2-24-2066/27 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedTühistada Harju Maakohtu 30.08.2024 otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada Mõista Balsenpro OÜ-lt Osaühingu Lukos kasuks välja 3004,40 eurot, millest
Legislator headnote
AI generated2-24-2066/27 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Tühistada Harju Maakohtu 30.08.2024 otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada Mõista Balsenpro OÜ-lt Osaühingu Lukos kasuks välja 3004,40 eurot, millest
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kaija Piirmets (eesistuja), Iris Kangur-Gontšarov, Vallo
Kariler
Otsuse tegemise aeg ja koht
12.12.2025, Tallinn
Kohtuasja number
2-24-2066
Kohtuasi
Osaühingu Lukos hagi Balsenpro OÜ vastu
võlgnevuse saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.08.2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Osaühingu Lukos 11.10.2024 apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
Osaühingu Lukos apellatsioonkaebuse hind 3686 eurot ja
61 senti
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Hageja Osaühing Lukos (registrikood 10234822),
lepinguline esindaja Erki Casar
Kostja Balsenpro OÜ (registrikood 14952460),
lepinguline esindaja Aivari Olli
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Harju Maakohtu 30.08.2024 otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada
hagi osaliselt ning mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 2477,60 eurot,
sissenõutavaks muutunud viivis alates hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni
526,80 eurot ning edasiulatuv viivis põhinõude summalt 2477,60 eurolt alates
13.12.2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses ette nähtud
ulatuses. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata.
2. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:
3.1. Rahuldada Osaühingu Lukos hagi osaliselt.
3.2. Mõista Balsenpro OÜ-lt Osaühingu Lukos kasuks välja 3004,40 eurot, millest
põhivõlg on 2477,60 eurot ning hagi esitamisest kuni käesoleva otsuse
tegemiseni sissenõutavaks muutunud viivis 526,80 eurot.
2-24-2066
3.3. Mõista Balsenpro OÜ-lt Osaühingu Lukos kasuks välja viivis põhivõla
summalt 2477,60 eurolt alates 13.12.2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS §
113 lg 1 II lauses ette nähtud ulatuses.
3.4. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 24% ulatuses hageja kanda
ning 76% ulatuses kostja kanda.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse
kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult
teatavaks tegemisest.
Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja
taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse
esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka
kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1. Osaühing Lukos (hageja) esitas 06.02.2024 Harju Maakohtule Balsenpro OÜ (kostja) vastu
hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 3277,01 eurot ning viivise
võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 06.02.2024 kuni
põhinõude tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja Uuslinna 11, Tallinn kinnistu kaasomanikud.
Kokku on kaasomanikke neli, lisaks hagejale ja kostjale ka ZRV OÜ ja Valge Kodu OÜ. Igale
kaasomanikule kuulub ¼ kaasomandist. Hageja ja kostja kasutuses on kinnistul asuv
klubihoone. Kinnistu osas on sõlmitud kinnistu valdamise ja kasutamise korra kokkulepe,
milles sisaldub ka kulude kandmise kokkulepe.
2.1. Hageja on sõlminud lepingu raamatupidamisteenuse osutaja NDga, kes koostab ja esitab
igakuised arved, milliseid hageja esitab kaasomanikele. Hageja on kandnud kõik kostja ja
hageja kasutuses oleva klubihoone välis- ja sisekoristustöödega seotud kulud, teenust osutab
hageja palgal olev AK. Lisaks on hageja kandnud kulusid, mis on seotud hageja ja kostja
kasutuses oleva klubihoone remonditöödega ja üldkasutatavate kommunikatsioonide
haldusega, mh reageerimisega tuletõrjesüsteemist tulenevale häirele.
2.2. 27.04.2023 võtsid kaasomanikud vastu otsuse, mille kohaselt on alates 01.05.2023
raamatupidamisteenuse igakuine kulu, mis on seotud kaasomanike vahel jagatavate kulude
jagamise ja arvestamisega 120 eurot, millele lisandub käibemaks, ja see jagatakse
kaasomanike vahel alates 01.05.2023 võrdselt. Seega kohustub iga kaasomanik tasuma
igakuiselt raamatupidamisteenuse eest 30 eurot, millele lisandub käibemaks.
Sama 27.04.2023 otsusega on korrashoiu igakuine kulu, mis on seotud ühiskasutatavate
ruumide, välisterritooriumi ja kaasomandis olevate kommunikatsioonide haldamise ja
korrashoiuga, mida teostab haldur, 960 eurot kuus, mis jagatakse alates 01.05.2023
2-24-2066
kaasomanike vahel võrdselt. Seega kohustub iga kaasomanik tasuma igakuiselt korrashoiu
eest 240 eurot, millele lisandub käibemaks.
2.3. Hageja on esitanud kostjale alates augustist 2022 arveid, mida ei ole kostja täies ulatuses
tasunud. Hageja nõuab tasumata arvete tasumist ja viivist seadusjärgses määras.
Kostja vastuväited
3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
4. Kostja leidis, et 22.05.2020 sõlmitud ja kehtiva kaasomandi kasutuskorra p 5 ja selle
alapunktid ei näe ette raamatupidamisteenuse osutamisega seotud kulude tasumist kostja
poolt. Igakuine korrashoiutööde kulu kogusummas 960 eurot, millest kostjale langeb 240
eurot (lisandub käibemaks), ei vasta samuti kaasomanike 22.05.2020 kokkuleppele. Kostja
vaidles vastu kõikidele hageja esitatud arvetele. Hageja nõuab tasu, mida tal ei ole õigust
nõuda. Tööd ei ole kostjaga kooskõlastatud, arvetel toodud elektrienergia tariifid on
ebaselged.
