1-24-6690/78 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse kuulutamise aeg

11. detsember 2025. a

Kohtuasja number

1-24-6690

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Erkki Hirsnik, Mario Truu

Vaidlustatud kohtuotsus

Tartu Maakohtu 4. septembri 2025. a otsus

kriminaalasjas Danil Gokalo süüdistuses KarS § 121 lg 2

p 3, § 274 lg 2 p 3, § 320 lg 1 järgi, Oleg Gontarenko ja

Andrei Lebedinski süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3, §

331 järgi ja Maksim Telpti süüdistuses KarS § 121 lg 2 p

3 järgi üldmenetluses

Süüdistatav

Andrei

Lebedinski,

isikukood:

38802112292;

määratlemata kodakondsus; põhiharidus; 4 kehtivat

kriminaalkaristust

Apellant

süüdistatav Andrei Lebedinski kaitsja vandeadvokaat

Marina Valge

Teised apellatsioonimenetluse

pooled

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Ingmar

Laas

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 4. septembri 2025. a otsus muutmata ja apellatsioon

rahuldamata.

2. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt

Advokaadibüroo Valge & Uiga kaudu 364,56 eurot, sealhulgas käibemaks 70,56

eurot, vandeadvokaat Marina Valgele süüdistatav Andrei Lebedinskile määratud

korras õigusabi osutamise eest apellatsioonimenetluses.

3. Punktis 2 nimetatud menetluskulud jäävad süüdistatav Andrei Lebedinski kanda.

Süüdistatav Andrei Lebedinskil tasuda väljamõistetud menetluskulu otsusele lisatud

makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised

nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras

Edasikaebekord

Otsuse peale saab esitada 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest

kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes

advokaadi vahendusel.

Süüdistus

1. Andrei Lebedinskile, Danil Gokalole, Oleg Gontarenkole ja Maksim Telptile esitati

süüdistus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi. Süüdistuse sisuks on mh üks kõigile süüdistatavatele

etteheidetav kuriteoepisood. A. Lebedinskit süüdistatakse selles, et tema, olles kinnipeetav

Tartu Vanglas kasutas koos kaaskinnipeetavate D. Gokalo, O. Gontarenko ja M. Telptiga 7.

detsembril 2022 ajavahemikul kell 11.28–11.43 Tartu Vanglas, Turu 56 süüdimõistetute

eluhoone kambris nr 119 füüsilist vägivalda kaaskinnipeetavate D.B. i ja R.V. i suhtes

järgmiselt.

2. A. Lebedinski lõi ühe korra peaga vastu D.B. i näo piirkonda, mille järel lükkas D.B.

A. Lebedinski endast eemale, peale mida lõi A. Lebedinski vasaku rusikaga vähemalt kahel

korral kannatanut vastu paremat kulmu. Peale seda lõid D. Gokalo, O. Gontarenko ja M. Telpt

kannatanu D.B. i korduvalt rusikatega näo- ja kehapiirkonda, peksmise käigus lõi A.

Lebedinski metallist kruusiga vähemalt kahel korral D.B. i pähe. Tekkinud rüselust läks

lahutama kinnipeetav R.V. , kes tõmbas D. Gokalo eemale, mille järel tõmbas O. Gontarenko

kannatanu R.V. it käest ja lõi teda ühel korral vastu R.V. i vasaku silma piirkonda. Samal ajal

ütles D. Gokalo R.V. ile, „Ma tapan su ära ja lõikan kõri läbi“. Ühise tegevuse tagajärjel

tekitasid D. Gokalo, M. Telpt, O. Gontarenko ja A. Lebedinski kannatanutele D.B. ile ja R.V.

ile füüsilist valu ja tervisekahjustused. D.B. il tuvastati meditsiiniosakonnas mitmeid

marrastusi pea piirkonnas, paremal kulmul haav, parema silma turse, marrastused alaseljal,

vasaku käe nimetissõrmel, kehatüve vasakul küljel ning paremal põlvel. R.V. il tuvastati

meditsiiniosakonnas vasakul põsesarnal punane marrastus ja lõua all marrastus.

3. A. Lebedinskit ja teisi süüdistatavaid on varem karistatud vägivallakuritegude

toimepanemise eest. A. Lebedinskit on karistatud Viru Maakohtu 7. novembri 2014 a.

otsusega nr 1-14-8662 KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest. D. Gokalot on

karistatud Tartu Ringkonnakohtu 24. mai 2022. a otsusega nr 1-20-7024 KarS § 274 lg 2 p 3

järgi kvalifitseeritava kuriteo eest.

