2-25-115592/6 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

TAGASELJA

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.12.2025, Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-115592

Tsiviilasi

Elisa Eesti AS hagi T.A vastu võlgnevuse nõudes

Hagi hind

1732,99 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

HAGEJA

Elisa Eesti AS, rk 10069659, asukoht: Sõpruse pst. 145,

Tallinn, lepinguline esindaja Brittany Tuul

KOSTJA

T.A, ik XXX, elukoht XXX

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt T.A hageja Elisa Eesti AS kasuks 06.02.2024 sõlmitud

liitumislepingust nr xxxx, sellele järgnevatest osamaksetega vara müügilepingutest ja

01.04.2024 – 01.07.2024 arvetest tulenev tasumata põhivõlgnevus 1104,87 eurot,

10.12.2025 (k.a) seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 366,26 eurot ja

sissenõudmiskulud 35 eurot.

3. Välja mõista kostjalt T.A hageja Elisa Eesti AS kasuks TsMS § 367 alusel edaspidine

viivis määraga 0,065% päevas põhivõlgnevuse (1104,87 euro) tasumata jäägilt alates

11.12.2025 kuni põhivõlgnevuse 1104,87 euro tasumiseni.

4. Jätta rahuldamata Elisa Eesti AS võla sissenõudmiskulude nõue summas 15 eurot.

5. Jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt T.A hageja Elisa Eesti

AS kasuks menetluskulude katteks 435 eurot.

6. Välja mõista kostjalt T.A hageja Elisa Eesti AS kasuks viivis menetluskuludelt (435

eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

7. Jätta kostja T.A menetluskulud tema enda kanda.

8. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

9. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded

kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest

arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku

kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada

kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja § 416).

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot

ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is

Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded

1. 12.06.2025 esitas Elisa Eesti AS Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning

seoses menetluse jätkumisega hagimenetluses, 01.10.2025 Viru Maakohtule hagi T.A vastu

võlgnevuse nõudes.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja T.A Elisa Eesti AS-ga 06.02.2024 liitumislepingu nr xxxx

telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks.

Kostjal oli õigus kasutada ka muid tasulisi teenuseid ning kuutasule lisanduvad paketis

mittesisalduvad tasulised teenused vastavalt Elisa Eesti AS hinnakirjale, nt rahvusvahelised ja

rändlusteenused, eritariifsed numbrid ja operaatorid, MMS sõnumid, sisuteenused, tarbijamängud

jms. Lepingu sõlmimisel nõustus kostja, et tal on kohustus tasuda pakkumises mittesisalduvate

tarbitud tasuliste teenuste eest vastavalt Elisa Eesti AS hinnakirjale.

2.1. Lisaks sõlmis kostja Elisa Eesti AS-ga järgmised lepingud:

2.1.1. 29.02.2024 osamaksetega vara müügilepingu nr xxxx seadme Xiaomi Redmi 13C 128GB

ostmiseks, mille osamaksete summa kokku oli 129 eurot, tasumise periood 36 kuud ning igakuise

osamakse suurus 3,583 eurot.

2.1.2. 29.02.2024 osamaksetega vara müügilepingu nr xxxx seadme Xiaomi Redmi 13C 128GB

ostmiseks, mille osamaksete summa kokku oli 129 eurot, tasumise periood 36 kuud ning igakuise

osamakse suurus 3,583 eurot.

2.1.3. 03.03.2024 osamaksetega vara müügilepingu nr xxxx seadme Xiaomi Redmi 13C 128GB

ostmiseks, mille osamaksete summa kokku oli 129 eurot, tasumise periood 36 kuud ning igakuise

osamakse suurus 3,583 eurot.

2.1.4. 03.03.2024 osamaksetega vara müügilepingu nr xxxx seadme Huawei Watch GT3 42mm

Elegant Edition, valge nahkrihm, ostmiseks, mille osamaksete summa kokku oli 199 eurot,

tasumise periood 36 kuud ning igakuise osamakse suurus 5,528 eurot.

2.1.5. 03.03.2024 osamaksetega vara müügilepingu nr xxxx seadme Huawei Watch GT3 46mm

Active Edition ostmiseks, mille osamaksete summa kokku oli 199 eurot, tasumise periood 36

kuud ning igakuise osamakse suurus 5,528 eurot.