Maakohtu otsus ja põhjendused
5. Harju Maakohus jättis 30.08.2024 otsusega hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda
ning määras kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruse. Hagejalt mõisteti kostja
kasuks välja menetluskulud 1115,85 eurot koos seadusjärgse viivise tasumise kohustusega
alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
6. Maakohus tuvastas järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud:
kinnistu asukohaga XXX (registriosa nr XXXXXXXX) kaasomanikud on ZRV OÜ,
Balsenpro OÜ, Osaühing Lukos ja Valge Kodu OÜ. Igale kaasomanikule kuulub ¼
kaasomandist (dtl 11);
kinnistu suhtes on kõik 4 kaasomanikku sõlminud 22.05.2020 valdamise ja kasutamise
korra (dtl 184–214), mille p 5.1.9 kohaselt elektrikulud arvestatakse vastavalt
näitudele, üldkasutatavate pindade ja välisvalgustuse elekter jaotatakse kaasomanike
vahel võrdselt, p 5.1.11 kohaselt lumekoristuse ja libedusetõrje kulud jaotatakse
võrdselt Lukos ja Balsenpro vahel, mis puudutab maa-ala, mis ei ole ZRV
ainukasutuses, p 5.1.12 kohaselt ala hooldamisega seotud kulud kannavad Lukos ja
Balsenpro võrdsetes osades, kuni ZRV liitub samuti selle katlasüsteemiga. ZRV
kannab enda ainukasutusse jäävate ruumide küttekulud. Klubihoone küttekulud
jaotatakse proportsionaalselt, arvestades kaasomaniku ainukasutusse jääva ala
ruutmeetreid, kuni arvestite paigaldamiseni, p 5.1.12 kohaselt vee ja kanalisatsiooni
kulud arvestatakse vastavalt näitudele, p 5.1.16 kohaselt jääpurikate ja liigse lume
koristamisega seotud kulu, mis puudutab klubihoonet, kannavad Lukos ja Balsenpro
võrdselt, mis puudutab hosteli hoonet, kannab ZRV. Sarnaselt eeltoodule jaguneb ka
antud kohustuse rikkumisega seotud vastutus, mh kolmandatele isikutele tekkinud
kahju eest. P 5.1.17 kohaselt Lukos koostab ja esitab teistele kaasomanikele igakuiselt
arved tarbitud teenuste ja lepingus märgitud muude kulutuste eest lähtudes antud
lepingust;
27.04.2023 kaasomanike otsuse poolt on hääletanud kolm kaasomanikku neljast.
Kostja ei ole 27.04.2023 otsust vastu võtnud, st ei ole kirjalikult otsuse poolt
hääletanud ega hääletamisel osalenud (dtl 118);
2-24-2066
kostja vaidleb esitatud arvetel vastu elektri, välikoristuse, raamatupidamisteenuse,
valve ja käibemaksu osas (dtl 217, ajamärge 00:06:34);
kostja ei vaidle vastu veevarustuse, prügi, vaibavahetuse ja fuajee koristuse kuludele
arvetel (dtl 217, ajamärge 00:06:34).
7. Maakohus asus arve 00072 osas seisukohale, et 22.05.2020 hoone kasutuskorras p-s 5
puudub kaasomanike kokkulepe viidatud summades hoone hoolduse kulu kandmise osas.
Tegemist ei ole ka olukorraga, mis oleks õigustanud hagejal kulu kandmist asjaõigusseaduse
(AÕS) § 72 lg 4 alusel, mis lubab kaasomanikul teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid
teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks
vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Puudub mistahes põhjus, miks ei
olnud võimalik enne kostjaga hoolduskulu kandmises kokku leppida. AÕS § 72 lg 4
kohaldamise eelduseks on asjaolu, et kaasomanikega kokkuleppimine või enamuse otsuse
tegemine võtaks liiga palju aega, asja säilitamiseks on aga vaja kohe midagi ette võtta. Sellist
olukorda hoolduskulu kandmisel ei esinenud. Kostjal puudub kohustus hüvitada hagejale
hoolduskulu kulu ja kohus jättis hagi arve 00072 tasumise nõudes rahuldamata.
8. Maakohus asus arve 0004 osas seisukohale, et 22.05.2020 hoone kasutuskorra p-s 5 puudub
kaasomanike kokkulepe valvekaamerate vahetamise ja sellega seotud kulu kandmise osas.
Tegemist ei ole ka olukorraga, mis oleks õigustanud hagejal kulu kandmist AÕS § 72 lg 4
alusel. Hageja on küll põhjendanud vajadust kaameraid vahetada sellega, et vanad kaamerad
ei töötanud, kuid on samas ka ise põhjendanud, et kaamerad olid vajalikud tuvastamaks varale
võimaliku kahju tekitajat, mitte eseme (hoone) säilitamiseks ja selle kaitsmiseks täieliku või
osalise hävimise eest. Puudub mistahes põhjus, miks ei olnud võimalik enne kostjaga kulu
kandmises kokku leppida. AÕS § 72 lg 4 kohaldamise eelduseks olevat olukorda
valvekaamerate vahetamisel ei esinenud. Kostjal puudub kohustus hüvitada hagejale
valvekaamerate asendamise kulu ja kohus jättis hagi arve 00004 tasumise nõudes
rahuldamata.
9. Maakohus asus arve 00067 osas seisukohale, et hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt arve
00067 tasumist. 22.05.2020 hoone kasutuskorra p-s 5 puudub kaasomanike kokkulepe
operatiivkaardi ja tuleohutusaruande kulu kandmise osas. Tegemist ei ole ka olukorraga, mis
oleks õigustanud hagejal kulu kandmist AÕS § 72 lg 4 alusel ilma eelneva kooskõlastuseta
kostjaga. Päästeameti ettekirjutus on tehtud 03.02.2023 ja tähtajaks on määratud 30.04.2023,
ehk puudus mistahes ajakriitilisus, mis õigustanuks hageja tegutsemist ilma eelnevalt kostjaga
kokkulepet saavutamata. Kohus jättis hagi arve 00067 tasumise nõudes rahuldamata.
10. Maakohus leidis, et hagejal ei ole kostja vastu arvetest 00068, 00077, 00088 ja 00098
tulenevaid nõudeid ja kohus jättis hagi selles osas rahuldamata. Puudub vaidlus, et kostja
27.04.2023 otsuse poolt ei hääletanud ja tegemist ei ole seega korteriomanike kokkuleppega,
vaid 3 korteriomaniku ehk kaasomanike häälteenamusega tehtud otsusega. AÕS § 72 lg 1
kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppel. Kaasomanike
häälteenamusega tehtava otsusega võib otsustada küsimusi, mis jäävad ühise asja tavapärase
valdamise ja kasutamise piiridesse. Häälte arv otsuse tegemisel sõltub omandi osa suurusest.
