3-25-2614/6 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

11.12.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2614

Haldusasi

R.O kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju eest

1 000 000 euro suuruse hüvitise väljamõistmise

nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja – R.O

Vastustaja – Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 12.11.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

R.O määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Tagastada R.O määruskaebus Tallinna Halduskohtu 12.11.2025 määruse

resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale haldusasjas nr 3-25-2614.

2. Võtta menetlusse R.O määruskaebus Tallinna Halduskohtu 12.11.2025 määruse

resolutsiooni punkti 1 peale haldusasjas nr 3-25-2614.

3. Jätta rahuldamata R.O 09.12.2025 taotlus Tallinna Vanglalt täiendava tõendi

väljanõudmiseks ja kohtuistungi korraldamiseks.

4. Jätta R.O määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12.11.2025 määruse

resolutsiooni punkt 1 haldusasjas nr 3-25-2614 muutmata.

5. Määruse arvutivõrgus avaldamisel avaldada kohtumäärus tervikuna, asendades

kaebaja nime tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punktide 3 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus vaidlustatav

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

3-25-2614

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. R.O (kaebaja) esitas 10.04.2025 Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse summas 1

000 000 eurot. Taotluse kohaselt viibis ta Tallinna Vanglas vahistatuna perioodil

19.02.2019˗09.06.2022. Teda on piinatud ning tema inimväärikust alandatud sellega, et: 1)

Tallinna Vangla hoidis kaebajat lukustatud režiimil kogu eelvangistuses viibitud aja

(19.02.2019˗09.06.2022); 2) kaebaja sai koju helistada üksnes kord nädalas 10 minutit; 3)

kaebaja pidi pesema oma riideid kambris kausi sees ning nende kuivatamine tekitas niiskust,

mida ta pidi sisse hingama; 4) kaebajal ei lubatud arsti juurde minnes koridoris kellegagi

kõneleda; 5) jalutusboksid, kuhu kaebaja üheks tunniks jalutama viidi, olid väikesed (5×5 m);

6) kaebajal puudus võimalus teha sporti, millest tekkisid tal terviseprobleemid; 7) kaebaja

varasemalt vigastatud vasakut jalga ei ravitud; 8) seoses piinamise ja inimväärikuse

alandamisega pandi ohtu kaebaja vaimne tervis; 9) 2022. a jaanuaris paigutati kaebaja

kambrisse teine kinnipeetav, mille eesmärgiks oli, et ta närvid vastu ei peaks. Seoses

piinamise ja inimväärikuse alandamisega perioodil 19.02.2019˗09.06.2022 on kaebajal

terviseprobleemid (selja- ja jalaprobleemid, käies valu). Kaebaja tõi täiendavas 26.06.2025

seisukohas välja, et talle ei sobi vangla toit, ta peab enda piinamiseks talle kummilindi

väljastamata jätmist ning tooli puudumist korvpalliväljakul.

2. Tallinna Vangla andis 20.05.2025 kirjaga nr 1-9/1-25/44-2 kaebajale mh tähtaja kahju

hüvitamise nõude esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. Kaebajale selgitati, et

hüvitamisnõue perioodi 19.02.2019˗09.04.2022 eest on esitatud tähtaja rikkumisega ning anti

võimalus välja tuua, millised objektiivsed takistused välistasid nõude tähtaegse esitamise.

3. Kaebaja esitas 02.06.2025 Tallinna Vanglale vastuse, milles ei nõustunud vangla

seisukohaga, et perioodi 19.02.2019˗09.04.2022 osas on nõue esitatud tähtaja rikkumisega.

4. Tallinna Vangla 11.07.2025 otsusega nr 1-9/1-25/44-6 tagastati kaebaja kahju hüvitamise

taotlus mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ajavahemiku 02.04.2019˗09.04.2022 osas (p 1)

ning jäeti muus osas, s.o ajavahemikul 10.04.2022˗09.06.2022 tekitatud kahju osas ning

kummilindi ja korvpalliplatsile tooli väljastamata jätmise osas, rahuldamata (p-d 2 ja 3).

