3-25-4543/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-4543

Määruse kuupäev

10. detsember 2025

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

Rait Zirbi (Zirp) taotlus riigi õigusabi saamiseks Euroopa Inimõiguste

Kohtusse pöördumiseks seoses haldusasjaga nr 3-25-4299

RESOLUTSIOON

Jätta Rait Zirbi riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise

kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse taotlejale kätte.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Rait Zirp esitas 9. detsembril 2025 Tartu Ringkonnakohtule riigi õigusabi taotluse,

viidates haldusasjale nr 3-25-4299. Taotluse kohaselt on tänaseks Eestis õiguskaitsevahendid

ammendunud. R. Zirp soovib riigi õigusabi vaidluse lahendamiseks Euroopa Inimõiguste

Kohtus (EIK). Tartu Ringkonnakohus edastas taotluse lahendamiseks Tartu Halduskohtule.

2. Kohus mõistab, et R. Zirp on esitanud taotluse riigi õigusabi saamiseks, et pöörduda EIK-i

haldusasjast nr 3-25-4299 võrsunud vaidluse lahendamiseks. Haldusasjas nr 3-25-4299 esitas

R. Zirp kohtule üksnes riigi õigusabi taotluse, et pöörduda seoses haldusasjaga nr 3-25-1473

EIK-i poole. Tartu Halduskohus jättis 18. novembri 2025. a määrusega haldusasjas

nr 3-25-4299 taotleja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Halduskohtu määrus jõustus 24.

novembril 2025, kui Tartu Ringkonnakohus tagastas taotleja määruskaebuse (ringkonnakohtu

määrus ei olnud edasikaevatav).

3. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 37 lg 1 sätestab, et Eesti kodanik või Eestis elamisloa

alusel viibiv isik, kes vastab RÕS § 6 lg 1 nõuetele, võib RÕS-s ettenähtud korras saada riigi

õigusabi kaebusega EIK-i pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi EIK-

ilt, kui tema kaebuse aluseks oleva Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse

konventsiooni (EIÕK) või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide

väidetava rikkumise on toime pannud Eesti riik. RÕS § 37 lg 3 järgi keeldub kohus riigi

õigusabi andmisest, kui ta leiab, et esitatav kaebus ei oleks EIÕK art 35 kohaselt vastuvõetav.

4. EIÕK art 35 sätestab EIK-i esitatud kaebuse vastuvõetavuse kriteeriumid. EIÕK art 35 lg 1

kohaselt võib EIK asja arutada ainult pärast kõigi riigisiseste õiguskaitsevahendite

ammendamist, kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidega ning nelja kuu

jooksul lõpliku otsuse tegemisest arvates. EIÕK art 35 lg 3 järgi tunnistab kohus

3-25-4543

vastuvõetamatuks art 34 alusel esitatud kaebuse, kui: a) kaebus ei ole kooskõlas

konventsiooni või selle protokollidega, on selgelt põhjendamatu või sellega kuritarvitatakse

kaebeõigust või b) kaebuse esitaja ei ole kandnud märkimisväärset kahju, v.a juhul, kui

konventsioonis ja selle protokollides määratletud inimõiguste austamine nõuab kaebuse

sisulist läbivaatamist.

5. Taotleja on haldusasjas nr 3-25-4299 ammendanud kõik riigisiseseid õiguskaitsevahendid.

Samuti ei ole veel möödunud EIK-i kaebusega pöördumiseks ettenähtud neljakuuline tähtaeg.

Eeltoodule vaatamata on kohus seisukohal, et taotlejale riigi õigusabi määramine ei ole

põhjendatud.

6. Riigi õigusabi taotlusest võib järeldada, et R. Zirp ei nõustu sellega, et haldusasjas

nr 3-25-4299 ei antud talle riigi õigusabi korras esindajat selleks, et pöörduda EIK-i seoses

haldusasjaga nr 3-25-1473. Kohtu hinnangul ei saa haldusasjas nr 3-25-4299 tehtud

kohtulahendeid taotleja põhiõiguste ja vabaduste rikkumistega seostada. Kohus selgitab, et

haldusasjas nr 3-25-4299 tehtud lahendiga ei võetud taotlejalt õigust seoses haldusasjaga

nr 3-25-1473 EIK-i pöörduda. Taotleja saab oma õiguste rikkumise korral EIK-i pöörduda ka

isiklikult, st selleks esindajat omamata. EIÕK art 6 lg-st 1 ega Eesti Vabariigi põhiseaduse §

15 lg-st 1 tulenevalt ei saa eeldada, et isik peab igal juhul saama EIK-i pöörduda riigi kulul

määratud esindaja vahendusel. Seega ei saanud riigi õigusabi andmisest keeldumine praegusel

juhul taotleja suhtes tingida EIÕK või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate

lisaprotokollide rikkumist. R. Zirbi kaebus oleks seetõttu selgelt põhjendamatu vastavalt

EIÕK art 35 lg 3 p-le a.

7. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus R. Zirbi riigi õigusabi taotluse RÕS § 37 lg 3 alusel

rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)