2-25-12744/14 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maili Riisenberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. detsember 2025, Viljandi

Tsiviilasja number

2-25-12744

Tsiviilasi

E.P. ja G.-L.P. hagi M.P. vastu elatise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja läbivaatamine

Kohtuistung 21.10.2025

Tsiviilasja hind

1 810,26 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I G.-L.P. (isikukood XXX; aadress XXX,

Hageja II E.P. (isikukood XXX; aadress XXX

Hagejate seaduslik esindaja G.R. (isikukood XXX;

aadress XXX,; e-post XXX)

Kostja M.P. (isikukood XXX; aadress XXX, XXX;

e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada G.-L.P (M.P.) ja E.P. (M.P.) hagi M.P. (M.P.) vastu.

2. Mõista välja kostjalt M.P. hageja G.-L.P. kasuks alates 11.12.2025 kuni G.-L.P

täisealiseks saamiseni, so kuni XX.XX.XXXX elatis igakuiselt 100 eurot 57 senti

[(282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)] - 66,67% (vähendamise määr, 10

päeva kuus kohustatud isikuga; arvestatud (10 päeva*100%)/15 päeva=66,67%), mis

muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-

tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause)

suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

3. Mõista välja M.P. hageja G.-L.P kasuks elatis ühekordse summana perioodi

1.04.2025 – 5.08.2025 (tagasiulatuv elatis) ja perioodi 6.08.2025 – 10.12.2025 (elatis

alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni) eest kokku summas 837 eurot.

4. Mõista välja kostjalt M.P. hageja E.P. kasuks alates 11.12.2025 kuni E.P. täisealiseks

saamiseni, so kuni XX.XX.XXXX.elatis igakuiselt 100 eurot 57 senti [(282,31 eurot

(baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)] - 66,67% (vähendamise määr, 10

päeva kuus kohustatud isikuga; arvestatud (10 päeva*100%)/15 päeva=66,67%), mis

muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-

tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause)

suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

5. Mõista välja kostjalt M.P. hageja E.P. kasuks elatis ühekordse summana perioodi

1.04.2025 – 5.08.2025 (tagasiulatuv elatis) ja perioodi 6.08.2025 – 10.12.2025 (elatis

alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni) eest kokku summas 837 eurot.

6. Määrata, et elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis

hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval. Elatis tuleb tasuda G.R. arveldusarvele

XXX, selgitusega „elatis", näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest

elatist makstakse.

7. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

8. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse;

kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud

1. G.-L.P. ja E.P. esitasid 6.08.2025 hagiavalduse M.P. vastu elatise nõudes.

1.1 Hagiavalduse kohaselt hagejad elavad koos X ning kostja hagejatele vabatahtlikult elatist

ei tasu. Hagejad soovivad elatise väljamõistmist alates 1.04.2025 miinimummääras.

2. Kostja hagiavaldusega ei nõustunud. Kostja avaldas, et kuna lapsed viibivad temaga

keskmiselt 10 päeva ühes kuus, siis ta kannab lastega seotud kulud vahetult. Ühtlasi leidis

kostja, et tema majanduslik olukord ei võimalda elatise väljamõistmist miinimumsummas.

3. Kohus on käesolevas menetluses korraldanud kohtuistungi 21.10.2025. Hageja jäi

kohtuistungil esitatud hagiavalduse juurde. Kohus tegi kindlaks, et pooled ei vaidle selle üle,

et lapsed on igas kuus 10 päeva isaga ning et sellisel juhul on elatise miinimummääraks

käesoleval ajal 100,74 eurot (kohus on eksinud istungil summaga, tegelik elatis on 100,57

eurot). Kohus selgitas pooltele, et elatise vähendamine alla miinimumi on kohtulahendiga

võimalik üksnes erandlikel asjaoludel, nt kohustatud vanema töövõimetus või tema teise

alaealise lapse jäämine halvemasse seisu.

Kostja jäi siiski selle juurde, et elatis peaks jääma alla miinimumsumma, ta ei ole võimeline

rohkem maksma. Ta netopalk on 1200 eurot ning tal on kohustused ja laenud, ta ei tule siis

lihtsalt välja. Taotles, et elatis määratakse alla miinimumi. Maksab ka laste telefoniarved 35

eurot kuus ning ostab riideid.

