1-25-6664/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-25-6664

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. detsembril 2025, Tallinnas

Kriminaalasja number

1-25-6664

Kohtunik

Liina Pohlak

Kohtuistungi sekretär

Thea Tikenberg

Kriminaalasi

Jevgeni Teor süüdistatuna KarS § 184 lg 1 järgi

kokkuleppemenetluses

Prokurör

Jakob Juksaar

Süüdistatav

Jevgeni Teor – isikukood 39303240259, XXX kodanik,

elukoht XXX, emakeel XXX, valdab XXX, XXX, töötab

juhutöödel XXX, telefon XXX, e-post XXX, varem

kriminaalkorras karistamata.

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada Jevgeni Teor KarS § 184 lg 1 järgi ning mõista karistuseks vangistus 1

aastat 10 kuud.

KarS § 73 sätteid kohaldades määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui Jevgeni

Teor ei pane 2 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka

eelvangistuses viibitud aeg 26.06.2025-27.06.2025, s.o 2 päeva.

Välja mõista Jevgeni Teorilt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme

kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära, s.o 2215 eurot ning KrMS § 180 lg

1 ja § 175 lg 1 p-de 3, 4 alusel ekspertiisikulu 536 eurot ja määratud kaitsjale makstud

tasu 347,50 eurot riigituludesse.

Kohustada Jevgeni Teori tasuma väljamõistetud sundraha, ekspertiisikulu ja

kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 258,20 eurot.

Menetluskulud, kogusummas 3098,50 eurot, tasuda osamaksetena Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447

Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või

EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida

viitenumber 99925700034721. Selgitusse võib märkida: „Jevgeni Teor, kriminaalasi 1-

25-6664, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud,

suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse

täitmisega seonduvad kulud.

KarS § 83 lg 1 ja § 84 alusel mõista Jevgeni Teorilt kuriteo toimepanemise vahendi

konfiskeerimise asendamise korras välja 1000 eurot, mis tuleb kanda riigituludesse 6

kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Summa tuleb tasuda Maksu- ja

Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447

Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV

Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99925700034734. Viitenumbri

märkimine on kohustuslik.

Asitõendid:

-

narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) – konfiskeerida ja hävitada;

-

soonkinnisega kilekotid (PPA asitõendite hoidlas) – konfiskeerida ja hävitada;

-

Jevgeni Teori nutitelefonide Apple iPhone 13 Pro ja Samsung Galaxy J3 vaatluse

käigus loodud koopiafailid, raportfail, töödeldud andmestik ja jäädvustatud

fotod (PPA keskkriminaalpolitsei andmehoidlas) – kustutada;

-

CD- ja DVD-plaadid (kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja

materjalide juurde.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15

päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete

või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kuriteo asjaolud

Jevgeni Teori süüdistatakse selles, et tema omandas ja valdas ebaseaduslikult eeluurimisel

täpselt tuvastamata ajast, kuid enne 26.06.2025 kella 22.06, tuvastamata kohas ja isikult

suures koguses (s.o vähemalt 10 inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses)

narkootilist ainet kokaiini.

Selliselt Jevgeni Teor hoidis, osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest

enda juures kuni 26.06.2025 kellani 22.06, mil politseiametnikud leidsid tema kinnipidamise

käigus tema pükste taskutest ja võtsid ära kokku 4 soonkinnisega kilekotti, milles pulbrilised

ained kogumassiga 3,46 grammi, mis sisaldavad 79-80%, s.o 2,74 grammi kokaiini.

Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest hoidis Jevgeni Teor

ebaseaduslikult tema poolt kasutatavas sõiduautos Audi A8 registreerimismärgiga XXX kuni

26.06.2025 kellani 23.15, mil läbiotsimise käigus eelnimetatud sõidukis andis Jevgeni Teor

vabatahtlikult politseiametnikele välja kokku 6 soonkinnisega kilekotti, milles pulbrilised

ained kogumassiga 5,32 grammi, mis sisaldavad 79-80%, s.o 4,21 grammi kokaiini.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine

narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine,

kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu,

sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine

kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, v.a

meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks,

avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

Kokaiin kuulub NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel sotsiaalministri 18. mai 2005 määruse nr 73

„Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil

käitlemine“ lisaga 1 kehtestatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade II nimekirja.

Vastavalt NPALS § 3¹ lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe

tekitamiseks kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks kokaiini puhul 0,65 grammist

narkootilisest ainest. Seega käitles Jevgeni Teor narkootilisi aineid koguses, mis tekitab joobe vähemalt 106

inimesele.

Seega pani Jevgeni Teor oma tahtliku tegevusega toime KarS § 184 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo, s.o narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused

Süüdistatava Jevgeni Teori, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 20.11.2025 sõlmitud

kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Jevgeni Teori süüdi tunnistamist Kars § 184 lg 1 järgi ja

tema karistamist vangistusega 1 aastat 10 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka

eelvangistuses viibitud aeg 26.06.2025-27.06.2025, s.o 2 päeva ja lõplikuks karistuseks

mõista 1 aasta 9 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et

mõistetavat vangistust ei pöörata täitmisele kui Jevgeni Teor ei pane 2 aasta 6 kuu pikkuse

katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Jevgeni Teori nõusolekul ning juhindudes KarS § 83 lg-st 1, §-st 84 mõista Jevgeni Teorilt

välja kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimise asendamiseks 1000 eurot, mis tuleb

kanda riigituludesse hiljemalt 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Asitõendid

KarS § 83 lg 1 alusel võib kohus konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada

tahtliku süüteo toimepanemiseks, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal

toimepanijale. Sama paragrahvi lõike 4 alusel konfiskeeritakse aine (sh narkootiline aine),

vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. KarS § 191 alusel kohus

konfiskeerib narkootikumidega seotud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine

või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme. KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et

kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta

kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus

menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et

väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse

ümber.

Juhindudes KarS § 83 lg-test 1 ja 4, §-st 191 ja KrMS § 126 lg 3 p-dest 1, 4 otsustab kohus

kriminaalasjas olevate asitõenditega järgmist:

-

narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) – konfiskeerida ja hävitada;

-

soonkinnisega kilekotid (PPA asitõendite hoidlas) – konfiskeerida ja hävitada;

-

Jevgeni Teori nutitelefonide Apple iPhone 13 Pro ja Samsung Galaxy J3 vaatluse

käigus loodud koopiafailid, raportfail, töödeldud andmestik ja jäädvustatud fotod (PPA

keskkriminaalpolitsei andmehoidlas) – kustutada;

-

CD- ja DVD-plaadid (kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja

materjalide juurde.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1

p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära, s.o

2215 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p-de 3, 4 alusel ekspertiisikulu 536 eurot ja

määratud kaitsjale makstud tasu 347,50 eurot riigituludesse.

Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb

süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt

korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus.

See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse

tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad

uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas

õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis

on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt

menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui

ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab

tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

7. detsembri 2012. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12).

Ekspertiisitulemused, millega määratakse, kas tegemist on narkootilise ainega, millise ainega

ja millise protsentuaalse sisaldusega on aine ning kui suur kogus tekitab joobe kümnele

isikule, on oluliseks tõendiks narkootiliste ainete käitlemist puudutavas kriminaalasjas,

mistõttu nimetatud ekspertiisitasu kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29.

märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka

süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör,

süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses

tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti

võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg

3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt

hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana,

see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks

tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna

eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise

ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja

toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad

kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või

vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa

väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma

kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“

Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt

väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks

kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada.

Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate

menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud

seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale

kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates

kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja

jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul

tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks

riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku

olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-110-13 p-st 7 määrab kohus kindlaks ka

igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak

kohtunik