3-25-521/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.12.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-521

Haldusasi

OSAÜHINGU CAPITAL KINNISVARA kaebus Maksu-ja

Tolliameti 12.12.2024 maksuotsuse nr 12-2-3/063997-7 ja

30.01.2025 vaideotsuse nr 6-1/5722-3 tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – OSAÜHING CAPITAL KINNISVARA

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Jaanek

Lips

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 12.01.2026, mis on

puhkepäevale langevalet tähtpäevale järgnev esimene tööpäev.

Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline

esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant

soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral

eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 26.04.2024 korralduse nr 12.2-3/063997-1 alusel

OSAÜHINGU CAPITAL KINNISVARA (edaspidi OÜ Capital Kinnisvara või kaebaja)

tulumaksu (ettevõtlusega mitteseotud kuludelt) arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust

maksustamisperioodidel 2023 oktoober, november ja detsember.

2. MTA koostas 12.11.2024 kontrolliakti, milles asus seisukohale, et Capital Kinnisvara OÜ ei

ole tasunud tulumaksu ettevõtluseha mitteseotud kuludelt perioodil 2023 oktoober, november

ning detsember (k.a). MTA tuvastas, et äriühing on teinud oma arvelduskontolt väljamakseid

(sh sularaha väljamakseid) seotud isiku, Overtime OÜ eest. Kokku on äriühing

3-25-521

kontrolliperioodil pangakontolt teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid summas 84

316,68 eurot, ja samas on jätnud nimetatud summalt deklareerimata erijuhtude tulumaksu.

OSAÜHING CAPITAL KINNISVARA kontrolliaktile eriarvamust ja vastuväiteid ei esitanud.

3. MTA koostas 12.12.2014 e maksuotsuse nr 12-2-3/063997-7, millega kohustas kaebajat

tasuma täiendavalt tulumaksu 21 079,18 eurot.

4. OSAÜHING CAPITAL KINNISVARA esitas MTA-le vaide paludes 12.12.2014

maksuotsuse nr 12-2-3/063997-7 täies ulatuses tühistada ja viia läbi täiendav maksumenetlus ja

koguda täiendavad tõendid, mis vähendavad/likvideerivad ettevõtte maksukohustuse. MTA

jättis 31.01.2025 otsusega vaide täies ulatuses rahuldamata.

5. OSAÜHING CAPITAL KINNISVARA esitas 04.03.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse

Maksu-ja Tolliameti 12.12.2024 maksuotsuse nr 12-2-3/063997-7 ja 30.01.2025 vaideotsuse nr

6-1/5722-3 tühistamiseks ühes esialgse õiguskaitse taotlusega.

6. Kohus jättis 06.03.2025 kaebuse käiguta kuna kaebaja ei olnud tasunud nõuetekohast

riigilõivu. Esialgse õiguskaitse taotluse jättis kohus sama määrusega rahuldamata. Määrus on

jõustunud.

7. Kaebaja tasus täiendava riigilõivu ning kohus võttis 13.12.2024 määrusega kaebuse

menetlusse ja tunnistas vastustajaks MTA.

8. MTA esitas kaebusele vastuse ja maksumenetluse materjalid 09.05.2025

9. Kohus määras 16.10.2025 määrusega asja läbi vaatamisele kirjalikus menetluses.

10. Kaebaja esitas täiendavad seisukohad 24.10.2025

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

11. Kaebaja taotleb vaidlustatud maksuotsuse ja vaideotsuse tühistamist järgmistel põhjustel:

12. Kaebuse esitaja vaidlustab nii vaideotsuse kui ka maksuotsuse tervikuna. MTA tegi

12.12.2024 maksuotsuse nr 12.2-3/063997-7 (edaspidi maksuotsus), millega kohustas tasuma

maksusumma 21 079,18 eurot. Tasumisele kuuluva maksusumma määramist põhjendas

maksuhaldur kontrollimisel selgunud asjaoluga, et Osaühing Capital Kinnisvara on

kontrollitavatel perioodidel teinud pangakontolt ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid kokku

summas 84 316,68 eurot, mille on jätnud deklareerimata ja tulumaksu tasumata.