Raamatupidamise ja korrashoiukulude kandmine ei kuulu selliste otsustuste hulka, mida
kaasomanikud saavad häälteenamusega otsustada. Veel enam, kohus arvestas, et
kaasomanikud on sõlminud 22.05.2020 kulude kandmise kokkuleppe, mistõttu on kulude
kandmisega seonduv vastavalt AÕS § 72 lg-le 1 ammendavalt reguleeritud 22.05.2020
kaasomanike kokkuleppes. Nimetatud kokkuleppe muutmine kaasomanike häälteenamusega
ei ole õiguslikult lubatav. Tegemist ei ole ka kuludega, milliste hüvitamist saaks hageja nõuda
2-24-2066
AÕS § 72 lg 4 alusel ilma eelneva kooskõlastuseta kostjaga. Raamatupidamisteenus ja
korrashoiuteenus ei ole sellise iseloomuga kulud, mis oleksid ajakriitilised klubihoone
säilitamiseks ilma kaasomanike kokkuleppeta vastavate kulude osas. Samadel põhjendustel ei
ole hagejal õigust nõuda kostjalt arvetel 00109, 00118, 00129 ja 10144 toodud
raamatupidamistasu ja korrashoiuteenuse eest tasumist.
11. Maakohus jättis hageja nõude arvete 00109, 00118, 00129 ja 10144 tasumiseks juba
tasututut ületavas osas rahuldamata. Hageja rakendatud hinna 0,21 eurot/kWh õigsust ei ole
hageja esitatud tõendite alusel võimalik kontrollida ja hageja ei ole tõendanud, et tal on õigus
nõuda elektrikulu arvetel 00109, 00118 ja 00129 toodud summades. Arve 00144 osas võiks
hagejal olla õigus nõuda selle tasumist kokku summas 200,16 (vaidluse all mitte olev summa)
+ 623,44 eurot ehk 823,60 eurot, mis koos käibemaksuga moodustab 988,32 eurot. Pooled ei
vaidle, et kostja on arve 00144 tasunud 1031,73 euro ulatuses, st suuremas summas, kui
hagejal on õigus kostjalt tasumist nõuda. Maakohus ei hinnanud sh arvete 00109, 00118,
00129 ja 10144 osas esitatud tasaarvestuse vastuväidet, kuivõrd kohus jättis hagi rahuldamata.
12. Maakohus asus arve 00139 osas seisukohale, et hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt selle
arve tasumist. 22.05.2020 hoone kasutuskorra p-s 5 puudub kaasomanike kokkulepe
tarbeveepumba kulu kandmise osas. Tegemist ei ole ka olukorraga, mis oleks õigustanud
hagejal kulu kandmist AÕS § 72 lg 4 alusel ilma eelneva kooskõlastuseta kostjaga. Hageja ei
ole tõendanud, et tegemist oleks olnud kuluga, mis oli ajakriitiline hoone säilimiseks. Kohus
jättis hagi arve 00139 tasumise nõudes rahuldamata.
13. Maakohus jättis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel menetluskulud
hageja kanda ning määras kindlaks kostja menetluskulude rahalise suuruse. Maakohus leidis,
et kostja lepingulise esindaja tunnitasu on vaidluse ulatust ja keerukust arvestades kooskõlas
turuolukorraga, põhjendatud ja vajalik. Ka õigusabile kulunud aeg, sh kostja vastuse
koostamisele ja sellele eelnenud materjalidega tutvumise ja kliendinõupidamise aega pidas
maakohus põhjendatuks ja vajalikuks. Seega olid kostja põhjendatud ja vajalikud
menetluskulud kokku 1115,85 eurot, mis kuulusid hagejalt väljamõistmisele. Maakohus
rahuldas kostja TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse.
Apellatsioonkaebus
14. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud maakohtu otsuse tühistada
ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldatakse või alternatiivselt juhul, kui ringkonnakohus
leiab, et asjas ei ole võimalik teha uut otsust, saata asi tagasi maakohtule uueks
läbivaatamiseks. Hageja palub menetluskulud mõlemas kohtuastmes jätta kostja kanda.
15. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus otsuse tegemisel rikkunud materiaalõiguse
norme (AÕS § 72 lg 1 ja § 72 lg 5), menetlusõiguse norme ning selgelt ebaõigesti hinnanud
tõendeid, sh jätnud hageja tõendid hindamata ega põhjendanud seda. Lisaks ei ole maakohus
hageja nõuet hinnanud alusetu rikastumise sätete alusel. Maakohtu otsus läheb vastuollu
Riigikohtu varasema praktikaga (RKTKo 20.12.2017, 2-14-25115, p 10.2). Selgust on vaja
selles, mis teenused kuuluvad asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse AÕS § 72 lg
1 kohaselt või kas nende hulka kuuluvad raamatupidamisteenus (kulude arvestus ja jaotamine
kaasomanike vahel) ja korrashoiuteenus.
Otsust tehes on maakohus alusetult asunud seisukohale, et kaasomanikud ei saa nõuda teiselt
kaasomanikult kulutuste kandmist, kui nende kandmises ei ole kokku lepitud kaasomanike
kasutuskorra kokkuleppes. Seadus ei sätesta kaasomanikele sellist kohustust. Kaasomanike
2-24-2066
vahelises kokkuleppes või kasutuskorras ei ole võimalik ette näha kõiki kulutusi, mh ka
leppida kokku nende tasude suurenemises. Lisaks on maakohus alusetult asunud otsuse p-s
8.3 seisukohale, et kostja ei ole 27.04.2023 kirjaliku otsuse hääletamisel osalenud. Hageja on
esitanud 03.04.2024 vastuses tõendid (lisad nr 1 ja 1.1), mille kohaselt oli koosoleku kutse
koos otsuse projektiga saadetud ka kostjale ning kostja vastus, milles ta põhjendab, miks ta ei
saa hääletada. Kostja oli koosolekust teadlik ja omas võimalust hääletada, aga ei teinud seda
ning vaidlust ei ole selles, et kostjat teavitati koosolekust. Vale on ka kohtu väide, et kostja
vaidleb vastu elektriarvetele, sest kostja on elektri eest tasunud.