4. A. Lebedinskit süüdistatakse ka selles, et tema, olles kinnipeetav Tartus Turu 56

asuvas Tartu Vanglas ning omamata arsti ettekirjutust narkootilise ja psühhotroopse aine

tarvitamiseks, tarvitas kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, kuid hiljemalt 17.

juulil 2023 narkootilist ainet. Vastavalt Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonna

toksikoloogia valdkonna 31. juuli 2023. a ekspertiisiaktile nr 117I leiti ekspertiisiks esitatud

A. Lebedinski verest metonitaseeni ja N-desetüül-isotonitaseeni. Vastavalt sotsiaalministri 18.

mai 2005. a määruse nr 73 lisale 1 (narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning

nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine) kuulub metonitaseen

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Seega pani A. Lebedinski toime KarS §

331 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kinnipeetava poolt narkootilise aine arsti ettekirjutuseta

tarvitamise.

Maakohtu otsus

5. Tartu Maakohtu 4. septembri 2025. a otsusega tunnistati A. Lebedinski süüdi KarS §

121 lg 2 p 3 järgi ning talle mõisteti karistuseks 7 kuu pikkune vangistus. Sama otsusega

2

tunnistati A. Lebedinski süüdi KarS § 331 järgi ja teda karistati 5 kuu pikkuse vangistusega.

KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel

suurendati A. Lebedinskile mõistetud karistust eelmise ehk Viru Maakohtu 13. juuni 2022. a

otsusega nr 1-22-1322 mõistetud karistuse kandmata osa (2 kuud ja 26 päeva vangistust) võrra

ja mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 4.

september 2025. Kohtu seisukohad olid apelleeritud osas lühidalt järgmised.

5.1.

Maakohtu hinnangul leidis teiste hulgas A. Lebedinski süü 7. detsembri 2022. a

episoodis tõendamist.

5.2.

Maakohus tuvastas kannatanute D.B. i, R.V. i, tunnistajate I.T. i, K.K. gi, J.K. e

ütlustele, valvekaamera salvestistele, terviseseisundi kontrolli teatistele ja sündmuskoha

vaatlusprotokollidele tuginedes, et A. Lebedinski ja D. Gokalo kasutasid 7. detsembril 2022

kella 11.30 paiku Tartu Vanglas aadressil Turu tn 56 süüdimõistetu eluhoone kambris nr 119

füüsilist vägivalda kaaskinnipeetava D.B. i suhtes. Kohus luges tuvastatuks löögid kätega, aga

mitte pea või metallist kruusiga. Sellega tekitati D.B. ile tervisekahjustusi – marrastused pea

piirkonnas, paremal kulmul haav ning parema silma turse.

5.3.

Kannatanu D.B. i ütluste kohaselt toimus hulga inimeste vahel konflikt. Mõnda neist

näeb ta istungisaalis. Konflikt sai alguse mingist mängust. Ta oli koos R.V. iga kambris.

Löödi vist rusikatega, aga kruusiga vist ei löödud. Rusikad lendasid igalt poolt ning ruum oli

nii väike, et polnud võimalik aru saada, kes lõi. Keegi lahutas, keegi tiris, keegi tõukas. Sealt

kus löögid tulid, sinna lõi ta ka vastu. Pärast oli tal kulm katki ja kambris põrandal oli veri,

aga ei tea kelle veri. Ei ole kellegi vastu mingeid pretensioone.

5.4.

Kannatanu R.V. andis ütlusi, et tema ja D.B. i kambris toimus kähmlus, milles

osalesid tema, D.B. , D. Gokalo, M. Telpt, A. Lebedinski ja O. Gontarenko. Kui tema

kambrisse sisse astus, sõimlesid seal D.B. ja A. Lebedinski. Järsku algas kaklus, kuid seda,

kes keda ründas, ta täpselt öelda ei oska. See võis olla kas D. Gokalo või A. Lebedinski. A.

