3-25-4107/13 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

11.12.2025, Tartu

Haldusasja number

3-25-4107

Haldusasi

OÜ N&V kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni

29.10.2025. a otsuse vaidlustusasjas

nr

220-25/299212 osaliselt tühistamiseks ja Kohtla-Järve

linna kohustamiseks viia õigusaktidega kehtestatud

nõuetega vastavusse riigihanke nr 299212 („Kohtla-

Järve linnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja

leidmine“) alusdokumentide tingimused

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 14.11.2025. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Kohtla-Järve Linnavalitsuse määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – OÜ N&V, esindaja

advokaat Diana Minumets

Vastustaja (hankija) – Kohtla-Järve linn, esindaja

advokaat Raul Ainla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14.11.2025. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS)

§ 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kohtla-Järve Linnavalitsus avaldas 27.08.2025 riigihangete registris kontsessioonilepingu

sõlmimise menetlusega riigihanke „Kohtla-Järve linnas korraldatud jäätmeveo teenuse

osutaja leidmine“ (viitenumber 299212) kontsessiooniteate ja tegi kättesaadavaks teised

riigihanke alusdokumendid (RHAD), sh AD Lisa III Lepingu projekt. Riigihange on jagatud

kaheks osaks/jäätmeveo piirkonnaks: 1) Osa 1 I Piirkond Järve ja Kukruse linnaosa; 2) Osa 2

II Piirkond Ahtme, Sompa ja Oru. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks oli 09.10.2025.

1.1. OÜ N&V esitas 26.09.2025 riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse RHAD-le.

Riigihangete vaidlustuskomisjon tegi 29.10.2025 otsuse nr 220-25/299212, millega lõpetas

vaidlustusmenetluse seoses vaidlustuse põhjendatuks tunnistamisega Kohtla-Järve

Linnavalitsuse poolt AD Lisa III Lepingu projekti p-i 10.8 osas ja rahuldas vaidlustuse

osaliselt ning kohustas Kohtla-Järve Linnavalitsust viima õigusaktidega ettenähtud nõuetega

vastavusse AD Lisa III Lepingu projekti p-d 10.7 ja 7.3.

2. OÜ N&V esitas 10.11.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada

riigihangete vaidlustuskomisjoni 29.10.2025. a otsus vaidlustusasjas nr 220-25/299212 osas,

milles jäeti OÜ N&V vaidlustus rahuldamata. Kaebaja palus kohustada Kohtla-Järve

Linnavalitsust viima õigusaktidega kooskõlla:

1) „AD Lisa III Lepingu projekt“ p-d 9.3 ja 9.4;

2) „AD Lisa III Lepingu projekt“ osas, milles see ei sisalda tasu tõstmise regulatsiooni seoses

saastetasu muutumisega;

3) „Hankepass täiendavate selgitustega“ lk-l 22 ning „Hankepass rahvusvahelises formaadis

(ESPD) v2.0 laiendatud“ olev tingimus „ÜLDINE AASTAKÄIVE“;

4) „Hankepass täiendavate selgitustega“ lk-del 24-25 ning „Hankepass rahvusvahelises

formaadis (ESPD) v2.0 laiendatud“ olev tingimus „TEENUSLEPINGUTE PUHUL:

TÄPSUSTATUD LIIKI TEENUSTE OSUTAMINE“.

Kohus võttis kaebuse menetlusse.

2.1. OÜ N&V kaebuses sisaldus ka esialgse õiguskaitse taotlus, milles kaebaja palus

peatada riigihanke „Kohtla-Järve linnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmine“

(viitenumber 299212) hankemenetlus kuni haldusasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.