13. Maksuhaldur luges vaide esitaja ettevõtlusega mitteseotud kuludeks X. X.le tehtud

väljamaksed summas 50 000 eurot, väljamaksed sõidu- ja majutuskulude katteks Overtime OÜ

nimel kokku summas 8137,90 eurot, väljamaksed transpordivahendite kulude katteks Overtime

OÜ nimel kokku summas 24 178,78 eurot ja väljavõetud sularaha summas 2000 eurot.

14. Lugedes vaidlustatud MTA vaideotsust, siis selgub, et kogu otsustus baseerub ametniku

uskumustel, sest mistahes menetlusse kaasatud isiku selgitusi ei ole maksuametnik pidanud

usutavaks ja ametnik on teinud järeldusi meelevaldselt. Asjas kogutud faktid ja tõendid on

jäetud lihtsalt tähelepanuta ja asjas analüüsimata.

15. Tegelikkuses aga ei ole MTA tuvastanud tehtud tehingute tegelikku sisu vaid on asunud

pelgalt seisukohale, et tegemist on lihtsalt kahe ettevõtte vahel rahade liigutamistega. Selline

maksumenetluses tehtud absurdne järeldus viitab ilmselgele puudulikule menetlusele, sest

maksustamisele eelnevalt tuleb üheselt tuvastada, millised tehingud on tehtud ja seejärel on

võimalik hinnata, kas kulutused, mis on nimetatud kontrollaktis, on seotud ettevõtlusega või

mitte.

2(6)

3-25-521

16. Kaebuse esitaja jääb vaidemenetluses esitatud vaides toodud kõikide argumentide juurde ja

leiab, et kohtul tuleks kontrollida kaebuse lahendamisel maksumenetluses kogud tõendeid ja

hinnata, kas MTA on määranud isikule maksumenetluses õige kohustuse või mitte.

17. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kogu vaidemenetlus on läbi viidud ebaefektiivselt ning

maksumenetluse minetused alates keelebarjäärist (sellega mittearvestamine) kuni kaebaja

selgituste arvestamata jätmisest on tinginud asjas puuduliku menetluse ja asjas vale

maksuotsuse tegemise ja hiljem vale vaideotsuse tegemise.

Vastustaja seisukohad

18. Vastustaja leiab, et vaidlustatud maksuotsus ja vaideotsus on õiguspärased. Kaebuse väited

ei anna alust kaebuse rahuldamiseks.

19. Maksuotsust puudutavad etteheited ei ole sisukad ega veenvad MTA on 30.01.2025

vaideotsusega vaides esitatud väited kummutanud. Seega ei nõustu vastustaja kaebuse

üldsõnaliste etteheidetega, et maksuotsuses on analüüsitud fakte ja tõendeid ebapiisavalt.

Asjaolu, et kaebaja ei kasutanud võimalust kontrolliaktile eriarvamuse esitamiseks ei tähenda, et

MTA on kogutud faktid tähelepanuta või analüüsimata jätnud. Samuti ei saa pidada

tõsiseltvõetavaks kaebuses tehtavat kriitikat audiitori uskumuse ja meelevaldsete hinnangute

aadressil olukorras, kus asjas kogutud tõendeid on hinnatud igakülgselt ja vastastikuses seoses.

20. Kaebaja ei täitnud piisavalt oma kaasitamiskohustust. Kaebuses esitatud avaldustest nähtub,

et kaebajal puudub ülevaade ka kontrolli materjalidest, millest vastustaja järeldab, et kaebaja on

üleliigselt kriitiline olukorras, kus ta ei ole maksumenetluse materjalide ja ilmselt ka

kontrollaktiga sisuliselt tutvunud. Vastustaja on veendunud, et kaebaja liialdab oma kriitilistes

etteheidetes MTA aadressil.

