2-24-3145/31 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Angelina Abol

Määruse tegemise aeg ja koht

10. detsember 2025, Rakvere

Tsiviilasja number

2-24-3145

Tsiviilasi

S.B maksejõuetusmenetlus

Menetlustoiming

pankrotimenetluse lõpetamine, halduri tasu määramine,

usaldusisiku nimetamine; kirjalikus menetluses

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik: S.B (IK XXX, elukoht XXX; e-post XXX)

Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes Ly Müürsoo

(Väike-Ameerika 8-203, 10129 Tallinn, e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada S.B (IK XXX) pankrotimenetlus pärast pankroti väljakuulutamist raugemise

tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks

vajalike väljamaksete tegemiseks.

2. Võlausaldajatel on jäänud tunnustatud nõuetest raha saamata alljärgnevalt:

Jrk

Võlausaldaja nimi ja isiku- või registrikood

Tunnustatud ja

saamata nõue (EUR)

Rahulda

misjärk

Jaotis,

%

1. Bondora AS, registrikood 11483929

11 593,61

II

29,167

2. Moneyzen OÜ, registrikood 12541882

1209,14

II

3,042

3. AS LHV Finance, registrikood 12417231

2055,59

II

5,171

4. Holm Bank AS, registrikood 14080830

840,44

II

2,114

5. Swedbank AS, registrikood 10060701

454,68

II

1,144

6. Revensen OÜ, registrikood 16625699

1729,84

II

4,352

7. Aktiva Finance Group OÜ, registrikood

10746479

6652,25

II

16,735

8. ESTO AS, registrikood 14180709

2488,87

II

6,261

9. B2 Impact OÜ (endise nimetusega OK

Incure OÜ), registrikood 11542046

1548,09

II

3,895

10. B2 Impact OÜ (endise nimetusega OK

Incure OÜ), registrikood 11542046

4255,92

II

10,707

11. B2 Impact OÜ (endise nimetusega OK

Incure OÜ), registrikood 11542046

1318,06

II

3,316

12. B2 Impact OÜ (endise nimetusega OK

Incure OÜ), registrikood 11542046

5021,39

II

12,633

13. Svea Finance AS, registrikood 11200943

581,62

II

1,463

Nõuete puhul ei ole tegemist solidaarkohustustega või tingimuslikust tehingust või

kõrvaltingimusega haldusaktist tulenevate nõuetega. Võlgnik ei esitanud nõuetele vastuväiteid.

3. Vabastada Ly Müürsoo S.B pankrotimenetluses pankrotihalduri kohustustest.

4. Rahuldada pankrotihalduri tasu taotlus ning määrata S.B pankrotihalduri Ly Müürsoo

tasuks 3 865,70 eurot (sh käibemaks).

5. Mõista välja pankrotihalduri Ly Müürsoo tasu osaliselt, s.o summas 2 933,07 eurot (sh

käibemaks), S.B pankrotivara arvelt. Väljamakse teostada büroole, mille kaudu haldur

tegutseb, s.o Sentire MK OÜ-le (konto EE452200221011718199, Swedbank AS).

6. Jätta pankrotimenetluse kulud (halduri tasu) summas 932,63 eurot (sh käibemaks) S.B

kanda.

7. Rahuldada pankrotihalduri menetlusabi taotlus ning anda

S.B-le

menetlusabi

pankrotimenetluse kulude kandmisel summas 932,63 eurot (sh käibemaks), kohustuseta

hüvitada menetlusabi kulud.

8. Hüvitada Eesti Vabariigi vahenditest halduri tasu summas 932,63 eurot (sh käibemaks).

Väljamakse teostada büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o Sentire MK OÜ-le (konto

EE452200221011718199, Swedbank AS).

9. S.B kohustustest vabastamise menetlus jätkub. Võlgnik on kohustustest vabastamise

menetluses kohustatud täitma FiMS §-s 47 sätestatud reegleid.