Kaebaja märkis, et RHAD ei vasta vaidlustatud tingimuste osas riigihanke korraldamise

üldpõhimõttele: tingimused on ebamõistlikud ning ebaproportsionaalsed, mistõttu takistavad

need kaebajal nõuetele vastava pakkumuse esitamist ning riigihankes osalemist. Alles pärast

vastustaja poolt RHAD-i õigusaktidega ettenähtud nõuetele vastavusse viimist on kaebajal

võrdsetel alustel enda huve kahjustamata võimalik hankemenetluses osaleda. Vaidlustatud

riigihankes on registris esitatud andmete kohaselt määratud pakkumuste esitamise tähtpäevaks

01.12.2025. Kuna jõustunud kohtulahendini jõudmine enne nimetatud kuupäeva on sisuliselt

võimatu, siis hankemenetluse peatamata jätmise korral saabub pakkumuste esitamise tähtaeg

kohtuvaidluse ajal ning kaebaja on sunnitud esitama oma pakkumuse (pigem selles

ebamõistlike tingimuste tõttu üldse loobuma) hetkel kehtivate, kuid õigusvastaste RHAD

tingimuste alusel. Kuna pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist ei ole seaduse

kohaselt RHAD muutmine enam võimalik (riigihangete seaduse (RHS) § 81 lg 1), muutuks

kohtuotsus, mis kohustab vastustajat RHAD-d muutma, sisuliselt ainetuks ning kaebaja

õigused saavad pöördumatult kahjustatud.

2.2. Vastustaja esitas halduskohtule seisukoha kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse kohta,

paludes jätta see rahuldamata.

3. Tartu Halduskohus rahuldas 14.11.2025. a määrusega OÜ N&V esialgse õiguskaitse

taotluse ning peatas riigihanke „Kohtla-Järve linnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja

leidmine“ (viitenumber 299212) menetluse kuni käesolevas asjas tehtava menetlust lõpetava

lahendi jõustumiseni.

3.1. HKMS § 249 lg 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal

algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui

vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks. HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse

tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja

esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab

isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema vaideotsusega või

kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu 27.06.2017. a määrus asjas

nr 3-3-1-19-17, p 15). Kohus leiab, et kaebajal esineb esialgse õiguskaitse vajadus. Riigihanke

alusdokumente saab muuta üksnes enne pakkumuste esitamise tähtaega (RHS 81 lg 1). See

tähtaeg saabub riigihangete registri kohaselt juba 01.12.2025 kell 10.00. Pärast pakkumuste

esitamise tähtpäeva ei saa kohus hankijat kohustada RHAD muutma (vt nt Tallinna

Ringkonnakohtu 28.04.2022. a määrus nr 3-22-619, p 13). Seega kaotaks RHAD-i

õiguspärasuse üle peetav vaidlus pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumise järgselt oma

mõtte ning esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel ei õnnestuks kaebajal saavutada enda

kaebuse eesmärki ehk RHAD muutmist.

3.2. Kohus leiab, et OÜ N&V kaebuse eduväljavaadet ei saa ilmselgelt olematuks pidada.

Kaebaja on tõstatanud erinevad sisulised küsimused, mis eeldavad õiguslikku analüüsi. Kuigi

vastustaja on oma seisukohas välja toonud põhjused, miks kaebusel edulootused puuduvad, ei

ole kohus praeguses menetlusetapis veendunud, et kaebuse rahuldamine oleks välistatud.

3.3. Kohus ei nõustu vastustaja etteheidetega, mille kohaselt kaebaja ei ole esialgse

õiguskaitse taotluses käsitanud avalikke huve ja kolmandate isikute õigusi. Esialgse

õiguskaitse taotlemisel ei ole kaebajal kohustust niivõrd analüüsida avalike ja kolmandate

isikute huvide võimalikku kahjustamist, vaid taotluses tuleb välja tuua asjaolud, miks on

esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Kohtul lasub kohustus

hinnata, kas kaebaja huvi olemasoleva olukorra säilitamiseks kohtumenetluse ajaks kaalub

üles avalike huvide ja puudutatud isikute õiguste võimaliku riive. Kohus nõustub, et

korraldatud jäätmevedu on selline avalik teenus, mille katkestusteta jätkumine lepingupoolte

vahetumisel on äärmiselt oluline. Samas leiab kohus, et sellise ohu realiseerumine ja seeläbi

avalike huvide ja kolmandate isikute õiguste riive ei ole praegusel juhul veel kuigi tõenäoline.