21. Lühidalt seisneb vaidlus kaebaja pangakonto kaudu tehtud ettevõtlusega mitteseotud

väljamaksetes (vt kontrolliakti (KA) p 1.1.2 lk 2-4) kokku 84 316,687 euro ulatuses. Need on

kaebaja kinnitusel seotud Overtime OÜ kohustuste täitmisega ja kaebaja arvates seotud tema

ettevõtlusega. MTA on neile kontrollaktis (vt KA p-d 1.1.2.1-1.1.3) andnud tõendikogumis

vastupidise hinnangu. Väljamaksed X. X.le (50 000 eurot), Overtime OÜ sõidu- ja

majutuskulude (8 137,90 eurot) ning transpordivahendite kulude (24 178,78 eurot) eest ei ole

kaebaja ettevõtlusega seotud kulud. Kaebaja ja Overtime OÜ on seotud isikud (vt KA p-d

1.1.2.1), kus mõlema äriühingu juhatuse liikmeks on Q. E., s.h tegeleb ta ainuisikuliselt OÜ

Capital Kinnisvara juhtimise, lepingute sõlmimise ja pangaülekannete tegemisega selle eest raha

saamata. Kaebaja teine juhatuse liige X. X. seevastu on Q. E.i seletuse kohaselt lihtsalt juhatuse

liige, kes ei tegele millegi konkreetsega. Samas on X. X. töötamise registrisse kantud

töölepingulise töötajana alates 17.08.2017 ja kaebaja on X. X.le teinud 2023. a töötasu

väljamakseid 1913 eurot kuus. Abikaasad Q. E. ja X. X. olid Overtime OÜ juhatuse liikmed

kuni 08.08.2023 ja et ajavahemikul 08.08.2023 kuni 15.03.2024 oli Overtime OÜ juhatuse

liikmeks kaebaja juhtaja poeg O. L. ja alates 15.03.2024 taas Q. E..

22. Vastustaja hinnangul ei ole alust kaebaja kriitikal justkui MTA ei olevat kaebaja tehinguid

vaadelnud nii nagu neid on tehtud või et otsuse tegemisel ei olevat arvestatud kõiki

asjassepuutuvaid tõendeid. MTA ei ole asjaolusid hinnanud ainuüksi tehingupoolte seotusest

lähtuvalt vaid tõendikogumis. Koostoimes mõjutas kaebaja maksukohustust peaasjalikult

menetluse käigus selgunud fakt, et kontrollitud tehingute kohta puudusid kaebajal

dokumentaalsed tõendid, millest saanuks järeldada, et kaebaja pangakontolt tehtud väljamaksed

on seotud kaebaja ettevõtlusega.

23. Kaebaja on oma kaasaaitamiskohustust (MKS § 56) rikkunud (vt KA p 1.1.2.2), teavet

esitati MTA-le valikuliselt (03.09.2024 nõutud dokumente ei esitatud) varjamaks kaebaja

majanduskäibest kõrvaldatud vahendeid (vt KA lk 4). Kaebaja raamatupidamine oli

ebausaldusväärne ja ei taganud objektiivset võrreldavat informatsiooni.

3(6)

3-25-521

24. Kaebaja tegi väidatava laenu tagasimakseid X. X.le Overtime OÜ eest 50 000 euro ulatuses,

kuid ei tõendanud väljamaksete seotust kaebaja ettevõtlusega ega esitanud väljamakse aluseks

olevaid nõuetele vastavaid algdokumente. Kaebaja maksumenetluse ajal laenulepinguid ei

esitanud, Puudu on mistahes dokumentaalsed tõendid nõude loovutamise ja/või laenutehingute

osas, koos kaebaja usaldusväärsete selgitustega tehingu asjaolude kohta. Q. E.i seletuse kohaselt

puudus Overtime OÜ-l ettevõtlus Eestis alates jaanuarist 2019, kui müüdi viimane

korteriomand. Detsembris 2020 ja jaanuaris 2021 soetas Overtime OÜ 3 jahti kokku 880 000

euro eest, mida rahastas kaebaja. Q. E. esitas küll MTA nõudmisel jahtide võõrkeelsed ostu-

müügilepingud kuid keeldus nende tõlkimisest põhjusel, et tegemist ei ole kaebaja

dokumentidega. Kaebaja ei ole samas eitanud, et tema poolt Overtime OÜ rahaliste kohustuste

kandmist ei reguleeri ükski leping ega kirjalik kokkulepe väites, et Q. E.il, kui mõlema

äriühingu juhatuse liikmel ei ole võimalik iseendaga selliseid kokkuleppeid vormistada.

