2-25-109281/8 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-25-109281

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Innokenti Menšikov

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. detsember 2025, Narva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-109281

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi I.J-i vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

742 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad:

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479),

lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (e-post XXX)

Kostja: I.J (isikukood XXX, elukoht XXX ; e-post XXX)

Asja lahendamise viis

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi I.J-i vastu võlgnevuse nõudes

tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista I.J-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks kostja ja AS-i Inbank Finance

vahel 09.01.2023 sõlmitud järelmaksulepingust nr XXX tulenev:

2.1.

põhivõlgnevus 90,84 eurot;

2.2.

sissenõutavaks muutunud viivis 7,26 eurot

(11.04.2025–11.12.2025);

2.3.

viivis põhivõlalt (90,84 eurot) lepingujärgses

viivisemääras 11,90% aastas alates 12.12.2025 kuni

põhinõude täitmiseni.

3. Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi I.J-i vastu ülejäänud osas rahuldamata.

4. Jätta rahuldamata hageja taotlus õigusabikulude hüvitamiseks summas 358 eurot.

Määrata hageja õigusabikulude hüvitiseks 150 eurot.

5. Menetluskulud jätta 15% ulatuses I.J-i ja 85% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ

kanda ning välja mõista I.J-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulu 51,75

eurot.

6. Välja mõista I.J-ilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis menetluskuludelt

(51,75 eurolt) alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

7. I.J-il tuleb Aktiva Finance Group OÜ kasuks väljamõistetud menetluskulud tasuda

Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr XXX viitenumbriga XXX.

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

1(5)

2-25-109281

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu

tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse

peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 ja § 637 lg 21

ei anna maakohus hagejale luba edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse

üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse

normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja

see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule 30

päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb

kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS § 394 nõuetele

vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele.

Riigilõivuseaduse § 59 lg 19 kohaselt tasutakse kajalt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank

AS-is (viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga

tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks

või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitus

Hagiavalduse kohaselt tuleneb Aktiva Finance Group OÜ (hageja) nõue I.J-i (kostja) vastu

kostja ja AS-i Inbank Finance vahel 09.01.2023 sõlmitud järelmaksulepingust nr XXX, mille

alusel kostja sai kauba maksumusega 1619 eurot järelmaksuga.

Pooled leppisid kokku krediidi kulukuse määras 24,92% aastas ja intressimääras 11,90%

aastas. Kostja kohustus tagastama talle võimaldatud krediidi koos lepingutasuga 19 eurot

maksegraafiku alusel perioodil 10.02.2023–10.04.2025 76,97 euro suuruste osamaksetena,

viimane makse 76,67 eurot. Kostja on teinud esialgsele võlausaldajale tagasimakseid

kogusummas 1528,16 eurot. Kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt,

saatis esialgne võlausaldaja 05.12.2024 kostjale lepingu ülesütlemishoiatuse, milles anti

kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 27.12.2024 saatis esialgne võlausaldaja

kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava

tähtaja jooksul. Kostjal oli võlgnevus alates 20. osamaksest, s.o 10.09.2024 kuni

ülesütlemisele eelnenud 23. osamakseni, s.o 10.12.2024. AS Inbank Finance loovutas

30.12.2024 kostja vastase nõude hagejale, mille kohta saadeti teatis kostjale. Hagejale on

tekkinud sissenõudekulud 40 eurot 10.01.2025 (20 eurot), 27.01.2025 (5 eurot) ja 14.03.2025

(5 eurot) tasuliste kirjade saatmisega ning muude makseviivitusega tekkinud kuludena (10

2(5)

2-25-109281

eurot).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmiseks on krediidiandja kostja maksevõimet

hinnanud kostja taotluse, Creditinfo ja Krediidiregistri andmete (maksehäired puudusid)

põhjal. Taotluses märkis kostja sissetulekuks 1100 eurot ja igakuiseis kohustusi oli summas

450 eurot. Inbank arvestas, et krediidiotsuse tegemisel peab kliendi igakuistest sissetulekutest

üle jääma vähemalt statistikapõhine arvestuslik elatusmiinimum. Hageja selgitab, et kostja

poolt sõlmitud järelmaksu lepingu puhul on tegemist pangatootega, mille puhul on välja

kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid ning tulenevalt

summa väiksusest ning osamaksete väiksusest ei rakendatud eeltoodu tõttu kontoanalüüsi.

Arvestades laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna oli

võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane.

Hageja palub mõista kostjalt tema kasuks välja põhivõlgnevuse 568,81 eurot, intressi 35,09

eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot, viivise 30,41 eurot ja lisanduva viivise alates 10.06.2025

kuni põhinõude 568,81 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 11,9% aastas.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud

ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses kui kostja, kellele kohus on määranud

vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis

või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja

poolt omaksvõetuks.

Hagimaterjalid toimetati kostjale 25.08.2025 määruse alusel kostjale kätte isiklikult

10.09.2025. Kohus andis kostjale hagile kirjaliku vastuse esitamiseks aega 14 päeva määruse

kättetoimetamisest. Kostja ei ole hagile tähtaegselt, s.o hiljemalt 24.09.2025 ega käesoleva

ajani, vastanud. Samuti on kostjale isiklikult 02.12.2025 kätte toimetatud hageja vastus

kohtunõudele. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg

3).

