1-11-7944/34 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-11-7944

KOHTUOTSUS EESTI

VABARIIGI NIMEL

Kohus

Otsuse tegemise aeg ja

koht

Kriminaalasja number

Kohtunik

Rahvakohtunikud

Kohtuistungi sekretär

Tõlk

Kriminaalasi

Pärnu Maakohus

07.veebruar 2012.a. Pärnu Maakohtu kuninga tn

kohtumaja

1-11-7944 (11250100170)

Igor Pütsep

Grete Naaber ja Aadi Saar

Kadi Neeme

Anžela Kuvaldina

Uno Palmsaar KarS § 113 järgi üldmenetluse korras

Ringkonnaprokurör

Süüdistatav

Anne Sillaots

Uno Palmsaar

Isikukood või sünniaeg:

3490425491

Kaitsja

RESOLUTSIOON

Vandeadvokaadi vanem abi Alla Raudsepp Juhindudes

KrMS § 310, § 313, § 315 , § 317 lg 2 järgi

Süüdi tunnistada Uno Palmsaar KarS § 113 järgi ning mõista karistuseks kaheksa

(8) aaastat vangistust.

Karistuse kandmise aja algust arvata alates 31.01.2011. a. Tõkend – vahistamine - jätta

muutmata.

Välja mõista Uno Palmsaar`lt riigituludesse menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel

riigi õigusabi eest koos 20 % käibemaksuga 1921.17 €.

Eesti Advokatuuril hüvitada vandeadvokaadi vanem abi Alla Raudsepp`le riigi õigusabi

kulud seni hüvitamata osas 268.80 €

KrMS § 179 lg 1 p.1 järgi kuulub Uno Palmsaar` lt välja mõistmisele sundraha 725 €

KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulu

17.09€

1 (21)

1-11-7944

KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi kuulub Uno Palmsaar`lt välja mõistmisele ekspertiisidega

seonduvad kulud vastavalt surnu ekspertiisiakti nr 17 järgi 287 €, EKEI poolt teostatud

ekspertiisiakti nr 11E-SS0036 järgi 663 €, EKEI poolt teostatud ekspertiisiakti nr 11 E-

AK003 järgi 438 €, EKEI poolt teostatud ekspertiisiakti 11E-GE0201 järgi 4788 € ja

EKEI poolt teostatud ekspertiisiakti nr 11E-TR0021 järgi 314€.

Väljamõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest

Rahandusministeeriumi

arveldusarvele

10220034796011

SEB

Pangas

või

221023778606

Swedbankis,

viitenumber

2800049696.

Märkida

selgitus:

„Uno

Palmsaar, 1-11-7944, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses

täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

Välja mõista Uno Palmsaar`lt tsiviilhagi VÕS § 129 lg 1,2 § 1045 lg 1 p 1 järgi S P

kasuks summas 685.17 €, millest S L P poolt hüvitatud 448 €. Hüvitamisele kuulub S P

237.17 €.

Faktilised asjaolud.

Uno Palmsaarele on esitatud süüdistus selles, et tema, kohtueelse menetlusega täpselt

tuvastamata kuupäeval ja kellaajal, kuid ajavahemikul 30.01.2011a kella 14.07 kuni

31.01.2011a kella 10.47, olles alkoholijoobe seisundis oma elukohas P maakonnas, S

vallas, L küla L talus, lõi tema juures külas viibinud ja alkoholijoobeseisundis olevat A J,

kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata arv kordi, kuid vähemalt kolmel korral

noaga rindkere, käte ja jalgade piirkonda. Noaga löömistega tekitades Uno Palmsaar A J

järgmised kehavigastused: lõikehaava vasakul käeseljal ja vasakul jalal koos

nahamarrastuste ja nahaaluste verevalumitega haava servades ja põhjas, nahaaluse

verevalumiga ümbritsetud torkehaava paremal labakäel ja rindkere torke-lõikehaava

tungimisega kõhuõõnde koos kõhukelme, maksa ja aordi vigastusega. Rindkere torke-

lõikehaava tagajärjel, mis tungis kõhuõõnde koos kõhukelme, maksa ja aordi

vigastusega, tekkis A J sisemisest verejooksust äge verekaotus ning ta suri saadud

vigastustesse sündmuskohal. Seejärel jättes teisele isikule kehavigastuste tekitamisest

teavitamata nii kiirabi kui ka politsei, jättis Uno Palmsaar A J oma elukohas kööki

lamama ja heitis ise teise tuppa magama.

Oma sellise tegevusega, mis seisnes teise inimese tapmises, pani Uno Palmsaar

toime KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluse käik

Kohtuistungil jäi ringkonnaprokurör süüdistusaktis esitatud juurde ning palus

süüdistatav süüdi tunnistada KarS § 113 järgi ja mõista karistuseks üheksa (9) aastat

vangistust Süüdistatav end temale etteheidetava süüteo toimepanemises süüdi ei

tunnistanud ning kinnitas, et tema pole A J tapnud. Kaitsja palus Uno Palmsaar

süüdistuses KarS § 113 järgi õigeks mõista, kuna tema süü pole tõendamist leidnud.

Maakohtu seisukoht

2 (21)

1-11-7944

Kohtuliku uurimise käigus süüdistatav ennast selles süüteos süüdi ei tunnitanud ning

andis asjaolude kohta järgmisi ütlusi: 30 jaanuaril kella kahe, kolme ajal tuli A J tema

juurde, kaasas oli pudel viina ja pudel õlut. A oli tige, kuna AS ei tahtnud temaga poodi

minna põhjendades, et tal ei ole bensiini raha. A tuli tuppa ning kuskil kella kolme ajal

võtsin kaks pitsi viina ja A ütles, et mine käi L ta on nii väsinud, et metsast tulnud ja ma

veel imestasin, et kuidas ta nii puhas on, teksaülikond talvine oli seljas ja kingad jalas,

ma polnud teda ennem nii näinud. Seejärel läksin soome kelguga poodi, kust ostsin 2

pudelit viina ja 2 pudelit õlut. Tagasi tulles panin ahju küdema vaatasime televiisorit ja

ajasime niisama juttu. A ja J tulid kella kaheksa paiku, A istus minu kõrvale

nurgadiivanile J tugitooli, A istus nahktoolis ja alguses oli kõik normaalne. Koju jõudes

rääkisin A, et ei tea kas A S tuli mulle autoga vastu poest või oli see V V. A J võttis

sõnast kinni, ta oli A juurest tulnud ja viimane ütles, et tema ei lähe, et ta pole bensiini

ja raha ka ei ole. A oli juba siis vihane, hakkas A ütlema, et mis te siia ronite joote siin

kogu aeg meie kulul. Mitte üks tilk te siit viina ega õlut ei saa. Ma tõin veel A pitsi, need

kolm pitsi tõin. A viina ei võta kui siis väga harva, tema jõi kas veini või likööri. Õlut ta

ka ei tahtnud ütles, et läheb õhtul sõitma mõtlesin, et teen talle siis kohvi. Panin laua

otsa talle tassi. A hakkas norima, et kui teil midagi vaja, siis teate kohe kus me oleme.

Ta on selline, et purjus peaga kukub jõudu näitama. A ja J tulid sinna viina ja õlle

pärast, õhtul tarvitasid alkoholi. Keetsin A kohvi ja A nad hakkasid jõudu näitama, käsi

väänama ajasid kohvitassi ümber ja ma sain tigedaks, ütlesin mis te laamendate. Kui

kiskuda tahate siis minge välja ja kiskuge seal. A veel ütles, et mõtled ma kardan teid ja

läksid välja mina jäin tuppa. Nii õudselt karjusid seal, tõusin püsti läksin kööki ja A

seisis seljaga köögi poole. A seisis seljaga minu poole ja A oli tema vastas esikus ja J

seisis külmkapi kõrval. Ütlesin veel neile, et ärge karjuge mis te lõugate, jätke järgi. A

ütles, et mine tuppa ma tulen kohe. Istusin tuppa võtsin pitsi viina, maha nad seal ei

rahunenud. Käisin teist korda ütlesin, et lõpetage ära, võtame viina ja rahunege maha. A

ütles, et hea küll mine ma kohe tulen, nad lähevad kohe ära ja rahu majas. Läksin

tuppa viskasin pikali vaatasin televiisorit ning mõtlesin, et kas ta läks asja ajama või

läks koju kõik jäi vaikseks, võtsin veel pitsi viina ja jäin sinna magama. Hommikul poole

kümne ajal magasin kui A ajas mu üles ütles, et mis sa magad ,et A on surnud. Küsisin,

et mis juhtus, kas süda ütles üles. Ütles, et mine vaata, ma ütlesin kuhu ma lähen tee

on puhta jääs, liivatatud ei olnud ja mina ei hakka kuskile praegu minema. Ta ütles, et

ei mine vaata kööki, läksin siis kööki, A oli seal selili maas ja surnud. A hõikas elutoast

kas peaparandust tahad, ma ütlesin mis peaparandust ma jõin ju kõik öösel ära. Ma

läksin tuppa ja ütlesin, et täitsa jama on. Võtsin selle pitsi, ta oli selle mulle juba täis

valanud. Võtsin pitsi ja jõin ära ja ei saanudki aru hirmus kibe ja viha oli. Ma küsisin,

mis kuradi solki sa mulle nüüd valasid, et vett või mis. A hakkas naerma veel, et vesi oli

või. Siis valas ta sinna teise jalaga pitsi, et proovi võib-olla on see parem. Jõin selle ära,

A küsis, et mis nüüd saab, kas helistab politseisse. Võtsin kapist telefoni ja panin laua

peale ja ütlesin A, et helista. A ütles, et kannatame veel natuke, teeme suitsu ära siis

helistame. Siis sealt maalt kuskil kella kümne paiku, siis kadus mul pilt ära ja olin

kotis. Nii palju ma veel mäletan, et A ütles, et peab politseisse helistama, ütlesin

muidugi helista ja siis oli täitsa pilt kadunud, viis päeva oli kadunud. Mind viidi

kambrisse ma magasin kaks päeva. Orientatsioon oli mul kadunud ja mul on selle

tagajärjel pöördumatu ajukahjustus ja tasakaaluhäired.

Kokkuvõtvalt kohtuliku uurimise käigus kinnitas süüdistatav, et 30.jaanuari 2011 a

õhtul tulid tema elukohta, J K ja AS, viimasel tekkis konflikt A J, kes väidetavalt läks

seda tüli lahendama koridori. Uno Palmsaare kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et

meeste vahel toimus sõnelus ja karjumine kuid tema isiklikult noaga löömist pealt ei

näinud vaid läks sõneluse ajal oma tuppa võttis pitsi viina ja jäi magama. Süüdistatav

3 (21)

1-11-7944

kinnitas lisaks, et 31.jaanuari 2011 a hommikul tema elukohas oli talle manustatud A S

poolt midagi muud, mitte alkoholi, valati plastmasspudelist ning tema arvates tapsid A J

J K ja AS.

Alljärgnevalt analüüsib kohus ja kontrollib Uno Palmsaare’le etteheidetud ja kohtule

esitatud tõendite pinnalt kas on võimalik tõsikindlalt tuvastatuks lugeda süüdistatava

poolt kannatanu A J suhtes KarS § 113 tunnustele vastava teo toimepanemist.