16. Arve 00072 osas märgib hageja, et kohtu tuginemine 22.05.2020 kasutuskorrale ei ole
põhjendatud, sest kasutuskorras ei ole pooled kokku leppinud, et sellega reguleeritakse kõik
kulud, mida kaasomanikud peavad kandma. See ei ole ka kasutuskorra eesmärk. Otsuse p-s
9.3 toodud väide, et puudub mistahes põhjus, miks ei olnud võimalik enne kostjaga
hoolduskulu kandmises kokku leppida ei ole asjakohane, sest selles oli kokku lepitud
suuliselt. Seda tõendab vastava kulu varasem tasumine. Kohus ei ole märkinud, miks ta ei
rahulda nõuet alusetu rikastumise alusel. Hageja on 18.06.2024 menetlusdokumendis
viidanud Tallinna Linnavolikogu 28.05.2020 vastu võetud ja 05.06.2020 kehtiva
heakorraeeskirja § 8 p-dele 1, 6 ja 8, mille kohaselt on kinnistu omanik kohustatud hoidma
korras oma kinnistu, selle piirdeaia ja kinnistul asuvad ehitised ning tegema puhastusalal
heakorratöid. Hageja täitis kohustuse kostja eest, mistõttu on kostja alusetult rikastunud.
17. Arve 00004 osas märgib hageja, et ei nõustu maakohtu põhjendustega, sest valvekaamerad
on vajalikud mh hoone säilitamiseks. Need takistavad kolmandatel isikutel hoonet lõhkuda, st
on oht saada tuvastatud, mistõttu jäetakse tegu tegemata. Valvekaamerad asendati, st pooltel
oli varasem kokkulepe, et hoone on valve all ja jääb valve alla, mistõttu on kõigi kaasomanike
kohustuseks kanda ka sellega seotud mõistlikud kulud. Vaidlus puudub, et hoone oli
varasemalt kaameratega valve all. Kohtu järeldus, et kuna üks kaasomanik ei olnud nõus, siis
ei pea ta tasuma ka mõistlike kulude eest on vastuolus AÕS § 72 lg 5 teise lausega ning
kaasomaniku õigusega nõuda, et kaasomandi kasutamine toimuks kõigi kaasomanike huvidest
lähtuvalt. Hoone valve all hoidmine on kõigi kaasomanike huvides. 18.06.2024 on hageja
esitanud tõendid, et kaasomanikud kasutavad hoonet viisil, mis eeldab, et on olemas ka valve,
mh et valvata hoone kasutajate vara.
18. Arve 00067 osas leiab hageja, et kohus ei ole selgitanud, millele tuginedes ta läbivalt
leiab, et kasutuskord peaks sisaldama kokkulepet kõikide võimalike kaasomandi eseme
kasutamisega seotud kulude kohta. Korraldus oli tehtud hageja ja kostja osas ühiselt ning ilma
hageja tellitud teenuseta ei oleks kostja saanud samuti vajalikku luba. Seega täitis hageja
kohustuse, mille oleks pidanud täitma kostja. Kohtu tuginemine kaasomanike kasutuskorrale
on alusetu.
19. Arvete 00068, 00077, 00088 ja 00098 osas ei ole maakohus põhjendanud, millele
tuginedes on kohus jõudnud seisukohale, et raamatupidamisteenus ning korrashoiuteenus ei
jää asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse. Hoone sise- ja välikoristus ja muud
teenused, mis kuulusid korrashoiuteenuse sisse on seotud just asja tavapärase valdamise ja
kasutamisega. Vastupidist ei ole kostja väitnud. Kohus jätab tähelepanuta, et kostja on
varasemalt nende teenuste eest tasunud, lihtsalt summa oli väiksem. Kohus on tuginenud
väitele, mida kostja ei ole esitanud ning mis on ka tõendamata, st kohus on leidnud otsuse p-s
12.4, et kaasomanike vahelise 22.05.2020 kokkuleppega on pooled ammendavalt toonud välja
loetelu kuludest, mida kaasomanikud on kohustatud kandma. Samade seisukohtade juurde
jääb hageja ka arvete 00109, 00118, 00129 ja 10144 osas ning märgib, et elektri eest on kostja
tasunud, millega ta tunnistab oma kohustust ja et arved on esitatud nõuetekohaselt.
2-24-2066
20. Arve 00139 osas on kohus alusetult tuginenud kaasomanike vahelisele 22.05.2020
kokkuleppele. Kohtu väide, et tarbeveepumba vahetamise näol ei ole tegemist kuluda, mida
saaks nõuda AÕS § 72 lg 4 alusel ei ole põhjendatud, sest ilma tarbeveeta ei saa keegi hoonet
kasutada, mh on oht, et hoone saab kahjustusi, kui pumpa ei asendata. Kohus jättis
arvestamata asjaolu, et kostja on arve osaliselt tasunud, millega tunnistas antud kohustust.
21. Hageja jääb menetluskulude osas varasema seisukoha juurde, et sellises mahus on need
põhjendamata, arvestades vastuse sisu ja mahtu ning asja keerukust.
Vastustaja seisukoht
22. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud
hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
23. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas,
milles maakohus jättis tervikuna hagi rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse osas.
Ringkonnakohus saab teha ise uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ning mõistab
kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 2477,60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise alates
hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni 562,80 eurot ning edasiulatuva viivise põhinõude
summalt 2477,60 eurolt alates 13.12.2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses
ette nähtud ulatuses. Ühtlasi muutub menetluskulude jaotus ja need jäävad nii maa- kui ka
ringkonnakohtus 24% ulatuses hageja ja 76% ulatuses kostja kanda. Kaebus rahuldatakse
osaliselt.
24. Ringkonnakohus märgib, et praegusel juhul puudub alus hageja 03.04.2024 vastuse lisade
1 ja 1.1 tähelepanuta jätmiseks põhjusel, et tegemist on võõrkeelsete dokumentidega ning
hageja ei ole tõlget eesti keelde esitanud. Kostja ei ole sellele maakohtu menetluses tuginenud
ega tõendite vastuvõtmisele vastu vaielnud, sh on tegemist kostja enda peetud
kirjavahetusega. Sellest tulenevalt on olnud vastavate tõendite sisu menetlusosalistele
arusaadav. Seda kinnitab ka kaebuse vastuses kostja märgitu, et esitatud tõendid kinnitavad
seda, et kostja on selgesõnaliselt väljendanud, et soovib saada selgust, mille eest ta peab
hääletama, kuid puudub konkreetsus (dtl 384).
25. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et raamatupidamise- ja korrashoiukulude kandmise
küsimused ei kuulu selliste otsustuste hulka, mida kaasomanikud saavad häälteenamusega
otsustada ning kulude kandmisega seonduvas on kaasomanikud ammendavalt kokku leppinud
22.05.2020 kaasomanike kokkuleppes, mille muutmine ei ole õiguslikult lubatav. Selliselt on
maakohus eksinud AÕS § 72 lg 1 tõlgendamisel. AÕS § 72 lg 1 teise lause kohaselt võib
otsustada kaasomanike häälteenamusega tehtava otsusega küsimusi, mis jäävad ühise asja
tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse. Kaasomandiga seotud kõige olulisemad
küsimused tuleb lahendada üksnes kaasomanike kokkuleppel, mistõttu on seadusandja
nimetanud ka juhtumid, mida on lubatud lahendada üksnes kaasomanike kokkuleppel, mitte
enamuse otsusega (AÕS § 74 lg 1, § 76 lg 2, § 75 lg 1) (AÕS I komm (2014), § 72, p 3.1.2.1).
Kolleegiumi hinnangul saab nii raamatupidamisteenuse osutamist (kulude arvestus ja
jaotamine kaasomanike vahel) kui ka korrashoiuteenuse osutamist (ühiskasutatavate ruumide,
välisterritooriumi ja kaasomandis olevate kommunikatsioonide haldamine ja korrashoid) ning
nende teenuste eest kulude jaotamist kaasomanike vahel pidada küsimusteks, mis jäävad ühise
asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse. Asjakohatud on mh kostja väited, et
2-24-2066
hageja ei ole selgitanud korrashoiuteenuse sisu. Hageja on välja toonud, et koristusteenus on
sise- ja välikoristus, pisiremont, katlatööd (dtl 217, ajamärge 00:12:42). Mõlema teenuse
osutamine on kõigi kaasomanike huvides, s.o kaasomanike vahelise raamatupidamise ning
kinnistu heakorrakohustuste täitmise korraldamine. Nende teenuste korraldamise ning kulude
jaotamise üle otsustamine ei seondu asja võõrandamise või koormamisega ning sellega ei
muudeta ka oluliselt asja või selle majanduslikku otstarvet. 27.04.2023 enamusotsusega ei ole
kõrvale kaldutud ka seaduses sätestatust koormatiste ja kulutuste kandmisel kaasomanike
vahel (AÕS § 75 lg 1), mis eeldaks kaasomanike kokkulepet. Asjaolu, et kaasomanikud on
22.05.2020 sõlminud notariaalselt tõestatud kompromissilepingu ja asjaõiguslepingud, mis
mh sisaldab p-s 5 kokkulepet kaasomandi valdamise ja kasutamise korra kohta, ei välista
hilisemaid otsustusi seoses kaasomandi valdamise ja kasutamisega seotud kulude kandmisega.
Sellist seisukohta ei tulene 22.05.2020 sõlmitud kaasomanike kokkuleppest ega ka
kaasomandi kohta seaduses sätestatust.
25.1. Kuivõrd kaasomanike 27.04.2023 enamusotsusega on alates 01.05.2023 nii
raamatupidamisteenuse kui ka korrashoiuteenuse igakuise kulu suurus ning jaotus
kaasomanike vahel reguleeritud, siis on hagejal õigus nõuda enamusotsuses märgitud ulatuses
kostjalt arvete hüvitamist. Hageja esitas selles osas arved 00068, 00077, 00088, 00098,
00109, 00118, 00129 ja 10144, mis sisaldavad raamatupidamistasu 30 eurot ja
korrashoiuteenuse tasu 240 eurot, milledele lisandub käibemaks.
25.2. Arve 00068 on esitatud 05/2023 raamatupidamisteenuse ja korrashoiuteenuse eest
kogusummas 324 eurot (dtl 59); arve 00077 on esitatud 06/2023 raamatupidamisteenuse ja
korrashoiuteenuse eest kogusummas 324 eurot (dtl 60); arve 00088 on esitatud 07/2023
raamatupidamisteenuse ja korrashoiuteenuse eest kogusummas 324 eurot (dtl 61); arve 00098
on esitatud 08/2023 raamatupidamisteenuse ja korrashoiuteenuse eest kogusummas 324 eurot
(dtl 62). Puudub vaidlus, et kostja ei ole nimetatud arveid tasunud. Seega tuleb kostjalt hageja
kasuks arvetel 00068, 00077, 00088 ning 00098 märgitu järgi välja mõista 1296 eurot (4 x
324).
25.3. Arvete 00109, 00118 ja 00129 osas on maakohus leidnud, et hageja rakendatud hinna
0,21 eurot/kWh õigsust ei ole hageja esitatud tõendite alusel võimalik kontrollida, mistõttu ei
ole hageja tõendanud, et tal on õigus nõuda elektrikulu arvetel toodud summades.
Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Hageja on esitanud oma elektrikulu nõude tõendamiseks
nii arved (dtl 77–79, 82–84, 92–94) kui ka selgitused arvetel rakendatud elektrihinna
arvutuskäigu kohta arve 00144 näitel (dtl 253–257), mis võimaldavad hinnata arvetel
kajastatud elektrienergia hinna õigsust.
25.3.1. Arvel 00109 on elektrienergia hinnaks ilma käibemaksuta 0,21 eurot/kWh (dtl 72). AS
Alexela arvel nr 102023022644 on elektrienergia hinnaks ilma käibemaksuta 14,50 s/kWh
ehk 0,145 eurot/kWh (dtl 34–43 ja 77). Kui lisada AS Elektrilevi arvelt nr 688893091984 (dtl
78–79) arvesti 38ZEE-00252159-0 käibemaksuta võrguteenus ja aktsiis kogusummas 328,95
eurot jagatuna tarbitud kogusega 5264,05 kWh, lisanduks 0,145 eurole 0,062 eurot ehk hind
moodustaks 0,207 eurot. Ümardamisel moodustas hind sellisel juhul 0,21 eurot/kWh. Seega
on hagejal õigus kostjalt arvel 00109 märgitud summas elektrienergia eest tasumist nõuda.