Lebedinski kakles D.B. iga ja kõrval oli D. Gokalo. R.V. hakkas D. Gokalot D.B. i juurest

eemale tõmbama. A. Lebedinski lõi D.B. i ning viimane lõi ka vastu. D. Gokalo lõi D.B. i või

püüdis lüüa ning tema (R.V. ) tõmbas D. Gokalot eemale. O. Gontarenko lihtsalt seisis

tagapool, kuid hoidis A. Lebedinskit kinni, kui viimane tahapoole lendas. M. Telpt läks enne

kaklust lihtsalt minema. Tema ise (R.V. ) sihilikke lööke pihta ei saanud, kuid võib-olla teda

riivati kaelast, kui ta teisi lahutada üritas. Tema on asjas pigem tunnistaja, mitte kannatanu.

Pärast oli D.B. il vasaku kulmu kohal haav ja kamber oli verine. Suhteid selgitati omavahel

mingi kriminaalasja ütluste pärast. A. Lebedinski ja D.B. i vahel olid mingid probleemid.

R.V. i ütluste kohaselt vajutas tema kambris fonoseadet ja kutsus valvurid.

5.5.

KrMS § 289 lg 1 alusel avaldati usaldusväärsuse kontrolliks R.V. i kohtueelses

menetluses antud ütlused. Seal väitis R.V. : „Lööke oli palju. Siis hakkasid nad kõik Denissi

peksma rusikatega näkku.“ R.V. selgitas kohtus, et seal on valesti kirjas. Kaks inimest, mitte

kõik. Võib olla oli tõlkega probleem või temast saadi valesti aru.

5.6.

Kehavigastuste tekkimine või puudumine on tõendatud 7. detsembril 2022

terviseseseisundi kontrolli käigus koostatud teatisega. D.B. il tuvastati mitmed marrastused

peas, paremal kulmul haav, turse parema silma all, marrastused alaseljal, vasaku käe

nimetissõrmel, kehatüve vasakul küljel ja paremal põlvel. R.V. il tuvastati marrastus vasakul

põsesarnal ja kaelal. A. Lebedinskil tuvastati marrastus otsmiku mõlemal pool, paremal

põsesarnal, vasakul pool kaelal, kesk- ja alaseljal. Parema käe pöial oli teatise kohaselt turseta

ent valulik. Ülahuul seest vasakult katki, tehtud 3 õmblust. D. Gokalol tuvastati marrastused

näos, paremal õlal, vasaku õlavarre seesmisel poolel, parema õlavarre tagumises osas ja

mõlemal põlvel. O. Gontarenkol ja M. Telptil 7. detsembril 2022 vigastusi ei tuvastatud.

3

5.7.

Tartu Vanglas inspektor-kontaktisikuna töötava tunnistaja I.T. i sõnul rääkis R.V.

detsembris 2022. a toimunud konfliktist talle kohe pärast intsidenti, kui ta võttis R.V. i

duširuumi kaasa, et temaga vestelda. R.V. ütles, et D.B. sai peksa ja peksid need, kes

sisenesid. Ütles, et kõik on löönud. R.V. mainis ka seda, O. Gontarenko võttis ühel hetkel

midagi noataolist ja R.V. il tekkis tunne, et O. Gontarenko tahab sellega lüüa. Ta haaras selle

O. Gontarenko käest ja viskas voodimadratsi alla. I.T. rääkis D.B. iga pärast seda, kui tema

vigastused fikseeriti ning D.B. ütles, et vaadake kaamerast, et kõik, kes sisenesid, osalesid ja

olid kaklusega seotud. D.B. i sõnul kaitses ta ennast ega vaadanud ringi. Tunnistaja sai aru, et

ikkagi kõik kohalolijad lõid.

5.8.

A. Lebedinski end süüdi ei tunnistanud. Tema ütluste kohaselt ei ole tal D.B. i ja R.V.

iga vägivaldset konflikti olnud. Oli mingi sõnavahetus, tema püüdis vahele astuda, aga ei

löönud ega tõuganud kedagi. Ei oska öelda, kelle vahel sõnavahetus oli ja milles see seisnes,

sest möödunud on 2,5 aastat. Ei oska öelda, kes kambris olid. Isegi tema sai vigastusi, sest

läks vahepeal vahele. Lõi huule vastu tooli.

5.9.

Maakohtu hinnangul on kannatanu D.B. i ütlused osaliselt usaldusväärsed. Tema

ütlustest nähtus selgelt, et ta ei soovi ütlustega teisi kinnipeetavaid süüstada. Küll aga

haakuvad tema ütlused teiste tõenditega selles, et toimus kaklus, teda löödi rusikatega ja tema

lõi vastu.