25. Vastustaja hinnangul ei ole kaebaja esindaja väide tõsiseltvõetav. Tegemist on siiski

iseseisvate juriidiliste isikutega sõltumata sellest, et Q. E. on mõlema äriühingu juhatuse liige.

See tähendab, et kui kaebaja võttis enda kanda Overtime OÜ rahalised kohustused, pidi see

kaebaja raamatupidamises kajastuma vastavas summas nõudena Overtime OÜ vastu. Kaebaja

puhul seda täheldada ei saanud. Maksumenetluses esitatud kaebaja käibeandmikud kajastasid

küll nõudeid Q. E.i ja X. X. vastu, kuid mitte Overtime OÜ vastu. Samuti ei kajastu kaebaja

2023. a. kohta esitatud majandusaasta aruandes nõue Overtime OÜ vastu. Sisulist tähendust ei

oma ka kaebaja väide, et väidetava krediidiliini avamine oli vajalik põhjusel, et Overtime OÜ

pangakonto suleti ja uute kontode avamine oli võimatu. Tegelik põhjus näib vastustaja

hinnangul olevat selles, et pangad ei pidanud Overtime OÜ ärimudelit krediidiasutuste

riskiprofiilile vastavaks. Ilmselt seetõttu keelduti konto avamisest. Seega laenusuhte olemasolu

kaebaja ja Overtime OÜ vahel ei ole tõendamist leidnud ning tegemist on pelgalt rahade

liigutamisega, millel puudub majanduslik sisu. Rahaliste vahendite lihtsamat kõrvaldamist

kaebaja majanduskäibest on võimaldanud Q. E.i seotus ja kontroll mõlema äriühingu üle, mis

viitas tema eesmärgistatud tegevusele.

26. Q. E. võis küll tegutseda Overtime OÜ esindajana suulise volituse alusel ajal, mil ta ei olnud

Overtime OÜ juhatuse liige, kuid kui Q. E. tõepoolest Overtime OÜ-d esindas ja sellega seoses

Overtime OÜ huvides välislähetustes viibis, tähendas see siiski, et tegemist oli Overtime OÜ

ettevõtlusega seotud kuludega, mitte kaebaja ettevõtlusega seotud kuludega.

27. Kaebaja veendumus lähtub ainult tehingu toimumise faktist ja ignoreerib asjaolu, et tegemist

ei ole samastatavate maksukohustuslastega, kelle rahakotid on kaebaja ilmselt sassi ajanud.

MTA hinnangute põhjendatust toetab ka asjaolu, et kõikide kulutuste aluseks olevad arved (vt

dtl 227-336) on väljastatud Overtime OÜ nimele, mitte kaebajale. Sama kehtib ka jahtide

remondi eest tasutud arvete kohta (vt dtl 213-219). Kaebaja küll rõhub asjaolule, et jahi müügist

laekunud ettemaksu 47 000 eruot pidi kaebaja kandma X. X.le põhjusel, et see summa kuulus

Overtime OÜ-le, kellel olevat olnud kohustus tagastada see summa X. X.le, kuid kaebaja

avaldused on ka siin vastuolulised. Täpsemalt kaebaja poolt MTA-le esitatud versiooni kohaselt

andis hoopis kaebaja Overtime OÜ-le laenu jahtide soetamiseks. Järelikult oli Overtime OÜ-l

kohustus hoopis kaebajale raha tagastamiseks. Seega on kaebaja vastuväited otseses vastuolus

maksumenetluse ajal antud seletustega ning ka osade vaide väidetega.

28. Kui kaebaja soovib väita, et ta pani pangakontolt väljavõetud raha kassasse, siis tuli tal see

ka nõuetekohaselt dokumenteerida hiljemalt raha kassasse jõudmise kuul. Tagantjärele

dokumentide koostamine annab aluse pidada neid ebausaldusväärseteks ja seda eriti olukorras,

kus ka tõendikogumis võib kaebaja maksekäitumist pidada taotluslikult ebaausaks.

29. Nõustuda ei saa ka kaebaja etteheitega, et MTA ei kasutanud võimalusi selgitada välja

kaebaja maksukohustust vähendavaid asjaolusid olukorras, kus kaebaja on MTA-le sisuliselt

vastu töötanud ega ole maksumenetlusele igakülgselt kaasa aidanud.

