2-25-3574/8 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht

10.12.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-3574

Kohtuasi

B.G hagi WestLegal OÜ vastu võla ja viivise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 23.05.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

B.G määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja B.G (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Marina Simhes-Kazakova

Kostja WestLegal OÜ (registrikood 12636565)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 23.05.2025 määrus ja saata asi maakohtule menetlusse

võtmise otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. B.G (hageja) esitas 07.03.2025 Harju Maakohtule hagi WestLegal OÜ (kostja) vastu võla ja

viivise väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 09.12.2020 käsunduslepingu

(õigusabileping). et kostja osutaks hagejale õigusabiteenust. Hageja esitas kostjale 26.02.2024

lepingu ülesütlemise avalduse, kuna kostja aruannetes esitatud töömaht ja toimingud ei

vastanud tegelikkusele. Kuna hageja taganes kostjaga sõlmitud lepingust, on kostjal tekkinud

kohustus tagastada hagejale lepingu alusel saadud ettemaks, v.a maksete osa, mis vastab

lepingu raames tehtud töö maksumusele. Eeltoodust tulenevalt on kostja kohustatud tagastama

2-25-3574

hagejale 2320 eurot. Samuti nõuab hageja kohtueelsete õigusabikulude näol tekkinud kahju

797,50 euro hüvitamist ja sellelt summalt viivise väljamõistmist.

Maakohtu määrus

2. Maakohus keeldus 23.05.2025 määrusega hagi menetlusse võtmast tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel.

2.1. Hageja vaidlustab hagiavalduses õigusteenuse osutamist tsiviilasjas nr 2-21-7329.

Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on tsiviilasjas nr 2-21-7329 menetlus pooleli. Hageja on

palunud viidatud asjas kantud kulud jätta vastaspoole kanda. Siinses hagis käsitletud

õigusabikulud on tsiviilasjas nr 2-21-7329 kantud õigusabikulud. TsMS § 177 lg 1 p 2

kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja

sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud

teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses.

Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus,

mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates. Kuivõrd

tsiviilasjas nr 2-21-7329 ei ole menetlus lõppenud ja seega pole selge, millises suuruses ja

kellelt menetluskulud välja mõistetakse, on siinne hagi esitatud ennatlikult ning riik ei pea

andma sellistele hagidele õiguskaitset.

2.2. Lisaks selgitas maakohus, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 621 lg 1 järgi peab käsundisaaja

käsundi täitmisel üldjuhul järgima käsundiandja juhiseid, kuid kui käsundisaaja peab käsundi

täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda

üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste kohta. Kuigi advokaadil on

kutsealased teadmised ja kliendil selliseid teadmisi üldjuhul ei ole, ei vastuta advokaat ja

advokaadibüroo pidaja mitte alati kõigi kliendi soovitud teenuste tagajärgede eest (RKTKo

13.04.2016, 3-2-1-181-15, p-d 41 ja 43).

2.3. Kuna üldjuhul osaleb vaidluses lisaks hagejale ka teine pool (kostja), siis ei saa esindaja

garanteerida ega ka vastutada teise vaidlusosalise huvide ega käitumise eest. Sellest tulenevalt

ei ole ainuüksi asjaolu, et kohtumenetluses saavutatud tulemus ei pruugi menetlusosalist

rahuldada aluseks nn kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Seda enam, et tsiviilasja menetlus

ei ole veel lõppenud ning asja lahendus ei ole teada.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

3. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus,

millega võtta hagi menetlusse. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

3.1. Hageja esitas kostja vastu hagi poolte vahel sõlmitud käsunduslepingu alusel tehtud

ettemaksu osaliseks tagastamiseks, tuginedes VÕS § 1028 lg-le 1, § 626 lg-le 1 ja VÕS § 189

lg-le 1, mille alusel on kostja kohustatud tagastama taganemisega lõppenud lepingu alusel

saadu. Hageja heidab kostjale ette käsunduslepingu alusel ettemaksu saamist teenuste eest,

mida talle tegelikult ei ole osutatud. Lisaks suurendas kostja alusetult lepingulist tasu,

mistõttu on ta kohustatud hüvitama vahe lepingu sõlmimisel kokkulepitud ja kostja poolt

hiljem ühepoolselt suurendatud teenuste maksumuse vahel, mis on hageja poolt tasutud.

Kostja on hagejat kui tarbijat petnud. Kohaldamisele võivad kuuluda ka tarbijakaitseseaduse

sätted.