5.10.

Ka R.V. i kohtus antud ütlused on usaldusväärsed. Tal ei ole põhjust anda kohtus

teadvalt valeütlusi. Kohtus avaldatud kohtueelse menetluse ütlustest ei nähtu, kes on „kõik“,

kes kannatanut peksma hakkasid. Seega vastuolu kohtus öelduga – et D.B. i lõid A.

Lebedinski ja D. Gokalo – ei ole. R.V. i ütlustes ei anna alust kahelda asjaolu, et ta tarvitas

sündmuse ajal ravimeid. Tema ütlused on olnud menetluse jooksul ühetaolised ning on

kooskõlas teiste tõenditega.

5.11.

A. Lebedinski ütlused 7. detsembri 2022. a episoodi osas on ebausaldusväärsed. Need

olid äärmiselt üldsõnalised ja põiklevad. Kuigi 2022. a detsembrist on möödunud võrdlemisi

pikk aeg, ei olnud küsitluse esemeks oleva sündmuse puhul tegemist igapäevase tavapärase

sündmusega, mille üksikasjad võiksid sellisel määral ununeda. A. Lebedinski kohtus antud

ütlused on kantud soovist eitada oma süüd. Järelikult ei saa tema ütluseid usaldusväärseks

pidada.

5.12.

R.V. i ütlustega on tõendatud, et A. Lebedinski ja D. Gokalo lõid kannatanu D.B. i

kätega pea piirkonda. Tema ütlustega haakuvad ka kannatanu D.B. i ütlused, et tema lõi vastu

neid, kes lõid teda.

5.13.

Kogutud tõendid ei anna alust järelduseks, et R.V. i suhtes oleks füüsilist vägivalda

kasutatud. Tema ütluste kohaselt püüdis ta vaid kaklust lahutada ja võib-olla selle käigus teda

riivati. Sellega on kooskõlas tal tuvastatud kerged kehavigastused. Samuti ei leidnud

tõendamist, et D.B. i oleks löönud O. Gontarenko või M. Telpt. Prokurör loobus süüdistusest,

leides, et O. Gontarenko ja M. Telpt tuleb selles osas õigeks mõista.

5.14.

Tõendatuks ei saa lugeda sedagi, et D.B. il fikseeritud marrastused alaseljal, vasaku

käe sõrmel, kehatüvel ja põlvel oleks tekitatud D. Gokalo ja A. Lebedinski poolt. Rüseluse

tõttu on tõsikindlalt tuvastamata, et marrastused D.B. i kehal ja jalal ei tekkinud hoopis

näiteks kukkumise käigus. Kõrvaldamata kahtlused tuled tõlgendada süüdistatavate kasuks

(KrMS § 7).

5.15.

Tõenditest ei ole võimalik aga tuvastada, et D. Gokalo ja A. Lebedinski eesmärk oleks

olnud karistada vangla subkultuuris madalamal astmel olevat kinnipeetavat. Seega ei löödud

kannatanut süüdistuses märgitud madalal motiivil.

4

5.16.

A. Lebedinski ja D. Gokalo panid kehalise väärkohtlemise toime kavatsetult KarS §

16 lg 2 mõttes.

5.17.

Seega panid A. Lebedinski ja D. Gokalo toime KarS § 121 lg-s 1 sätestatud

objektiivsele ja subjektiivsele koosseisule vastava teo.

5.18.

A. Lebedinski ja D. Gokalo tegu on kvalifitseeritav KarS § 121 lg 2 p 3 järgi, sest

süüdistatavatel oli kuriteo toimepanemise hetkel kehtiv karistatus vägivallakuriteo

toimepanemise eest. A. Lebedinskit on karistatud Viru Maakohtu 7. novembri 2014 otsusega

nr 1-14-8662 KarS § 118 lg 1 p 1 ehk raske tervisekahjustuse tekitamise eest, kui sellega on

põhjustatud oht elule. Ka D. Gokalol on kehtiv karistus KarS § 274 lg 2 p 3 järgi

kvalifitseeritava kuriteo eest.

5.19.

Kohus ei tuvastanud A. Lebedinski ega D. Gokalo suhtes 7. detsembri 2022. a

episoodis õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.