10. Nimetada kohustustest vabastamise menetluses S.B usaldusisikuks E.M (IK XXX, e-post

XXX, telefon xxxx). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik

kohtule igal aastal aruande.

Määrus saata menetlusosalistele. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Pankrotihalduri tasu hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja pankrotihaldur.

Taotlus ja selle põhjendused

Viru Maakohtu 02.05.2024 määrusega kuulutati välja S.B pankrot ning nimetati pankrotihalduriks Ly

Müürsoo. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 21.05.2024. Võlausaldajate esimesel

üldkoosolekul ükski võlausaldaja ei osalenud ning kohtu poolt määratud pankrotihaldur loeti seega

kinnitatuks. Pankrotimenetluses pankrotitoimkonda ei moodustatud. 09.07.2025 määrusega kohus

kinnitas lõpliku võlausaldajate nimekirja.

Kohtukoosseis on alates 03.09.2025 muutunud ning asi on kohtunik Angelina Abol menetluses.

25.10.2025 esitatud taotluses palub haldur lõpetada S.B pankrotimenetluse raugemise tõttu, vabastada

haldur, määrata pankrotihalduri tasu summas 3 865,70 eurot (sh käibemaks), mõista tasu osaliselt välja

pärandvara arvelt ning osaliselt anda võlgnikule menetlusabi.

Kohtumääruse põhjendused

Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega

ning PankrS § 158 lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse

kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama.

S.B haldur on koostanud ning esitanud aruande kohtule, kuna võlgnikul puuduvad rahalised vahendid

pankrotimenetluse lõpuleviimiseks ja võlausaldajate nõuete väljamaksmiseks.

PankrS § 158 lg 4 järgi pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises osas on iga

võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Võlausaldajate lõplik

nimekiri on kinnitatud 09.07.2025 kohtumäärusega. Võlgnik ei esitanud vastuväidet tunnustatud

nõuete osas.

Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta:

S.B omab järgmisi arvelduskontosid: Swedbank AS arvelduskontot nr XXXX, mille saldo pankroti

väljakuulutamise päeva seisuga, s.o seisuga 02.05.2024, oli 52,08 eurot ja arvelduskontot nr XXXX,

mille saldo pankroti väljakuulutamise päeva seisuga, s.o seisuga 02.05.2024, oli 58,05 eurot; AS LHV

Pank arvelduskontot nr XXXX, mille saldo oli 0,00 eurot. Vastavalt võlgniku sooviavaldusele lubas

pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes S.B-l kasutada arvelduskontot XXXX, mistõttu ei kuulu selle

konto jääk pankrotivara hulka. Kuna 2024.a maikuu sissetuleku arestimisele mittekuuluva summa

hulka kuulus ka teise Swedbank AS arvelduskonto, s.o arvelduskonto XXXX jääk summas 52,08

eurot, mille pankrotihaldur kandis S.B käsutuses olevale kontole, siis ei kuulu ka 52,08 eurot

pankrotivara hulka. S.B omas Swedbank AS-is limiidikontot nr XXXX, mille pankrotihaldur sulges.

S.B on saanud maksustatavat tulu OÜ-st Xxxx ja talle on teinud väljamakseid Xxxx. Alates oktoobrist

2025 saab S.B pensioni Xxxx. Arestimise tulemusena on pankrotivarasse laekunud kokku 2 933,07

eurot.

Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta:

Kokku on haldur kulutanud S.B pankrotimenetluses 21,5 tundi, arvestusega 145,00 eurot tunnis, seega

on halduri tasu kokku 3 117,50 eurot, millele lisandub käibemaks 24% summas 748,20 eurot, kokku 3

865,70 eurot. Tasu katab ka pankrotimenetluse kulusid. Tulenevalt eeltoodust on pankrotimenetluse

läbiviimiseks tehtavad väljamaksed kokku 3 865,70 eurot, millest 2 933,07 eurot saab katta

pankrotivara arvelt.

Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa:

Pankrotivara puudumise tõttu võlausaldajatele väljamakseid ei tehta.

Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta:

Käesolevas pankrotimenetluses pandiese puudus.

Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta:

Müümata ning teiselt isikutelt saadaolev vara puudub.

Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel:

Käesolevas menetluses ei olnud vara, mida haldur oleks saanud valitsed.

Andmed iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa kohta, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha

saanud:

Jrk

Võlausaldaja nimi ja isiku- või registrikood

Tunnustatud ja saamata

nõue (EUR)

Rahuldam

isjärk

Jaotis,

%

1. Bondora AS, registrikood 11483929

11 593,61

II

29,167

2. Moneyzen OÜ, registrikood 12541882

1209,14

II

3,042

3. AS LHV Finance, registrikood 12417231

2055,59

II

5,171

4. Holm Bank AS, registrikood 14080830

840,44

II

2,114

5. Swedbank AS, registrikood 10060701

454,68

II

1,144

6. Revensen OÜ, registrikood 16625699

1729,84

II

4,352

7. Aktiva Finance Group OÜ, registrikood

10746479

6652,25

II

16,735

8. ESTO AS, registrikood 14180709

2488,87

II

6,261

9. B2 Impact OÜ (endise nimetusega OK Incure

OÜ), registrikood 11542046

1548,09

II

3,895

10. B2 Impact OÜ (endise nimetusega OK

Incure OÜ), registrikood 11542046

4255,92

II

10,707

11. B2 Impact OÜ (endise nimetusega OK

Incure OÜ), registrikood 11542046

1318,06

II

3,316

12. B2 Impact OÜ (endise nimetusega OK Incure

OÜ), registrikood 11542046

5021,39

II

12,633

13. Svea Finance AS, registrikood 11200943

581,62

II

1,463

Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur

kavatseb veel esitada:

Pankrotimenetluses ei ole hagisid esitatud ning haldur ei kavatse hagisid esitada.

Menetluskulud ning halduri tehtud vajalikud kulutused:

Kohtukulud puuduvad.

PankrS § 162 lg 3 järgi peab pankrotihaldur oma arvamuses märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on

kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu.

Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks mõtlematu ja vastutustundetu

käitumine kohustuste võtmisel ja tekitamisel, arvestamata oma reaalsete võimalustega võetud laene ja

tekitatud kohustusi tagasi maksta, seega muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes.

PankrS § 158 lg 5 järgi kohus ei lõpeta pankrotimenetlust raugemise tõttu enne käesoleva seaduse § 86

sätestatud vande andmist, kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma ja vande võtmine on

võimalik. Võlgnik andis vande 21.05.2024.

PankrS § 158 lg 6 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab

massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu

poolt määratud summa. Käesolevaks hetkeks ei ole võlausaldajad avaldanud kohtule valmisolekut

tasuda pankrotimenetluse kulusid.

Eeltoodu alusel kuulub pankrotihalduri taotlus rahuldamisele ja pankrotimenetlus lõpetamisele seoses

raugemisega.

PankrS § 168 kohaselt, ulatuses milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud

pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata

jäänud nõuete osas täitedokumendiks.

Halduri tasu

PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude

jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 65 kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete

täitmise eest. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo

pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel

pankrotimenetluse lõppemisel pankrotiseaduse § 157 punktides 2–6 sätestatud alustel, olles ära

kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole,

mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud

makse, välja arvatud käibemaks.

PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti

halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast

lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur

peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta

arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest

sõltumata. PankrS § 65 lg 12 kohaselt, kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub,

selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel

üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema

ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel

pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 ja käesoleva seaduse § 661 lõikes 1 sätestatud

kalkulatsiooni alusel.