Kohtuistungil kannatanu S P kinnitas, et A J oli tema vend, kelle surmast teatati talle

tema abikaasa kaudu kes oli leitud tapetuna mitte oma elukohast. A J kohta kinnitas

tunnistaja, et külaelanikega sai ta hästi läbi, oli palju vanureid keda ta abistas

igasuguste kodutööde tegemisel. Vennaga tal tülisid pole olnud. Seoses matusekuludega

palub kannatanu hüvitada matusekulud 237.17€.

Tunnistaja K P kinnitas, et 31.01.2011 a. kella 9 paiku sõitis koos mehega metsa, kuna

mehel oli vaja sealt traktor tagasi tuua. Umbes kella 10.45 paiku tagasiteel Uno

Palmsaare talu lähedal peatas teda A S, kes vehkis kätega nagu oleks midagi juhtunud,

kuna sõitis suhteliselt aeglaselt vaatas tahavaatepeeglisse ja nägi, et S hakkas autole

järele jooksma. Auto peatanud tuli ta auto juurde ja ütles, et tema arvates on A J Uno

Palmsaare elukohas surnud ning palus tulla vaatama. Seejärel läksid koos talu juurde,

A pani koera kinni, et sisse saaksime. Tunnistaja ütluste kohaselt ei olnud ta ennem

seal majas käinud. Sisenesime majja ja A tuli minu järel ning köögis nägid, et AJ oli

pikali jalad ukse poole. Lähemalt vaadates nahavärvus oli selline sinakas roheline mitte

elusa inimese värv ja silmad olid pilukil, mina pulssi ei katsunud aga kuna A tuli mulle

järgi ja tonksas teda nagu natuke jalaga oli tal nagu kangestus juba minu meelest peal.

Pliidiääre peal oli nuga, ise valmistatud selline puupeaga. Mina haava ei näinud, A J oli

käsi rinna peal ja verine. Köögikapil minu meelest see kapp, mis on vasakut kätt oli äär

verine. Kui sisse minna siis otse oli pliit ja seal on nagu suhteliselt kitsas vahe ja A J oli

seal jalgupidi pliidi juures pikali, A S seisis selle ukse juures mis paremat kätt läks

elutuppa. Helistasin kohe politseisse, kui minu käest küsiti talu nime siis läks A Uno

Palmsaare käest küsima talu nime, toast tuli ainult mõminat mina sinna tuppa sisse ei

läinud. A ütles, et ta ei jaga midagi ning kinnitas, et Uno Palmsaar joob edasi ja ei oska

öelda midagi mille tõttu ei saanud politseile öelda ka talu nime. Seejärel palus politsei ka

kiirabi kutsuda, kuna toas levi ei olnud läksin välja ja helistasin kiirabisse ning ootasin

väljas koos A S kiirabi kohaletuleku ära.

Veel kinnitas K P, et A S oli pannud tähele, et hommikul oli prügiring ning prügiauto

seisnud Uno Palmsaare elukohas suhteliselt pikalt tee ääres. Nagu mingi põhjus oleks

olnud. Tulenevalt tunnistaja ütlusest teeb kohus järelduse, et sel ajal A J tapmine

toimuda ei saanud, kuna asjatundjana kohtuistungil ülekuualatud HK ütlustest

nähtub, et väljakujunenud koolnukangestus nn. pikkades lihastes-jalgades viitab sellele,

et surm saabub vähemalt üheksa tunni möödudes, ehk siis antud kriminaalasjas võis A

J surm saabuda kella 02.00 paiku öösel või veelgi varem, sest tuba oli köetud ja A J

surnukeha oli riietega, mis viitab asjaolule, et koolnukangestus kujuneb välja sel juhul

pigem aeglasemalt keskmistest tingimustest. Samasisulisi ütlusi andis ka K P

koolnukangestuse kohta nimelt minnes kööki lamas A J surnukeha maas, A tuli mulle

järgi ja tonksas teda nagu natuke jalaga oli nagu kangestus juba minu meelest peal. K P

kinnitas A S kohta, et viimane oli täiesti kaine ning küsimusele mis põhjusel ta

hommikul Uno Palmsaare juurde läks kinnitas viimane, et kuna öösel, oli koer ulunud

ja ta oli tähele pannud hommikul, et prügiringi ajal viivad inimesed oma prügikastid

alati tee äärde, siis prügiauto oli seisnud Uno Palmsaare maja juures suhteliselt pikalt

tee ääres ning selle pärast läks sinna vaatama.

Tunnistaja A S kinnitas, et tunneb Uno Palmsaar’t umbes 10 aastat või natuke rohkem,

4 (21)

1-11-7944

kes on tema naaber ja elab temast umbes 150 meetri kaugusel H poole, A J elas 300-

400 meetrit K- N poole, mõlemad olid lähimad naabrid ning nendega mingeid tülisid pole

olnud. 30.01.2011. a. kella 14.00 paiku tuli Uno Palmsaar tema juurde, et õele

helistada, kuna tal endal telefoni kõnekaardil raha sai otsa tegi viimane vastamata kõne

Uno Palmsaare õe telefonile ning õde helistas tagasi ja Uno Palmsaar hakkas õega A T.

Tunnistaja kinnitas, et Uno Palmsaar oli tarvitanud alkoholi. Mõne aja möödudes tuli

sinna A J, seljas olid uued riided pluus ja teksapüksid ja kallid metsasaapad firma

„Partner“ võisid olla. A J küsis temalt, et kas sõidame poodi, kuna bensiini ei olnud siis

sõit jäi ära, samas Uno Palmsaar oli selle jutu ajamise juures. Pärast seda läksid Uno

Palmsaar ja A J viimase mootorsaagi parandama.

Veel kinnitab tunnistaja, et esmaspäeval 31.01.2011a pidi ta helistama ühe firma

telefoni numbrile, mille töötukassa andis, kuna Uno Palmsaar räägib eesti keelt, soovis

ta viimase juurde minna, et ta tõlgiks. Kell 9.30 paiku jõi kohvi ja seejärel suundus

kümme paiku Uno Palmsaar’i elukohta kuna viimane on ka varem aidanud tõlkida. Veel

seostas tunnistaja esmaspäeva 31 jaanuari sellega, et sel päeval oli prügiveo auto ring.

Kohale jõudes nägi et tuli ei põle ja koer on ketis trepi juures, välisuks oli lukustamata,

sisse minnes kööki vasakut kätt oli A põrandal ning algul arvas, et ta on purjus ja

magab. Imestasin, et saapad on puudu. Seljas olid riided mustad, eelmine päev nägin

olid puhtad. Seejärel koputas köögist paremal olevale uksele, koputamisele keegi

mõmises midagi. Sisenenud tuppa pani tähele, et oli joodud, õlu ja viin olid laual.

Küsisin kus nad viina võtsid? Uno Palmsaar vastas Soome kelguga tõi poest. Veel

kinnitab tunnistaja, et tema juuresolekul Uno Palmsaar valas endale klaasi viina ja jõi. A

S kinnitas, et toas viibides istus Uno Palmsaare vastu ning ei puutunud midagi, lihtsalt

istus. Laual oli veel väike kohvi tass, mobiiltelefon. Seejärel küsis Uno Palmsaarelt, mis

A J on juhtunud vastas viimane, et kärvas maha. Küsimusele miks ta kiirabi pole

kutsunud vastas, et helista ise. Seejärel läks kööki tagasi vaatas, et A J nahavärv oli

rohekat värvi ning läks helistama naabri vanamemme juurde kellel on lauatelefon, kuid

kuna K sõitis autoga mööda peatas auto ja rääkis juhtunust ning koheselt mindi koos

Uno Palmsaare elukohta, köögis vaatas ta A J silmi ja ütles, et juba hilja, samuti

tunnistaja kinnitas, et tonksas jalaga ja tundis, et isiku jalg oli kangestunud. Seejärel

hakkas K helistama oma telefoniga kiirabisse ja politseisse. Politsei tuli esimesena, kui

kiirabi jäi välja ja hoidis seni koera kinni. Veel kinnitab kaitsja küsimustele, et seostab

seda päeva prügiautoga kuna esmaspäeval on prügiveoring. Veel tunnistab A S, et J K

tuli tema juurde 31 jaanuari pärastlõunal. A J ja Uno Palmsaar käisid tema juures

eelmisel päeval kell kaks ning oli üksi kodus, samuti kinnitab, et kui järgmine päeva

hommikul, kui J surnukeha leiti, oli üksinda kodus.

Kohus kuulas A S üle tõlgi vahendusel ja seega tema põhjendus, miks ta ise ei

helistanud hädaabisse vaid jooksis välja abi kutsuma, on usutav eelkõige keelebarjääri

tõttu aga ka seetõttu, et ta polnud varem helistanud hädaabinumbrile ja ei teadnud, kas

sinna käib ka mingi suunakood ette. Kohtu hinnangul ainus vastuolu teiste tõenditega

on selles, et A S väidab, nagu tulnuks politsei enne kiirabi, aga kiirabitöötaja ütlustest

leiame vastupidise, ehkki selgub, et nad saabusid enam-vähem üksteise järel väikese

vaheajaga. See vastuolu aga ei puuduta kuriteosündmust vaid sellele juba järgnenud

perioodi, ega muuda seega A S ütlusi sündmuskohal nähtu kuuldu suhtes

ebausaldusväärseks.

Kui

kõrvutada

Andrei

Smirnovi

ütlusi

sündmuskoha

vaatlusprotokolliga 31.01.2011, koos sellele lisatud fotodega, on AS adekvaatselt

kirjeldanud sündmuskohal nähtut. Kohus uurinud fototabeleid, leiab et kohe talu kööki

sisenedes on näha ( fotod 6,9,10,13-14) A J surnukeha selili asendis, tema silmad on

poolenisti avatud, ta riided on määrdunud verega, jalas on erinevat värvi sokid ja

parema jala pealmine sokk on vaid pooleldi jalas ja pooleldi ripub jala otsas. Kohus juhib

tähelepanu asjaolule, et kui AS küsis 31 jaanuari hommikul Uno Palmsaarele elukohas,

5 (21)

1-11-7944

mis on juhtunud vastab viimane, et kärvas maha. Seega saab kohus teha järelduse, et

Uno Palmsaar on tunnistanud A S, et teab A J surmast, kuigi A S sel hetkel tema juurde

tulles ei teadnud, et viimane on surnud, vaid arvas et A J joobest tingituna magab,

samas teisi isikuid sel hetkel Uno Palmsaare elukohas polnud.

Tunnistaja M L andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et olles tööüleannete täitmisel K-N

konstaablijaoskonnas sai 31.01.2011. a. kella 10 paiku väljakutse läbi häirekeskuse, et

L külas, et on leitud mehe laip. Kohale sõites oli kiirabi juba kohal ja kohalik elanik K P

ootas teda teepeal ning kinnitas, et toime on vist pandud tapmine ja A J on surnud. K -N

kiirabi brigaad oli juba seal ja sisse minnes köögis paremat kätt pliidi juures ukse juures

seisis Uno Palmsaar püsti köögis vasakut kätt, põrandal selili maas oli meesterahva laip.