Vangla leidis perioodi 02.04.2019˗09.04.2022 osas kahju hüvitamise nõude tagastamisel, et

kaebaja pidi väärikust alandavatest vangistustingimustest tingitud kahju tekkimisest aru saama

kohe sellistesse tingimustesse sattudes. Seejärel oli tal kolm aastat aega kahju täpsema ulatuse

hindamiseks ja vanglale kahju hüvitamise nõude esitamiseks (riigivastutuse seaduse (RVastS

§ 17 lg 3). Nõue esitati alles 11.04.2025. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi põhjust, mis takistas

tal pöördumast kahju hüvitamise nõudega vangla poole varem.

5. Kaebaja esitas 08.08.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vanglalt

mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1 000 000 eurot.

6. Tallinna Halduskohus tagastas 12.11.2025 määrusega kaebuse osaliselt, s.o

mittevaralise kahju hüvitamise nõudes perioodi 19.02.2019˗09.04.2022 eest (resolutsiooni p

1) ning jättis kaebuse muus osas käiguta (resolutsiooni p 2) ja andis kaebajale puuduste

kõrvaldamiseks (s.o riigilõivu tasumiseks) 10-päevase tähtaja määruse resolutsiooni p 1

jõustumisest arvates (resolutsiooni p 3).

Kohus nõustus Tallinna Vangla 11.07.2025 otsuses nr 1-9/1-25/44-6 toodud vangla

seisukohaga, et kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus mittevaralise kahju nõude osas

perioodi 02.04.2019˗09.04.2022 eest nõuetekohaselt läbimata. Kohtupraktika kohaselt hõlmab

kohtueelse menetluse läbimise nõuetekohasus ka küsimust, kas see on algatatud tähtaega

järgides (vt nt Riigikohtu 17.01.2019 määrus nr 3-17-911, p 18 ja seal viidatud

kohtupraktika). RVastS § 17 lg 3 sätestab, et kahju hüvitamise taotlus tuleb esitada kolme

2(4)

3-25-2614

aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai

või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või

selle põhjustanud sündmusest arvates. Vangla on haldusmenetluses õigesti tuvastanud, et

kaebaja hilines kohtueelses menetluses kahju hüvitamise nõude esitamisega perioodi

02.04.2019˗09.04.2022 eest. Samuti ei kohaldunud praegusel juhul 10 aasta pikkune tähtaeg

nõude esitamiseks, sest vangla väidetavalt õigusvastaseid tegevusi ja kinnipidamistingimusi

pidi kaebaja tajuma koheselt nende ilmnemisel. Haldusmenetluse seaduse § 34 lg 1 sätestab,

et kui menetlustähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel, võib haldusorgan oma algatusel või

menetlusosalise taotlusel tähtaja ennistada. Vaidlust pole selles, et vangla võimaldas kaebajale

tähtaja ennistamise taotluse esitamist 20.05.2025 kirjaga nr 1-9/1-25/44-2, kuid kaebaja vastas

seepeale kirjaga, milles tõi välja, et ei nõustu vangla käsitlusega erinevatest ajaperioodidest.

Kõnealusel juhul ei nähtunud mis tahes põhjuseid menetlustähtaja ennistamiseks ning seega ei

tulnud kaebajale kahjunõude esitamise tähtaega perioodi 02.04.2019˗09.04.2022 osas

ennistada. Tallinna Vangla tagastas seega 11.07.2025 otsusega nr 1-9/1-25/44-6 kaebaja kahju

hüvitamise nõude perioodi 02.04.2019˗09.04.2022 osas õiguspäraselt. Eelnevat arvestades on

kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus hüvitamisnõudes perioodi 19.02.2019˗09.04.2022

osas läbimata ning kaebuse esitamine ei ole seetõttu selles osas lubatav ja tuleb tagastada

HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. Kaebaja esitas 28.11.2025 määruskaebuse (täiendatud 09.12.2025) halduskohtu

