3-23-1313/19 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Kaire Pikamäe, Einar Vene

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. detsember 2025, Tartu

Haldusasja number

3-23-1313

Haldusasi

OÜ WeStyle kaebus Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti 14. veebruari 2023. a otsuse nr

13-30.3/23/253 ja 11. mai 2023. a vaideotsuse nr 13-

30.3/23/403-6 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 20. detsembri 2024. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ WeStyle apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ WeStyle

Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Amet

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 20. detsembri 2024. a

otsus muutmata.

2. Jätta kaebaja menetluskulu apellatsiooniastmes tema enda kanda.

3. Tagastada kaebajale apellatsioonimenetluses tema poolt esitatud täiendavad tõendid.

4. Jätta kaebaja taotlus asja lahendamiseks istungil läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 9. jaanuar

2026).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ-le WeStyle määrati Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 29.

märtsi 2021. a otsusega toetus 146 240,12 eurot Sõrve puhkeküla toitlustus- ja

teenindushoone ning parkla ehitamiseks ning toitlustamiseks vajalike seadmete ja mööbli

ostmiseks.

PRIA 14. veebruari 2023. a otsusega tunnistati see otsus kehtetuks, jäeti seni välja maksmata

toetussumma maksmata ning nõuti juba välja makstud toetus tagasi. Otsuse kohaselt ei ole

võidukas hinnapakkuja OÜ Arens Ehitustööd ehitustööde tegelikuks teostajaks, vaid tööde

teostajaks on OÜ Vana-Tooma Talu, kusjuures toetussummad liiguvad kokkuvõttes taotleja

perekonda (sisuliselt toimusid ringmaksed isale ja pojale kuuluvate äriühingute vahel).

2. OÜ WeStyle esitas pärast edutut vaidemenetlust (vaie jäeti rahuldamata PRIA 11. mai

2023. a vaideotsusega nr 13-30.3/23/403-6) kaebuse toetuse tagasinõudmise otsuse ning

vaideotsuse tühistamiseks. Kaebuse kohaselt on ebaõiged järeldused, et OÜ Arens Ehitustööd

ei ole tegelikult ehitustööde teostajaks ja et toimusid äriühingute vahelised ringmaksed.

3. Tartu Halduskohtu 20. detsembri 2024. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel

põhjendustel.

3.1. PRIA asus seisukohale, et kaebaja lõi toetuse saamise tingimused kunstlikult ja sisuliselt

ei vastanud hinnapakkumise võitja ja ehitusteenuse osutaja OÜ Arens Ehitustööd toetuse

määramise aluseks olnud põllumajandusministri 13. märtsi 2015. a määruse nr 25

„Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja

kasutamise tingimused ja kord“ (määrus nr 25) § 7 lg 9 tingimustele. Selle sätte järgi ei tohi

taotleja ja hinnapakkuja ning nende osanik, aktsionär, liige või juhtorgani liige omada osalust

teise hinnapakkuja äriühingus ega kuuluda teise hinnapakkuja juhatusse või nõukokku.

Ehitusteenuse korraldamist ja juhtimist teostas tegelikult OÜ Vana-Tooma Talu, kellel on

kaebajaga ühtne majandushuvi ning isiklik side läbi selle, et OÜ Vana-Tooma Talu osanikuks

ja juhatuse liikmeks on Toomas Sepp, kes on kaebaja juhatuse liikme Veiko Sepa isa.

3.2. Kohus nõustus vastustajaga, et kaebaja on täitnud toetuse saamise tingimused kunstlikult.

Määruse nr 25 § 7 lg-s 1 on sätestatud kolme võrdleva hinnapakkumise võtmise kohustus.

Selle eesmärgiks on tagada toetusvahendite läbipaistev ja efektiivne kasutamine ning samuti

see, et toetus jõuaks majanduskäibesse ja selle positiivne mõju ei piirduks üksnes taotlejaga.

Seetõttu peavad hinnapakkumised esitama üksteisest ja taotlejast sõltumatud ettevõtjad.

Hinnapakkumist ei saa pidada sõltumatu ettevõtja hinnapakkumiseks ka juhul, kui tal puudub

küll määruse nr 25 § 7 lg-s 9 nimetatud seos toetuse taotleja või teiste pakkujatega, kuid

esineb muu asjaolu, mis kinnitab isikute omavahelist seotust. Muuhulgas ei tohi pakkuja olla

majanduslikult huvitatud toetusega ehitatavast investeeringuobjektist.

3.3. Toetustaotluse menetluses oli hinnapakkujaks ning ehitusteenuse osutajaks märgitud OÜ

Arens Ehitustööd. Läbi OÜ Arens Ehitustööd ning OÜ Vana-Tooma Talu vahel sõlmitud

lepingute ning ehitusteenuse osutamise korraldamise, järelevalve ning finantseerimise

asjaolude oli tegemist formaalse tingimustele vastamisega. Tegelikult korraldas ja juhtis

ehitusteenuse osutamist OÜ Vana-Tooma Talu. Viimane oli kaebajaga tihedalt seotud

isiklike, asukohaliste ja majanduslike huvide kaudu ning tema roll oli selline, mis võimaldab

teda käsitleda tegeliku ehitusteenuse osutajana. Investeeringuobjekt asub OÜ Vana-Tooma

Talu kinnistul ning selle vahetus läheduses on OÜ-le Vana-Tooma Talu kuuluv Sõrve

puhkeküla, mille teenindamiseks investeeringuobjekt suures osas mõeldud ongi.