Haldur on kohtule teatanud, et ta on teinud tööd 21,5 tundi, tunnitasuga 145.00 eurot. Pankrotihaldur

taotleb kohtult pankrotihalduri tasu määramist summas 3 117,50 eurot, millele lisandub 24%

käibemaksu summas 748,20 eurot, s.o kokku 3 865,70 eurot. Tasu katab ka pankrotimenetluse kulusid.

Võlgnik ja võlausaldajad vastuväiteid halduri tasule ei esitanud. Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses

märgitud halduri tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahu ja halduri

kutseoskustega, kohus määrab halduri töötasuks 3 865,70 eurot (sh käibemaks). Kuivõrd haldur on

kohtule teatanud, et pankrotivaras on rahalisi vahendeid summas 2 933,07 eurot, tuleb halduri tasu

osaliselt, s.o summas 2 933,07 eurot, mõista välja pankrotivarast. Ülejäänud halduri tasu osas, s.o

932,63 eurot (sh käibemaks), palub haldur anda võlgnikule menetlusabi.

TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude

kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või

võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud,

muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või

pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks

määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe

pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29

lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud,

välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär

pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär

kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.

Kohus selgitab ka, et PankrS § 23 lg 51 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi

vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab

valdkonna eest vastutav minister määrusega. 01.02.2021 Justiitsministri määrusega nr 2 on kehtestatud

„Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“. Nimetatud

määruse § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest,

on tasu 33.00 eurot poole tunni kohta.

Kohus leiab, et halduri taotlus menetlusabi saamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Võlgnikul puuduvad piisavad vahendid menetluskulude kandmiseks. Kohus avaldas 27.10.2025

üleskutse väljaandes Ametlikud Teadaanded menetluskulude katteks deposiidi tasumiseks.

Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud.

Arvestades seega pankrotihalduri poolt oma ülesannete täitmiseks põhjendatud kulunud tööaega ning

TsMS § 183 lg 2 ja PankrS § 23 lg 51 piirmäärasid, tuleb võlgnikule anda menetlusabi summas 932,63

eurot (sh käibemaks), kohustuseta hüvitada kulud riigituludesse. Nimetatud summa ulatuses tuleb

võlgnik vabastada pankrotihalduri tasu ja kulude kandmisest ning hüvitada see haldurile riigi arvelt.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus

FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus

pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolule

tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus

algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse

raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus

pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohus

algatas 02.05.2024 pankrotimäärusega ühtlasi ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

FiMS § 46 lg 1 kohaselt kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise

menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur

võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Pärast

kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus

võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta

määruse.

Kuna kohustustest vabastamise menetlus oli algatatud 02.05.2024, tuleb menetlusega jätkata. Haldur

on avaldanud, et ei soovi jätkata pärast pankrotimenetluse lõppemist usaldusisikuna võlgniku

kohustustest vabastamise menetluses. Nõusoleku usaldusisikuks nimetamiseks on andnud E.M. Kohus

leiab, et S.B usaldusisikuks tuleb seega nimetada E.M.

Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb

võlgnikul juhinduda FiMS § 47 sätestatust:

(1) Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole,

siis seda otsima.

(2) Võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest,

mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma

tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

(3) Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest

saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks

kohustatud isikutele teatama.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma sissetuleku

osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt,

millele saab sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.

(5) Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata

sissenõuet. Võlgnik peab usaldusisikule sellise tulu laekumisest viivitamata teada andma.

(6) Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab

kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta

määruse (FiMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja,

mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust

pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest

(FiMS § 49 lg 9).

Kohus hoiatab ka, et FiMS § 49 lg 5 ja 8 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast,

kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või

pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus

võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle

aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus võib omal

algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise

ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb käesoleva

paragrahvi lõikes 5 või 7 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul

võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.

Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab FiMS § 46.

Muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt

pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas

võlausaldajatele välja maksma. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik

kohtule igal aastal aruande.

/allkirjastatud digitaalselt/

Angelina Abol

kohtunik