25.3.2. Arvel 00118 on elektrienergia hinnaks ilma käibemaksuta 0,21 eurot/kWh (dtl 81). AS
Alexela arvel nr 112023024946 on elektrienergia hinnaks 14,5 s/kWh ehk 0,145 eurot/kWh
(dtl 34–43 ja 82). Kui lisada AS Elektrilevi arvelt nr 688375257059 (dtl 83–84) arvesti
38ZEE-00252159-0 käibemaksuta võrguteenus ja aktsiis kogusummas 375,83 eurot jagatuna
tarbitud kogusega 6298,55 kWh, lisanduks 0,145 eurole 0,061 eurot ehk hind moodustaks
2-24-2066
0,206 eurot. Ümardamisel moodustas hind sellisel juhul 0,21 eurot/kWh. Seega on hagejal
õigus kostjalt arvel 00118 märgitud summas elektrienergia eest tasumist nõuda.
25.3.3. Arvel 00129 on elektrienergia hinnaks ilma käibemaksuta 0,21 eurot/kWh (dtl 90). AS
Alexela arvel nr 122023022165 on elektrienergia hinnaks 14,5 s/kWh ehk 0,145 eurot/kWh
(dtl 34–43 ja 94). Kui lisada AS Elektrilevi arvelt nr 688267601454 (dtl 92–93) arvesti
38ZEE-00252159-0 käibemaksuta võrguteenus ja aktsiis kogusummas 377,07 eurot jagatuna
tarbitud kogusega 6305,38 kWh, lisanduks 0,145 eurole 0,061 eurot ehk hind moodustaks
0,206 eurot. Ümardamisel moodustas hind sellisel juhul 0,21 eurot/kWh. Seega on hagejal
õigus kostjalt arvel 00129 märgitud summas elektrienergia eest tasumist nõuda.
25.3.4. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda arvetel 00109, 00118 ja 00129 märgitud
elektrikulu arvetel toodud summades.
25.4. Arve 00144 osas (dtl 100) nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et ümardamisel
moodustas hind 0,20 eurot/kWh, mille tõttu võiks hagejal olla õigus nõuda arve 00144
tasumist elektrienergia osas summas 623,44 eurot, mitte 654,62 eurot (ilma käibemaksuta).
Maakohtu järeldust ei muuda ka asjaolu, et maakohus ei liitnud kahe arvesti käibemaksuta
võrguteenust ja aktsiisi ega jaganud seda mõlema arvesti järgi tarbitud kogusega. Ka sellisel
juhul moodustaks hind 0,204 eurot ning ümardamisel 0,20 eurot/kWh.
25.5. Maakohus on tuvastanud vaidlusväliste asjaoludena, et arve 00109 on tasutud 409,31
euro ulatuses, arve 00118 on tasutud 468,70 euro ulatuses, arve 00129 on tasutud 557,91 euro
ulatuses ning arve 00144 on tasutud 1031,73 euro ulatuses (dtl 4, 137). Kostja on 23.05.2024
kohtuistungil avaldanud, et arvete tasumisel on kostja maha arvestanud korrashoiuteenuse 240
eurot ja raamatupidamisteenuse 25 eurot. 5 eurot on olnud kostja nõus raamatupidamisteenuse
eest tasuma (dtl 217, ajamärge 00:09:41). VÕS § 88 lg 1 kohaselt, kui võlgnik peab
võlausaldajale üle andma raha või liigitunnustega esemed või osutama samaliigilisi teenuseid
mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast, esemetest või osutatud teenustest ei
piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on
raha või esemed üle antud või teenus osutatud. Seega võis võlgnik selliselt arvete tasumiseks
makstud summasid kohustuste täitmiseks määrata.
25.5.1. Arve 00109 on esitatud kogusummas 674,31 eurot (dtl 72) ning kostja on tasunud arve
409,31 euro ulatuses. Seega on arve tasumata summas 265 eurot (674,31 - 409,31). Kuivõrd
raamatupidamistasu kostja poolt vaieldavas ulatuses (25 eurot) ning korrashoiuteenus
moodustavad kokku 318 eurot (käibemaksuga), siis on kostja tasunud ka korrashoiu- ja
raamatupidamisteenuselt arvestatud käibemaksu ning kostjalt tuleb hageja kasuks arve 00109
alusel välja mõista 265 eurot.
25.5.2. Arve 00118 on esitatud kogusummas 786,70 eurot (dtl 81) ning kostja on tasunud arve
summas 468,70 eurot. Seega on arve tasumata 318 euro ulatuses (786,70 - 468,70). Kuivõrd
raamatupidamistasu kostja poolt vaieldavas ulatuses (25 eurot) ning korrashoiuteenus
moodustavad kokku 318 eurot (käibemaksuga), siis tuleb kostjalt hageja kasuks arve 00118
alusel välja mõista 318 eurot.
25.5.3. Arve 00129 on esitatud kogusummas 875,92 eurot (dtl 90) ning kostja on tasunud arve
summas 557,91 eurot. Seega on arve tasumata 318,01 euro ulatuses (875,92 - 557,91).
Kuivõrd raamatupidamistasu kostja poolt vaieldavas ulatuses (25 eurot) ning korrashoiuteenus
moodustavad kokku 318 eurot (käibemaksuga), siis on kostja jätnud osaliselt tasumata ka
teiste kuluartiklite eest. Arvestades, et kostja ei ole vastu vaielnud muudele kuluartiklitele (v.a
2-24-2066
elekter, korrashoiu- ja raamatupidamisteenus), siis tuleb kostjalt hageja kasuks arve 00129
alusel välja mõista 318,01 eurot.
25.6. Arve 00144 on esitatud kogusummas 1349,73 eurot (dtl 100) ning kostja on tasunud
arve summas 1031,73 eurot. Seega on arve tasumata 318 euro ulatuses (1349,73 - 1031,73).