3.4. Kohus ei nõustu vastustajaga selles, et käesolev kohtumenetlus võib eelduslikult kesta

kuni kaks aastat. HKMS § 275 lg 2 kohaselt peab halduskohus vaatama hankeasja läbi 45

päeva jooksul kaebuse esitamisest arvates. Eeltoodu tõttu tehakse praeguses asjas esimese

astme kohtu lahend juba käesoleval aastal ning apellatsioonkaebuse esitamise korral vaatab ka

ringkonnakohus hankeasja läbi kiirendatud korras. Arvestades hankemenetluses ette nähtud

tavapärasest lühemaid edasikaebetähtaegu ja kohtute poolt tunnustatud hankevaidluste

kiireloomulisust ei ole tõenäoline kohtuvaidluse kuigivõrd pikaajaliseks venimine. Seetõttu ei

too käesoleval hetkel esialgse õiguskaitse kohaldamine kaasa vastustaja kardetud tagajärge, st

hankemenetluse läbikukkumist. Kui selline oht tulevikus tekib ja kohtumenetlus peaks siiski

veel jätkuma, on vastustajal õigus taotleda esialgse õiguskaitse tühistamist (HKMS § 253 lg

1). Kuigi kohtule ei ole teada hetkel täitmisel oleva kontsessioonilepingu sisu, märgib kohus,

et praktikas on kohalikud omavalitsused neile jäätmeseadusest tuleneva jäätmeveo

korraldamise kohustuse järjepidevaks täitmiseks hankelepingutega kohustanud

kontsessionääri teenuse osutamist jätkama kuni uue kontsessionääri selgumiseni (vt nt

Tallinna Halduskohtu 02.12.2024. a otsus asjas nr 3-24-2875, p 23). Kui selline tingimus

sisaldub ka hetkel täitmisel olevas lepingus, puudub oht, et jäätmevedu võiks katkeda.

3.5. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et praegusel juhul kaalub kaebaja huvi

hankemenetluses osalemiseks üles avalike huvide või kolmandate isikute võimaliku huvide

riive. Kohus rahuldab seetõttu kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ning peatab riigihanke

menetluse kuni käesolevas asjas tehtava menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Kohtla-Järve Linnavalitsus esitas määruskaebuse, milles palub halduskohtu 14.11.2025. a

määrus esialgse õiguskaitse kohaldamise kohta tühistada järgmistel põhjendustel.

4.1. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on põhjendamatu. Halduskohus on rikkunud HKMS

§ 157 ja 158 toodud kohtulahendi põhjendamiskohustust ja seetõttu kohaldanud vääralt

HKMS § 249 lg-d 1 ja 3. Esialgse õiguskaitse kohaldamise määrus kuulub tühistamisele

kaebuse väheste eduväljavaadete ja kaaluka avaliku huvi tõttu.

4.2. HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel

avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse

õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Kuigi esialgse õiguskaitse taotlemisel on kaebaja

esmaseks kohustuseks välja tuua asjaolud, mis on aluseks otsustamaks selle üle, kas esialgse

õiguskaitse kohaldamine on kaebaja õiguste kaitseks vajalik, on kaebajal ka asjakohane välja

tuua, miks tema huvid kaaluvad ülekaalukalt üles avaliku huvi ja kolmandate isikute huvid.

Vastustaja hinnagul ei ole kaebaja kohtu ette toonud põhistusi, mis annaksid taotluse

rahuldamiseks aluse.

Kaebaja on kohtu ette toonud ainult ühe võimaliku eelduse – tema enda õiguste riive, kuid ei

ole käsitlenud avalikku huvi ja võimalikku kolmandate isikute õiguste riivet. Ka kohus on

üldsõnaliselt ja põhjendusi toomata leidnud, et kaebaja erahuvi kaalub üles avaliku huvi.