6. Maakohtu hinnangul leidis A. Lebedinski süü tõendamist ka 17. juuli 2023. a

episoodis. Ekspertiisiakti ning Tartu Vangla vastusega on tõendatud, et A. Lebedinski kandis

kinnipeetavana karistust Tartu Vanglas ja tarbis tahtlikult metonitaseeni.

6.1.

Ekspertiisiaktist nr 117I nähtub, et toksikoloogiaekspertiisiga tuvastati 17. juulil 2023

kell 20.03 A. Lebedinskilt võetud vereproovist metonitaseeni. Tartu Vangla 7. augusti 2023. a

vastusest nähtuvalt väljastati A. Lebedinskile klonasepaami alates 20. juulist 2023 ning

vahemikul 17. juuni kuni 17. juuli 2023 ei ole talle väljastatud metonitaseeni sisaldavaid

ravimeid. Seega ei olnud tal arsti ettekirjutust metonitaseeni kasutada.

6.2.

Maakohtu istungil andis A. Lebedinski ütlusi, et ta ei ole vanglas narkootilist ainet

tarvitanud. Ta ei oska selgitada, miks tema verest narkootilist ainet leiti – võib-olla tarbis ta

seda enda teadmata, kui aine oli limonaadis või tees, sest nad võivad juua üksteise tassidest ja

pudelitest.

6.3.

A. Lebedinski ütlused ei olnud maakohtu hinnangul usaldusväärsed. Need olid

ebamäärased – ta ei nimeta, kellelt või millise joogi sees ta väidetavalt narkootilist ainet enda

teadmata võinuks saada. Nõustumisväärne on prokuröri seisukoht, et eluliselt on ebausutav

väide, et narkootilist ainet sisaldav vedelik jäetakse vanglas järelevalveta. Tegemist on rangelt

kontrollitud keskkonnaga, milles narkootiline aine on keelatud, seda on raske saada ja selle

tarbimise ning käitlemise eest ootab range karistus.

6.4.

Riigikohus on selgitanud, et tõenäosus, et narkootikumid satuvad inimese organismi

muul viisil kui tarvitamise tulemusel, on äärmiselt väikene (vt RKKKo nr 4-19-447, p 13).

Maakohtu hinnangul oli see tõenäosus veel väiksem vangla range järelevalve tingimustes.

Riigikohus selgitas sedagi, et ehkki üldjuhul ei saa isiku süüditunnistamine rajaneda vaid ühel

kaudsel tõendil, on sellest reeglist erandid. Kui isiku kehavedelikus tuvastatakse ettenähtud

menetluskorda järgides narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise tunnused ja puuduvad

muud tõendid, ei ole siiski välistatud tõsikindla ning veenva järelduseni jõudmine narkootilise

aine eelneva tarvitamise kohta, arvestades konkreetsele süüteoliigile iseloomulikku

kriminoloogilist eripära.

6.5.

Kuna A. Lebedinski verest tuvastati 17. juulil 2025 narkootilist ainet metonitaseeni,

leidis maakohus, et A. Lebedinski tarvitas seda tahtlikult. Kriminaalasjas puuduvad

tõsiseltvõetavad tõendid, mis viitaksid sellele, et A. Lebedinski võinuks narkootilist ainet

tarbida enda teadmata. A. Lebedinskit on muuhulgas karistatud ka narkootilise aine käitlemise

eest ning tal on sõltuvusprobleemid narkootikumidest. Seega oli tal motiiv narkootikume

tarbida.

5

6.6.

Kuna A. Lebedinski kandis kinnipeetavana karistust Tartu Vanglas ja tarbis tahtlikult

metonitaseeni, on ta toime pannud KarS §-s 331 sätestatud teo objektiivse ja subjektiivse

koosseisu.

6.7.

Kohus ei tuvastanud 17. juuli 2023. a episoodis õigusvastasust ja süüd välistavaid

asjaolusid.

Apellatsioon

7. 6. oktoobril 2025 esitas süüdistatava kaitsja Marina Valge apellatsiooni maakohtu

otsusele, taotledes otsuse tühistamist ja A. Lebedinski õigeksmõistmist.

8. KarS § 121 lg 2 p 3 episoodis tulnuks D.B. i ütlused kogu ulatuses hinnata

usaldusväärseks. D.B. i, A. Lebedinski ning ka R.V. i ütluste kohaselt oli tegemist

vastastikuse kaklusega ning seda kinnitas ka kohus. Sellist versiooni toetavad ka vigastused –

need tuvastati lisaks kannatanule ka A. Lebedinskil.

