 674,31 eurot (dtl 72) ning kostja on tasunud arve

409,31 euro ulatuses. Seega on arve tasumata summas 265 eurot (674,31 - 409,31). Kuivõrd

raamatupidamistasu kostja poolt vaieldavas ulatuses (25 eurot) ning korrashoiuteenus

moodustavad kokku 318 eurot (käibemaksuga), siis on kostja tasunud ka korrashoiu- ja

raamatupidamisteenuselt arvestatud käibemaksu ning kostjalt tuleb hageja kasuks arve 00109

alusel välja mõista 265 eurot.

25.5.2. Arve 00118 on esitatud kogusummas 786,70 eurot (dtl 81) ning kostja on tasunud arve

summas 468,70 eurot. Seega on arve tasumata 318 euro ulatuses (786,70 - 468,70). Kuivõrd

raamatupidamistasu kostja poolt vaieldavas ulatuses (25 eurot) ning korrashoiuteenus

moodustavad kokku 318 eurot (käibemaksuga), siis tuleb kostjalt hageja kasuks arve 00118

alusel välja mõista 318 eurot.

25.5.3. Arve 00129 on esitatud kogusummas 875,92 eurot (dtl 90) ning kostja on tasunud arve

summas 557,91 eurot. Seega on arve tasumata 318,01 euro ulatuses (875,92 - 557,91).

Kuivõrd raamatupidamistasu kostja poolt vaieldavas ulatuses (25 eurot) ning korrashoiuteenus

moodustavad kokku 318 eurot (käibemaksuga), siis on kostja jätnud osaliselt tasumata ka

teiste kuluartiklite eest. Arvestades, et kostja ei ole vastu vaielnud muudele kuluartiklitele (v.a

2-24-2066

elekter, korrashoiu- ja raamatupidamisteenus), siis tuleb kostjalt hageja kasuks arve 00129

alusel välja mõista 318,01 eurot.

25.6. Arve 00144 on esitatud kogusummas 1349,73 eurot (dtl 100) ning kostja on tasunud

arve summas 1031,73 eurot. Seega on arve tasumata 318 euro ulatuses (1349,73 - 1031,73).

Kuivõrd ringkonnakohus on eelnevalt nõustunud arvel 00144 märgitud elektrikulu osas

maakohtu järeldustega, siis oli hagejal õigus kostjalt nõuda elektrikulu tasumist summas

623,44 eurot (3117,22 x 0,20) (ilma käibemaksuta), s.o koos käibemaksuga 748,13 eurot

(623,44 + 124,69). Lisaks on ringkonnakohus eelnevalt leidnud, et korrashoiu- ja

raamatupidamisteenuse kulude nõudmine on praegusel juhul põhjendatud. Seega on hagejal

õigus kostjalt arve 00144 tasumist nõuda kogusummas 1312,32 eurot (1093,60 + 218,72

[km]), mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks arve 00144 alusel välja mõista 280,59 eurot

(1312,32 - 1031,73).

26. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust maakohtu otsustuse muutmiseks arvete 00072,

00004, 00067 ning 00139 aluseks olevate nõuete rahuldamata jätmise osas ning järgib

maakohtu otsuse vastavaid põhjendusi. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib

ringkonnakohus järgmist.

26.1. Arve 00072 osas on hageja leidnud, et maakohus tugines põhjendamatult 22.05.2020

kasutuskorrale ja AÕS § 72 lg-s 4 sätestatule. Maakohus on õigesti leidnud, et 22.05.2020

hoone kasutuskorra p-s 5 puudub kaasomanike kokkulepe viidatud summades hoone hoolduse

kulu kandmise osas ning tegemist ei ole ka olukorraga, mis oleks õigustanud hagejal kulu

kandmist AÕS § 72 lg 4 alusel. Hageja väitel on hoone hoolduse osas kokku lepitud suuliselt

ning kostja palus selle eest tasuda oma üürnikul, sh on kostja varasemalt vastavaid kulusid

tasunud (dtl 4–5, p 8). Kostja väidab aga, et pooled ei ole suuliselt sellises hoolduse hinnas

kokku leppinud (dtl 135). Hageja ei ole oma väiteid menetluse kestel tõendanud ega ole ka

apellatsioonkaebuses esile toonud, miks ei olnud võimalik kostjaga enne hoolduskulu

kandmises kokku leppida. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et AÕS § 72 lg 4

kohaldamise eelduseks on asjaolu, et kaasomanikega kokku leppimine või enamuse otsuse

tegemine võtaks liiga palju aega, kuid asja säilitamiseks on vaja kohe midagi ette võtta. Sellist

olukorda hoolduskulu kandmisel ei esinenud, mistõttu puudub kostjal kohustus hüvitada

hagejale hoolduskulu arvel nr 00072 märgitud summas.

