2-23-141549/17 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Aleksandr Kondrašov

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.12.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-141549

Kohtuasi

OÜ Aktiva Finance Group hagi M.M vastu võla nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.06.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ Aktiva Finance Group apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

1815,88 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479); lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

(Julianuse Õigusbüroo OÜ)

Kostja: M.M (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta vastu võtmata OÜ Aktiva Finance Group apellatsioonkaebuse lisa 1 (arve).

2. Jätta Harju Maakohtu 12.06.2024 otsus muutmata.

3. Jätta Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Aktiva Finance Group OÜ kanda.

5. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

2-23-141549

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. OÜ Aktiva Finance Group esitas Harju Maakohtule M.M vastu hagi võla nõudes. Hageja

palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1322,50 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 145,98 eurot ning viivise 24% aastas alates 16.02.2024 kuni

täieliku tasumiseni.

1.1. Hagi kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance (esialgne võlausaldaja) ja kostja 28.03.2023

järelmaksulepingu nr L89011886302, mille alusel sai kostja kauba hinnaga 1322,50 eurot.

Krediit tehti kostjale kättesaadavaks müüjale makse tegemisega. Makse müüjale Fairown

Finance OÜ-le tehti 29.03.2023; maksekorraldusel on maksja Inbank Finance AS, summa

3355 eurot, mis sisaldab makset kostja kauba eest. Kostja krediidivõime hindamisel tehti

päringud ning maksehäireid ei olnud. Konto väljavõtet ei peetud väikse summa tõttu

vajalikuks, sest tegemist on pangatootega, kus otsused tehakse kiiresti. Kostja pidi tasuma

osamaksetega alates 15.05.2023, kuid ei teinud ühtegi põhiosamakset.

1.2. Esialgne võlausaldaja saatis 09.08.2023 hoiatuse lepingu ülesütlemiseks kostja e-posti

aadressile, andes täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks, ning 31.08.2023 teate lepingu

lõpetamise kohta. Nõue loovutati 31.08.2023 hagejale, 01.09.2023 edastati kostjale teated

loovutamisest ja menetluse alustamisest nii posti kui e-kirja teel.

Kostja vastuväited

2. Kostja hagile ei vastanud, kostjale toimetati hagi ja menetlusse võtmise määrus kätte

20.04.2024 teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

3.1. Maakohus tuvastas, et

esialgne võlausaldaja

ja kostja sõlmisid 28.03.2023

järelmaksulepingu nr L89011886302, mille alusel pidi kostja saama kauba hinnaga 1322,50

eurot. Lepingu p 5 järgi jõustub leping kauba üleandmisel tagasiulatuvalt alates lepingu

sõlmimisest. 29.03.2023 tegi esialgne võlausaldaja müüjale Fairown Finance OÜ makse

summas 3355 eurot.

3.2. Tõendamata on, et esialgne võlausaldaja tegi krediidi kostjale kättesaadavaks ja et kostja

sai kauba kätte. Järelmaksulepingus on märgitud „müüja: Fairown Finance OÜ“, „Kaup

f71d83ea-1e09-46c1-91c6-0ef8f69fc8dc“. Kohtule esitatud maksekorraldusest nähtub maksja

Inbank Finance As, saaja Fairown Finance OÜ, summa 3355 eurot, selgitus „Viitenumber

13832032“, kuupäev 29.03.2023.

3.3. Kuigi lepingust nähtus, et müüjaks oli Fairown Finance OÜ ning et algne krediidiandja

on müüjale mingi summa üle kandnud (mis võis sisaldada ka nõude aluseks oleva lepingu

järgset summat), siis ei ole hageja tõendanud ega ka faktiväitena esile toonud, et kostja sai

2-23-141549

kauba kätte ja et seeläbi leping vastavalt lepingutingimustele ka jõustus. Kuivõrd hageja ei ole

esile toonud ega tõendanud kauba kostja poolt kättesaamist ning selle kaudu lepingu

jõustumist, ei saa kohus ka järeldada, et poolte vahel oli kehtiv leping ja et laenusumma oli

kostja kasutusse antud.

3.4. Lisaks märkis kohus, et esialgne krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtteid. Tõendamata on ka, et esialgne võlausaldaja on nõude loovutanud hagejale.

Hageja ei ole esile toonud sissenõudmiskulude nõudmise eeldusi VÕS § §-s 1132 lg 1 järgi.

Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu otsuse ja saata

asi uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtule.

4.1. Maakohus rikkus TsMS § 436 nõudeid, kuna otsus ei ole seaduslik ega põhjendatud ning

sisaldab vastuolusid. Kohtuotsuses ei ole tuvastatud kõiki asjaolusid, mis on nõude

lahendamiseks vajalikud, ning tõendite hindamine on olnud ebaõige. Otsus on

menetlusosalistele üllatuslik.

4.2. Kaebuses rõhutatakse, et leping nr L89011886302 on kehtiv ja vastustaja sai kauba kätte

lepingu sõlmimise päeval kaupluses. Müüja arvelt nähtub, et vastustaja valis kaubale ise järele

minemise. Kauba kättesaamisel ei allkirjastata eraldi kinnitust. Apellant viitab esialgse

võlausaldaja süsteemist esitatud väljavõttele, mis näitab, et 29.03.2023 tehtud väljamakse

sisaldas vaidlusalust lepingut. Eraldi maksekorraldust ei ole võimalik esitada, kuna maksed

tehti koondina.

4.3. Apellant märgib, et müüja ei ole kasutanud kauba realiseerimisõigust ja vastustaja ei ole

kaupa tagastanud. Seetõttu tuleb kostjal tasuda kauba eest vastavalt lepingule. Kauba väärtus

aja jooksul väheneb, mistõttu on kohustuse täitmine vajalik.

Vastustaja seisukoht

5. Kostja apellatsioonkaebusele ei vastanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata.

Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja hageja kannab menetluskulud ringkonnakohtus.

7. Apellatsioonimenetluses esitas hageja 29.03.2023 arve lepingujärgse kauba kohta.

Kolleegium keeldub tõendi vastuvõtmisest, sest tõend on esitatud hilinemisega TsMS § 652 lg

2 järgi ning hagejal ei ole mõjuvat põhjust tähtaja ületamiseks. Hageja oleks saanud esitada

tõendi maakohtumenetluses ning tõendi esitamise vajadus pidi talle igal juhul ilmnema

maakohtu 28.05.2024 selgitustest.

8. TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatud

asjaoludest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654

lg 6).

2-23-141549

9. Maakohus tuvastas otsuse p-s 3.1 märgitud asjaolud, mille üle ei ole vaidlust ka

apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab asja lahendamisel aluseks.

10. Kolleegium on seisukohal, et maakohus kontrollis põhjendatult, kas leping on jõustunud.

Õiguskirjanduses on selgitatud, et lepingu kehtivus ja sellega seotud lepingujärgsed

regulatsioonid (nt nõude esitamise tähtajad, vastutuse piirangud või tüüptingimused) tuleb

lugeda õiguse kohaldamise küsimuseks, mille puhul ei ole kohus TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg

1 esimese lause järgi poolte seisukohtadega seotud (TsMS komm, § 436 p 6 3.2.2.2). Seega

pidi maakohus, vaatamata sellele, et kostja hagile ei vastanud, hindama, kas leping on

jõustunud ning selleks pidi maakohus tuvastama, kas kostja on kauba kätte saanud.

11. Maakohus ei eksinud tõendite hindamisel, kui leidis, et väide kauba kättesaamise kohta on

tõendamata. TsMS § 230 lg 1 üldise tõendamiskoormise reegli järgi pidi kauba kättesaamist

tõendama hageja. Maakohus selgitas 28.05.2024 hagejale tõendamiskoormist viidates mh

lepingu p-le 5, mille järgi oli vaja tõendada kauba üleandmist. Maakohus märkis õigesti, et

lepingus ei ole kinnitust kauba üleandmise kohta ning muid tõendeid selle kohta esitatud ei

ole. Maakohus leidis õigesti, et kauba üleandmist ei saa järeldada ka esialgse võlausaldaja

29.03.2023 maksest 3355 eurot Fairown Finance OÜ-le, sest ei summa ega miski muu ei viita

kostjaga sõlmitud lepingule. Maakohus põhjendas, miks esialgse võlausaldaja andmebaasi

väljavõte seda asjaolu ei tõenda ning kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega (TsMS §

654 lg 6).

12. Lepingu p 5 järgi pidi leping jõustuma kauba üleandmisel tagasiulatuvalt alates lepingu

sõlmimisest. Et maakohus ei tuvastanud, et kostja oleks kauba kätte saanud, leidis kohus

õigesti, et leping ei jõustunud ning jättis õigesti hagi rahuldamata. TsMS § 5 lg 1 järgi ei

pidanud maakohus selgitama ega hindama, kas hageja soovib kostjalt raha saada

lepinguvälisel alusel (vt RKTKo 24.01.2023, 2-19-3390, p 12.2).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

13. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad TsMS § 172 lg 1 järgi hageja kanda. Et kostjal ei

ole ringkonnakohtu menetluses menetluskulusid tekkinud, ei ole vaja menetluskulusid

rahaliselt kindlaks määrata.

(allkirjastatud digitaalselt)