9. Ekslik on kohtu hinnang, et A. Lebedinski ütlused on ebausaldusväärsed, põhjusel, et

ütlused on põiklevad ja ta ei mäleta millest konfliktis tekkis ning kes seal osales. Konflikti ja

ütluste andmise vahele jäänud kaks ja pool aastat on äärmiselt pikk aeg ning on loogiline, et

sündmused ja nende asjaolud ununevad. Puuduvad usaldusväärsed tõendid, et A. Lebedinski

oleks D.B. i tahtlikult löönud ja talle vigastusi tekitanud. Samahästi võib pidada kannatanuks

ka A. Lebedinskit, kuna ka tal esinesid vigastused. Seega tuleb A. Lebedinski KarS § 121 lg 2

p 3 järgi õigeks mõista.

10. KarS § 331 episoodis on ekspertiisiaktiga tõendatud vaid see, et isiku verest leiti

narkootilist ainet, aga mitte seda, A. Lebedinski seda tahtlikult tarvitas. Kohtueelsel uurimisel

ega ka kohtus ei ole välja selgitatud, kuidas narkootiline aine sattus vanglasse ja mil moel oli

ainet võimalik tarvitada.

11. Kohus hindas põhjendamatult A. Lebedinski ütlused ebausaldusväärseks. Valed on

etteheited tema ütluste ebamäärasuse osas, kui isik ei teadnud, et joogi sees on narkootiline

aine. Kui vanglasse saab narkootilist ainet tuua, siis on täiesti võimalik, et seda ainet saab

vanglas tarvitada ka ilma enese teadmata – näiteks võõrast pudelist juues. Seega ei ole

tuvastatud, et A. Lebedinski tarvitas narkootilist ainet tahtlikult. Tahtluse olemasolu ei saa

järeldada sellest, et A. Lebedinskit on narkootilise aine käitlemise eest varem karistatud ja tal

on sõltuvusprobleemid narkootikumidest. Eelnevast tulenevalt tuleb A. Lebedinski KarS §

331 järgi õigeks mõista.

Prokuratuuri seisukoht apellatsioonile

12. Vanemprokurör Ingmar Laas esitas 23. oktoobril 2025 apellatsioonile vastuväited,

paludes jätta kaitsja apellatsioon rahuldamata ja maakohtu otsus täielikult muutmata. Kohtu

järeldused ja põhjendused mõlemas A. Lebedinskile etteheidetavas süüdistuses on selged,

seaduspärased ning kooskõlas kohtupraktikaga.

13. Prokurör ei nõustu KarS § 121 lg 2 p 3 süüdistuse osas esitatud kaitsja väitega, nagu ei

oleks kohus veenvalt tuvastanud objektiivsed tõendid, mis viitavad sellele, et kaklust alustas

A. Lebedinski. Kohus on veenvalt tõenditele tuginedes selgitanud, et kaklus toimus D.

Gokalo, A. Lebedinski ja D.B. i vahel. Otsus tugineb mitmetele tõenditele – nii kannatanu ja

tunnistajate ütlustele kui ka dokumentaalsetele tõenditele.

6

14. Kohus on jälgitavalt põhjendanud, et kuigi R.V. ei mäletanud täpselt, kas kaklust

alustas D. Gokalo või A. Lebedinski, on siiski tõendatud, et D.B. i löömist alustasid just

nemad. Kohtu tuvastatud asjaolude põhjal ei ole võimalik väita, et tegemist oleks olnud

vastastikuse kaklusega, kus Andrei Lebedinskil puudus tahtlus D.B. ile vigastusi tekitada.

15. Prokurör ei nõustu kaitsja poolt KarS § 331 episoodi kohta esitatud väitega, et

tõendamata on see, et A. Lebedinski tarvitas tema verest leitud narkootilist ainet tahtlikult.

Prokuröri hinnangul leidis kohus lahendis õigesti, et on eluliselt ebausutav, et narkootiline

aine või seda sisaldav vedelik jääks vanglas järelevalveta. Kohus on enda seisukohta

põhjendanud muuhulgas asjakohase Riigikohtu praktikaga ja loogiliselt järeldanud, et kui isik

on narkootilist ainet vanglas tarvitanud, siis eluliselt on usutav, et ta tegi seda teadlikult ja

tahtlikult.