4(6)

3-25-521

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

30. Leian, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. MTA on maksumenetlust läbi viinud asjakohaste

menetlusnormide kohaselt, vaidlustatud haldusakte piisavalt põhjendanud ning materiaalõigust

õigesti kohaldanud.

31. Minu hinnangul on MTA maksuotsusele eelnenud kontrolliaktis (dtl 56-72), maksu- ja

vaideotsuses (dtl 9-16 ja 16-23) ning ka kohtule esitatud vastuses kaebusele (dtl 47-54)

asjakohaselt põhjendanud kaebajale täiendava tulumaksukohustuse määramist.

Halduskohtumenetluse seadustiku § 165 lg-st 2 tulenevalt ei pea ma vajalikuks maksu- ja

vaideotsuse põhistusi korrata ja nõustun nendega.

32. Siinses asjas on maksuotsusega maksusumma määramise õiguslikuks aluseks

tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 1 ja lg 2 p 3, mille kohaselt tekib residendist juriidilisel isikul

tulumaksukohustus väljamaksetelt, mille kohta tal puudub raamatupidamist reguleerivates

õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. MTA on maksumenetluse käigus

tuvastanud, et kaebaja on teinud oma arvelduskontolt LHV pangas ettevõtlusega mitteseotud

väljamakseid kokku 84 316,687 euro ulatuses (väljamaksed on täpsemalt kajastatud KA lk 2-3

tabelis 1 (dtl 59-60). Vaidlust ei ole selles, et need väljamaksed on tehtud kaebajaga seotud

teise äriühingu - Overtime OÜ - kohustuste täitmisega seoses. Neid kulusid ei saa lugeda seega

kaebaja ettevõtlusega seotud kuludeks, sest Eestis kehtiva tulumaksusüsteemi kohaselt tuleb

residendist juriidilisel isikul tasuda tulumaksu kõikidelt kuludelt ja väljamaksetelt, mis ei ole

seotud tema ettevõtlusega (TuMS § 51 lg 1 ja § 52 lg 2). Väljamakse seotust konkreetse

juriidilise isiku ettevõtlusega saab tõendada kohase raamatupidamist reguleerivates õigusaktides

ettenähtud nõutele vastava algdokumendiga. Kaebaja raamatupidamises selliseid dokumente ei

kajastunud, sest kaebaja poolt maksumenetluse käigus esitatud arved (dtl 227-336 ja 213-219)

on väljastatud Overtime OÜ nimele, mitte kaebajale. Ka X. X.le tehtud väljamaksete puhul on

kaebaja selgituste kohaselt tegemist laenu tagasimaksega, mis X. X. on andnud Overtime OÜ-

le, mitte kaebajale (vt KA p 1.1.2.3.1). Teise juriidilise isiku kulutuste eest tasumist ei saa

pidada kaebaja ettevõtlusega seotud kuludeks. Kaebaja ei ole maksumenetluse käigus esitanud

dokumente, millest nähtuks, et Overtime OÜ-l tekkis kohustus kaebajale tema eest tasutud

kulutuste hüvitamiseks, samuti ei olnud kaebaja raamatupidamises kajastatud Overtime OÜ

kohustusi kaebaja ees (vt KA lk 9). Väljamaksete seotust kaebaja ettevõtlusega ei saa

põhjendada ka kaebaja seletus, et kaebaja juhatuse liige tegutses Overtime OÜ nimel ja huvides

– isegi juhul, kui see nii oleks olnud, tulnuks Overime OÜ-l kaebajale vastavad kulud hüvitada,

seda Overtime OÜ teinud ei ole.

33. Maksu-, vaide- ega kohtumenetluse käigus ei ole kaebaja seega esitanud tõendeid, mis

kinnitaksid kontrolliaktis käsitletud väljamaksete seotust kaebaja ettevõtlusega. Kaebuse väited

on üldsõnalised ning kaebaja viitab üksnes, et jääb MTA-le esitatud vaides (dtl 237-246) toodud

argumentide juurde, ent ka vaide argumendid ei ole olulisel määral täpsemad ning vaidele ei ole

lisatud raamatupidamise algdokumente, mis kaebaja argumente tõendaksid. Pealegi on MTA

vaideotsuses (dtl 16-23) vaides toodud väiteid põhjalikult analüüsinud ja neile vastanud. Nõustun

MTA vaideotsuse seisukohtadega ja ei korda neid siinkohal üle.