Kohus on seisukohal, et algne krediidiandja ei täitnud vastutustundliku laenamise kohustust

VÕS § 4034 kohaselt. Krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja esitanud üksnes üldistatud

selgitused.

Hageja esitas 17.11.2025 ümberarvestuse. Hageja ümberarvestuse seisukohtadest saab

järeldada, et arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda

lepingut 27.12.2024 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik

osamaksetega viivituses, kuid krediidi kõige hilisem tagasimakse tähtaeg on saabunud

lepingujärgse maksegraafiku alusel 10.04.2025. Kostja ei ole krediiti tagastanud, mistõttu

hageja nõue on muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 mõttes. Kuivõrd kostja on teinud

tagasimakseid kokku summas 1528,16 eurot, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja

tagastamata krediidisumma 90,84 eurot (1619,00-1528,16). Samuti palub hageja kostjalt välja

mõista viivise alates graafiku lõppemisele järgnevast päevast, s.o alates 11.04.2025. a kuni

hagiavalduse esitamiseni 09.06.2025 lepingujärgses viivisemääras 11,90% aastas. Lisaks

nõuab hageja edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 90,84 eurot alates hagiavalduse

esitamisele järgnevast päevast, s.o 10.06.2025 lepingujärgses viivisemääras 11,90% aastas.

Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral säilib võlausaldajal õigus nõuda

viivist. Lepingus kokku lepitud viivisemäär on 11,9% aastas s.o 0,03% päevas. Riigikohus

asus oma lahendis 3-2-1-120-08 (p 12) seisukohale, et laenuandjal on põhimõtteliselt õigus

nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus

intressimäärana. Kolleegium leiab, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1

kolmandale lausele. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet

järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab

3(5)

2-25-109281

võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS §

113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga

ettenähtud intressimäära järgi.

Seega kohus mõistab kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivise 11.04.2025–11.12.2025

(k.a) eest 7,26 eurot ja edasiulatuva viivise alates 12.12.2025 kuni põhinõude täitmiseni

lepingujärgses viivisemääras 11,90% aastas. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine

viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk

edaspidine arvestatav viivis ei tohi ületada 83,58 eurot (90,84-7,26).

Hageja ei esitanud nõude ümberarvestuses 17.11.25 muid kulusid (sh sissenõudmiskulu 40

eurot) ega intresse. Kohus märgib üksnes, et nimetatud kulud ei ole vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise korral ka põhjendatud. Nimelt välistab VÕS § 4034 lg 7 teine lause

tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena; vastasel juhul võimaldaks laenuandja

nõude „maskeerimine“ kahju hüvitamise nõudeks vältida seadusest tulenevat keeldu nõuda

tarbijalt muid tasusid peale seadusjärgse intressi (2-21-13098, p 24).

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hageja

nõude osaliselt. Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku

summas 674,31 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõuded kokku summas

576,21 eurot ehk ~ 85% ulatuses. Eeltoodut arvestades peab kohus TsMS § 163 lg-st 1

juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 15% ulatuses kostja ja 85% ulatuses hageja

kanda.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena riigilõivu 175 eurot ja

hageja esindaja kulud 358 eurot (menetluskulude nimekirja järgi maksekäsu kiirmenetluse

kulu 20 eurot ja õigusabikulu 338 eurot (2 tundi tunnihinnaga 169 eurot, käibemaksuta)).

Kohus leiab, et TsMS § 175 lg 1 alusel ei ole põhjendatud hageja õigusabikulud summas 338

eurot. Kohus leiab, et antud asjas on hagiavalduse koostamise ja esitamise põhjendatud ajakulu

kõige enam 1,5 tundi. Tegemist ei ole õiguslikult ega asjaoludelt keerulise asjaga ning

hagiavaldus on koostatud tüüpvormil, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral

ja mis on oma sisult ühetaolised, hagis muudetakse vaid konkreetse kostjaga seotud lepingu

sõlmimisega ja lepingust tulenevate kohustustega seotud andmed. Samuti on tegemist

vaidlusega, mis ei nõua esindajalt palju aega, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel ega

tutvuma ka vastaspoole seisukohtade ja vastuväidetega.

Tunnitasu põhjendatuse osas kohus selgitab, et kohtupraktikas on juristi õigusteenuse

keskmiseks tunnitasuks olnud 80 eurot (tasud jäävad vahemikku 60-100 eurot tunnis, millele

vajadusel lisandub käibemaks). Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud,

eeldades keskmisest keerukamat õiguslikku vaidlust või põhjalikke teadmisi spetsiifilises

valdkonnas. Antud juhul ei ole nö tüüphagi esitamiseks, s.o selles vajalike arvutuste tegemine

ja konkreetse juhtumi põhiste andmetega asendamine keeruline ega nõua kõrget, seejuures

advokaadiga võrreldavat kvalifikatsiooni. Kohus leiab, et asja keerukust ja mahtu arvestades

on põhjendatud hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot.

Kohtu hinnangul on seega hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas

tsiviilasjas 150 eurot ning menetluskulud kokku 345 eurot (175 + 20 + 150).

Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu

51,75 eurot (345 x 15%) koos lisanduva viivisega.

TsMS § 445 lg 1 alusel ja vastavalt hageja menetluskulude nimekirjas esitatud taotlusele

määrab kohus kindlaks otsuse täitmise viisi menetluskulude osas.

4(5)

2-25-109281

(allkirjastatud digitaalselt)

Innokenti Menšikov

Kohtunik

5(5)