2-25-19010/7 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

K O H T U O T S U S

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Brigitta Mõttus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. detsember 2025, Pärnu Tsiviilasja number 2-25-19010 Tsiviilasi T.U hagi U.U vastu abielu lahutamiseks Menetlustoiming Hagi hind Asja lahendamine, istungimenetlus 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi aeg Hageja: T.U , isikukood XXX Kostja: U.U , isikukood XXX 09.12.2025 kell 14.00 RESOLUTSIOON 1. Rahuldada T.U hagi U.U vastu abielu lahutamiseks. 2. Lahutada T.U (T.U, isikukood XXX) ja U.U (T.U, isikukood XXX) abielu, mis sõlmiti xxxx xxxx Maavalitsuse perekonnaseisuosakonnas. 3. Jätta abielu lahutamisel T.U perekonnanimeks X. 4. Abielu lõpeb otsuse jõustumisest. 5. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. 6. Toimetada otsus kätte pooltele ning saata pärast jõustumist poolte perekonnaseisukannetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Pool võib esitada kohtuotsuse peale Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist suulisel istungil.

2-25-19010 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. T.U esitas 10.11.2025 kohtule hagiavalduse U.U vastu abielu lahutamiseks. Hagi kohaselt on poolte abielulised suhted lõppenud ning kooselu ei ole enam võimalik. Hageja esitas 11.11.2025 täiendava selgituse ning märgib, et abielu ei ole võimalik lahutada perekonnaseisuametis, kuna kostja ei ole lahutamisega nõus. 2. Kohus võttis oma 18.11.2025 määrusega hagiavalduse menetlusse ning määras kostjale vastamiseks tähtaja 10 päeva hagimaterjalide kättetoimetamisest ning poolte ärakuulamiseks istungi 09.12.2025. Kostja kirjalikku vastust kohtule ei esitanud ega ilmunud määratud istungile. 3. Kostja on kohtukutse kätte saanud isiklikult 29.11.2025 ning istungist teadlik. Kostja ei ole teavitanud kohust mõjuvast põhjusest istungil mitte osalemiseks. Kostjat kohustas kohus isiklikult istungile ilmuma ning kutse sisaldas hoiatusi istungile mitteilmumise tagajärgede kohta. 4. Kohus kuulas 09.12.2025 istungil ära hageja seisukoha. Hageja jäi enda nõude juurde abielu lahutada. Hageja kinnitas, et kostjaga ei ole olnud võimalik kohtuväliselt abielu lahutada, kostja ei anna nõusolekut, ega ole nõus ilmuma perekonnaseisuametisse. Abielulisi suhteid taastada ei ole võimalik. Hageja soovib tagasi võtta oma neiupõlve nime X. Hageja ei taotle menetluskulude jätmist kostja kanda. 5. Hageja taotles istungil tagaseljaotsuse tegemist. Kohus märkis istungil, et tagaseljaotsuse tegemiseks on alused olemas. Samas leiab kohus, et asjaolud võimaldavad asjas teha sisulise lahendi, vaatamata asjaolule, et kostja ei ole enda seisukohta avaldanud. Kostjat on hoiatatud tagajärgedest, kui ta istungile ei ilmu. Kohtukutse on kostja kätte saanud ning seega võimalikest tagajärgedest teadlik, s.o muuhulgas, et asi võidakse lahendada ka ilma kostja istungil kohalolekuta. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 6. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Sama paragrahvi 2. lõike järgi lahutatakse abielu kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus või notar ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. 7. Kohus leiab, et abielu lahutamise nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 8. Rahavastikuregistri päringust nähtub, et poolte abielu on registreeritud 08.02.2001 Harju Maavalitsuse perekonnaseisuosakonnas. Kohus jõudis hageja esitatu põhjal veendumusele, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud, sest nende abielulist kooselu ei ole enam juba alates 13. juulist 2024 ning on alust arvata, et nad kooselu ei taasta. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus üks pool avaldab kindlat soovi abielu lahutada, ei ole ka lepitusmenetlusse suunamine ning menetluse peatamine mõistlik

2-25-19010 ega kohane. Kohus ei näe antud asjas ilmseid asjaolusid, millest tulenevalt võiks kohus järeldada, et abielu oleks võimalik säilitada. 9. Seega, lähtudes eelnevast, tuleb kohtuotsusega lahutada poolte vahel sõlmitud abielu. Hageja taotlusel jätab kohus lahutamisjärgselt tema perekonnanimeks X. Menetluskulud 10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtulahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. 11. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Hageja on ka avaldanud, et tema ei soovi menetluskulude välja mõistmist kostjalt. Sellest lähtuvalt jätab kohus kummagi poole menetluskulud nende endi kanda. (digitaalselt allkirjastatud) Brigitta Mõttus kohtunik