2(5)

Kohus selgitas menetlusosalistele tõendamiskoormise jaotust ning tõendite esitamise

vajalikkust.

Kohtuotsuse põhjendused

4. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning analüüsinud tõendeid, on seisukohal, et hagi

tuleb rahuldada.

5. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab

ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab

kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas

kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

6. Hagi on esitatud alaealiste laste X vastu elatise väljamõistmise nõudes miinimummääras.

Seega kuuluvad kohaldamisele perekonnaseaduse (PKS) alaealisele lapsele elatise andmist

reguleerivad sätted.

PKS §-dest 96 ja 97 p 1 tulenevalt on alaealine laps õigustatud saama oma vanematelt

ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise

maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 100 lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem

täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega

koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides.

7. Kohus tuvastas rahavastikuregistri alusel, et kostja M.P. on alaealiste laste G.-L.P ja E.P. X,

kellel on ülaltoodud sätete alusel põlvnemissuhtest tulenevalt kohustus pidada oma alaealisi

lapsi üleval.

Pooled ei vaidle selle üle, et kehtiva suhtluskorra alusel viibivad lapsed keskmiselt 10 päeva

kuus kostjaga ning seda asjaolu tuleb miinimumelatise väljamõistmisel arvestada.

8. Alates 01.01.2022. a kehtiva perekonnaseaduse redaktsiooni § 101 lg 1 kohaselt ei või

igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud

summa. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus võib elatise välja mõista kindla summana või

muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS §

101 lg 3 kohaselt igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse

kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult

avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse

järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

PKS § 101 lg 4 kohaselt lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta

Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv

summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5

kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada

lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. PKS § 101 lg 6 näeb ette, et kui laps viibib

kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt 7 kuni 15 ööpäeva kuus, vähendatakse

elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. PKS § 101 lg 7

kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse

järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes.

Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui

kolm aastat.

Elatise täpse summa arvestamiseks PKS § 101 toodud nõuetest lähtuvalt on võimalik kasutada

Justiitsministeeriumi poolt välja töötatud elatiskalkulaatorit.

3(5)

9. Käesoleval juhul soovivad hagejad elatise väljamõistmist miinimummääras ehk

kohtuotsuse tegemise ajal 100,57 eurot kuus. Kostja on avaldanud, et ta annab lastele

ülalpidamist vahetult (ostab riideid, maksab arveid jne) ning majanduslikul raske olukorra

tõttu ei ole ta võimeline ka miinimummääras elatist tasuma hagejatele. Tulenevalt eeltoodust

peab kohus hindama, kas esineb alus elatise vähendamiseks.

10. Kostja M.P. toetub asjaolule, et ta sissetuleku suuruseks on keskmiselt 1277,58 eurot kuus

ning juhutulud 779,45 eurot. Igakuiste kuludena on kostja väljatoonud eluasemekulud

keskmiselt 657 eurot, olmekulud 501 eurot, transpordikulud 203 eurot, isiklik vaba aeg,

hobid, tervis 53 eurot, muud kulud 418 eurot, laste hariduskulu 105 eurot, laste muud kulud

141 eurot, laste vabaaeg 18 eurot kuus.

11. PKS § 102 lg 1 ja 2 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta

ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt

oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras,

peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud

elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus

vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud

ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

12. Kostja on kohtule esitanud oma kontoväljavõtte perioodi 1.05.2025 – 27.10.2025 kohta,

mille kohaselt on kostja 6 kuu keskmiseks sissetulekuks 2000 eurot kuus. Väljavõttest nähtub,

et kostja teeb iseendale sularaha sissemakseid ning teenib ka lisa sissetulekut nn mustalt tööd

tehes. Kohtul on alust arvata, et kostja teenib sissetulekut ka sularahas, mis ei kajastu antud

väljavõttes üldse. Ühtlasi teenib kostja sissetulekut vanametalli äraviimisega.

Kostja igakuiste väljaminekutena tuvastas kohus kindlustuse makse keskmiselt summas 28

eurot kuus, Telia AS arved kokku keskmiselt 90 eurot kuus, elektriarve (Alexela AS)

keskmiselt 58 eurot kuu, laenu tagasimakse 200 eurot kuus, KÜ arve keskmiselt 250 eurot

kuus, kokku 626 eurot. Siia lisandub veel igakuised söögikulud, riided, tervis jms. Kuid

arvestades kostja keskmist igakuist sissetulekut on ta endiselt võimeline tasuma oma

alaealistele lastele elatist 201,14 eurot kuus (kaks last kokku).