Parem käsi oli sirutatud välja ja vasak oli kõrval vist õrnalt kuklasse lükatud. Riided olid

selja ja üks käsi või mõlemad käed olid verised või sellised veretäpid olid peal nagu oli

vere määrdumus riiete peal, seljas oli tagi, põrandal oli ka kergelt lohistamise jäljed või

siis edasi liikumise jäljed, tegin kolm või neli võtet ja need fotod on olemas. Ukse piida

najal seisis Uno Palmsaar oli ära joonud näoga ninast ja suust rippus tal tatt välja,

palusin tal minna paremat kätt olevasse tuppa, et ei segaks kiirabi tööd. Uno Palmsaar

istus diivanile see oli uksest sisse minnes paremat kätt seina ääres ja vasakul pool oli

diivan ja tugitool seal oli laual viina pudelid. Tunnistaja ütluste kohaselt küsis Unolt mis

siis juhtunud on? Viimane mõtles ja pobises midagi ja ütles, et ise ta hakkas siin

tõmblema ja noaga vehkima ja siis oligi kõik. Seejärel vaatas oma tühja viinapudelit, et

kas seal on midagi sees, viinapudelid olid kõik tühjad. Ta istus seal ja sättis oma ette ja

keeras näoga akna poole, tõmbas teki peale ja jäi magama. Samas köögis konstateeris

laiba ülevaatusel kiirabibrigaad, et isikul on torkehaav ja koolnukangestus, vormistasid

paberid ja lahkusid. Seejärel tunnistaja kinnitas, et vaatas sündmuskoha üle ja sel

hetkel tekkis mõte, et kust kohast Uno Palmsaar oli alkoholi saanud. Kuna kohapeal

kauplust ei ole, lähim kauplus oli T, uuris ta kaupluse müüjalt kas eelmisel päeval s.o

pühapäeval käis seal keegi ostmas, tööl oli T P. Algul ei tulnud müüjal meelde, siis

helistas tagasi ütles, et enne kella viit õhtul tõukekelguga käis hüüdnimega „endine

vang`“ (Uno Palmsaar) kaupluses kohalik rahvas kutsus Uno Palmsaart selliselt.

Poemüüja kinnitas, et ostis viina või kaks viina või ühe õlle või oli vastupidi ja leiba vist

ostis ka. Poodi sõitis tõukekelguga. M L tunnistas veel, et koos operatiivgrupiga, kes

saabus P vaatasid üle korteri, ühes ruumis olid tööriistad ja vanemad õllepudelid,

otseselt elamine toimus ühes ruumis.

Kohus analüüsides M L ütlusi leidis järgmist: kui tunnistaja küsis Uno Palmsaarelt, mis

siin juhtus, vastas viimane, „et ise ta hakkas siin tõmblema ja noaga vehkima ja siis oligi

kõik“ , kohus teeb järelduse, et kuna Uno Palmsaar rääkis konstaablile, ilma, et keegi

oleks temalt küsinud millise vahendiga on A J tapetud on Uno Palmsaar tunnistanud

oma ütlustega konstaablile, et A J surm võis olla saabunud noalöögi tagajärjel. Seega

peale tapja sellist teavet edastada ei saa, kuna vaid tapja teadis sel hetkel, et A J surm

on saabunud noahoobi tagajärjel. Veel juhib kohus tähelepanu asjaolule, et M L

vesteldes Uno Palmsaarega ei rääkinud viimane vahetult peale sündmust sõnagi ei AS

ega J K, kes väidetavalt võisid olla tol õhtul tema juures ja A J tappa.

Tunnistaja T P kinnitas, et 30.01.2011a õhtul kümme minutit ennem viite, tuli, see

kinnipeetav (tunnistaja osutab käega paremale süüdistatava Uno Palmsaare poole), keda

hüütakse vangi nime all. Ta ostis kaks 2 liitrist õlut ja 2 ekstra viina ja pätsi leiba.

Kohtule esitati ka ostutšekk, mis kinnitab kahe Presidendi õlle ja kahe ekstra viina ostu

ning uurides sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fotot nr 49 on visuaalselt jälgitav

kahe Presidendi õllepudeli ja kahe Ekstra viina pudeli olemasolu. Nimetatud pudelite

suhtes teostati hiljem sõrmejälje ja DNA ekspertiisi, millised ekspertiisid kinnitasid, et

6 (21)

1-11-7944

neil on vaid A J ja Uno Palmsaare DNA.

Tähelepanu äratas tunnistajale asjaolu, et Uno Palmsaar tuli tõukekelguga ostis kauba

ära ja siis vaatasin veel, et kuhu ta läheb, kas läheb kuhugi auto peale aga nägin, et

istus tõukekelgule puhkas nagu jalga ja rohkemat ma teda edasi ei vaadanud. Kedagi

teist seal ümbruses ei olnud. Ülekuulamisel esitati mulle ka fotod ning ta kinnitas, et

tundis ära Uno Palmsaare ning osundab ka kohtusaalis süüdistatava suunas. A J kohta

kinnitas, et viimane käis nende kaupluses tavaliselt korra kuus või kui tal raha oli,

kaupluses käis sageli vene poiste või V V. Ostis toitu ja alkoholi. Tunnistaja mäletab

väga selgelt, et Uno Palmsaar tuli soome kelguga, lõõtsutas hiljem ja puhkas, mis

kinnitab ka tunnistaja A S ütlusi, et Uno Palmsaar ütles temale, et käis Soome kelguga

poes ning seega on tõesed A S poolt edastatu 31.01.2011 Uno Palmsaare elukohas

sõnade kohta, mitte Uno Palmsaare kohtus esitatud versioon, et tapjad on A S ja J K.

Tunnistaja E S olles kiirabiõena tööülesannete täitmisel kinnitas, et 31.jaanuar 2011 s

kell 10.52 said väljakutse L. Maja juures tee ääres ootasid mees ja naine, mees tuli

tuppa ütles, et seal on midagi juhtunud ja siin on surnu. Sisenedes elumajja oli näha

köögi laua ääre peal verine luisk, verepiisad ja veri luisu peal. Ja pikali köögi põrandal

jalad ukse poole oli selili mees. Käed olid nagu laiali ja vaskaul käel on sügav haav, nägu

oli puhas ja jope seljas see oli see mis ma esmapilgul nägin. Paremal pool oli elutuba,

seal oli seina ääres selline alus mille peal oli kööginuga verine Uno Palmsaar`e

magamistoas. Uno oli voodis pikali ja ütlesin talle, et tule üles räägi mis juhtus, tema

ütles, et ei tea mis juhtus käis eile poes, ostis hulga viina ja nad võtsid viis pudelit viina,

tema ei tea mis juhtus. Ütlesin talle, et see mees seal ees, on surnud. Siis ta ütles, et see

ei saa tõsi olla, et tema sõber on surnud ja Uno Palmsaar hakkas nutma ja siis ta tuli

kööki järgi. Ta ei olnud kaine, tuikus ja tugevad viinalõhnad olid juures. Tuba oli korras,

midagi ümber lükatud ei olnud, ainult pehmete toolide juures olid vere piisad. Ennem

laipa me ei puutunud kui konstaabel L kohale tuli. Tunnistaja ütluste kohaselt vaatasid

laiba üle, tegid särgi lahti ja tuvastasid, et roide kaare all oli haav, paremal pool. Selle

peale ütles Uno Palmsaar, et siin ta jah, vehkis noaga, seejärel L ütles, et mine magama

sa pead nii kui nii hakkama rääkima, et sinust ei ole praegu rääkijat ja saatis ta teise

tuppa. Koolnukangestuse kohta kinnitas, et jalad ja käed olid kanged, täpsemat

hinnangut anda ei osanud. Koolnukangestuse täpsema tekke mehhanismi kohta kutsus

kohus kohtuistungile asjatundja H.K kes andis arvamuse, et kiirabi sündmuskohal

oleku ajal 31.01.2011 kell 11.13 võib lükata surma saabumise aja tagasi kuni 9 tundi

või enamgi, seega pigem 31.01.2011 kella 2.00 paiku või varasemale ajale.

Tunnistaja E S kinnitas, et nägi Uno Palmsaare toas verist kööginuga, elutoas verd ja

kuulis pärast A J haava nägemist Uno Palmsaare kommentaari, et ise ta siin vehkis

noaga. Kohus uuris sündmuskoha vaatlusprotokollis lisatud fotosid 30 – 33 pildistatud

nuga, mille kohta asitõendite vaatluse käigus ütleb Uno Palmsaar, et jah see on tema

nuga ja sealt edasi uuris kohus DNA ekspertiisi akti nr 11 E – GE0201 31.05.2011, mis

kohtuistungil 16.11.2011 avaldati ja uuriti ning eksperdiarvamuse p 4.1, järgi on

tuvastatud et selle noa teral on inimveri ning see sisaldab DNA täisprofiili, mis on

kokkulangev AJ DNA profiiliga ja p. 4.2 kohaselt on noa käepidemel vasemal küljel DNA

täisprofiilid ja need võivad pärineda Uno Palmsaarelt ja A J. Kohtus määratud DNA

ekspertiis

11E-GE

1229

13.01.2011,

mis

avaldatud

ja

uuritud

23.01.2012

eksperdiarvamuse p 1.1. kohaselt on uuritava noa käepideme vasakul pool Uno

Palmsaare DNA täisprofiil, mis on omane ühele inimesele 2,3 x 10 astmes 14

populatsioonist, ehk siis eestlaste seas esineb see ühel inimesel 4,4x 10 astmel 13

inimese kohta. Kuna viimatimainitud DNA ekspertiis välistas noalt A S ja J K DNA, tuleb

lugeda tõendatuks, et tunnistaja E S märkas sündmuskohal Uno Palmsaare elutoas

ilmselgelt nuga millega tapeti A J ning mis oli Uno Palmsaare elutoas ajal kui kõrvalt

köögist leiti A J surnukeha ja millel kellegi teise DNAd- peale tapetu ja tapja ei

7 (21)

1-11-7944

sedastatud. Samuti Uno Palmsaar kinnitas tunnistaja E S nagu ka M L, et A J oli noaga

siin vehkinud, saab kohus teha järelduse, et tunnistajate ütluste võrdlemisel haakuvad

nimetatud asjaolud tehioludega selliselt, et kohtu siseveendumuse kohaselt puudub

kohtul kõrvaldamata kahtlus, selles, et süüdistatav ründas kannatanut.

Tunnistaja J K kinnitas kohtuistungil, et Uno Palmsaart tunneb ajast kui tuli L elama.

31 jaanuari sündmustest, sai teada A käest kui ta oli tulnud V R juurest lund

lükkamast. A istus kodus, sauna ruumis ja ütles, et A ei ole. Tema nägi viimati A

laupäeval.

Tunnistaja V R kinnitas kohtuistungil, et sõbranna helistas ja teatas, et AJ on surnud.

