3-25-2842/5 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Kaire Pikamäe ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

11. detsember 2025, Tartu

Haldusasja number

3-25-2842

Haldusasi

X.X.

kaebus ravimi kvetiapiin andmise

kohustamiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X. määruskaebus Tartu Halduskohtu 1. septembri

2025. a määruse peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja X.X.

Vastustaja Tervisekassa

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X.X. määruskaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu 1. septembri 2025.

a määrus osaliselt. Saata haldusasi tagasi Tartu Halduskohtule menetluse jätkamiseks.

2. Jätta X.X. taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva

jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vanglas kinni peetav isik X.X. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla

vastu, et tuvastada kaebajale ravimi kvetiapiini andmata jätmise õigusvastasus ja kohustada

vanglat andma kaebajale ravimit kvetiapiin. Kaebajale ei ole tema taotlusel võimaldatud

psühhiaatri vastuvõttu. Ravimi kvetiapiin retsept kehtis kuni 28. augustini 2025. Psühhiaater

väljastpoolt vanglat pikendas retsepti, kuid 28. augustil 2025 kaebaja ravimipinalis kvetiapiini

ei olnud, kuna lähtuti vanglas tegutseva arsti seisukohast.

Kaebaja palub vabastada ta riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel ja hakata talle esialgse

õiguskaitse korras andma ravimit kvetiapiin.

2. Tartu Halduskohus tagastas 1. septembri 2025. a määrusega X.X. kaebuse ja jättis esialgse

õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.

Halduskohus selgitas, et kui kaebuse aluseks on asjaolu, et kaebajale ei antud ravimit

kvetiapiin ja kaebuse nõudeks on kohustada kaebajale seda ravimit andma, siis on vastustajaks

Tervisekassa. Seega on kaebuse nõueteks tuvastada, et Tervisekassa jättis õigusvastaselt

kaebajale andmata ravimi kvetiapiin ja kohustada Tervisekassat seda ravimit kaebajale andma.

Halduskohus tagastas kaebuse tuvastamisnõude halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

121 lg 2 p 1 alusel, sest kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebaja on esitanud

tõhusama nõude ehk kohustamisnõude ja sel juhul ei ole iseseisva tuvastamisnõude esitamine

lubatud. Kohustamisnõudega on hõlmatud küsimus, kas vastustaja tegevus oli õiguspärane.

Halduskohus tagastas kaebuse kohustamisnõude HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna kaebuse

rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kohtupraktikast tulenevalt ei

ole patsiendil õigust nõuda konkreetset ravi. Kinnipeetavale tervishoiuteenuse osutamisel

valib tervishoiutöötaja tervishoiuteenuse ning selle osutamise aja, koha ja viisi ning ravimi ja

meditsiinilise abivahendi, lähtudes isiku vajadustest ja raha otstarbeka kasutamise

põhimõttest. Ei ole mõeldav, et kohus sekkub tervishoiutöötaja otsustesse ravi määramisel sel

määral, et kohus teeb tervishoiutöötajale ettekirjutuse, milline konkreetne ravim patsiendile

määrata.

Halduskohus jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi

vaatamata, kuna taotlus ei ole lubatav ja seda ei saa puuduste kõrvaldamise teel lubatavaks

muuta. Kui kohus ei saa otsuses kohustada vastustajat määrama kaebajale konkreetset ravimit,

siis ei saa seda teha ka esialgse õiguskaitse korras. Eelneva tõttu puudub vajadus lahendada

taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

3. Kaebaja esitas ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu 1. septembri 2025. a

määruse tühistamiseks. Kaebaja taotleb saata haldusasi tagasi halduskohtule menetluse

jätkamiseks.

Kaebaja hinnangul tagastas halduskohus kaebuse valesti ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse

samuti valesti läbi vaatamata. Vastustajaks on Ida-Viru Keskhaigla, mitte Tervisekassa. Kohus

ei arvestanud, et vangla meditsiinitöötajad jätsid kaebajale andmata ravimid, mille kohta oli

psühhiaater eelnevalt retsepti kirjutanud. Seetõttu on kaebus põhjendatud. Vangla

meditsiinitöötajate tegevusetus põhjustas selle, et kaebaja ei saanud mitu ööd magada, selle

oleks taganud esialgse õiguskaitse kohaldamine.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Tartu Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb rahuldada ja halduskohtu

määrus tühistada osaliselt, kohustamisnõude tagastamise ja esialgse õiguskaitse taotluse läbi

vaatamata jätmise osas.