2.1.6. 04.03.2024 osamaksetega vara müügilepingu nr xxxx seadme Huawei Band 8 ostmiseks,

mille osamaksete summa kokku oli 59 eurot, tasumise periood 36 kuud ning igakuise osamakse

suurus 1,639 eurot.

2.1.7. 07.04.2024 osamaksetega vara müügilepingu nr xxxx seadme Huawei FreeBuds SE2

ostmiseks, mille osamaksete summa kokku oli 49 eurot, tasumise periood 24 kuud ning igakuise

osamakse suurus 2,042 eurot.

2.2. Hageja selgitab, et järelmaksu lepingute näol ei ole tegemist tarbijakrediidilepingutega VÕS §

402 lg 1 mõistes. Igasugune järelmaksuleping ei ole tarbijakrediidileping. Seadus eristab nn

tavalist tarbijakrediidilepingut, mille puhul tarbija krediteerimine toimub laenu vormis ning

tarbijakrediidilepinguid, kus tarbijast krediidisaaja krediteerimine toimub muul viisil (vt VÕS §

401 lg 2) ning mille esemeks on asja omandamise, teenuse osutamise või muu lepingueseme

finantseerimine § 405 lg 1 tähenduses (VÕS II komm (2019) § 402, p 3.2). VÕS § 405 lg 1

kohaldamisala alla kuuluvad intressi tasumise kohustusega järelmaksuga müügilepingu vormis

sõlmitud tarbijakrediidilepingud ning laiemalt ka muud teenuse osutamise või muu soorituse

saamiseks tarbija poolt sõlmitavad lepingud, kus tarbijal võimaldatakse omandatava teenuse või

muu soorituse eest tasuda pärast teenuse osutamist või muu soorituse tegemist tasutavate

osamaksetega, millelt arvestatakse intressi (VÕS II komm (2019) § 405, p 3.1). Seega kuna

järelmaksuga tasutavale müügihinna osale ei lisandu intress, ega muid tasusid, ei ole tegemist

krediidilepinguga.

Ka EL direktiiv 2008/48/EÜ artikli 2 punkt f näeb ette, et direktiivi ei kohaldata

krediidilepingutele, mille puhul krediiti antakse ilma intressita ega nõuta muude tasude maksmist,

ja krediidilepingutele, mille kohaselt tuleb krediit tagasi maksta kolme kuu jooksul ning mille

puhul tuleb maksta kõigest tähtsusetuid tasusid.

2.3. Lepingu sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid

teenuste kasutamise üldtingimusi. Elisa Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud

kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest.

Kostja võttis endale

telekommunikatsiooniteenuse lepingu sõlmimisega kohustuse Elisa Eesti AS osutatud teenuste

eest tasuda vastavalt esitatud arvetele. Arvete mittetasumisega on kostja VÕS § 100 mõttes jätnud

võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata. Elisa Eesti AS on kostjale edastanud 19.06.2024

lepingute ülesütlemise hoiatuse, kuna kostjal oli tasumata tähtaegsed arved ja osamaksed

01.04.2024, 01.05.2024 ja 01.06.2024. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud luges Elisa sõlmitud

lepingud üles öelduks 26.06.2024 /kohtu märkus: õige kuupäev on 27.06.2024/ (dtl 92).

2.4. Elisa Eesti AS on kostjale esitanud järgnevad tasumata jäänud arved (summades ei ole

arvestatud arvetel kajastuvat viivist ja meeldetuletustasu):

Kuupäev

Arve nr

Tasumata põhiosa

Maksetähtaeg

01.04.2024

2042198461

111,20

18.04.2024

01.05.2024

2042575101

87,02

18.05.2024

01.06.2024

2042909932

74,25

18.06.2024

01.07.2024

2043268731

832,40

18.07.2024

Kokku

1104,87

Seega on kostjal tasumata põhivõlgnevus 1104,87 eurot.

2.5. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st

6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist.

Kostja ei täitnud kohustusi tähtaegselt. Vastavalt üldtingimuste punktile 6.10 maksete

mittetähtaegsel tasumisel arvestatakse Elisa Eesti AS poolt viivist arvele märgitud maksetähtajale

järgnevast kuupäevast füüsilise isiku puhul 0,065% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Hageja

arvestab viiviseid sissenõutavaks muutunud põhiosalt 1104,87 eurolt alates viimase arve

maksetähtajale järgnevast päevast 19.07.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 01.10.2025 (s.o. 440

päeva eest) määraga 0,065% päevas, summas 315,99 eurot.

Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista

kostjalt ka viivis alates 02.10.2025 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses viivisemääras

0,065% päevas.

2.6. Hageja esindaja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi,

kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida

võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lähtudes VÕS 1132 lõikes 2 sätestatust ja

üldtingimuste punktist 4.2.3. Hageja sissenõudekulude summa 50 euro kujunemine: 07.08.2024

tasulise kirja saatmine 15 eurot, 27.08.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot, 05.09.2024 tasulise

kirja saatmine 5 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Võlgniku

makseviivitusega seotud muud kulud sisaldavad mh nõude andmete töötlemise ja kontrollimise

kulu, kontaktandmete otsingu ja päringu kulu, võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete

selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel, võlgnikule tehtavate kõnede

kulud, võlanõude avaldamisega tehtud kulud.

2.7. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja

mõista viivise lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Kostja vastuväited

3. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud isiklikult 22.10.2025. Kostjat on kohustatud hagile

vastama 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407

tagajärgede eest. Kostja kirjalikku vastust hagiavaldusele ei esitanud.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi

kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile

vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda

tähtaega on järgitud. Menetlusse võtmise määrusega andis kohus kostjale tähtaja hagiavaldusele

kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. Hagimaterjalid

on kostjale isiklikult kätte toimetatud 22.10.2025, seega oli kohtu poolt määratud vastuse

esitamise viimaseks tähtpäevaks 05.11.2025. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile

esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul

teha kohtuistungit pidamata.

5. TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja

esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski

kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud

dokumentidele. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi

tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb

hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

6. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt

tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise

tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel

tähtpäeval. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle

olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks

omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja

vastu. Kohus nõustub hagejaga, et sõlmitud osamaksetega vara müügilepingutes puudub intressi

tasumise kohustus, mistõttu ei ole tegemist VÕS § 402 lg 1 mõistes tarbijakrediidilepingutega.

Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad Elisa Eesti AS ja kostja T.A vahel

06.02.2024 liitumislepingust nr xxxx, osamaksetega vara müügilepingutest (29.02.2024 leping nr

xxxx, 29.02.2024 leping nr xxxx, 03.03.2024 leping nr xxxx, 03.03.2024 leping nr xxxx,

03.03.2024 leping nr xxxx , 04.03.2024 leping nr xxxx, 07.04.2024 leping nr xxxx) ning kostjale

perioodil 01.04.2024 – 01.07.2024 esitatud arvetest, põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega

esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle.

Hagiavalduse kohaselt on tasumata põhinõude suuruseks 1104,87 eurot, mis kuulub kostjalt

väljamõistmisele.

7. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral

nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s

94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni

põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla

summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

8. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivised lepingujärgse määraga

0,065% päevas alates 19.07.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 01.10.2025 kokku summas

315,99 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivisearvestustega. Kuivõrd TsMS § 367

teisest lausest tulenevalt tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana kuni otsuse tegemiseni,

arvestab kohus vastavalt hageja taotlusele sissenõutavaks muutunud viivise üldtingimuste punkti

6.10 kohaselt määraga 0,065% päevas põhinõudelt 1104,87 eurolt alates 02.10.2025 – 10.12.2025

(k.a) 70 päeva eest, mis moodustab 50,27 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes

eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 10.12.2025 seisuga

kokku summas 366,26 eurot (315,99 + 50,27).

9. Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, mistõttu juhindudes TsMS §-st 367

kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 11.12.2025 edasiulatuv lepingujärgne viivis 0,065%

päevas põhinõude tasumata jäägilt kuni põhinõude 1104,87 euro tasumiseni. Lähtudes

kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada

põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine arvestatav viivis ei tohi ületada 738,61 eurot (1104,87 –

366,26).

10. VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot,

kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise

meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot.

Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulu väljamõistmist kokku summas 50 eurot. Tasulised

meeldetuletuskirjad on saadetud peale lepingu lõppemist 07.08.2024, 27.08.2024 ning 05.09.2024

(25 eurot + 5 eurot + 5 eurot). Kohus leiab, et põhjendatud on rahuldada hageja võla

sissenõudmiskulude nõue osaliselt saadetud meeldetuletuskirjade eest, s.o. summas 35 eurot.

Võimalike muude kulude tekkimist ja selle ulatust tuleb tõendada s.t. kulud peavad olema

reaalselt kantud. Hageja nimetab, et on teinud võlgnikule kõnesid, teinud päringud kostja

kontaktandmete väljaselgitamiseks jne, kuid nimetatud toimingute eest kulude kandmist esitatud

materjalidest ei nähtu. Kohus selgitab hagejale, et sättes viidatud ülempiir ei ole fikseeritud ning

tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär, nagu VÕS § 1131 lõikes 1 sätestatu, mistõttu peab

hageja kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. Lähtuda ei saa ainuüksi eeldusest, et kuna

tarbija on jäänud laenu tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on hagejal tekkinud kulusid, mille

saaks tarbijalt ilma kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda. Seadusandja ongi

kehtestanud esimese meeldetuletuskirja eest suurema ülempiiri, et osaliselt hüvitada ka

võlausaldaja üldkulusid. Seega ei ole kohtu hinnangul hageja piisavalt põhjendanud ega

tõendanud muude kulude kandmist summas 15 eurot, mis jääb rahuldamata.

11. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud

12. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

13. Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 1470,86

eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõude summas 15 eurot ehk veidi üle 1%.

Arvestades rahuldamata jätmise osakaalu marginaalsust, ei tingi see obligatoorselt selle

arvestamist menetluskulude jaotuse määramisel, mistõttu peab kohus põhjendatuks jätta hageja

menetluskulud täielikult kostja kanda.

14. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista tasutud

riigilõiv summas 315 eurot, mis on riigilõivu seaduses ette nähtud määr tulenevalt hagi hinnast.

Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega,

mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel.

15. Hageja palub menetluskulude nimekirja kohaselt menetluskuluna kostjalt välja mõista

esindajale tasutud 20 eurot, õigusabikulud summas 507 eurot (käibemaksuta) ning viivise

menetluskuludelt. Esindaja on osutanud õigusabi 3 tunni ulatuses hinnaga 169 eurot/tund

(käibemaksuta). Kohus leiab, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt.

16. Hageja ei selgita menetluskulude nimekirjas, milles seisneb esindajale makstud tasu 20 eurot.

Hagi resolutsioonis nimetatud summa väljamõistmist ei soovita. Seega puudub alus nimetatud

summa väljamõistmiseks kostjalt.

17. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja

kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus.

TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga

on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele.

Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii

lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga

ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid

toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud.

18. Menetluskulude nimekirja kohaselt (õigusabikulude arvet ei ole kohtule esitatud, kuigi kohus

selle esitamist TsMS § 176 lg 6 alusel nõudis) on hageja lepingulise esindaja esindustasu

suuruseks 169 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et nimetatud suuruses

esindaja teenuse eest küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui

lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei

ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma

käibemaksuta, mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Kohus

märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid

advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitte-

advokaadist esindajate puhul ei ole.

19. Hageja märgib, et lepinguline esindaja osutas teenust 3 h ulatuses, s.h täiendavate

alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine,

lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule. Kohus leiab, et käesoleva

hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist hagejaga, kes käesoleva hagiga sarnaseid

trafaretseid hagisid, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid andmeid lepingu

sõlmimise kuupäeva osas ning muuta lepingust tulenevate summade suurusi, esitab kohtutesse

märkimisväärsel hulgal. Kohus leiab, et tegemist on tavapärase õigusvaidlusega, mis

õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Antud asjas ei ole toimunud

sisulist vaidlust, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole

vastuväidetega. Hageja on koostanud vaid hagiavalduse. Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi

koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei

ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul

samad. Seega pole tegemist keeruka ja mahuka tsiviilasjaga. Kohus ei ole seotud teenuseosutaja

enda poolt kehtestatud hinnakirjaga. Arvestades eeltoodut peab kohus vajalikuks ja mõistlikuks

ajakuluks 1 tund ehk õigusabikulud on põhjendatud summas 120 eurot (käibemaksuta).

20. Kokkuvõttes kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskuludena 435 eurot (riigilõiv 315 eurot

ja õigusabikulu 120 eurot).

21. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et

kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.

22. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.

23. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marika Leimann

Kohtunik