12.11.2025 määruse peale, milles palub kahju hüvitamise nõue rahuldada. Kaebajalt nõutakse

riigilõivu 1050 eurot tasumist, kuid kaebaja viibib vanglas juba üle viie aasta ja tal ei ole

sellist raha kusagilt võtta. Muus osas jääb kaebaja halduskohtule esitatud kaebuse põhjenduste

juurde. Seoses 19.02.2019˗09.06.2022 üksikvangistuses hoidmisega on kaebaja jalad ja selg

tõsiselt kahjustatud. Kaebaja piinamine ja ebainimlik käitumine kaebaja suhtes ei aegu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Määruskaebust ei ole menetlusseadustiku järgi võimalik esitada osas, milles halduskohus

jättis 12.11.2025 määrusega kaebuse käiguta ning andis puuduste kõrvaldamiseks (s.o

riigilõivu 1050 eurot tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks) 10-päevase tähtaja

(halduskohtu 12.11.2025 määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3). Seetõttu tuleb määruskaebus

nimetatud osas kaebajale HKMS § 187 lg 3 p 6 ning § 207 lg-te 1 ja 2 alusel läbivaatamatult

tagastada.

9. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on

tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-de 52−54 ja 205 nõuetele. Haldusasjas

määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1, riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

10. Kaebaja on esitanud määruskaebuses taotluse korraldada määruskaebuse lahendamiseks

kohtuistung. HKMS § 210 lg 4 esimese lause kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus

menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Ringkonnakohus leiab, et

praegusel juhul ei ole kohtuistungi korraldamine ei ole vajalik. Määruskaebus on võimalik

lahendada toimiku materjalide põhjal.

11. Kaebaja esitas 09.12.2025 ringkonnakohtule taotluse nõuda välja kaebaja haiguslugu

2017˗2019 aastate kohta. Ringkonnakohus jätab esitatud taotluse HKMS § 62 lg 2 alusel

3(4)

3-25-2614

rahuldamata, sest kaebaja haiguslugu ei oma määruskaebuse lahendamisel (vanglale kahju

hüvitamise taotluse esitamise tähtaegsuse üle otsustamisel) tähtsust.

12. Halduskohus tagastas vaidlustatud määruse resolutsiooni p-ga 1 kaebaja mittevaralise

kahju hüvitamise nõude perioodi 19.02.2019˗09.04.2022 eest põhjusel, et kaebajal on

läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Halduskohtu 12.11.2025 määrus on seaduslik ja

põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu

määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid üksikasjalikult üle korrata (HKMS § 201 lg 4

ja § 203 lg 2). VangS § 11 lg-s 8 nimetatud kohtueelne menetlus on ette nähtud

kohustuslikuna. HKMS § 47 lg 1 kohaselt on kaebus lubatav üksnes siis, kui kaebaja on

läbinud kohtueelse menetluse nõuetekohaselt. Kui menetlus lõpetatakse õiguspäraselt vaide

tagastamisega, ei ole hilisem kaebus kohtule HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt lubatav. Siinsel

juhul on vangla tagastanud 11.07.2025 otsusega nr 1-9/1-25/44-6 kaebaja kahju hüvitamise

nõude ajavahemiku 02.04.2019˗09.04.2022 osas õiguspäraselt. Kaebaja esitas kahju

hüvitamise taotluse 02.04.2019˗09.04.2022 perioodi osas vanglale RVastS § 17 lg-s 3

sätestatud tähtaega ületades, kuna kaebaja pidi tajuma vangla väidetavalt õigusvastaseid

tegevusi ja kinnipidamistingimusi kohe nende ilmnemisel. Kuni 10-aastane kahju hüvitamise

taotluse esitamise tähtaeg on RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud juhuks, kui kannatanu ei ole

kahjust ja selle tekitajast varem teada saanud. Vangla võimaldas 20.05.2025 kirjaga kaebajale

tähtaja ennistamise taotluse esitamist, kuid kaebaja ei toonud esile selliseid olulisi ja kestvaid

takistusi, mis saaks anda alust kahjunõude esitamise tähtaja ennistamiseks. Vaidlust ei saa

lahendada määramatult pika aja jooksul. Kaebetähtaja eesmärk on kaitsta õiguskindlust.

Määruskaebuses ei ole esitatud seisukohti, mis annaks ringkonnakohtule alust asuda

halduskohtust teistsugusele seisukohale.

13. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12.11.2025

määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)