4.3. Kaebaja on tänaseks saavutanud hankemenetluse venimise juba 2 kuud ja 3 nädalat ja

kuna ta taotleb esialgse õiguskaitse kohaldmist kuni käesolevas haldusasjas tehtava

kohtulahendi jõustumiseni, siis tähendab hankemenetluse peatamine hanke läbikukkumist,

sest kohtuvaidlus läbi kõigi kolme kohtuastme või ka ainult läbi kahe kohtuastme võib aega

võtta kindlasti rohkem kui aasta, pigem kaks aastat.

4.4. Käesoleva hankemenetluse peatamine kahjustab avalikku huvi ja ka kolmandate isikute

huve, kuna hange puudutab olulist avalikku teenust – jäätmevedu ning hankemenetluse

peatamine takistab põhjendamatult hanke läbiviimist, mis võib viia selleni, et hanget ei

suudeta õigeagselt (enne praegu kehtiva lepingu lõppemist) läbi viia, mis võib tekitada

prügiveoteenuse katkemise Kohtla-Järve linnas. See riivab tuhandete inimeste õigust saada

avalikku teenust. Seega kaalub kaalukas avalik huvi ilmselgelt üles kaebaja erahuvi ja esialgse

õiguskaitse kohaldamine on ebaproportsioonaalne.

4.5. Millegagi ei saa garanteerida, et kontsessionäär EKOVIR OÜ, kes hetkel lepingut täidab,

soovib ja suudab selle täitmist jätkata ja teha seda ka pärast lepingutähtaja lõppemist. Seda

sõltumata sellest, kas ja kuidas on see küsimus hankelepingus reguleeritud.

4.6. Halduskohus on kaebuse perspektiivi hinnates märkinud ainult, et kaebuse eduväljavaadet

ei saa ilmselgelt olematuks pidada. Kaebaja on tõstatanud erinevad sisulised küsimused, mis

eeldavad õiguslikku analüüsi. Vastustaja ei nõustu halduskohtuga ja esitab vaidlusaluste

tingimuste osas oma seisukohad, millest saab järeldada, et kaebuse edulootus ei saa olla suur.

5. OÜ N&V on määruskaebusele esitatud vastuses seisukohal, et vaidlustatud määruses

esitatud halduskohtu kaalutlused on õiguspärased ning põhjendatud, mistõttu puudub alus

määruskaebuse rahuldamiseks.

5.1. Kaebaja on esialgse õiguskaitse vajadust taotluses põhjendanud ning jääb selles esitatud

seisukohtade juurde. On õige, et esialgset õiguskaitset tuleb kohaldada vaid niipalju kui see

on vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Praegusel juhul on riigihanke hankemenetluse peatamine

ainus kohane meede, mis tagaks kaebaja õiguste kaitset. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks

peab kaebajat ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema

kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Kaebajat ähvardabki selline tagajärg,

sest kaebust rahuldav kohtuotsus võib esialgse õiguskaitseta osutuda mittetäidetavaks.

Pakkumuste esitamise tähtpäevaks on 01.12.2025 ning jõustunud kohtulahendini jõudmine

enne nimetatud kuupäeva on sisuliselt võimatu. Seetõttu saabub hankemenetluse peatamata

jätmise korral pakkumuste esitamise tähtaeg kohtuvaidluse ajal ning kaebaja on sunnitud

esitama oma pakkumuse (pigem selles ebamõistlike tingimuste tõttu üldse loobuma) hetkel

kehtivate, kuid õigusvastaste RHAD tingimuste alusel. Kuna pärast pakkumuste esitamise

tähtpäeva saabumist ei ole seaduse kohaselt RHAD muutmine enam võimalik (RHS § 81 lg

1), muutuks kohtuotsus, mis kohustab vastustajat RHAD-d muutma, sisuliselt ainetuks ning

kaebaja õigused saavad pöördumatult kahjustatud. Vastustaja on määruskaebuses leidnud, et

halduskohtu määrus kuulub tühistamisele kaebuse väheste eduväljavaadete ja kaaluka avaliku

huvi tõttu. Seejuures ei ole vastustaja vastu vaielnud asjaolule, et juhul, kui kohus jätaks

esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, oleks kaebust rahuldava kohtuotsuse korral

kohtuotsuse täitmine võimatu. Sellest tulenevalt on ka vastustaja teadlik asjaolust, et esialgse

õiguskaitse määramine on tegelikult antud asjas vajalik HKMS § 249 lg 1 tähenduses –

vastasel juhul ei oleks kaebust rahuldav kohtuotsus enam täidetav.