2-25-3574

3.2. Maakohus leidis ekslikult, et haginõude näol on sisuliselt tegemist tsiviilasjas nr 2-21-

7329 hageja lepingulise esindaja kulude suuruse kindlaks määramise taotlusega. Hageja ei saa

tugineda teise lõpetamata kohtumenetluse tulemusele. Hageja ei nõustu maakohtu käsitlusega,

et hagis nimetatud vaidlusalused õigusabikulud on tsiviilasjas nr 2-21-7329 kantud

õigusabikulud. Tegemist on tasuga, mida kostja sai osutamata teenuse eest ja mis pole seetõttu

käsitletav kohtumenetluses kantud õigusabikuluna. Siinse asja ese erineb teises asjas

õigusabikulude suuruse kindlaks määramisest. Ka sisu poolest on need erinevad (siinse hagi

puhul lepingu alusel kantud kulud, tsiviilasja nr 2-21-7329 puhul menetluskulud) ja sellest

tulenevalt nende hüvitamiseks kohustatud isikud. Kui siinsel juhul on tegemist mitteosutatud

teenuste eest tasutu tagastamiseks kohustamisega, siis teises asjas kantud menetluskulude

hüvitamise kohustus tekkib menetlusnormidest, mitte materiaalõiguse normidest.

3.3. Hageja ei tugine haginõudes tsiviilasja nr 2-21-7329 tulemustele. Seetõttu on maakohtu

põhjendus kohtumenetluses saavutatud tulemuse kohta asjakohatu.

4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja asi tuleb saata maakohtule

hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks (TsMS § 667 lg 2). Määruskaebus kuulub

rahuldamisele.

5.1. Maakohus jättis hagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, mille kohaselt võib

kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega

kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui

hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

5.2. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel

menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning hagi

menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja

nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (RKTKm 13.09.2017, 2-16-17452,

p 11; RKTKm 08.03.2017, 3-2-1-177-16, p 10).

5.3. Maakohus leidis, et hagis käsitletud õigusabikulud on tsiviilasjas nr 2-21-7329 kantud

õigusabikulud ja kuna õigusabikulude suurus tsiviilasjas nr 2-21-7329 on veel kindlaks

määramata, siis on hagi esitatud ennatlikult ja riik ei pea andma sellisele hagile õiguskaitset.

5.4. Õiguskaitsevajadus puudub, kui esitatakse objektiivselt täiesti kasutu hagi, nii et hagejal

ei saa taotletava kohtuotsuse suhtes olla mingisugust kaitsmisväärset huvi. Sellest saab

rääkida üksnes väga erandlikel asjaoludel, sest põhimõtteliselt on igal isikul subjektiivne

õigus nõuda, et õigusliku küsimuse tekkimisel kohus seda kontrolliks ja selle kohta seisukoha

võtaks (TsMS II komm (2017), § 371 lg 2, p 3.4.5.2). Kohtu ülesanne on poolte esitatud

asjaolude kogumile õigusliku hinnangu andmine (kvalifitseerimine), kusjuures kohus ei ole

seejuures seotud poolte antava õigusliku hinnanguga (TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1 esimene

lause).

5.5. Hagiavalduses esile toodu kohaselt sõlmisid pooled käsunduslepingu, et kostja osutaks

hagejale õigusabiteenust. Kostja poolt teenuse osutamise puhul on tegemist käsundi

täitmisega VÕS § 619 kohaselt ja hagis toodud asjaoludel ei ole välistatud, et hagejal on VÕS

2-25-3574

§ 189 lg-st 1 tulenev tagasitäitmise nõue. VÕS § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga

üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid

(täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.

VÕS § 620 lg-te 1 ja 2 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale

lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Käsundisaaja peab täitma käsundi

vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma

kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev

käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Esile

toodud asjaoludel on poolte vahel seega vaidlus, kas kostja osutas hagejale õigusabiteenust

vastavalt VÕS § 620 lg-tes 1 ja 2 sätestatud nõuetele. Isegi, kui hagis käsitletud õigusabikulud

on tsiviilasjas nr 2-21-7329 kantud õigusabikulud, siis tsiviilasjas nr 2-21-7329

menetluskulude kindlaksmääramisel ei anna kohus hinnangut sellele, kas kostja osutas

hagejale õigusabiteenust vastavalt nende vahel sõlmitud lepingus kokkulepitule ning VÕS §

620 lg-tes 1 ja 2 sätestatud nõuetele. Seega eksis maakohus, kui sidus hagi menetlusse

võtmise võimalikkuse tsiviilasjas nr 2-21-7329 menetluskulude suuruse

kindlaksmääramisega.

6. Lisaks viitas maakohus hagi menetlusse võtmisest keeldumisel VÕS § 621 lg-le 1 ja

selgitas, et üldjuhul ei vastuta advokaat ja advokaadibüroo pidaja mitte alati kõigi kliendi

soovitud teenuste tagajärgede eest. Ringkonnakohtu hinnangul ei saanud maakohus otsustada

hagi menetlusse võtmisel hageja esile toodud asjaolude pinnalt, et hagi on ilmselgelt

perspektiivitu. Sellele, kas hagejal oli alus lepingust taganemiseks ja õigus kostjalt tasu

osaliselt tagasi nõuda, saab kohus anda hinnangu asja sisulisel läbivaatamisel.

7. Eeltoodust tulenevalt tuleb vaidlustatud määrus tühistada ja asi saata tagasi maakohtule

menetlusse võtmise otsustamiseks.

8. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt maakohtu otsustada.

9. Kuivõrd ringkonnakohus saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule,

ei ole määrus TsMS § 372 lg 5 alusel edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)