2-23-17170/51 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL OSAOTSUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Triin Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 10.12.2025, Narva Tsiviilasja number 2-23-17170 Tsiviilasi D.J hagi T.F vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: D.J (isikukood XXX), lepinguline esindaja Julia Tuštšenko Kostja: T.F (isikukood XXX; sünd XXX) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada D.J hagi T.F vastu abielu lahutamise nõudes. 2. Lahutada D.J ja T.F abielu, mis on sõlmitud 07.10.1978 Narva linna RSN TK Perekonnaseisuametis. 3. Jätta abielu lahutamisega seotud menetluskulud poolte endi kanda. 4. Toimetada otsus T.F-ile avalikult kätte, milleks avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded otsuse resolutsioon ja edasikaebamise kord. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. 5. Toimetada otsus D.J-ile kätte ja edastada pärast jõustumist perekonnaseisukandeid tegevale asutusele. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

2-23-17170 kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUE JA KOSTJA VASTUVÄITED 1. D.J (hageja) esitas Viru Maakohtule 05.12.2023 hagi T.F (kostja) vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled abielu 07.10.1978 Narvas. Abielulised suhted on lõppenud alates 05.08.1995, kui kostja lahkus Eestist Venemaale. Pärast seda ei olnud kostjaga kontakti, kostja ei ole suhelnud ka poolte ühise lapsega. Hageja on püüdnud kostja üles leida, kuid tulemuseta. 2. Kohus toimetas kostjale hagimaterjalid kätte Ametlike Teadaannete kaudu 09.11.2025. Kostja kirjalikku vastust hagile tähtaegselt ei esitanud. KOHTU PÕHJENDUSED 3. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb abielu lahutamise nõude osas rahuldada. 4. Hageja on esitanud kostja vastu abielu lahutamise hagi. Hagiavalduse ja rahvastikuregistri andmetel on poolte abielu sõlmitud 07.10.1978 Narva linnas (dtl 7). 5. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 450 lg 1 kohaselt kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. 6. Kohus leiab, et abielu lahutamise eeldused on täidetud ning selle nõude osas on võimalik teha otsus. Asja menetluse käigus kogutud andmed annavad aluse arvata, et kostja ei viibi ega ela Eestis, samuti pole ta Eestis käinud vähemalt viimase 10 aasta jooksul (dtl 154). Seega saab kohtu arvates pidada poolte abielusuhteid pöördumatult lõppenuks. Abikaasadel abielulist kooselu ei ole juba aastaid. Kohtumenetluse käigus ei õnnestunud kostjaga kontakti saada. Seega ei saa ka eeldada, et kostjal oleks mingi soov abielu säilitada. Ka hageja soovib abielu lahutada. Kohtul on alust arvata, et abikaasad oma kooselu ei taasta, sest abikaasad on 30 aastat elanud eraldi. 7. TsMS § 346 lg 2 alusel abieluasjas ja põlvnemisasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Kui pool ei saa kohtusse ilmuda või kui temalt ei saa seda oodata, võib teda ära kuulata ja seletuse võtta asja erinõude alusel menetlev kohus. 8. Kohtumenetlus on kestnud juba kaks aastat ja selle aja jooksul on kohus proovinud erinevaid variante kostjaga kontakti saamiseks. Kostja ei ole näidanud mingit huvi menetluse vastu. Kostja ei ela Eestis ja temalt ei saa oodata, et ta istungile ilmuks, sest ta pole aastaid Eestis käinud. Kohus leiab seega, et abikaasad soovivad abielu lahutada ning esineb mõjuv põhjus selle lahendamiseks kirjalikus menetluses istungit pidamata. 2 (3)

2-23-17170 9. Kedagi ei saa sundida säilitama abielulisi suhteid. Menetluse käigus on tõendatud, et abikaasad ei ela koos ega oma mingeid suhteid juba aastaid. Eeltoodud põhjustel rahuldab kohus hageja nõude abielu lahutamiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 10. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb poolte menetluskulud abielu lahutamise nõude osas jätta nende endi kanda. Otsuse avalik kättetoimetamine 11. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Rahvastikuregistris puuduvad andmed kostja kohta (dtl 100), kostja andmeid ei ole ka muudes registrites ega politseil (dtl 154). Kohtule ei õnnestunud seni kostjale kohtudokumente kätte toimetada Venemaal teadaolevatel aadressidel ega Justiitsministeeriumi kaudu. Kohus leiab, et kostjale tuleb otsus kätte toimetada avalikult. TsMS § 317 lg 3 esimese lause kohaselt avaldatakse avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus loeb otsust kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisest alates väljaandes Ametlikud Teadaanded väljavõtte ilmumise päevast. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Maksing kohtunik 3 (3)