5.2. Vastustaja seisukoht, et kohus peab sisuliselt põhivaidluse ära lahendama esialgse

õiguskaitse taotluse lahendamisel, on väär. Ka on asjakohatud kõik määruskaebuses toodud

vastustaja seisukohad seoses vaidlustatud lepingutingimustega. Need vastustaja seisukohad

vaadatakse sisuliselt läbi põhivaidluse lahendamisel, mitte esialgse õiguskaitse taotluse

lahendamisel. Faktilised ja õiguslikud asjaolud võivad esialgse õiguskaitse taotluse

lahendamise ajal olla veel ebaselged.

5.3. Õiguskirjanduses on leitud, et kaebuse perspektiivi hindamisel kontrollib kohus, kas

kaebajal esineb kõnealune kaitstav subjektiivne õigus. Edasi antakse hinnang kaebuse

sisulisele edukusele. Kaebust ei saa lugeda perspektiivituks seetõttu, et kaebuse põhjendus on

kohtu hinnangul ebaõige. Kohus ei ole kaebuse sõnastusega seotud. Esialgse õiguskaitse

kohaldamata jätmise aluseks saab üldjuhul olla vaid kaebuse ilmne perspektiivitus. Kuna

esialgse õiguskaitse taotlus tuleb lahendada viivitamatult, ei saa siinkohal nõuda kaebuse

põhjendatuse põhjalikku analüüsi. Ära tuleb tunda vaid ilmselgelt põhjendamatud kaebused.

5.4. Esialgse õiguskaitse vajaduse vältimatuteks eeltingimusteks on subjektiivse õiguse

olemasolu, mida esialgse õiguskaitsega soovitakse kaitsta ning oht selle õiguse

kahjustamiseks juba kohtumenetluse ajal. Kaebajal esineb selline kaitsmist vajav subjektiivne

õigus. Kaebaja on korduvalt selgitanud, et ta on huvitatud riigihankes osalemisest ning soovib

esitada pakkumused riigihanke mõlemas osas. Kaebuses käsitletud ning kaebaja poolt

vaidlustatud RHAD-i ebaproportsionaalsed tingimused aga takistavad kaebajal riigihankes

osalemist. Riigihankes osalemise õiguse kaitseks on vaja riigihanke hankemenetlus esialgse

õiguskaitse raames peatada, sest vastasel juhul möödub pakkumuste esitamise tähtaeg enne

asjas tehtava otsuse jõustumist ning kaebajale soodne otsus ei oleks enam täidetav. Kaebaja

kaitstavaks subjektiivseks õiguseks ongi hankemenetluses osalemine ning pärast pakkumuse

esitamist ka hankelepingu sõlmimine. RHAD-is sisalduvad ja vaidlustatud tingimused aga

takistavad selle õiguse kasutamist.

5.5. Ka on välistatud kaebuse ilmselge perspektiivitus. Kaebust saab ilmselgelt

perspektiivituks lugeda ennekõike siis, kui soovitud eesmärgi saavutamine esitatud kaebuse

abil ei ole võimalik. Käesoleval juhul on aga soovitud eesmärgi saavutamine võimalik, sest

RHAD-i tingimusi saab veel muuta (pakkumuste esitamise tähtaeg ei ole veel möödas).