Ringkonnakohtu seisukoht

16. Kohtukolleegium, olles uurinud asjas kogutud tõendeid, maakohtu otsust, esitatud

apellatsiooni ja prokuröri seisukohta, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja

apellatsioon vastavalt KrMS § 337 lg 1 p-le 1 rahuldamata. Kuna esimese astme kohus on A.

Lebedinski süüditunnistamise aluseks olevad faktilised asjaolud nõustumisväärselt

tuvastanud, ei asu kolleegium sellekohaseid põhjendusi KrMS § 342 lg 3 p-st 1 juhinduvalt

üle kordama.

17. Maakohus tuvastas süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi lühidalt järgmise. Kohus

luges tõendatuks, et A. Lebedinski ja D. Gokalo 7. detsembril 2022. a ajavahemikul kell

11.28 –11.43 Tartu Vanglas, Turu 56 süüdimõistetute eluhoones, sisenesid D.B. i kambrisse

nr 119 ning lõid kavatsetult kannatanu D.B. i kätega pea piirkonda ja tekitasid talle sellega

tervisekahjustuse (peas mitmed marrastused, paremal kulmul haav ja parema silmaaluse

turse). Lisaks kannatanu D.B. i ütlustele arvestas maakohus siin R.V. i ütlustega, et A.

Lebedinski ja D. Gokalo lõid kannatanut kätega pähe. Maakohtus küsimustele vastates on

R.V. konkreetselt D.B. i lööja osas kinnitanud, et „mina nägin, et Lebedinski.“ (Ko To tl 54)

Maakohus ei tuvastanud, et D.B. il 7. detsembril 2022. a fikseeritud marrastused alaseljal,

vasaku käe sõrmel, kehatüvel ja põlvel oleks tekitanud D. Gokalo või A. Lebedinski.

Siinkohal toetus kohus sellele, et kuna toimus rüselus, siis ei ole välistatud, et kannatanu võis

vigastused saada kukkumise käigus ja kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatavate

kasuks (KrMS § 7). Veel ei tuvastanud kohus, et süüdistatavad oleks D.B. i löönud

süüdistuses märgitud madalal motiivil. Samuti ei tuvastanud maakohus, et kannatanu D.B. i

suhtes kasutasid vägivalda O. Gontarenko või M. Telpt. Veel ei tuvastanud kohus, et füüsilist

vägivalda kasutati R.V. i suhtes. R.V. i põsesarnal ja kaelal olev marrastus ei viita

intensiivsele vägivallale ja on pigem saadud riivamisi, kui ta püüdis kaklust lahutada.

18. Vastuseks kaitseargumentidele märgib kolleegium lühidalt järgmist. KarS § 121 lg 2 p

3 järgi kvalifitseeritud episoodi osas on kaitsja seisukohal, et kohus hindas ekslikult D.B. i ja

A. Lebedinski ütlused osaliselt või täielikult ebausaldusväärseks. Kolleegium kaitsja

seisukohta ei jaga ning nõustub maakohtu argumenteeritud järeldusega, et D.B. i ütlused on

usaldusväärsed osaliselt ning A. Lebedinski ütlused ei ole selles episoodi kohta

usaldusväärsed. Uurides asja materjale ja kannatanu D.B. i ütlusi, on jälgitav, et vanglas

omaksvõetud käitumismudelite järgi, ei soovi D.B. kaasvangi A. Lebedinski poolt tema

suhtes vägivalla toimepanemisega seotud kõiki detaile avada, jäädes kohati üldsõnaliseks.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selleski, et vaatamata ütluste andmise ja episoodi

vahele jäänud kahe ja poole aasta pikkusele vahemikule, pole eluliselt usutav, et A.

Lebedinski ei mäleta toimunut ka kõige üldisemate faktide osas – talle ei meenu konflikti

7

ükski osapool ega ka see, millest probleem tekkis. Seega ei eksinud maakohus D.B. i ja A.

Lebedinski ütluste usaldusväärsuse hindamisel.