26.2. Arve 00004 osas on hageja leidnud, et valvekaamerate osas oli pooltel varasem

kokkulepe, mistõttu on kõigi kaasomanike kohustuseks kanda ka sellega seotud mõistlikud

kulud, sh on valvekaamerad vajalikud hoone säilitamiseks ning hoone kasutajate vara

valvamiseks. Kostja on vaielnud kulule vastu, sest pooled ei ole selle kulu kandmises kokku

leppinud. Maakohus on õigesti tuvastanud, et 22.05.2020 hoone kasutuskorra p-s 5 puudub

kaasomanike kokkulepe valvekaamerate vahetamise ja sellega seotud kulu kandmise osas.

Ringkonnakohus märgib, et ka esmaste valvekaamerate paigaldamise osas ei ole 22.05.2020

hoone kasutuskorra p-s 5 kaasomanikud kokku leppinud. Ringkonnakohus nõustub

maakohtuga, et tegemist ei ole ka olukorraga, mis oleks õigustanud hagejal kulu kandmist

AÕS § 72 lg 4 alusel, kuivõrd valvekaamerad ei olnud vajalikud eseme (hoone) säilitamiseks

ning puudub mistahes põhjus, miks ei olnud võimalik hagejal enne kostjaga kulu kandmises

kokku leppida. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust jõuda teistsugusele järeldusele. Seega

puudub kostjal kohustus hüvitada hagejale valvekaamerate vahetuse kulu arvel nr 00004

märgitud summas.

26.3. Arve 00067 osas on hageja leidnud, et korraldus oli tehtud poolte osas ühiselt ning ilma

hageja tellitud teenuseta ei oleks kostja saanud samuti vajalikku luba. Maakohus on

2-24-2066

tuvastanud, et Päästeameti ettekirjutus on tehtud 03.02.2023 ja selle täitmise tähtajaks on

määratud 30.04.2023 (dtl 55–56). Maakohus on ka õigesti tuvastanud, et 22.05.2020 hoone

kasutuskorra p-s 5 puudub kaasomanike kokkulepe operatiivkaardi ja tuleohutusaruande kulu

kandmise osas. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tegemist ei ole ka olukorraga, mis

oleks õigustanud hagejal kulu kandmist AÕS § 72 lg 4 alusel, kuivõrd Päästeameti

ettekirjutusest nähtuvalt puudus mistahes ajakriitilisus, mis õigustanuks hageja tegutsemist

ilma eelnevalt kostjaga kokkulepet saavutamata. Päästeameti ettekirjutusest ei nähtu, et ilma

viivitamatu sekkumiseta halveneks kaasomandi seisund oluliselt enne, kui vajalike toimingute

tegemine oleks võimalik otsustada tavapärasel viisil (RKTKm 30.04.2025, 2-21-12405, p 27).

Seega puudub kostjal kohustus hüvitada hagejale klubihoonele tuleohutusaruande ja

operatiivkaardi koostamise kulust 50% arve 00067 alusel.

26.4. Arve 00139 osas on hageja leidnud, et tarbeveepumba vahetamise kulu on võimalik

nõuda AÕS § 72 lg 4 alusel, sest ilma tarbeveeta ei saa keegi hoonet kasutada, mh on oht, et

hoone saab kahjustusi, kui pumpa ei asendata. Lisaks on kostja selle arve osaliselt tasunud,

millega tunnistas seda kohustust. Maakohus on õigesti tuvastanud, et 22.05.2020 hoone

kasutuskorra p-s 5 puudub kaasomanike kokkulepe tarbeveepumba kulu kandmise osas.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei ole tõendanud, et tegemist oleks olnud

kuluga, mis oli ajakriitiline hoone säilimiseks. Toimiku materjalidest ei nähtu

ringkonnakohtule ka seda, et kostja oleks arve 00139 osaliselt tasunud. Sealhulgas on hageja

märkinud, et arvete nr 109, 118, 139 osas oli tasujaks kolmas isik, kelleks on kostja üürnik,

kuid pole oma väiteid tõendanud. Lisaks ei ole hageja esitanud arve 00139 osas

alusdokumente, mis tõendaks hageja poolt tarbevee pumba vahetamist ning selle maksumust.

Arve 00139 alusena on märgitud küll Uuslinna 11 kaasomanike koosoleku protokoll

27.04.2023, kuid vastavast protokollist ei nähtu, et kaasomanikud oleksid tarbevee pumba

vahetamises ning sellega seonduvate kulude kandmises kokku leppinud (dtl 118). Seega

puudub kostjal kohustus hüvitada hagejale arve 00139 alusel 60 eurot.