Viimast teadis ta ajast kui oli tööl metskonna poes L külas kuus aastat. Tol ajal käis A J

seal poes koguaeg. JK sai poes tuttavaks, elas seal ja võtsin ta tööle enda juurde, elan

üksi ja ta oli abiline. Sündmuste kohta teadis tunnistaja öelda, et tuli pühapäeval

ennem J surma kirikust, kuna käib iga pühapäev kirikus, ilm oli tol päeval vilets, sadas

ja tuiskas, mõtlesin, et võtan J K kaasa las ta lükkab mul tee lahti ja sõitsin L, sinna

kus K ja S elavad, palusin J K, et tule kaasa hirmus sajab, kuskil peale kella nelja

hakkasin sõbranna juurest tulema, käisin veel poest ka läbi. Sõitsin tema väravasse ja

ta tuli sauna juurest välja ja läks tuppa tagasi ja seejärel tuli minuga kaasa viibis minu

juures järgmise päevani. Järgmisel päeval umbes üheksa või kümne paiku viisin ta

tagasi või tuli A järgi, ma tõesti ei mäleta. Tunnistaja kinnitas, et on ka varem käinud tal

tööd tegemas on ise tulnud jala ja rattaga, bussiga vahemaa võib olla 7 või 8 km. Asjaolu

et V R ei mäleta täpselt JK tagasisõitmise asjaolusid tegevuse kui sellise mõttes, ei

muuda tema ütlusi ebausaldusväärseks, kuna on mäletanud täpselt ajavahemikku, mil

J K tema juures abis viibis ning kinnitab, et mäletab tema toomist enda juurde päev

enne A J tapmist, sest käis kirikus ja mäletas, et JK lahkus alles järgmisel hommikul,

sest enne veel koristas lund garaaži eest. Kohtu hinnangul on V R oma ütlustes detailne

ja järjekindel ning kohtul puudub alus selles kahelda. Seega kohus leiab, et JK ei

viibinud L külas kui A J tapeti. Kohtu seisukohta kinnitab ka sõrmejälje ja DNA

ekspertiis mida kohus kohtuotsuses hiljem analüüsib.

Tunnistaja J P kinnitas, et 31. jaanuaril sai AJ surmast teada, kui helistas V, kes oli

kuulnud seda kohalike venelaste käest. Sõitsin sinna kohe kohale ja teavitasin sellest

õde või õe meest ei mäleta kumba. Politseiauto oli seal ja M L oli sündmuskohal.

Kohapeal sai teada, et A on surnud, pussitatud. A J saime tuttavaks alates 2009 aasta

novembri kuust. Nii hakkasime koos käima nädalavahetustel, metsas tööd tegemas,

suhted olid head võib öelda, et isegi vennalikud, aitasin tal jõudumööda eluolu

korraldada, toiduga, riietega otsin, metsamehe oranžid turva kummikud Stihl, hinnaga

umbes 1000 krooni, viimati nägin neid kummikuid A J jalas 30 jaanuari lõuna paiku.

Need on asitõendina kriminaalasja juures ning soovin tagasi, et anda kellelegi L mõnele

metsamehele. Iseloomustades A J kinnitas, et oli kohapeal hinnatud töömees, käis kõigil

abis nii venelaste juures, Õ juures, V juures, samuti kinnitas, et tarvitas ka alkoholi, oli

juhtumeid kui esinesid alkoholinähud ja hommikul ei saanud teda tööle kaasa võtta.

Tunnistaja V V andis 15.11.2011 kohtus ütlusi selle kohta, „Nad tulid minu juurde kella

kümne ajal. Ma ladusin puid ja tulid sinna ning ütlesid, et A on surma saanud ja

tahtsid, et oleksin nendega kaasa läinud. Mina ütlesin, et mina ei tule kaasa, et ei

kannata sellist asja ja verd. Peale seda lahkusid 10-15 minuti pärast helistasin J, ta oli

tööandja A. Kohtu hinnangul V V ajas segi nii tema juurde tulnute nimed ega suutnud

ka tõestada, et kell oli just kümne ja üheteist vahel ning prokuröri küsimusele kus te

teate, et kell oli nii palju? Lõhkusin puid ja enama vähem mäletan. Kohus leiab

tunnistaja ütlused tuleb lugeda kellaaja osas ebausaldusväärseks ja kõrvale heita kuna

sidus selle vaid puudelõhkumisega. Ütlused selle kohta, et helistas koheselt J ja teavitas

8 (21)

1-11-7944

A J surmast on kohtu hinnangul tõesed, kuna seda kinnitab ka J P oma kohtuistungil

antud ütlustes.

Tunnistaja A T kinnitas, et Uno Palmsaar on tema vend ning soovib anda kohtuistungil

ütlusi. Helistati 2011 aasta jaanuaris politseist ja teatati et vend on kinni peetud.

Politseist öeldi, et Uno Palmsaare võtmed on H politseijaoskonnas, koera toas ei ole, kass

jäi tuppa, et millal saan võtmete järgi tulla. Ütlesin, et ei oska öelda. 02 veebruaril

helistasin H politseisse, et tulen ja võtan võtmed ära. Peale võtmete kätte saamist

sõitsime õega L Uno Palmsaare koju, uksed olid kõik lukus väljaarvatud saunauks,

olime just õue jõudnud siis tulid A ja S sama küla inimesed. Sõitsid mööda ja nägid, et

olime seal. Nii palju oli nendega juttu, et koer oli A käes ja kass oli toas. A aitas kassi

toas kinni püüda. Oma venna kohta kinnitas tunnistaja, et inimesena oli ta abivalmis,

sain temaga hästi läbi. A J kohta kinnitas, et käis tihti Uno juures ja oli sagedasti

purjus, kasvult oli pikem kui Uno, omavahel said hästi läbi. Veel kinnitab tunnistaja, et

leidis 02. veebruaril kaks ekstra viina pudelit Uno Palmsaare elukohast, üks oli diivani

nurgas sealt kohe ja teine oli laual, mis andis edasi 21.juunil 2011 a kaitsjale. Küsimuse

peale miks 17 juulil, kui oli uurija juures ülekuulamine ei andnud neid pudeleid üle

vastas tunnistaja, et uurija ei küsinud. Alljärgnevalt kohus põhjendab A T poolt esitatud

kaitsjale väidetavalt sündmuskohalt leitud pudelite ekspertiisiks esitamise taotluse

mitterahuldamist. Kohus leiab, kui süüdistatav otsustab end kaitsta aktiivselt peab ta

ise esitama tõendid antud juhul asitõendid oma väidete kinnitamiseks, et luua kohtule

reaalne võimalus selle kontrollimiseks. Kaitsja soovis esitada ekspertiisiks kolmandate

isikute (tunnistaja A T) poolt saadud viinapudelid, mis väidetavalt olid ära võetud

sündmuskohalt ning esitas need mitte koheselt uurimisorganitele vaid püüdis esitada

kohtule 6 kuud peale sündmuse toimumist. Kohtu hinnangul taoliste asitõendite

esitamise taotluse rahuldamine oleks põhjendamatu, kuna kohtul puudus võimalus

kontrollida algallikast, et nimetatud pudelid olid võetud vahetult sündmuskohalt. Kohtu

hinnangul oleks oludes, kus isikule esitatakse tapmise kahtlustus, mille toimepanemise

ajal on isikul konkreetsed asitõendid, selgitab selle olemasolu viivitamatult välja, või

vähemalt informeerib kohtueelset menetlust teostavat asutust asitõenditest. KrMS § 125

järgi hoitakse asitõendit menetleja asitõendite hoidlas või muus tema valduses olevas

ruumis, või ekspertiisiasutuses, antud juhul tuvastamata pudelid olid hoiul kilekotis

kaitsja käes.

Tunnistaja T R kinnitas, et talvel täpset kuupäeva ei mäleta sõitis koos A T ja A T Uno

Palmsaare elukohta. Sinna tulid ka kaks meest keda ta ei tundnud. Majja ta ei

sisenenud vaid küsis ukse peal palju aega teil läheb. Tunnistaja ütluste kohaselt

kohapeal viibis umbes pool tundi. Kohtu hinnangul kuriteosündmuse kohta isik ütlusi

ei andnud, seega puudub kohtul vajadus ütluste analüüsimiseks.

Kohtuliku uurimise käigus kuulas kohus üle (asitõendi pakend 31) CD olev politsei

lühinumbrile 110 31.01.2011 a kell 10.47 ajal tehtud tunnistaja K P poolt kõne, kus

viimane kinnitab, et üks inimene kutsus teda vaatama, et ühes talus on inimene

surnud. K P ütluste kohaselt oli isik juba kangestunud ning seejärel juhatab kiirabi

kuidas sündmuskohale jõuda. Seejärel kuulas kohus üle ( asitõend nr 32) K P poolt

tehtud kõne hädanumbril 112 kell 10.50 ning kinnitab, et ühes talus on üks

meesterahvas A J, isik ei vasta kõnetamisele ning on tal on kangestus peal. Kuna sõitis

just autoga sealt mööda siis peatati ühe mehe poolt kes oli läinud tallu vaatama ja oli

avastanud meesterahva.

Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga I kd (tl 9-43) sündmuskohal talletatu

viitab sellele, et S vallas L külas olevas majas on toime pandud vägivallateod kannatanu

A J suhtes. Surnukeha lebab köögis põrandal selili, pea asub köögis oleva akna suunas,

jalad pliidi suunas Erinevates ruumides on näha maas verejälgi, neid on nii koridoris

9 (21)

1-11-7944

esikus, köögis ning nende jälgede rohkus viitab sellele, et kannatanut on mitmel korral

löödud

noaga,

tekitades

erinevaid

vigastusi

ja

põhjustatud

rohke

verejooks.

Veremäärdumisi on ka seintel ja erinevate ruumide ustel jt pindadel. Kõik see olustik on

fikseeritud sündmuskoha vaatlusprotokollis ja seda ilmestavad sündmuskohalt tehtud

fotod.

Kuna 17.11.2011 a toimuval kohtuistungil Uno Palmsaar süüstas A J tapmises ja enese

süüdilavastamises oma naabreid A S ja J K, keda kuulati üle tunnistajatena oli vajalik

kohtul A S ja JK, sellise kahtluse tõendamiseks või tõendamatuks lugemiseks taotleda

EKEI-l teostada nende isikute suhtes sõrmejälje ja DNA ekspertiis, et kohus saaks teha

järelduse kas ülalnimetatud isikud võisid olla 30 jaanuari õhtul Uno Palmsaare

elukohas ja kas 31 jaanuari hommikul A S Uno Palmsaare ütluste kohaselt valas temale

plastmasspudelist mingit vedelikku.

Ekspertiisiaktis nr 11E-SS0331 teostatud sõrmejäljeekspertiisi kohta on ekspertide poolt

antud arvamus selle kohta, et sündmuskoha vaatlusel 31.01.2011 a P maakonnas S

vallas

L

külas

Uno

Palmsaare

elukohas

silikoonpasta

tõmmisele

kopeeritud

nahapapillaarkurrustiku jälgede fragmentidest võimaldavad isikut identifitseerida viis

sõrmejälgede fragmenti, mida ei ole jätnud tunnistajad A S ega J K.