5. Halduskohus tagastas kaebuse tuvastamisnõude põhjusel, et kaebajal puudub asjas

ilmselgelt kaebeõigus (HKMS § 121 lg 2 p 1) ja kohustamisnõude põhjusel, et kaebuse

rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki (HKMS § 121 lg 2 p 2).

6. Määruskaebuses leiab kaebaja, et tema kaebus tagastati ebaõigesti, kuna vangla

meditsiinitöötajate tegevusetusega on kaebus põhjendatud.

7. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kuna tuvastamisnõude esitamisele on

sätestatud piirangud ning kaebaja esitas ka kohustamiskaebuse, mis on tuvastamisnõudega

võrreldes tõhusam nõue, siis oli põhjendatud tagastada tuvastamisnõue HKMS § 121 lg 2 p 1

alusel. Kohustamisnõude lahendamisel analüüsiks kohus ka küsimust, kas vastustaja tegevus

oli kaebuses väljatoodud asjaoludel õiguspärane.

8. Vangistusseaduse § 52 lg 2 kohaselt on tervishoiutöötaja kohustatud pidevalt jälgima

kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse

korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud

ülesandeid. Kohtule ei nähtu asjaolusid, et kaebaja oleks jäetud vanglas ilma arstiabita. Pigem

ei ole kaebaja rahul talle konkreetse ravimi määramise või määramata jätmisega.

9. Ringkonnakohus ei jaga halduskohtu seisukohta, et kaebuse kohustamisnõude

rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Tulenevalt kohtuasja

asjaoludest oleks kaebuse rahuldamise korral kaebajal võimalik saavutada kaebuse eesmärk

ehk olukord, kus kaebajale antakse tema soovitud kindlat ravimit. Ravimi määramine või

määramata jätmine on tervishoiuteenuse osutamise küsimus, mille õiguspärasuse kohtulik

kontroll on lubatav. Kuigi kohus ei saa muuta erialaseid teadmisi omava tervishoiutöötaja

tehtud otsuseid ravi määramise kohta, on kohtul võimalik kontrollida tervishoiuteenuse

osutamist ja analüüsida selle ulatust ja piisavust.

Vastavalt HKMS § 121 lg 2 p-le 2 võib kohus kaebuse tagastada juhul, kui kaebuse

rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Sellega on seadusandja ette

näinud võimaluse kaebuse tagastamiseks nendel juhtudel, kui kaebaja on valinud sobimatu

õiguskaitsevahendi oma õiguste kaitseks. Teisisõnu sätestab HKMS § 121 lg 2 p 2 aluse

kaebuse tagastamiseks nendel juhtudel, mil kaebuses esitatud nõude rahuldamine ei aitaks

kaebaja õiguste kaitsele kaasa. Praegusel juhul see nii ei ole. Kui kohus rahuldab kaebuse ja

teeb vastustajale ettekirjutuse kaebaja soovitud ravimi andmiseks, siis saavutab kaebaja

kaebusega taotletava eesmärgi. Seega on kaebuses esitatud nõue iseenesest sobiv kaebaja

õiguste kaitseks.

10. Halduskohtu seisukoht, et ei ole mõeldav, et kohus sekkub tervishoiutöötaja otsustesse

ravi määramisel sel määral, et kohus teeb tervishoiutöötajale ettekirjutuse, milline konkreetne

ravim patsiendile määrata, viitab, et halduskohtu hinnangul ei ole kaebuse rahuldamine

tõenäoline. Kaebuse rahuldamise tõenäosus normi kohaldamise eeldusena on nimetatud

HKMS § 121 lg 2 p-s 21. Samuti tuleb kaebuse eduväljavaateid arvesse võtta kaebaja

menetlusabi taotluse lahendamisel (HKMS § 111 lg 1).

11. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kaebuses esitatud kohustamisnõude tagastamise

osas tuleb halduskohtu määrus tühistada ja saata selles osas haldusasi tagasi esimese astme

kohtule menetluse jätkamiseks.

12. Tartu Ringkonnakohtu hinnangul jäi halduskohtul kaebuse ebaõigel alusel tagastamise

tõttu lahendamata ka kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus. Arvestades vaidluse asjaolusid ja

menetlusökonoomia põhimõtet, lahendab ringkonnakohus halduskohtu asemel ise kaebaja

esialgse õiguskaitse kohaldamiseks esitatud taotluse.

13. Kaebaja taotleb, et talle hakataks esialgse õiguskaitse korras andma ravimit kvetiapiin.

Halduskohus jättis kaebaja taotluse läbi vaatamata, kuna taotlus ei ole lubatav ja seda ei saa

puuduste kõrvaldamise teel lubatavaks muuta. Halduskohus leidis, et kui kohus ei saa otsuses

kohustada vastustajat määrama kaebajale konkreetset ravimit, siis ei saa seda teha ka esialgse

õiguskaitse korras. Ringkonnakohus selgitas eelnevalt, et kaebaja kohustamisnõue oli tema

õiguste kaitseks kohane, sest kohus võib teha vastustajale ettekirjutuse kaebaja soovitud

ravimi andmiseks ja seeläbi saavutab kaebaja kaebusega taotletava eesmärgi. Eelnevat

arvestades on kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus lubatav, kuid sellest hoolimata

ringkonnakohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust ei rahulda.

14. Esialgne õiguskaitse on HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt ajutine abinõu, mida kohaldatakse

kaebaja õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse

ajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on põhjendatud siis, kui kaebajat ähvardab tagajärg,

mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult

raske. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk on hoida üksnes ära kaebaja oluliste õiguste

pöördumatu kahjustamine kohtumenetluse ajal, mitte tekitada kaebajale täiendavaid õigusi.

Kuigi kaebaja on esialgse õiguskaitse taotlust põhjendanud ainult väitega, et ta ei saanud ilma

rohtu (kvetiapiin) võtmata magada ja see halvendas tema heaolu niivõrd, et ta ei suuda kaitsta

oma õigusi, ei pea kohus vajalikuks taotlust käiguta jätta. Kohtu hinnangul on ilmselge, et

kaebajal ei esine käesoleval ajal esialgse õiguskaitse vajadust. Haldusasja materjalidest ei

nähtu, et taotluse rahuldamata jätmisega kaasneksid kaebajale pöördumatud kahjulikud

tagajärjed, mis õigustaksid esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kaebaja ei ole jäetud vanglas

ilma arstiabita. Asja materjalidest selgub, et kaebajale on võimaldatud psühhiaatri vastuvõtte.

Viimati on ta ise seda kinnitanud kohtule 2. septembril 2025 esitatud kaebuse täienduses, et 1.

septembril 2025 oli tal vanglas psühhiaatri vastuvõtt. Halduskohus tuvastas, et haldusasja nr 3-

25-2507 materjalide hulgas on Ida-Viru Keskhaigla 21. augusti 2025. a seisukoht, mille

kohaselt on kaebajale määratud asjakohane psühhiaatriline ravi, s.h varasemate lõppemas

olnud ravimite asemel alternatiivne ravim. Raviplaani koostamisel on arvestatud varasema

riskikäitumisega nagu ravimite kogumine ja kuritarvitamine. Arst ei ole keelanud teatavate

ravimite määramist kaebajale, vaid soovitanud mitte ordineerida kuritarvitamisriskiga

ravimeid ning võimalusel kaaluda ohutumaid alternatiive.

Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebajat ei saa praegu ähvarda tagajärg, mis võib tema

õigusi pöördumatult või ebamõistlikult kahjustada. Kaebaja on vanglas viibides

tervishoiutöötajate järelevalve all ning talle on tagatud vajalik ravi. Seega ei ole hädavajalik

kohaldada esialgset õiguskaitset kaebaja õiguste kaitseks ja kohustada tervishoiutöötajat

andma kaebajale ravimit kvetiapiin.

(allkirjastatud digitaalselt)