Kuivõrd ringkonnakohus on eelnevalt nõustunud arvel 00144 märgitud elektrikulu osas
maakohtu järeldustega, siis oli hagejal õigus kostjalt nõuda elektrikulu tasumist summas
623,44 eurot (3117,22 x 0,20) (ilma käibemaksuta), s.o koos käibemaksuga 748,13 eurot
(623,44 + 124,69). Lisaks on ringkonnakohus eelnevalt leidnud, et korrashoiu- ja
raamatupidamisteenuse kulude nõudmine on praegusel juhul põhjendatud. Seega on hagejal
õigus kostjalt arve 00144 tasumist nõuda kogusummas 1312,32 eurot (1093,60 + 218,72
[km]), mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks arve 00144 alusel välja mõista 280,59 eurot
(1312,32 - 1031,73).
26. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust maakohtu otsustuse muutmiseks arvete 00072,
00004, 00067 ning 00139 aluseks olevate nõuete rahuldamata jätmise osas ning järgib
maakohtu otsuse vastavaid põhjendusi. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib
ringkonnakohus järgmist.
26.1. Arve 00072 osas on hageja leidnud, et maakohus tugines põhjendamatult 22.05.2020
kasutuskorrale ja AÕS § 72 lg-s 4 sätestatule. Maakohus on õigesti leidnud, et 22.05.2020
hoone kasutuskorra p-s 5 puudub kaasomanike kokkulepe viidatud summades hoone hoolduse
kulu kandmise osas ning tegemist ei ole ka olukorraga, mis oleks õigustanud hagejal kulu
kandmist AÕS § 72 lg 4 alusel. Hageja väitel on hoone hoolduse osas kokku lepitud suuliselt
ning kostja palus selle eest tasuda oma üürnikul, sh on kostja varasemalt vastavaid kulusid
tasunud (dtl 4–5, p 8). Kostja väidab aga, et pooled ei ole suuliselt sellises hoolduse hinnas
kokku leppinud (dtl 135). Hageja ei ole oma väiteid menetluse kestel tõendanud ega ole ka
apellatsioonkaebuses esile toonud, miks ei olnud võimalik kostjaga enne hoolduskulu
kandmises kokku leppida. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et AÕS § 72 lg 4
kohaldamise eelduseks on asjaolu, et kaasomanikega kokku leppimine või enamuse otsuse
tegemine võtaks liiga palju aega, kuid asja säilitamiseks on vaja kohe midagi ette võtta. Sellist
olukorda hoolduskulu kandmisel ei esinenud, mistõttu puudub kostjal kohustus hüvitada
hagejale hoolduskulu arvel nr 00072 märgitud summas.
26.2. Arve 00004 osas on hageja leidnud, et valvekaamerate osas oli pooltel varasem
kokkulepe, mistõttu on kõigi kaasomanike kohustuseks kanda ka sellega seotud mõistlikud
kulud, sh on valvekaamerad vajalikud hoone säilitamiseks ning hoone kasutajate vara
valvamiseks. Kostja on vaielnud kulule vastu, sest pooled ei ole selle kulu kandmises kokku
leppinud. Maakohus on õigesti tuvastanud, et 22.05.2020 hoone kasutuskorra p-s 5 puudub
kaasomanike kokkulepe valvekaamerate vahetamise ja sellega seotud kulu kandmise osas.
Ringkonnakohus märgib, et ka esmaste valvekaamerate paigaldamise osas ei ole 22.05.2020
hoone kasutuskorra p-s 5 kaasomanikud kokku leppinud. Ringkonnakohus nõustub
maakohtuga, et tegemist ei ole ka olukorraga, mis oleks õigustanud hagejal kulu kandmist
AÕS § 72 lg 4 alusel, kuivõrd valvekaamerad ei olnud vajalikud eseme (hoone) säilitamiseks
ning puudub mistahes põhjus, miks ei olnud võimalik hagejal enne kostjaga kulu kandmises
kokku leppida. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust jõuda teistsugusele järeldusele. Seega
puudub kostjal kohustus hüvitada hagejale valvekaamerate vahetuse kulu arvel nr 00004
märgitud summas.
26.3. Arve 00067 osas on hageja leidnud, et korraldus oli tehtud poolte osas ühiselt ning ilma
hageja tellitud teenuseta ei oleks kostja saanud samuti vajalikku luba. Maakohus on
2-24-2066
tuvastanud, et Päästeameti ettekirjutus on tehtud 03.02.2023 ja selle täitmise tähtajaks on
määratud 30.04.2023 (dtl 55–56). Maakohus on ka õigesti tuvastanud, et 22.05.2020 hoone
kasutuskorra p-s 5 puudub kaasomanike kokkulepe operatiivkaardi ja tuleohutusaruande kulu
kandmise osas. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tegemist ei ole ka olukorraga, mis
oleks õigustanud hagejal kulu kandmist AÕS § 72 lg 4 alusel, kuivõrd Päästeameti
ettekirjutusest nähtuvalt puudus mistahes ajakriitilisus, mis õigustanuks hageja tegutsemist
ilma eelnevalt kostjaga kokkulepet saavutamata. Päästeameti ettekirjutusest ei nähtu, et ilma
viivitamatu sekkumiseta halveneks kaasomandi seisund oluliselt enne, kui vajalike toimingute
tegemine oleks võimalik otsustada tavapärasel viisil (RKTKm 30.04.2025, 2-21-12405, p 27).
Seega puudub kostjal kohustus hüvitada hagejale klubihoonele tuleohutusaruande ja
operatiivkaardi koostamise kulust 50% arve 00067 alusel.
26.4. Arve 00139 osas on hageja leidnud, et tarbeveepumba vahetamise kulu on võimalik
nõuda AÕS § 72 lg 4 alusel, sest ilma tarbeveeta ei saa keegi hoonet kasutada, mh on oht, et
hoone saab kahjustusi, kui pumpa ei asendata. Lisaks on kostja selle arve osaliselt tasunud,
millega tunnistas seda kohustust. Maakohus on õigesti tuvastanud, et 22.05.2020 hoone
kasutuskorra p-s 5 puudub kaasomanike kokkulepe tarbeveepumba kulu kandmise osas.
Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei ole tõendanud, et tegemist oleks olnud
kuluga, mis oli ajakriitiline hoone säilimiseks. Toimiku materjalidest ei nähtu
ringkonnakohtule ka seda, et kostja oleks arve 00139 osaliselt tasunud. Sealhulgas on hageja
märkinud, et arvete nr 109, 118, 139 osas oli tasujaks kolmas isik, kelleks on kostja üürnik,
kuid pole oma väiteid tõendanud. Lisaks ei ole hageja esitanud arve 00139 osas
alusdokumente, mis tõendaks hageja poolt tarbevee pumba vahetamist ning selle maksumust.
Arve 00139 alusena on märgitud küll Uuslinna 11 kaasomanike koosoleku protokoll
27.04.2023, kuid vastavast protokollist ei nähtu, et kaasomanikud oleksid tarbevee pumba
vahetamises ning sellega seonduvate kulude kandmises kokku leppinud (dtl 118). Seega
puudub kostjal kohustus hüvitada hagejale arve 00139 alusel 60 eurot.
26.5. Viimaseks on hageja leidnud, et maakohus ei ole hinnanud hageja nõuet alusetu
rikastumise sätete alusel ning ei ole põhjendanud, miks ta seda ei teinud. Riigikohus on
varasemas praktikas leidnud, et olukorras, kus korteriomaniku (kaasomaniku) toimingud ja
selleks tehtud kulutused ei olnud TsÜS § 63 p 1 tähenduses vajalikud, võib tal siiski olla nõue
korteriühistu (teiste kaasomanike) vastu käsundita asjaajamise sätete alusel, kuid on seda
seisukohta muutnud. Riigikohus asus seisukohale, et korteriomanike (kaasomanike) vahelises
võlasuhtes kaasomandi osaga seotud toimingute tegemine ja sellest tulenevad võimalikud
kulutuste hüvitamise nõuded on reguleeritud erisätetega ja selle suhte raames ei kohaldu
üldjuhul kulutuste hüvitamise nõude alusena KrtS § 37 lg 1 (AÕS § 72 lg 4) kõrval muud
õigusnormid (sh käsundita asjaajamise sätted). See tähendab, et kui korteriomanik
(kaasomanik) on teinud ilma teistega kooskõlastamata toimingu, mis ei olnud vajalik
kaasomandi eseme säilitamiseks või kaitsmiseks osalise või täieliku hävimise eest, siis ei ole
tal üldjuhul ka alust nõuda toiminguga seotud kulutuste hüvitamist (RKTKm 30.04.2025, 2-
21-12405, p 32). Praegusel juhul ei ole võimalik hageja rahalist nõuet arvetel nr 00072,
00004, 00067 ja 00139 märgitud summades rahuldada lepingulisel alusel ning siinses asjas ei
kohaldu ka käsundita asjaajamise sätted. Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja nõuet kohtu ette
toodud asjaoludel võimalik rahuldada ka alusetu rikastumise sätete alusel arvestades, et
hageja on tegutsenud ja teinud kulutused kaasomanike kehtiva võlasuhte raames.
27. Seega kuulub hagi rahuldamisele arvete 00068, 00077, 00088, 00098, 00109, 00118,
00129 osas ning arve 00144 osas osaliselt kogusummas 2477,60 eurot (324 + 324 + 324 +
324 + 265 + 318 + 318,01 + 280,59). Hagi jääb rahuldamata arvetel 00072, 00004, 00067 ja
00139 märgitud summade osas.
2-24-2066
28. Hageja on palunud välja mõista ka viivise VÕS § 113 lg 1 II lauses näidatud määras,
alates 06.02.2024 kuni põhinõude tasumiseni. Vaidlust ei ole, et kostja ei ole tasunud hagejale
arvetel 00068, 00077, 00088, 00098, 00109, 00118, 00129 ning 00144 märgitud kogu
võlgnevust ning see on muutunud sissenõutavaks, mistõttu on hagejal õigus tulenevalt VÕS §
101 lg 1 p-st 6 ja VÕS § 113 lg-st 1 nõuda kostjalt viivist alates hagi esitamisest, s.o
06.02.2024. Ringkonnakohus mõistab välja viivise alates 06.02.2024 kuni otsuse tegemiseni
(12.12.2025) põhinõude summalt 2477,60 eurot VÕS § 113 lg 1 II lauses ette nähtud ulatuses,
s.o 526,80 eurot ning edasiulatuva viivise põhinõude summalt 2477,60 eurolt alates
13.12.2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses ette nähtud ulatuses.
29. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega
rahuldatakse hagi osaliselt ja mõistetakse kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 2477,60
eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 526,80 eurot ning sissenõutavaks muutuv viivis
põhinõudelt (2477,60 eurot) alates 13.12.2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 II
lauses ette nähtud ulatuses.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
30. TsMS § 173 lg 3 kohaselt tuleb ringkonnakohtul maakohtu otsuse tühistamisel muuta
vastavalt menetluskulude jaotust.
31. Kolleegium leiab, et käesoleval juhul on menetluskulud põhjendatud TsMS § 163 lg 1 II
alternatiivi alusel jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja esitas hagiavalduses
nõude summas 3277,01 eurot. Ringkonnakohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 2477,60
eurot. Seega rahuldatakse hageja hagi ca 76% ulatuses, mistõttu on põhjendatud maakohtu
menetluskulud jätta 24% ulatuses hageja kanda ning 76% ulatuses kostja kanda. TsMS ei näe
ette võimalust jaotada menetluskulusid poolte vahel kaebuse rahuldamise ulatusest lähtudes.
Ka sel juhul tuleb lähtuda TsMS §-st 163 (RKTKo 27.03.2017, 3-2-1-18-17, p 18). Neil
kaalutlustel jaotab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud samas suhtes ning ka neist
jääb 24% ulatuses hageja kanda ning 76% ulatuses kostja kanda.
32. Erinevalt maakohtu otsustatust jätab ringkonnakohus menetluskulud võrdeliselt hagi
rahuldamise ulatusega 24% ulatuses hageja kanda ning 76% ulatuses kostja kanda. Maakohus
ei ole hageja menetluskulusid kindlaks määranud. Seega ei määra ringkonnakohus praegusel
juhul menetluskulusid rahaliselt kindlaks (RKTKo 20.04.2016, 3-2-1-142-15, p-d 20–22).
Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus
mõistliku aja jooksul käesoleva otsuse jõustumisest.
(allkirjastatud digitaalselt)