Silikoonpasta tõmmisele 1,5 l plastikust tühjalt pudelilt kopeeritud kaks isiku

identifitseerimist võimaldavat sõrmejälje fragmenti on jätnud kahtlustatav Uno Palmsaar

vasaku käe pöidlaga ja vasaku käe keskmise sõrmega. Silikoonpasta tõmmisele 0,5 l

klaasist viinapudelilt Ekstra kopeeritud identifitseerimist võimaldava sõrmejälje

fragmendi on jätnud kannatanu A J silikoonpasta tõmmisele 1,5 l plastikust täis

õllepudelilt kopeeritud kaks isiku identifitseerimist võimaldavat sõrmejälje fragmenti on

jätnud kahtlustatav Uno Palmsaar.

Ekspertiisiaktis nr 11 E-GE 1229 teostatud DNA analüüsist nähtub järgmist: pakend nr

4 noalt võetud (käepidemelt vasakult poolt) segaprofiilis on eristatav peamine DNA

profiil, mis on kokkulangev Uno Palmsaar'e võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga.

A S ja J K pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta selles

segaproovis ei saa teha usaldusväärseid järeldusi. Noalt võetud esimesest proovist

(käepideme seljalt,) saadi DNA analüüsil osaline profiil, mis on pärit enam kui ühelt

isikult. A S ja J K võrdlusproovidest määratletud DNA profiilid ei ole seostatavad sellest

proovist saadud DNA segaprofiiliga.

Pakendis nr 2 kummikutelt vasema jala kummikult võetud neljandast proovist (ninalt)

saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaprofiilis

on eristatav peamine DNA profiil, mis on kokkulangev A J võrdlusproovist määratletud

DNA profiiliga. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada Uno Palmsaarelt

pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. A S võrdlusproovist

määratletud DNA profiil ei ole seostatav sellest proovist saadud DNA segaprofiiliga. J K

pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta selles segaproovis ei

saa teha usaldusväärseid järeldusi.

Vasema jala kummikult võetud kuuendast proovist (ülemiselt servalt) saadi DNA

analüüsil täisprofiil, mis on pärit mitmetelt isikutelt. Selles segaprofiilis on eristatav

peamine DNA profiil, mis on kokkulangev A J võrdlusproovist määratletud DNA

profiiliga. Saadud DNA segaprofiilis ilmsiks tulnud alleelide suhteliselt suure arvu tõttu

saab selles profiilis isiku kindlakstegemiseks kasutada ainult määratletud peamist

profiili.

10 (21)

1-11-7944

Vasema jala kummikult võetud esimesest proovist (kannalt, sisaldas läbiviidud eel testi

alusel verd, proov Bl 10966) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui

ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Uno Palmsaar'elt ja AJ pärineva

bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. A S võrdlusproovist määratletud

DNA profiil ei ole seostatav sellest proovist saadud DNA segaprofiiliga. J K pärineva

bioloogilise materjali sisaldumise või mittesisaldumise kohta selles segaproovis ei saa

teha usaldusväärseid järeldusi.

Alljärgnevalt loetletud proovidest: teine proov vasema jala kummikult, kannalt viies

proov parema jala kummikult, sääre esiküljelt täisprofiilid on pärit enam kui ühelt

isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Uno Palmsaar'elt ja A J pärineva

bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. A S ja J K võrdlusproovidest

määratletud DNA profiilid ei ole seostatavad nendest proovidest saadud DNA

segaprofiilidega. Kolmas proov vasema jala kummikult, tagumiselt küljelt (proov Al

15938); teine proov parema jala kummikult, kannalt (proov A115 942); kolmas proov

parema jala kummikult, tagumiselt küljelt (proov A115 943); neljas proov parema jala

kummikult, ninalt (proov A115 944) saadi DNA analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam

kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Uno Palmsaarelt ja AJ

pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. A S ja J K pärineva

bioloogilise materjali sisaldumise või mittesisaldumise kohta nendes segaproovides ei

saa teha usaldusväärseid järeldusi.

Pakend nr 7 – pudelitest esimene proov teiselt (vähema vedelikuga) õllepudelilt, küljelt

(proov Al 15957); teine proov teiselt (vähema vedelikuga) õllepudelilt, küljelt (proov Al

15958) saadi DNA analüüsil täisprofiilid, mis on pärit ühelt isikult. Need DNA profiilid

on kokkulangevad Uno Palmsaar'e võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga, kuid

mitte A S ja J K võrdlusproovidest määratletud DNA profiilidega. Teiselt (korgita)

viinapudelilt võetud kolmandast proovist (külje ja kaela vaheliselt osalt, proov Al 15950)

saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaprofiilis

on eristatav peamine DNA profiil, mis on kokkulangev A J võrdlusproovist määratletud

DNA profiiliga. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Uno Palmsaarelt pärineva

bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. A S ja J K võrdlusproovidest

määratletud DNA profiilid ei ole seostatavad sellest proovist saadud DNA segaprofiiliga.

Kolmas proov esimeselt (korgiga) viinapudelilt, külje ja kaela vaheliselt osalt (proov Al

15952); kolmas proov esimeselt (rohkema vedelikuga) õllepudelilt, küljelt (proov Al

15956) saadi DNA analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Nendes

segaprofiilides on eristatavad peamised DNA profiilid, mis on kokkulangevad Uno

Palmsaar'e võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. A S ja J K võrdlusproovidest

määratletud DNA profiilid ei ole seostatavad nendest proovidest saadud DNA

segaprofiilidega.

Alljärgnevalt loetletud proovidest: esimene proov esimeselt (rohkema vedelikuga)

õllepudelilt, küljelt (proov Al 15954); teine proov esimeselt (rohkema vedelikuga)

õllepudelilt, küljelt (proov All5955); neljas proov teiselt (vähema vedelikuga) õllepudelilt,

küljelt (proov All5960) saadi DNA analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt

isikult. Nendes segaprofiilides on eristatavad peamised DNA profiilid, mis on

kokkulangevad Uno Palmsaar'e võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. A S ja J K

võrdlusproovidest määratletud DNA profiilid ei ole seostatavad nendest proovidest

saadud DNA segaprofiilidega. Esimeselt (korgiga) viinapudelilt võetud teisest proovist

(kaelalt, proov Al 15947) saadi DNA analüüsil täisprofini, mis on pärit enam kui ühelt

isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Uno Palmsaarelt ja A J pärineva

11 (21)

1-11-7944

bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. A S ja J K võrdlusproovidest

määratletud DNA profiilid ei ole seostatavad sellest proovist saadud DNA segaprofiiliga.

Teiselt (vähema vedelikuga) õllepudelilt võetud kolmandast proovist (küljelt, proov Al

15959) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud

tulemuste alusel ei saa välistada Uno Palmsaarelt pärineva bioloogilise materjali

sisaldumist selles segaproovis. Lisaks ei saa kindlalt välistada ka A J pärineva

bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. A S ja J K võrdlusproovidest

määratletud DNA profiilid ei ole seostatavad sellest proovist saadud DNA segaprofiiliga.

Esimeselt (korgiga) viinapudelilt võetud neljandast proovist (küljelt, proov Al 15953)

saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste

alusel ei saa välistada A J pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis.

Lisaks ei saa kindlalt välistada ka Uno Palmsaarelt pärineva bioloogilise materjali

sisaldumist selles segaproovis. A S ja J K võrdlusproovidest määratletud DNA profiilid ei

ole seostatavad sellest proovist saadud DNA segaprofiiliga.

Esimene proov esimeselt (korgiga) viinapudelilt, korgilt ümbertringi (proov Al 15946);

neljas proov teiselt (korgita) viinapudelilt, kaelalt (proov A115 951) saadi DNA analüüsil

täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa

välistada

Uno

Palmsaarelt

pärineva

bioloogilise

materjali

sisaldumist

nendes

segaproovides. AS võrdlusproovist määratletud DNA profiil ei ole seostatav nendest

proovidest

saadud

DNA

segaprofiilidega.

J

K

pärineva

bioloogilise

materjali

sisaldumise/mittesisaldumise kohta nendes segaproovides ei saa teha usaldusväärseid

järeldusi.

Teiselt (korgita) viinapudelilt võetud esimesest proovist (küljelt, proov Al 15948) saadi

DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel

ei saa välistada Uno Palmsaarelt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles

segaproovis. A S ja J K võrdlusproovidest määratletud DNA profiilid ei ole seostatavad

sellest proovist saadud DNA segaprofiiliga

Teiselt (korgita) viinapudelilt võetud teisest proovist (küljelt, proov Al 15949) saadi DNA

analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. A S ja J K võrdlusproovidest

määratletud DNA profiilid ei ole seostatavad sellest proovist saadud DNA segaprofiiliga.

Seega kohus analüüsinud põhjalikult EKEI poolt teostatud 13.01.2012 DNA ekspertiisi

nr 11E-GE 1229 nähtub, et neljalt pudelilt võeti kokku 15 erinevat proovi, kuid mitte

ükski proov ei lange kokku A S ega J K võrdlusproovidest määratletud DNA profiilidega,

samas nii vähema vedelikuga õllepudelil kui ka rohkema vedelikuga õllepudelil on ühel

täisprofiil ja viimasel peamised DNA profiilid, mis viitavad Uno Palmsaare DNA-le, nii

korgiga kui korgita viinapudelilt on leitud nii AJ DNA-d kui ka Uno Palmsaare DNA-d nii

täisprofiilina kui ka peamiste DNA profiilidena mõlemalt isikult.

Lisaks pakendis 4 olnud noalt võeti 3 ja pakendis 12 olnud kummikutelt võeti kokku 11

erinevast kohast proove, kuid neist mitte ühestki ei leitud A S ega J K viitavat DNA-d, või

ei ole vähemalt usaldusväärseid järeldusi nende suhtes võimalik teha. Samas on

tuvastatud, et noa käepideme vasakul pool on täisprofiil, mis viitab Uno Palmsaarele

esinemissagedusega 4,4 x 10 astmes 13 inimese kohta. Vasema jala kummikul on

kummiku ninal A J DNA täisprofiil (esinemissagedus 1,5 x 10 astmes 12), kuid kindlalt

ei saa välistada ka Uno Palmsaarelt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles

proovis, vasaku jala kummiku kannalt (proov B110966) saadi DNA täisprofiil, mille

tulemuste alusel ei saa välistada Uno Palmsaare ja A J pärinevat bioloogilist materjali

selles segaproovis. Sama tulemuse andsid vasaku jala kummiku kannalt võetud proovid

12 (21)

1-11-7944

A115937 ja A115945. Ning proovid vasaku jala kummiku tagaküljelt (A115938), parema

jala kummiku kannalt (A115942), proov parema jala kummiku tagaküljelt (proov

A115943), parema jala kummiku ninalt (proovA115944) saadi DNA täisprofiilid, mille

alusel ei saa välistada Uno Palmsaarelt ja A J pärineva bioloogilise materjali sisaldumist

nendes segaproovides.

Sõrmejäljeekspertiis 04.01.2012 nr 11E-SS0331 avaldatud ja uuritud 23.01.2012

toimuval kohtuistungil on sündmuskoha vaatlusel 31.01.2011 P maakonnas S vallas L

külas Uno Palmsaare elukohas avastatud ja 1,5 l plastikust tühjalt õllepudelilt 1.