Seetõttu ei saa kaebust lugeda käesoleval juhul ilmselgelt perspektiivituks. Kaebust ei saa

pidada perspektiivituks ka väidetavate väheste eduväljavaadete tõttu. Kõik kaebaja nõuded on

põhjendatud. Kaebaja on esitanud arvukaid tõendeid ning tuginenud asjakohasele

kohtupraktikale, mis kaebuses esitatud seisukohti toetab. Kaebuses esitatud nõuded ei ole

paljasõnalised ega põhjendamatud – kaebaja on iga tingimuse juures põhjalikult selgitanud,

milles seisneb tingimuse õigusvastasus. Kaebaja poolt esitatud argumendid ja tõendid viitavad

sellele, et vaidlustatud RHAD tingimuste õiguspärasus ei ole vähemalt üheselt selge. Kaebuse

rahuldamine ei ole seega välistatud. Eelnevast tulenevalt on kohus õigesti vaidlusaluse

määruse p-s 10 leidnud, et kaebaja kaebuse eduväljavaadet ei saa ilmselgelt olematuks pidada

ning, et kaebaja on tõstatanud erinevad sisulised küsimused, mis eeldavad õiguslikku

analüüsi. Kohus ei olnud esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel veendunud, et kaebuse

rahuldamine oleks välistatud, mistõttu ei ole kaebus ka ilmselgelt perspektiivitu.

5.6. Kaebaja hinnangul on kohus õigesti leidnud, et korraldatud jäätmeveo teenuse katkemise

ohu realiseerumine ja seeläbi avalike huvide ja kolmandate isikute õiguste riive ei ole

praegusel juhul tõenäoline. Kaebajale jääb arusaamatuks, mis põhjustel leiab vastustaja, et

hankemenetluse peatamine riivab kolmandate isikute õigusi ja on vastuolus avalike huvidega.

RHAD-i sekka kuuluva dokumendi „AD Lisa III Lepingu projekt“ (leping) p 2.2 kohaselt on

teenuse osutamise algus eeldatavalt 14.04.2026, mis on ligi 5 kuu pärast. Nagu kohus määruse

p-s 11 osundas, peab halduskohus HKMS § 275 lg 2 kohaselt vaatama hankeasja läbi 45

päeva jooksul kaebuse esitamisest arvates, mistõttu tehakse praeguses asjas esimese astme

kohtu lahend juba käesoleval aastal. Riigihanke alusel sõlmitava lepingu algustähtaeg on

niivõrd kaugel, et kohtu otsus jõustuks ilmselt mitu kuud enne eeldatavat lepingu täitmise

algust. Seetõttu ei mõjuta esialgne õiguskaitse kuidagi riigihanke tulemusena sõlmitava

lepingu täitmise algust ega riiva kolmandate isikute õigusi. Isegi siis, kui otsus kaevatakse

edasi ringkonnakohtusse, on ebamõistlik eeldada, et kohtuvaidlus võtab aega rohkem kui

aasta või isegi kaks aastat, nagu seda väidab vastustaja. Nagu kohus määruses osundas, vaatab

ka ringkonnakohus sellise apellatsioonkaebuse läbi kiirendatud korras.

5.7. Isegi kui kohtumenetlus peaks kestma eeldatavast kauem, on vastustajal viise, kuidas

kaitsta avalikku huvi ja kolmandate isikute õigusi ning tagada jäätmeveoteenuse osutamist

Kohtla-Järve linnas. Lepingu p 2.4 kohaselt, kui lepingu kehtivustähtaja lõppemisele

järgnevaks päevaks ei ole uus vedaja selgunud või ei ole uus vedaja suuteline jäätmevedu

alustama, siis kohustub vedaja jätkama tellija nõudel jäätmevedu samadel tingimustel ja

lepingu kehtivuse tähtaeg pikeneb automaatselt päevani, mil uus vedaja on suuteline

jäätmevedu alustama, kuid mitte rohkem kui 12 kuud lepingu lõppemise tähtpäevast.