26.5. Viimaseks on hageja leidnud, et maakohus ei ole hinnanud hageja nõuet alusetu

rikastumise sätete alusel ning ei ole põhjendanud, miks ta seda ei teinud. Riigikohus on

varasemas praktikas leidnud, et olukorras, kus korteriomaniku (kaasomaniku) toimingud ja

selleks tehtud kulutused ei olnud TsÜS § 63 p 1 tähenduses vajalikud, võib tal siiski olla nõue

korteriühistu (teiste kaasomanike) vastu käsundita asjaajamise sätete alusel, kuid on seda

seisukohta muutnud. Riigikohus asus seisukohale, et korteriomanike (kaasomanike) vahelises

võlasuhtes kaasomandi osaga seotud toimingute tegemine ja sellest tulenevad võimalikud

kulutuste hüvitamise nõuded on reguleeritud erisätetega ja selle suhte raames ei kohaldu

üldjuhul kulutuste hüvitamise nõude alusena KrtS § 37 lg 1 (AÕS § 72 lg 4) kõrval muud

õigusnormid (sh käsundita asjaajamise sätted). See tähendab, et kui korteriomanik

(kaasomanik) on teinud ilma teistega kooskõlastamata toimingu, mis ei olnud vajalik

kaasomandi eseme säilitamiseks või kaitsmiseks osalise või täieliku hävimise eest, siis ei ole

tal üldjuhul ka alust nõuda toiminguga seotud kulutuste hüvitamist (RKTKm 30.04.2025, 2-

21-12405, p 32). Praegusel juhul ei ole võimalik hageja rahalist nõuet arvetel nr 00072,

00004, 00067 ja 00139 märgitud summades rahuldada lepingulisel alusel ning siinses asjas ei

kohaldu ka käsundita asjaajamise sätted. Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja nõuet kohtu ette

toodud asjaoludel võimalik rahuldada ka alusetu rikastumise sätete alusel arvestades, et

hageja on tegutsenud ja teinud kulutused kaasomanike kehtiva võlasuhte raames.

27. Seega kuulub hagi rahuldamisele arvete 00068, 00077, 00088, 00098, 00109, 00118,

00129 osas ning arve 00144 osas osaliselt kogusummas 2477,60 eurot (324 + 324 + 324 +

324 + 265 + 318 + 318,01 + 280,59). Hagi jääb rahuldamata arvetel 00072, 00004, 00067 ja

00139 märgitud summade osas.

2-24-2066

28. Hageja on palunud välja mõista ka viivise VÕS § 113 lg 1 II lauses näidatud määras,

alates 06.02.2024 kuni põhinõude tasumiseni. Vaidlust ei ole, et kostja ei ole tasunud hagejale

arvetel 00068, 00077, 00088, 00098, 00109, 00118, 00129 ning 00144 märgitud kogu

võlgnevust ning see on muutunud sissenõutavaks, mistõttu on hagejal õigus tulenevalt VÕS §

101 lg 1 p-st 6 ja VÕS § 113 lg-st 1 nõuda kostjalt viivist alates hagi esitamisest, s.o

06.02.2024. Ringkonnakohus mõistab välja viivise alates 06.02.2024 kuni otsuse tegemiseni

(12.12.2025) põhinõude summalt 2477,60 eurot VÕS § 113 lg 1 II lauses ette nähtud ulatuses,

s.o 526,80 eurot ning edasiulatuva viivise põhinõude summalt 2477,60 eurolt alates

13.12.2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses ette nähtud ulatuses.

29. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega

rahuldatakse hagi osaliselt ja mõistetakse kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 2477,60

eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 526,80 eurot ning sissenõutavaks muutuv viivis

põhinõudelt (2477,60 eurot) alates 13.12.2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 II

lauses ette nähtud ulatuses.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

30. TsMS § 173 lg 3 kohaselt tuleb ringkonnakohtul maakohtu otsuse tühistamisel muuta

vastavalt menetluskulude jaotust.

31. Kolleegium leiab, et käesoleval juhul on menetluskulud põhjendatud TsMS § 163 lg 1 II

alternatiivi alusel jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja esitas hagiavalduses

nõude summas 3277,01 eurot. Ringkonnakohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 2477,60

eurot. Seega rahuldatakse hageja hagi ca 76% ulatuses, mistõttu on põhjendatud maakohtu

menetluskulud jätta 24% ulatuses hageja kanda ning 76% ulatuses kostja kanda. TsMS ei näe

ette võimalust jaotada menetluskulusid poolte vahel kaebuse rahuldamise ulatusest lähtudes.

Ka sel juhul tuleb lähtuda TsMS §-st 163 (RKTKo 27.03.2017, 3-2-1-18-17, p 18). Neil

kaalutlustel jaotab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud samas suhtes ning ka neist

jääb 24% ulatuses hageja kanda ning 76% ulatuses kostja kanda.

32. Erinevalt maakohtu otsustatust jätab ringkonnakohus menetluskulud võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega 24% ulatuses hageja kanda ning 76% ulatuses kostja kanda. Maakohus

ei ole hageja menetluskulusid kindlaks määranud. Seega ei määra ringkonnakohus praegusel

juhul menetluskulusid rahaliselt kindlaks (RKTKo 20.04.2016, 3-2-1-142-15, p-d 20–22).

Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus

mõistliku aja jooksul käesoleva otsuse jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt)