2-23-13589/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kohtujurist

Tiia Bergson

Evelin Neltsas

Määruse tegemise aeg ja koht

11. detsember 2025, Tallinna kohtumaja, Lubja 4 Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-13589

Tsiviilasi

AS LHV Pank hagi G Mi vastu käenduslepingust tuleneva

kohustuse täitmise nõudes

Menetlustoiming

menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS LHV Pank (registrikood 10539549, asukoht

Tartu mnt 2, 10145 Tallinn) lepinguline esindaja T R (e-

post: xxx)

Kostja: G M (isikukood xxx, elukoht xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Võtta vastu AS-i LHV Pank avaldus hagist loobumiseks ja lõpetada tsiviilasja nr 2-23-13589

menetlus.

2. Jätta menetluskulud kostja G Mi kanda.

3. Jätta menetluskulud kindlaksmääramata ja kostjalt välja mõistmata.

4. Tagastada riigilõiv 770 eurot AS LHV Pank arveldusarvele nr xxx selgitusega „Tsiviilasi nr

2-23-13589, poole riigilõivu tagastamine“.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Menetluse käik

1. Hageja esitas 25.09.2023 hagiavalduse, mille kohaselt hageja ja kostja vahel sõlmiti 7.

detsembril 2021 xxx OÜ nõuete tagamiseks käendusleping nr xxx ja millega kostja võttis

endale kohustuse vastutada liisingulepingust ja selle kõigist lisadest tulenevate liisinguvõtja

kohustuste kohase täitmise eest hageja ees solidaarselt liisinguvõtjaga kuni 56 250 euro

ulatuses. Hageja teatas 06.03.2024 kohtule, et kostja on tasunud kohtumenetluse jooksul

kokku 56 250 eurot järgmiselt: 18.12.2023 kokku 10 000 eurot; 04.01.2024 kokku 9 000

eurot; 08.01.2024 kokku 10 000 eurot; 02.02.2024 kokku 10 000 eurot; 14.02.2024 kokku 8

000 eurot; 06.03.2024 kokku 9 250 eurot. Hageja annab 05.12.2025 avalduses teada, et kostja

on tasunud ka pool riigilõivust, st 770 eurot ja kohtudokumentide kättetoimetamise tasu 48

eurot. Sellest tulenevalt ei ole hagejal enam kostja vastu rahalisi nõudeid. Hageja palub võtta

vastu hagist loobumine, jätta kostja menetluskulud kostja kanda, lõpetada tsiviilasja menetlus

ja tagastada hagejale pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust.

Määruse põhjendused

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetab kohus menetluse

otsust tegemata kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist

loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab

hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta

TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus

tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi.

3. TsMS § 4 lg 2 järgi hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning

otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Sama paragrahvi lõike 3 teise lause kohaselt

hageja võib esitatud nõudest loobuda ja kostjal on õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada

(hagi õigeks võtta). TsMS § 206 lg 1 on hagejal lisaks menetlusosalise õigustele õigus muuta

hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga

õigus hagi õigeks võtta. Kohus leiab, et tsiviilasjas ei ole asjaolusid, mis TsMS § 429 lg 4

järgi võiksid anda alust jätta hagist loobumine vastu võtmata. Hagiavaldusest loobumine ei

kahjusta avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. Seega

tuleb hagist loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada.

4. TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse

hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on

lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja

protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene

teisiti.

5. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 4

sätestab, et kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui

ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist

rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et

kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

6. Hageja on hagist loobunud põhjusel, et kostja on nõude pärast hagi esitamist tasunud. Kohus

leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Hagejale tekkinud menetluskulud on

põhjustatud kostja tegevusetusest ning on täidetud TsMS § 168 lg 5 eeldus menetluskulude

väljamõistmiseks kostjalt.

7. Kohus selgitab, et kui hageja pöördus kohtusse põhjendatult, eelkõige juhul, kui kostja

rahuldas hageja sissenõutavaks muutunud nõude pärast hagi esitamist, peab menetluskulud

kandma kostja. Seega kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena saavutab

eesmärgi, mida järgides ta kohtusse pöördus, siis saab lugeda, et kostja on hageja nõude

rahuldanud. Käeolevas olukorras on kostja tasunud hagejale nõutud summa, millest

tulenevalt võib asuda seisukohale, et hageja sooritus kohtusse pöördumisel vastas eesmärgile,

mida ta soovis hagiga saavutada. Kostja on põhjustanud oma tegevusega hagejale

hagivalduse esitamisega menetluskulu. Kuivõrd kostja on menetluskulud hagejale tasunud,

siis jätab kohus menetluskulud kindlaksmääramata ja kostjalt välja mõistmata.

8. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja

loobub hagist. Hageja on tasunud hagi esitamisel 25.09.2023 riigilõivu 1 540 eurot, millest

kohus tagastab pool, so 770 (1540/2) eurot hageja arvelduskontole.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

kohtunik