Samasisuline lepingupunkt sisaldub ka lepingus, mille alusel praegu korraldatud jäätmeveo

teenust osutatakse (riigihanke viitenumber 230522 „Kohtla-Järve linnas korraldatud

jäätmeveo teenuse osutaja leidmine“ alusel sõlmitud leping, vt Lisa 1 – Jäätmeveoleping

2021-2026 (vt p 2.4); edaspidi: 2021-2026 leping). Kuna 2021-2026 lepingu kohaselt on

teenuse osutamise lõpp eeldatavalt 13.04.2026, on jäätmeveo teenuse osutamine Kohtla-Järve

linnas kindlustatud vähemalt kuni 13.04.2027. Seega riski, et Kohtla-Järve linna elanikud

jäävad ilma jäätmeveo teenusest, ei ole vähemalt kuni 2027. a aprillini. Tõenäoliselt on

käesoleva asja menetlus selleks ajaks juba ammu lõppenud.

5.8. Määruskaebuses väidab vastustaja, et millegagi ei saa garanteerida, et kontsessionäär

EKOVIR OÜ, kes hetkel lepingut täidab, soovib ja suudab selle täitmist jätkata ja teha seda ka

pärast lepingutähtaja lõppemist. Selline seisukoht on otsitud ja ebaloogiline. Vastustaja ja

2021-2026 lepingu täitja EKOVIR OÜ vahel on sõlmitud leping, mis kohustab lepingu täitjat

osutama teenust (vajadusel) kuni 13.04.2027. Mistahes EKOVIR OÜ-le määratud rahaline

karistus või maksuvõlg ei võta seda kohustust ära. EKOVIR OÜ on majanduslikult toimiv

ettevõte, kellel on teatmik.ee süsteemi kohaselt 94 töötajat ning kelle maksustatav käive oli

2025. a I kvartalis 1 503 218 €, II kvartalis 1 631 576 € ja III kvartalis 1 668 099 € (vt Lisa 2

– Teatmiku väljavõte). EKOVIR OÜ maksuvõlg on ajatatud. Vastustaja pole välja toonud

ühtegi probleemi seoses EKOVIR OÜ poolt esitatud jäätmeveo teenusega, mis annaks aluse

arvata, et EKOVIR OÜ rikub oma lepingulist kohustust teenust osutada.

5.9. Isegi siis, kui teenuse osutamine peaks katkema enne käesoleva menetluse lõppu, on

vastustajal ka sellisel juhul võimalik tagada jäätmeveo teenuse osutamist. Nimelt saaks

vastustaja sellisel juhul taotleda esialgse õiguskaitse tühistamist HKMS § 253 alusel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

7. Määruskaebuse esitaja ei nõustu halduskohtu 14.11.2025. a määrusega, millega rahuldati

esialgse õiguskaitse taotlus ja peatati riigihanke „Kohtla-Järve linnas korraldatud jäätmeveo

teenuse osutaja leidmine“ (viitenumber 299212) menetluse kuni käesolevas asjas tehtava

menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.

8. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab kaebajat ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine

põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Kaebus ei

tohi seejuures olla ilmselgelt perspektiivitu. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab kohus

HKMS § 249 lg-te 1 ja 3 järgi arvestama kaebuse eduväljavaateid ning erinevate lahenduste

tagajärgi kaebajale, avalikule huvile ja kolmandatele isikutele. Ringkonnakohtu hinnangul on

halduskohus eelnevaga arvestanud, mistõttu pole halduskohus HKMS § 249 lg-d 1 ja 3 valesti

kohaldanud. Samuti pole alust halduskohtule ette heita põhjendamiskohustuse täitmata

jätmist. Kehtiva kohtupraktika järgi esialgse õiguskaitse raames ei lahenda kohus lõplikult

põhivaidlust. Seetõttu on määruskaebuse p-des 4.6.1-4.6.4 toodud ja põhivaidluse sisulise

lahendamisega seotud küsimused antud juhul asjakohatud ning ringkonnakohus neid

käesolevas määruses eraldi ei hinda.