34. Kaebuses esitas kaebaja taotluse, et kohus nõuaks asja õige lahendamise huvides MTAlt

välja kõik maksumenetluses kogutud tõendid, sh isikute ütluste protokollid ning viitas, et

tulenevalt kohtu poolt MTA-lt välja nõustavatest dokumentidest soovib kaebaja oma kaebust

selles osas täiendada. MTA esitas kogu maksumenetluse toimiku ühes vastusega kaebusele ning

kaebajal oli võimalik sellega tutvuda kuid kaebaja ei esitanud täiendavaid seisukohti ega

tõendeid ehkki kohus andis menetlusosalistele enne otsuse tegemist selleks tähtaja. Kaebaja

poolt 24.10.2025 esitatud täiendavad vastused MTA poolt maksumenetluse käigus küsitule ei

lükka ümber MTA seisukohti ning kaebaja ütlused ei saa asendada ka raamatupidamise

algdokumente. Sisuliselt nähtub kohtule asja materjalidest, et kaebaja ei ole sisuliselt aru

5(6)

3-25-521

saanud, et tulumaksuseaduse regulatsiooni kohaselt ei saa ühe äriühingu poolt teise äriühingu

kulutuste katmist, ilma et viimane kulutused hüvitaks, pidada ettevõtlusega seotuks. Seega tuleb

nõustuda MTA seisukohaga, et kaebaja juhatuse liige on ilmselt oma erinevate äriühingute

„rahakotid sassi ajanud“ ning kandnud ühe äriühingu arvelt teise ühingu kulutusi.

35. Nõustun maksuhalduri etteheidetega ka selles, et kaebaja ei ole maksumenetluse käigus

täitnud kaasaaitamiskohustust. MTA-le on dokumente esitatud valikuliselt sh on kaebaja

keeldunud võõrkeelsete dokumentide tõlkimisest. Maksukorralduse seaduse §-s 150 lg 1 kohaselt

lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus

tõendada, et maksusumma määrati valesti. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb MKS §-s

150 sätestatud maksumaksja tõendamiskoormust sisustada eelkõige selliselt, et

tõendamiskoormus läheb maksumaksjale MKS § 150 lg 1 kohaselt üle siis, kui maksuhalduri

kogutud tõendid põhjendavad maksuhalduri seisukohta ja seavad kahtluse alla

maksukohustuslase esitatud andmete õigsuse ning on samas piisavad selleks, et määrata

tasumisele kuuluv maksusumma. Kui maksuhaldur on oma tõenditel põhineva kahtluse ning

maksusumma arvestuse välja toonud, läheb tõendamiskoormus üle kaebajale ja ta peab näitama

maksuhalduri järelduste ekslikkust. Siinsel juhul on maksuhaldur täiendava maksusumma

määramist nõuetekohaselt põhjendanud ning kaebaja ei ole esitanud ühtegi asjakohast põhjendust

ega tõendit, mis maksuotsuses tuvastatu ümber lükkaks.

36. Seega nõustun kokkuvõttes maksuhalduriga, et kaebaja arvelduskontolt tehtud väljamaksed

X. X.le (50 000 eurot), Overtime OÜ sõidu- ja majutuskulude (8137,90 eurot) ning

transpordivahendite kulude (24 178,78 eurot) eest ei ole kaebaja ettevõtlusega seotud kulud ning

MTA on seega õigesti leidnud, et kaebaja tuleb sellistelt väljamaksetelt tasuda tulumaks TuMS §

51 lg 1 ja lg 2 p 3 kohaselt. Vaidlustatud maksuotsus on õiguspärane ja nõuetekohaselt

põhjendatud ning kaebuse väited ei anna alust maksuotsuse tühistamiseks. Sellel põhjusel on

õiguspärane ka vaideotsus, millega kaebaja jäi vaie rahuldamata. Kaebus jääb seega tervikuna

rahuldamata.

Menetluskulud

HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kaebaja menetluskulud jäävad seega

tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma

6(6)