Silikoonpasta tõmmisele, 0,5 l klaasist viinapudelilt Ekstra 2. Silikoonpasta tõmmisele

ning 1,5 l plastikust täis õllepudelilt 3.silikoonpasta tõmmisele kopeeritud naha

papillaarkurrustiku jälgede fragmentidest võimaldavad isikut identifitseerida viis

sõrmejälgede fragmenti, mida ei ole tunnistajad A S ega J K jätnud. Silikoonpasta

tõmmisele 1,5 l plastikust tühjalt õllepudelilt kopeeritud kaks isiku identifitseerimist

võimaldavat sõrmejälje fragmenti on jätnud kahtlustatav Uno Palmsaar vasaku käe

pöidla ja vasaku käe keskmise sõrmega. Teisele silikoonpasta tõmmisele 0,5 klaasist

viinapudelilt Ekstra kopeeritud isiku identifitseerimist võimaldava sõrmejälje fragmenti

on jätnud kannatanu A J vasaku käe pöidlaga. 3. Silikoonpasta tõmmisele 1,5 l

plastikust täis õllepudelilt kopeeritud kaks isiku identifitseerimist võimaldavat

sõrmejälje fragmenti on jätnud kahtlustatav Uno Palmsaar vasaku käe keskmise

sõrmega ja vasaku käe nimetu sõrmega.

Kohtuliku uurimise käigus kinnitas süüdistatav, et 31.01.2011 a hommikul A S valas

plastmasspudelist temale mingit vedelikku, mille tagajärjel kaotas orientatsiooni ja mälu

mitmeks päevaks ning tekkis aju kahjustus. Kohtu hinnangul mitte igasugune

süüdistusversiooni kummutada püüdev kaitseversioon ei saa evida sellise kahtluse

kvaliteeti, mis võiks olla hõlmatud in dubio pro reo põhimõttest. Seega süüdistatava

kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni

paikapidavuses, mis konkreetseid asjaolusid arvestades on eluliselt usutav.

Alljärgnevalt analüüsib kohus Uno Palmsaare kohtuistungil antud ütlusi selle kohta, et

väidetavalt oli tunnistaja A S 31.01.2011 a hommikul valanud tema pitsi midagi viha ja

kibedat, kaitsja versiooni kohaselt silmatilku ning millest väidetavalt Uno Palmsaar oli

politseis kaotanud mälu viieks päevaks. Kohus leiab järgmist: isik, kellele väidetavalt on

tekitatud mürgistuse näol tervisekahjustus ei nõua selle aine kindlakstegemist, ei avalda

sellest menetlejale ja kui viimane ei reageeri, ei avalda sellest kaitsjale, prokurörile, seda

enam, et Uno Palmsaar väidab, et teda viidi kriminaaltöötajate poolt kambrist välja olles

vähemalt ülepäeva suhelnud menetlejatega on ebausutav.

Kohtuliku uurimise käigus tuvastati, et 31 jaanuari hommikul viibisid sündmuskohal

Uno Palmsaare elukohas tunnistaja A S, tunnistaja konstaabel M L ja kiirabitöötajad,

kelledest A S, M L, ja ES vestlesid Uno Palmsaarega enne tema politseile üle andmist ei

avaldanud Uno Palmsaar ülal nimetatud isikutele AS ja J K sündmuskohal viibimisest

ega ka kahtlusest et nemad võisid olla tapjad. Seega kohtu hinnangul, et Uno Palmsaar

oleks jätnud nende isikute nimed mainimata ei ole usutav, kuna kõik võimalused selleks

olid olemas. Kohtu hinnangul ei asetu Uno Palmsaare hilisem kohtus esitatud A J

tapmise versioon konteksti sündmuskohal tema esimesena vestelnud tunnistajate

ütlustega, millised omavahel sõna sõnalt riimuvad. Seega Uno Palmsaare ütlused kui

ebausaldusväärsed heidab kohus kõrvale.

Kohus saab teha järelduse, et Uno Palmsaare ütlused alkoholitarvitamisest tema, AJ, A

S ja J K ning nende edasisest võimalikust A J tapmisest A S ja J K poolt on

ebausaldusväärsed kõikide eeltoodud analüüsitud tõendite kogumis hindamise põhjal.

Uno Palmsaare kohtuistungil antud ütlused kui ebausaldusväärsed tuleb kõrvale heita.

Kohtu hinnangul on Uno Palmsaar A S ja J K viibimist 30 jaanuari kuni 31 jaanuari

2011 tema talus ja nendepoolse A J tapmise hilisemas menetluse käigus kohtu

13 (21)

1-11-7944

hinnangul välja mõelnud ja need on kantud soovist vabaneda kriminaalvastutusest ja

võimalikust karistusest. Seega Uno Palmsaare ütlused ei haaku kogutud tõenditega vaid

on nendega vastuolus.

Alljärgnevalt

analüüsib

kohus

kiuekspertiisiakti

nr11E-AK003

20.05.2011

kus

eksperdiarvamuse p.1 kohaselt on 31.01.2011 P S vallas L külas Uno Palmsaare

elutoast kapi pealt leitud ja kaasa võetud noa teralt (pakend nr 4) leitud kiudude hulgas

A J T-särgi, jope, tumepunase kootud kampsuni ja tumerohelise kootud kampsuni

kiududega samaliigilisi kiudusid. Kohtu hinnangul saab väita, et just selle noaga, mis

leiti 31.01.2011 sündmuskoha vaatluse käigus ja asitõendina vaadeldud ning juba

kiirabitöötaja E S poolt täheldatud Uno Palmsaare elutoas kapi peal, tapetigi A J, ning et

teda löödi läbi riiete, mistõttu jäidki vastavad riidekiud noa külge. 18.11.2011 määratud

DNA

ekspertiisiaktist

nähtub,

et

noa

käepidemel

on

Uno

Palmsaare

DNA.

Kiuekspertiisiaktist näitab, et Uno Palmsaarel kinnipidamisel seljas olnud üleriietel

(millised on uuritud asitõendi protokollis ja millised asitõendid on kohtu käsutuses

(pakendid 13,14) leidub A J jope ja teksapükste tumesiniste puuvillaste kiududega

samaliigilisi kiudusid. Jäljeekspertiisiakt nr 11E-TR 0021 21.06.2011 on ekspert

andnud arvamuse, et A J seljas olnud jope, kampsunitel, päevasärgil ja T-särgil olevad

torkelõikevigastused võivad olla tekitatud noaga pakendist nr 4, milline tõend kinnistab

veelgi eelmist tõendit, et A J löödi just selle noaga. Seda tõendit kinnitab ka surnu

kohtuarstliku ekspertiisiakti eksperdi arvamus, et surnukeha seljas olevate riiete

vigastused on kohakuti kehavigastustega.

Alljärgnevalt analüüsib kohus DNA ekspertiisi akti nr 11E-Ge0201 31.05.2011 kus aktis

toodud p.2 kohaselt on antud arvamus Uno Palmsaarel kinnipidamisel seljas olnud

musta värvi küljelt kollase triibuga paksudelt talvepükstelt leitud määrdumiste kohta on

parempoolse tasku voodrilt ja sääre pahkluupiirkonnast leitud inimverd.

DNA täisprofiilid, mis on kokkulangevad A J võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga,

selline DNA esineb eestlaste populatsioonis statistiliselt ühel inimesel 1,5 x 10 astmel 12

inimese kohta. Samade pükste esiküljelt vasema sääre reiepiirkonnast leiti inimverd

mille DNA langeb kokku A J DNA-ga, samade pükste vasema sääre põlvepiirkonnast leiti

inimverd taas on selles A J DNA, samade pükste esiküljelt parema sääre reiepiirkonnast

kollaselt triibult leiti inimverd, milles nii A J kui ka Uno Palmsaare DNA-d. Seega Uno

Palmsaare talvepükstelt, millega viimane väitis end olevat käinud 30.01.2011 T poes

viina ja õlle järel on vähemalt neljast kohast määrdunud inimverega, milleks on A J

DNA-d sisaldav veri. Kohtuistungil prokuröri küsimusele kuidas oskate seletada, et Teie

riietel oli A J veri süüdistatav usutavaid selgitusi anda ei osanud. Kohtuliku uurimise

käigus on kindlaks tehtud veel asjaolu, et A J surnukeha esmasel vaatlusel tuvastati, et

viimaselt oli ära võetud kummikud. Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et A J tuli tema

juurde kingadega on ebausutav järgmistel kaalutlustel. Kohtuliku uurimise käigus

kinnitas, A S, et nägi A J 30 jaanuaril, et viimasel olid jalas metsamehe kummikud,

samasisulisi ütlusi andis J P, kes oli samal kuupäeval näinud A J tema poolt ostetud

metsamehe kummikutega. Kohtu hinnangul on ebatõenäoline, et A J tuli Uno Palmsaare

elukohta

kingadega

ja

võttis

kaasa

kummikud,

veelgi

enam

on

tuvastatud

ekspertiisiaktiga 11E-GE 1229, et kummikutelt leiti peale AJ DNA-d sisaldavat verd ka

Uno Palmsaare DNA-d kummikute kannalt ja ninalt, mis viitab kummikute äravõtmist

jalast. Kohtuarstliku ekspertiisi aktist nähtub, et peale torke lõike haava tekitamist oli A

J võimeline lühiajaliselt ja sihipäraselt liikuma, seega kummikud võeti jalast ära ajal kui

A J oli noa löögist kukkunud maha, kummikud leiti Uno Palmsaare elukohas

kõrvalruumis, teisi isikuid kes oleks viibinud sel ajal Uno Palmsaare elukohas pole

tuvastatud, seega saab kohus teha järelduse, et kummikud võttis A J jalast ära Uno

Palmsaar.

14 (21)

1-11-7944

Hinnates kõiki tõendeid kogumis tekkis kohtul siseveendumus, et süüdistatava ütlused,

et AS ja J K tulid 30.jaanuaril Uno Palmsaare elukohta ning A S ja AJ vahel oli tüli mille

käigus viimane tapeti on vastuolus tuvastatud tehioludega.

Tunnistajate A S, K P, M L, E S, T P, V R ja J K ütlused kohtu hinnangul seonduvas

olulises teabes on piisavalt täpsed ja süüdistuse kohtulikul uurimisel taastatud faktiliste

asjaolude ahelas loogilises seoses, millest tulenevalt ei teki kohtul kõrvaldamata kahtlust

nende ütluste tõepärasuses.

Surnu ekspertiisiaktist nr 17 nähtub, et ekspert on andnud arvamuse, et surm on

saabunud 26-36 tundi enne surnukohtuarstlikku lahangut. Toksikoloogiauuringul

leitud surnu veres 3,24 mg/g uriinis 4,47 mg/g ja silma klaaskehavedelikus 4,23 mg(g

etanooli, mis elaval isikul vastab raskele joobele. A J surma põhjus on rindkere torke-

lõikehaav tungimisega kõhuõõnde koos kõhukelme, maksa ja aordi vigastusega, mille

tagajärjel tekkis äge verekaotus sisemisest verejooksust. Surnukehal esinevad osad

kehavigastused on tekitatud terava vägivalla toimel võimalik et löögist ja lõikamisest

teravaotsalise ning lõikeserva omava esemega näiteks noaga ja osad tömbi vägivalla

toimel võimalik kukkumisest löömisest vastu ümbritsevaid pindu. Kannatanu

kehaasend võis olla rindkere torke-lõikehaava tekitamise hetkel nii püstine kui ka istuv

Peale vasaku üla ja alajäseme lõikehaava ning parema ülajäseme torkehaava tekitamist

oli kannatanu võimeline iseseisvalt sihipäraselt liikuma, peale rindkere torke lõikehaava

tekitamist aga liikuma sihipäraselt lühikest aega.

Ekspertiisiaktist tulenevalt teeb kohus järelduse, et lüües kannatanut noaga rindkere

piirkonda kõhuõõnde, kohtu hinnangul ei kontrollinud sel hetkel enam Uno Palmsaar

sündmuste edasist käiku, mis lõppkokkuvõttes tõi kaasa tema poolt mittekontrollitava

sündmuste käigu ning tema poolt loodud konkreetse ohu A J elule, mis lõppes surmaga.

Kohtuliku uurimise käigus on leidnud tuvastamist asjaolu, et A J on tekitatud selline

tervisekahjustus, mis tõi kausaalahela katkematu kulgemise korral kaasa tema surma,

seega on kohtul võimalik juba välise teopildi alusel rääkida vahetust inimelu

ohustamisest

tapmiskoosseisu

mõttes.

Välise

teopildile

saab

tapmiskoosseisu

tuvastamisel tugineda asjaolule, et süüdistatav oli noaga korduvalt löönud A J kokku

kolm lööki, millest üks oli rindkere torke lõikehaav tungimisega kõhuõõnde, koos

kõhukelme, maksa ja aordi vigastusega, mille tagajärjel tekkis äge verekaotus sisemisest

verejooksust ning isik suri.

Seega on kohtul alust vaagida, kas tegemist oli tapmisele suunatud teoga. Ühekordne

noalöök rindkere piirkonda ei ole selliseks teoks, mis annaks automaatselt alust rääkida

toimepanija tapmistahtlusest, kuid kui isiku käitumine on põhjustanud otseselt ohu

elule ning välise teopildi alusel ei saa teha tõsikindlaid järeldusi tapmistahtluse kohta

tuleb kontrollida sisemise teopildi järgi millele oli Uno Palmsaare tahtlus suunatud.

Kohtu hinnangul on kuriteo toimepanemine ajaliselt piiratud käitumisakt, mis on seotud

süüdistatava käitumisega nii enne kui ka pärast sündmust s.t isiku käitumine

kuriteosündmusele eelnenud või järgnenud ajal võib anda kaudset informatsiooni mis

aitab tuvastada isiku käitumist kuriteo toimepanemise ajal. Kohus tegi kindlaks, et Uno

Palmsaar enne kuriteo toimepanemist 30 jaanuaril käis päeval tunnistaja A S juures

ning viimane kinnitas, et Uno oli joobes, samuti süüdistatav ka ise tunnistas, et tarvitas

samal päeval alkoholi. 31 jaanuari hommikul kui tunnistaja K P olles Uno Palmsaare

elukohas tahtis helistada politseisse polnud Uno Palmsaar võimeline joobe tõttu ütlema

oma elukoha aadressi. Tunnistaja M L kinnitas, et Uno Palmsaar seisis ukse piida najal

oli ära joonud näoga ninast ja suust rippus tatt välja, palusin tal minna paremat kätt

olevasse tuppa, et ei segaks kiirabi tööd. Uno istus diivanile see oli uksest sisse minnes

15 (21)

1-11-7944

paremat kätt seina ääres ja vasakul pool oli diivan ja tugitool seal oli laud mis oli

viinapudeleid täis. Tunnistaja ütluste kohaselt küsis ta Unolt mis siis juhtunud on?

Viimane mõtles ja ütles, et ise ta hakkas siin tõmblema ja noaga vehkima ja siis oligi

kõik. Kohtul puuduvad tõendid selle kohta, et Uno Palmsaar oleks lahkunud oma

elukohast 30 jaanuari peale poes käiku kuni 31.jaanuarini, teisi isikuid nimetatud

ajavahemikul, kes oleks toime pannud A J tapmise pole tuvastatud. Uno Palmsaare

väide, et A J võisid tappa A S või J K on ümber lükatud ülalpool tõendite analüüsimise

tulemusel.

Alljärgnevalt tuleb kohtul Uno Palmsaare käitumise subjektiivsele küljele antav hinnang

lahendada tahtluse intellektuaalse ja voluntatiivse külje eristamise kaudu. Kavatsetus

eeldab, voluntatiivse elemendi kaudu, et isik seab endale eesmärgiks süüteokoosseisule

vastava asjaolu teostamise ning intellektuaalse elemendi kaudu ta teab või peab

võimalikuks tagajärje saabumist. Kavatsetuse puhul on oluline, et isik soovib toime

panna süüteokoosseisus kirjeldatud tegu. Kohtuliku uurimise käigus pole tuvastatud, et

Uno Palmsaar oleks soovinud, veelgi enam oleks seadnud eesmärgiks A J surma, seega

kohtu hinnangul Uno Palmsaare tegu pole käsitletav kavatsetuse astme kaudu.

Alljärgnevalt analüüsib kohus Uno Palmsaare’le süüksarvatud teo subjektiivset

koosseisu tuvastades KarS § 16 lg 3 ja 4 tulenevaid otsese ja kaudse tahtluse

piiritlemise vajalikke kriteeriume. Kohtu hinnangul on otsese tahtluse puhul oluline, et

isik teab kindlasti, et teo tulemusena saabub isiku surm, seega otsese tahtluse

tuvastamisel on tähtis tahtluse intellektuaalne element, otsesest tahtlusest saab rääkida

kui tapja kannatanu surma ei soovi, kuid teo toimepanemisel saab aru, et tema teo

tagajärg osutub kannatanule fataalseks.

Kaudse tahtluse puhul toimepanija ei tea kindlalt, kuid peab võimalikuks, et tegu

põhjustab kannatanu surma ning möönab seda. Seega intellektuaalse elemendi kaudu

peab võimalikuks, mis eristab otsesest tahtlusest ning voluntatiivne element möönmine

kavatsetusest.

Süüdistuse raames esitatud tõendite vahetu kohtuliku uurimise käigus leidis kohus, et

selline ettekujutus toimepandavast teost, teo tulemusena saabuvast tagajärjest ning

üldjoontes ka teo ja tagajärje vahelisest põhjuslikust seosest teo toimepanemise ajal

vastab kohtu hinnangul kaudsele tahtlusele KarS § 16 lg 4 mõttes. Kokkuvõtvalt leiab

kohus, et toime pandud tegu kaudse tahtlusega intellektuaalse elemendi kaudu peab

isik võimalikuks, et tema tegu põhjustab kannatanu surma, ning voluntatiivse elemendi

kaudu möönab seda. Samuti on ka Riigikohus oma lahendites sedastanud, et löömisel

noa või sarnase esemega südame või muude elutähtsate elundite piirkonda möönab

süüdlane mis tahes tagajärje sealhulgas kannatanu surma saabumist ning tegu on

seetõttu toime pandud kaudse tahtlusega ( Riigikohtu lahendid 3-1-1-85-96, 3-1-1-102-

96, 3-1-1-92-97)

Seega kohus saab teha järelduse, et süüdistatav pani toime KarS § 113 järgi tunnustele

vastava süüteo subjektiivse koosseisu osas kaudse tahtlusena. Kohus on tuvastatud, et

süüdistatava poolt toimepandud teo faktilised asjaolud on subsumeeritavad KarS § 113

järgi juriidilistele tunnustele nii konkreetse teokoosseisu objektiivsest kui subjektiivsest

küljest.

Õigusvastasus

KarS § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud

süüteokoosseisusele ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu

16 (21)

1-11-7944

seaduse või rahvusvahelise tavaga. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu,

tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks

üksnes siis kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu.

Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus tegu rikub

õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord

on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd

süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka

õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb

õigusvastasust välistav asjaolu.

Süüdistatav Uno Palmsaar ja tema kaitsja etteheidetava süüteo osas õigusvastasust

välistavaid asjaolusid eraldi esile ei toonud, samuti pole tuvastanud kohus selliseid

asjaolusid kohtumenetluse käigus. Kohus asub seisukohale, et Uno Palmsaare ja tema

poolt KarS § 113 järgi tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine tuleb

lugeda õigusvastaseks.

Süü

KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis kui ta on

selle toime panemises süüdi. Isik on toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja

puudub

käesolevas

jaos

sätestatud

süüd

välistav

asjaolu.

Süü

tähendab

koosseisupärase ja õigusvastase teo subjektiivset omistamist e süüksarvamist tegijale.

Süü mõiste aluseks on tahteavaldus ehk isiku käitumuslik otsus normivastase

käitumise kasuks situatsioonis kus on võimalik käituda seaduskuulekalt.

Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et Uno Palmsaar lõi tema juures viibinud

süüdistusaktis märgitud ajal ja kohas A J noaga vähemalt kolmel korral ning ühel korral

tekitas noaga torke lõike haava kõhuõõnde koos kõhukelme maksa ja aordi vigastusega ,

mille tulemusena tekkis kannatanul sisemine verejooksust äge verekaotus ning isik suri

sündmuskohal

Kohus leiab, et selline valik on õiguslikult etteheidetav ning omistab subjektiivselt

menetlusalusele isikule normatiivse süü KarS § 113 sätestatud tunnustele vastava

kuriteo toimepanemises. Kohtule esitatud teabe kohaselt süüdistatava teos süüd

välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole.

Seega tuleb Uno Palmsaare’le subsumeerida KarS § 113 sätestatud tunnustele vastava

koosseisupärase teo õigusvastases toimepanemises ja tunnistada isik süüdi.

Karistus

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest

ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus Uno Palmsaare suhtes kergendavaid ega

raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Isikut on varem kriminaalkorras karistatud 4

korral, karistused kustunud, väärteokorras ühel korral.

Kohus analüüsinud põhjalikud poolte seisukohti leiab, et süüdistatava huvide

kaalumisel tuleb hinnata kas tema süü temale etteheidetud koosseisupärases

õigusvastases teos on tuvastatud ilma kõrvaldamata kahtluseta ning seejärel nimetatud

asjaolu tuvastamisel tuleb kaaluda õiguskorra kaitsmise huvisid ning leida seaduse

17 (21)

1-11-7944

poolt etteantud karistusraamidest sanktsioon, mis on proportsionaalne süüdistatava

süüle ning tema poolt toimepandud teos ja motiveeriks süüdistatavat ühiskonnas heade

kommete, tavade ja normide seaduskuulekat täitmist.