Kostja on kohtule esitanud ka oma tööandja poolt esitatud koondamisteate, mille kohaselt

kostja kaotab oma senise töökoha alates 14.12.2025. Kohus tegi töötamiseregistrisse

9.12.2025 päringu, koondamist registrisse nimetatud kuupäeval kantud ei olnud, mistõttu ei

loe kohus esitatud koondamisteadet usaldusväärseks. Ühtlasi selgitab kohus kostjale, et

vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud

vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel,

piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise

kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise

kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt

Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15).

Eelneva tõttu leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud, et ta oma sissetulekute juures ei oleks

võimeline tasuma alaealistele lastele elatist miinimummääras. Ka on kostja esitatud tõenditest

näha võimekus teenida piisavat tulu, et lastele miinimumelatis tagada.

13. Kostja on lisaks toetunud asjaolule, et tasub laste telefoniarved 35 euro ulatuses kuus.

Seda asjaolu ei ole kostja aga suutnud tõendada. Kostja on tõendanud, et on maksnud kahel

kuul (septembris ja oktoobris 2025) laste telefoniarveid 10,13 eurot kuus kummagi lapse eest.

Kohus ei näe siiski alust sel põhjusel välja mõistetavat elatist vähendada. Esiteks on X väide

tõendamist leidnud vaid paari kuu osas. Teiseks tuleb arvestada ka sellega, et vanemate

rahalised võimalused on erinevad. Laste X sissetulekud on seni olnud oluliselt suuremad laste

4(5)

X omadest (2000 eurot vs 1100-1300 eurot kuus). Lisaks maksab X laste igakuistest kuludest

näiteks lapse huviringi kulud. Samas eluaseme, toidu ja transpordikulud jagunevad mõlema

vanema vahel proportsionaalselt koos veedetud ajaga. Kumbki vanem ei ole tõendanud, et ta

kannaks lastega seotud kulutusi oluliselt rohkem, kui ta lastega koos veedetud aega arvestades

peaks seda tegema. Kolmandaks vanemate esitatud pangakonto väljavõtetest ei näe kohus

ühtki alust jagada vanemate vaheline ülalpidamiskoormus erinevalt sellest, mis tavapärane

miinimumelatise regulatsioon ette näeb.

14. Tulenevalt eeltoodust tuleb kostjalt hagejate kasuks välja mõista elatis alates hagi

esitamisest kuni laste täisealiseks saamiseni PKS § 101 alusel arvutatavas miinimummääras.

Elatist indekseeritakse iga-aastaselt.

15. Tulenevalt PKS § 100 lg 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu

elatis hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval.

16. Tulenevalt asjaolust, et kostja ei ole täitnud hagejate ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt,

nõuavad hagejad tagasiulatuvalt elatise väljamõistmist. PKS § 108 näeb ette, et õigustatud isik

võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju

hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagejad

nõuvad elatist alates 1.04.2025.

17. Kohus rahuldab hagejate tagasiulatuva elatise nõude kuna kostja ei esitanud kohtule

tõendeid, mis annaks alust nõuet vähendada või rahuldamata jätta.

18. Kohus selgitab pooltele, et kohtulahend tuleb täita 30 päeva jooksul arvates selle

jõustumisest (TsMS § 461 lg 2). Kohus soovitab aga pooltel leppida kokku mõistlikus

graafikus tagasiulatuva elatise ja menetluse ajal tasumata elatise tasumiseks, vältimaks

täiendavaid kulusid seoses täitemenetlusega.

19. Kohus on asja lahendamisel kaalunud kõiki poolte väiteid ning tõendeid, mis omavad

käesoleva asja lahendamisel tähendust. Asjas õiguslikku ega sisulist tähendust mitteomavad

väited ja tõendid jätab kohus asja lahendamisel kõrvale.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

20. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude

rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses.

21. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja

põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Tulenevalt eeltoodust jätab

kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda.

22. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Riisenberg

kohtunik

5(5)