19. Kaitsja on seisukohal, et puuduvad usaldusväärsed tõendid järeldamaks, et A.

Lebedinski lõi tahtlikult D.B. i ning talle vigastusi tekitas. Kuna A. Lebedinskil esinesid ka

vigastused, tuleks kaitsja hinnangul teda samuti kannatanuks pidada. Kolleegium selle

etteheitega ei nõustu, sest see on otseses vastuolus asjas kogutud tõenditega. A. Lebedinski

poolt toime pandud vägivaldne rünne on tuvastatud nii kannatanute D.B. i, R.V. i ja tunnistaja

I.T. i ütluste, valvekaamera salvestiste kui ka terviseseisundi kontrolli teatistega. Maakohus

jõudis tõendite hindamisel õigesti järeldusele, et A. Lebedinskil esinenud vigastused olid D.B.

i poolse hädakaitsetegevuse tulemus, sest ta tõrjus D. Gokalo ning A. Lebedinski poolt

alustatud rünnet.

20. KarS § 331 järgi kvalifitseeritud episoodis ei ole vaidlust selles, et 17. juulil 2023. a

tuvastas toksikoloogiaekspertiis kinnipeetava A. Lebedinski vereproovist metonitaseeni.

Vaidlust ei ole ka selles, et A. Lebedinskil ei olnud sel hetkel ettekirjutust metonitaseeni

sisaldavate ravimite tarvitamiseks. Vaidlus esineb aga selles, kas A. Lebedinski tarbis ainet

tahtlikult või mitte.

21. Süüdistatava selgituste kohaselt võis ta ainet tarbida kogemata, kui ta kellegi teise

tassist teed või limonaadi jõi. Maakohtu hinnangul on A. Lebedinski ütlused vähese elulise

usutavuse ning ebamäärasuse tõttu ebausaldusväärsed. Ringkonnakohtu hinnangul on selline

järeldus põhjendatud.

22. Asjakohane on maakohtu viide Riigikohtu praktikale, mille kohaselt on tõenäosus, et

narkootikumid satuvad inimese organismi muul viisil kui nende tarvitamise tulemusel,

üldjuhul äärmiselt väike. Isiku kehavedelikus ettenähtud menetluskorda järgides narkootilise

või psühhotroopse aine tarvitamise tunnuse tuvastamisel ja muude tõendite puudumisel ei ole

siiski välistatud, et jõutakse tõsikindla ning veenva järelduseni narkootilise aine eelneva

tarvitamise kohta, arvestades seejuures konkreetsele süüteoliigile iseloomulikku

kriminoloogilist eripära (vt RKKKo nr 4-19-447, p 13). Kolleegium nõustub ka maakohtu

märkusega, et tahtmatu tarbimise tõenäosus on vangla range järelevalve tingimustes vägagi

väike. Seega on eluliselt usutav, et kinnipidamisasutuse territooriumil ei vedele tassid, pudelid

ja muud anumad narkootilise ainega, mida püüavad kaitsja ja süüdistatav kohut uskuma

panna. Maakohus tuvastas õigesti, et A. Lebedinski tarvitas metonitaseeni tahtlikult.

23. Ekslik on kaitsja seisukoht, et A. Lebedinski süüditunnistamiseks tulnuks kohtul välja

selgitada, kuidas narkootiline aine vanglasse sattus. Nende faktiliste asjaolude

kindlakstegemine ei ole käesolevas süüdistuses vajalik objektiivse ega subjektiivse koosseisu

jaatamiseks.

24. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes KrMS § 337 lg 1 p-le 1, jätab ringkonnakohus Tartu

Maakohtu 4. septembri 2025. a otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.

25. Viimaks võtab ringkonnakohus seisukoha apellatsioonimenetluses tekkinud

menetluskulude osas. Apellatsioonimenetluses on kaitsja Marina Valge 6. oktoobril 2025. a

esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse

kindlaksmääramiseks.

8

26. Tasutaotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtuotsusega tutvumisele ja kohtualusega

nõupidamisele 60 minutit ning apellatsioonikaebuse koostamisele ja esitamisele (6 lk)

185 minutit. Kokku taotleb kaitsja tasu 364,56 eurot (sh käibemaks 70,56 eurot).

27. Kolleegium leiab, et tasutaotlus on kaitsja esitatud määras põhjendatud, tehtud töö

vastab näidatud ajale ning on kooskõlas advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude

hüvitamise korraga.

28. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ja

apellatsiooni rahuldamata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon

on esitatud. Seega jääb apellatsioonimenetluse kulu 364,56 eurot, sh käibemaks 70,56 eurot

KrMS § 185 lg 2 alusel A. Lebedinski kanda ehk tuleb süüdistataval tasuda riigituludesse.

(allkirjastatud digitaalselt)

9