Kohtu hinnangul väljendub Uno Palmsaar’e käitumises ilmekalt põhimõtteline ja eriline

hoolimatus inimelu suhtes, süüdistatav ei näidanud üles vähimatki hoolivust ega

austust õiguskorra, kui ühiskonnas heade kommete ja normidega kinnistatud

isikuvahelise suhtlemise turvalisust, avalikku kindlustunnet ning iga isiku põhiõiguste

ja – vabaduste realiseerimist tagava reeglistiku suhtes. Sellist üldise turvatunde ning

inimelu suhtes avalikku üleolevust ja hoolimatust manifesteerivat käitumist ei ole

õigusriiklikult korrastatud ühiskonnas võimalik taluda ning vastavalt KarS § 56 lg.1

peab kohtuotsuses kajastuma ka sellekohane selge ühiskondlik etteheide nii eri- kui ka

üldpreventatiivses mõttes.

KarS § 113 sanktsioon näeb ette teise isiku surma põhjustamise eest karistuse 6 kuni

15 aastat vangistust. Kohus on seisukohal, et kõiki asjaolusid arvestades tuleb

süüdistatava suhtes eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks kohaldada vangistust

sanktsiooni keskmise lähedastes piirides ning Uno Palmsaarele tuleb mõista karistuseks

kaheksa aastat vangistust, mis isiku kinnipidamiseasutusse paigutatuna võimaldaks tal

vahetult tajuda ise enda õigusvastase käitumise tagajärgi ning hoiduks saadud

kogemuse põhjal edaspidi uute kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul vastab

selline karistus Uno Palmsaare süüle temale etteheidetud süüteo toimepanemises.

Samuti on selline karistus kui õiguslik etteheide ilmselt piisav motiveerimaks

süüdistatavat ühiskonnas heade kommete ja normidega kinnistatud isikuvahelise

suhtlemise reeglistiku järgimisele edaspidi ning kaitseb ka õiguskorda läbi piisava

üldpreventiivse toime omamise. Viimane on oluline seetõttu, et tahtlikult toime pandud

raske isikuvastase süüteo eest süüdistatava süüle vastava õiglase karistuse mõistmise

läbi taastab ja kinnitab kohus ka teiste inimeste usku normikehtivusse ja usaldust

õiguskorra, kui ühiskondliku kooseksisteerimise turvalisust tagava väärtusmastaabi

suhtes.

Süüteoga tekitatud kahju hüvitamine

Kohus leidis, et tsiviilhagi on tõendatud ja põhjendatud ning kooskõlas VÕS § 129 lg 1,2

ja § 1045 lg 1 p 1 järgi kuulub Uno Palmsaare’lt kannatanu S P kasuks välja

mõistmisele matusekulud 237.17 €

Kriminaalmenetluse kulude väljamõistmine

KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi kuulub Uno Palmsaar`lt välja mõistmisele ekspertiisidega

seonduvad kulud vastavalt surnu ekspertiisiakti nr 17 järgi 287 €, EKEI poolt teostatud

ekspertiisiakti nr 11E-SS0036 järgi 663 €, EKEI poolt teostatud ekspertiisiakti nr 11 E-

AK003 järgi 438 €, EKEI poolt teostatud ekspertiisiakti 11E-GE0201 järgi 4788 € ja

EKEI poolt teostatud ekspertiisiakti nr 11E-TR0021 järgi 314€.

Välja mõista Uno Palmsaar`lt riigituludesse menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel

riigi õigusabi eest koos 20 % käibemaksuga 1921.17 €.

Eesti Advokatuuril hüvitada vandeadvokaadi vanem abi Alla Raudsepp`le riigi õigusabi

kulud seni hüvitamata osas 268.80 €

18 (21)

1-11-7944

KrMS § 179 lg 1 p.1 järgi kuulub Uno Palmsaar` lt välja mõistmisele sundraha 725 €

KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulu

17.09€

Uno Palmsaar’el tuleb tasuda menetluskulud Rahandusministeeriumi arveldusarvele

10220034800017 AS SEB Pangas või 221023778606 Swedbankis. Maksekorraldusele

märkida

viitenumber

2800049696

ning

selgitus:

„Uno

Palmsaar,

1-11-7944,

menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse

nõuded

täitemenetluse

läbiviimiseks

kohtutäiturile

täitemenetluse

seadustikus

sätestatud korras.

Asitõendid ja tõkend

Asitõend-pakend nr.1 DNA proov köögikapilt- DNA ekspertiisi käigus ära kasutatud ja

hävitatud. Asitõend-pakend nr.2-DNA proov köögi põrandalt DNA ekspertiisi käigus ära

kasutatud ja hävitatud. Asitõend-pakend nr.3 DNA proov elutoa põrandalt- DNA

ekspertiisi käigus ära kasutatud ja hävitatud. Asitõend-pakend nr.4 nuga elutoast kapi

pealt- asub Lääne Prefektuuri Pärnu Politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis kuulub

hävitamisele. Sündmuskoha vaatluse käigus kaasa võetud pakend nr.5 suitsukonid ja

tikud- kuuluvad hävitamisele. Sündmuskoha vaatluse käigus kaasa võetud pakend

nr.6-tuhatoos- kriminaalasjast välja eraldatud ja asuvad vastutaval hoiul Lääne

Prefektuuris tagastada omanikule. Sündmuskoha vaatluse käigus kaasa võetud -pakend

nr.7 Neli (4) pudelit elutoa põrandalt- kriminaalasjast välja eraldatud ja asuvad

vastutaval hoiul Lääne Prefektuuris kuuluvad hävitamisele. Sündmuskoha vaatluse

käigus kaasa võetud pakend nr.8 mikrosil jäljendid õllepudelilt mis kriminaalasjast välja

eraldatud ja asuvad vastutaval hoiul Lääne Prefektuuris kuuluvad hävitamisele

Sündmuskoha vaatluse käigus kaasa võetud pakend nr.9 mikrosil jäljendid õllepudelilt

ja viinapudelilt kriminaalasjast välja eraldatud ja asuvad vastutaval hoiul Lääne

prefektuuris kuuluvad hävitamisele. Asitõend-pakend nr.10 mobiiltelefon elutoa laualt

asub Lääne Prefektuuri Pärnu Politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis tagastada

omanikule. Asitõend-pakend nr.11 nuga köögi pliidilt asub Lääne Prefektuuri Pärnu

Politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis tagastamisele omanikule. Asitõend-pakend

nr.12 Uno Palmsaare talu väiksest eraldiseisvast toast leitud ja kaasavõetud kummikud

asub Lääne Prefektuuri Pärnu Politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis kuuluvad

tagastamisele J P. Asitõend-pakend nr.13 Uno Palmsaare paks talvejope asub Lääne

Prefektuuri Pärnu Politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis kuulub tagastamisele

omanikule. Asitõend-pakend nr.14 Uno Palmsaare paksud talvepüksid asub Lääne

Prefektuuri Pärnu Politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis kuulub tagastamisele.

Asitõend-pakend nr.15 Uno Palmsaare sõrmeküüned asub Lääne Prefektuuri Pärnu

Politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis kuuluvad hävitamisele. Asitõend-pakend nr.16

Uno Palmsaare DNA proov- jäetud hoiule EKEI DNA osakonda. Asitõend-pakend nr.17

Uno Palmsaare sõrmejälgede kaart- jäetud hoiule EKEI sõrmejäljeosakonda. Asitõend-

pakend nr.18 A J DNA proov- jäetud hoiule EKEI DNA osakonda. Asitõend-pakend nr.19

A J sõrmejälgede kaart jäetud hoiule EKEI sõrmejäljeosakonda. Asitõend-pakend nr.20 A

J DNA proovid parema ja vasema käe sõrmeküünte alt- DNA ekspertiisi käigus ära

kasutatud ja hävitatud. Asitõend-pakend nr.21 A J jalas olnud musta värvi küljel valge

triibuga dressipüksid asub Lääne Prefektuuri Pärnu Politseijaoskonna asitõendite

hoiuruumis kuuluvad hävitamisele. Asitõend-pakend nr.22 A J jalas olnud musta värvi

dressipüksid- asub Lääne Prefektuuri Pärnu Politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis

kuuluvad hävitamisele. Asitõend-pakend nr.23 A J jalas olnud teksapüksid asub Lääne

Prefektuuri Pärnu Politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis kuuluvad hävitamisele.

Asitõend-pakend nr.24 A J seljas olnud halli värvi T-särk-asub Lääne Prefektuuri

Pärnu Politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis kuulub hävitamisele.

19 (21)

1-11-7944

Asitõend-pakend nr.25 A J seljas olnud punase musta ruuduline päevasärk asub Lääne

Prefektuuri Pärnu Politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis kuulub hävitamisele.

Asitõend-pakend nr.26 A J seljas olnud tumerohelist värvi kampsun asub Lääne

Prefektuuri Pärnu Politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis kuulub hävitamisele.

Asitõend-pakend nr.27 AJ seljas olnud punast värvi kampsun asub Lääne Prefektuuri

Pärnu Politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis kuulub hävitamisele. Asitõend-pakend

nr.28 A J seljas olnud tumesinist värvi jope asub Lääne Prefektuuri Pärnu

Politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis kuulub hävitamisele. Asitõend-pakend nr.29-A

J jalas olnud 2 musta värvi sokki- asub Lääne Prefektuuri Pärnu Politseijaoskonna

asitõendite hoiuruumis ja kuulub hävitamisele. Asitõend-pakend nr.30- A J jalas olnud

aluspüksid, 1 halli värvi villane sokk, 1 musta värvi spordisokk asub Lääne Prefektuuri

Pärnu Politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis ja kuuluvad hävitamisele. Asitõend-

pakend

nr.3

CD

plaat

telefonil

tehtud

kõne

salvestusega

jätta

kriminaalasjamaterjalide juurde. Asitõend-pakend nr.32 CD plaat telefonil 112 tehtud

kõne salvestusega jätta kriminaalasja materjalide juurde

Tõkend vahistamine jätta muutmata. Karistuse kandmise aja algust arvata alates

31.01.2011 a

Igor Pütsep

Grete Naaber

Aadi Saar

Kohtunik

Rahvakohtunik

Rahvakohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 11.06.2012.a otsuse resolutsioon:

1. Jätta Pärnu Maakohtu 7. veebruari 2012 otsus Uno Palmsaare KarS § 113 järgi süüditunnistamises ja

karistamises muutmata.

2. Apellatsioonid jätta rahuldamata.

3. Määrata Advokaadibüroole Lillo & Lõhmus makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Uno Palmsaarele

apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest kokku 494,34 (nelisada üheksakümmend neli) eurot ja 34

senti, sealhulgas käibemaks 76,80 (seitsekümmend kuus) eurot ja 80 senti. Jätta menetluskulu Uno Palmsaare

kanda.

4. Määrata Advokaadibüroole Oberg & Partnerid OÜ makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Uno Palmsaarele

apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest kokku 339,04 (kolmsada kolmkümmend üheksa) eurot ja

4 senti, sealhulgas käibemaks 56,50 (viiskümmend kuus) eurot ja 50 senti. Jätta menetluskulu Uno Palmsaare

kanda.

Summad tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr

221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049748 ning selgitus: „Uno Palmsaar“, 1-11-

7944, kohtukulud“.

Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates.

Kohtuotsus jõustus 15.10.2012.a Riigikohtu määrusega.