2-24-114318/13 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Margit Jäätma

Määruse tegemise aeg ja koht

Tartu, 10. detsember 2025

Tsiviilasja number

2-24-114318

Tsiviilasi

Revensen OÜ hagi Koit Piirisalu vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2965 eurot 74 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 4. juuli 2025. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Revensen OÜ apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

Apellant (hageja)

Revensen OÜ (registrikood

16625699), lepinguline esindaja Irina Vassiljeva

Vastustaja (kostja) Koit Piirisalu (isikukood

XXXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast Revensen OÜ apellatsioonkaebust Tartu Maakohtu 4.

juuli 2025. a otsuse peale tsiviilasjas nr 2-24-114318.

2. Lugeda apellatsioonkaebus Revensen OÜ-le tagastatuks.

3. Jätta apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud Revensen OÜ kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu menetluses oli Revensen OÜ (hageja) hagi Koit Piirisalu (kostja) vastu

Ühisraha OÜ ja kostja vahel 7. augustil 2023 sõlmitud laenulepingust nr XXXXXXXXXXX

tuleneva võlgnevuse 1940 euro 66 sendi, intressi 213 eurot 17 sendi, hooldustasu 25 euro 74

sendi ja sissenõudmiskulude 40 euro, sissenõutavaks muutunud viivise ja alates 12. juunist

2024 kuni kohustuse kohase täitmiseni viivise 31% aastas väljamõistmiseks. Menetluskulud

palus hageja jätta kostja kanda.

2. Kostja hagile ei vastanud.

3. Maakohus jättis 4. juuli 2025. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Maakohus märkis, et hüvitatavad kulud puuduvad.

4. Hageja esitas 18. juulil 2025 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus

maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi põhjendatud ulatuses.

Alternatiivselt palus hageja saata asja uueks läbivaatamiseks maakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et Tartu

Maakohtu 4. juuli 2025. a otsuse peale hageja esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmisest tuleb keelduda.

6. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna

põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 esimese lause kohaselt oma õiglase

äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid. Tsiviilasja hind maakohtus oli 2965 eurot 74 senti, seega ei ületa see

TsMS § 405 lõikes 1 sätestatud piirmäärasid. Tegemist on lihtmenetluse asjaga.

Lihtmenetluses tehtud asjades on edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses piiratud. TsMS §

637 lg 21 kohaselt võetakse apellatsioonkaebus TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjas menetlusse

üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit.

Maakohus ei andnud luba otsuse edasikaebamiseks. Kuna maakohus ei ole TsMS § 442 lg-s

10 sätestatud luba andnud, ei pea ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 järgi lihtmenetluse asjas

esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v.a kui menetlusse võtmise otsustamisel on

ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse

normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigesti hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud

põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Ringkonnakohtul on TsMS § 637 lg 21 järgi

õigus keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ka juhul, kui apellatsioonkaebuses

on mh vaidlustatud menetluskulude jaotust ning maakohtu otsuses on menetluskulud kindlaks

määratud 280 eurot ületavas summas, kuid apellant ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud

temalt välja mõistetud või tema kasuks välja mõistmata jäänud menetluskulude suurust (vt

RKTKm 19.01.2022, 2-20-14547/20 p 13).

7. Ringkonnakohtu hinnangul ei kohaldanud maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti

materiaalõiguse normi ega rikkunud selgelt menetlusõiguse normi ega hinnanud tõendeid

selgelt valesti nii, et see võis oluliselt mõjutada kohtulahendit. Asjaolu, et hageja maakohtu

otsusega ei nõustu, ei anna alust vastupidise väitmiseks.

Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu otsus on hagi rahuldamata jätmisel seaduslik ja

põhjendatud ning kooskõlas TsMS § 405 lõikega 1 ja menetluse üldpõhimõtetega.

Ringkonnakohus keeldub eeltoodule tuginedes apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

Ringkonnakohus ei toimeta TsMS § 638 lg 4 teise lause alusel apellatsioonkaebust kostjale

kätte. See tuleb hagejale tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumendid loeb

ringkonnakohus tagastatuks. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole

esitatud.

8. Ringkonnakohus peab vajalikuks välja tuua, et hageja apellatsioonkaebuse nõue –

rahuldada hagi põhjendatud ulatuses – ei ole selge. TsMS § 633 lg 2 p 2 järgi tuleb

apellatsioonkaebuses märkida mh apellandi selgelt väljendatud taotlus, märkides ära, millises

ulatuses apellant esimese astme kohtu otsust vaidlustab ning missugust ringkonnakohtu

lahendit apellant taotleb. Kuivõrd ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse

võtmast muul põhjusel kui nõude ebaselgus, ei pea ringkonnakohus vajalikuks hagejale

puuduse kõrvaldamiseks (nõude täpsustamiseks) tähtaega anda.

9. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme

menetluskulud jätta TsMS § 639 lg 1 ja § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja ei ole

apellatsioonimenetlusse kaasatud, mistõttu kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

10. Apellatsioonkaebuselt on tasutud riigilõivu 385 eurot. Kuivõrd ringkonnakohus keeldub

apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, kuulub tasutud riigilõiv tagastamisele (TsMS § 150

lg 1 p 2, lg 4). Riigilõivu tagastamiseks tuleb hagejal esitada ringkonnakohtule taotlus, milles

tuleb mh märkida kontonumber, kuhu riigilõiv tagastada, ja konto omaniku nimi. Riigilõivu

tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid

mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6).

(allkirjastatud digitaalselt)