9. Esialgse õiguskaitse kohaldamise esmane eeldus on esialgse õiguskaitse vajadus – olukord,

kus kaebaja õiguste kaitse oleks ilma koheste abinõudeta hiljem oluliselt raskendatud või

võimatu (HKMS § 249 lg 1). Kohus peab haldusakti peatamise otsustamisel arvestama ka

kahjulike tagajärgede saabumise ohuga. Kohtuotsuse täitmise võimatuseks on ka tagajärg,

mida ei ole hiljem mõistlik kõrvaldada (RKHKm 3-3-1-76-04, p 7). Ringkonnakohus nõustub

halduskohtuga, et kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks

oli 01.12.2025 ning jõustunud kohtulahendini jõudmine enne nimetatud kuupäeva ei oleks

olnud võimalik. Seetõttu saabus hankemenetluse peatamata jätmise korral pakkumuste

esitamise tähtaeg kohtuvaidluse ajal. Kuna pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist

ei ole seaduse kohaselt RHAD-i muutmine enam võimalik, oleks ka kaebajale soodne

kohtuotsus, mis kohustaks vastustajat RHAD-i muutma, sellisel juhul sisuliselt ainetu ning

kaebaja õigused oleksid endiselt kaitseta. Kuna eelmärgitut arvestades võib kaebaja jaoks

soodsa kohtulahendi korral osutuda selle täitmine ja kaebuse eesmärgi reaalne saavutamine

ilma esialgse õiguskaitse kohaldamiseta võimatuks, siis leidis halduskohus igati põhjendatult,

et esialgse õiguskaitse vajadus kaebajal esineb. Riigihanke hankemenetluse peatamine on

vajalik ning kohane viis kaebaja õiguste tagamiseks.

10. Ka ringkonnakohtu hinnangul ei saa praeguses menetlusetapis pidada kaebust ilmselgelt

perspektiivituks. Kaebaja on esitanud oma nõuded ja neid põhjendatud ning esitanud tõendid

oma väidete kohta, samuti on soovitud eesmärgi saavutamine (kaebuses välja toodud RHAD-i

tingimuste muutmine) esitatud kaebuse abil võimalik.

11. Kaebaja huvi kaalub antud juhul üles avalike huvide või kolmandate isikute võimaliku

huvide riive, sest jäätmeveo teenuse osutamine Kohtla-Järve linnas on asja materjalidest

nähtuvalt 2021-2026. a lepingu täitja poolt tagatud isegi kuni 13.04.2027 ning vajadusel saab

vastustaja taotleda esialgse õiguskaitse tühistamist HKMS § 253 alusel. Kaebaja õiguste

kaitseks ei ole hankemenetluse peatamisele alternatiivset võimalust. Samuti ei päde vastustaja

väide, et hankemenetluse peatamine tähendab sisuliselt hanke läbikukkumist, sest käesolev

kohtuvaidlus võib aega võtta kindlasti rohkem kui aasta, pigem kaks aastat. Asja materjalidest

nähtuvalt teeb halduskohus käesolevas asjas otsuse 30.12.2025 ja õige on halduskohtu

osundus, et hankeasjades vaatab ka ringkonnakohus asja üldjuhul läbi kiirendatud korras.

Nagu kaebaja ka viitas, siis RHAD-i sekka kuuluva dokumendi „AD Lisa III Lepingu

projekt“ (leping) p 2.2 kohaselt oleks uue jäätmeveolepingu sõlmimisel teenuse osutamise

algus eeldatavalt alles 14.04.2026. Ja nagu juba märgitud, siis vastustaja ja 2021-2026 lepingu

täitja EKOVIR OÜ vahel sõlmitud lepingu kohaselt kohustub lepingu täitja osutama vajadusel

teenust kuni 13.04.2027. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et EKOVIR OÜ-le määratud

rahaline karistus või maksuvõlg ei võta seda kohustust seniselt jäätmeveoteenuse osutajalt ära.

Ringkonnakohus leiab, et eeltoodu tõttu pole esialgse õiguskaitse raames hankemenetluse

peatamine vastuolus avalike huvidega või võimalike kolmandate isikute huvidega. Praeguse

vaidluse asjaoludel on esialgse õiguskaitse kohaldamine ka proportsionaalne.

12. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 14.11.2025. a

määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)