Majanduslikud sidemed väljenduvad ehitustegevusega seotud arveldustes ning ühises

majanduslikus huvis arendada Sõrve Puhkeküla kompleksi. Kaebaja poolt OÜ-le Arens

Ehitustööd tehtud väljamaksetest jõudis 99% OÜ Vana-Tooma Talu arvelduskontole, kes

tasus väidetava ehitusteenuse osutaja OÜ Arens Ehitustööd alltöövõtjatele ning juhtis ja

kontrollis ehitustegevust. Esines ka olukordi, kus alltöövõtjate arvete saajaks ja maksjaks oli

vahetult OÜ Vana-Tooma Talu. Kaebaja pisendab OÜ Vana-Tooma Talu rolli ja

majanduslikku huvi.

3.4. OÜ Vana-Tooma Talu omanik, kelle kinnistule hooned ehitati, on kaebaja ainuosaniku

Veiko Sepa isa T. Sepp. Kaebajat oli aastaid finantseeritud valdavalt läbi T. Sepaga sõlmitud

laenulepingute. Saadud raha kasutati OÜ Arens Ehitustööd arvete tasumiseks ning saadud

summad kandis OÜ Arens Ehitustööd paari päeva jooksul edasi OÜ-le Vana-Tooma Talu.

OÜ-l Arens Ehitustööd oli projektijuhtimisleping OÜ-ga Vana-Tooma Talu. Sisuliselt

kontrollis OÜ Vana-Tooma Talu täies ulatuses projekti realiseerimist ning ehitustegevuse

kulgu.

3.5. PRIA-le selgus kaebaja ja OÜ Vana-Tooma Talu täpne seotuse ulatus alles hilisemate

tehingute ja asjaolude analüüsimisel.

3.6. Puudub mõistlik põhjus, miks pidanuks OÜ Arens Ehitustööd kandma sisuliselt kogu

väidetava ehitustegevusega seotud sissetuleku koheselt üle OÜ Vana-Tooma Talu

arvelduskontole, kui tema oli vastutav ja tegelik ehitaja. On raskesti mõistetav, millist kasu

OÜ Arens Ehitustööd üldse väidetava ehitustegevusega sai, kui 99% maksetest kanti koheselt

edasi.

3.5. Kaebaja on OÜ Vana-Tooma Talu rolli kajastamata jättes loonud kunstlikud tingimused

toetuse saamiseks. OÜ Vana-Tooma Talu tegevus seab teise valgusesse ka hinnapakkumise

vastavuse toetustingimustele – ka OÜ Arens Ehitustööd esitatud hinnapakkumist tuleb

käsitada kunstlikuna ja tingimustele mittevastavana. Ta oli üksnes nn vahelüliks projektis, kus

OÜ Vana-Tooma Talu ei saanud seotuse tõttu ise hinnapakkumist teha. Tegelikku

hinnapakkujat varjates esitas kaebaja sisuliselt valeandmeid.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. OÜ WeStyle apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega

kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel.

4.1. Alusetu on väide, et kaebaja on toetusetaotlusega loonud kunstlikud tingimused OÜ-le

Arens Ehitustööd, kes ei vastanud sisuliselt määruse nr 25 § 7 lg-s 9 sätestatud tingimustele.

Taotlust kontrollis PRIA ning määras kaebajale toetuse. Kuna projektile määrati toetus, ei

saanud olla pakkumistes midagi eksitavat või valet.

4.2. Kohus ei ole hinnanud piisavalt kaebaja esitatud tõendeid ning õige pole seisukoht, nagu

oleks vastustaja tuvastanud toetuskõlblikkuse tingimuste rikkumise kaebaja poolt.

4.3. Kaebaja oli täitnud kõik nõudmised, mis määrusest nr 25 tulenesid.

4.4. Määruse nr 25 § 7 lg 9 ei sätesta nõudeid alltöövõtjate osas. Kaebaja küsitud

hinnapakkumiste tegijad ei olnud seotud omavahel ega kaebajaga.

4.5. Vastustaja soov esitada ehitajana OÜ-d Vana-Tooma Talu on mõistmatu, võrdluses

tegeliku ehitajaga OÜ-ga Arens Ehitustööd, kellel on olemas vajalikud litsentsid, load ja

registreeringud.

4.6. Sõrve Puhkeküla kompleks on asukoha üldnimetus, mis ei tähenda ühist tegevust samas

ettevõttes. Ettevõtted on erinevad.

4.7. Puuduvad tõendid, et ehitusega seoses oleks midagi tehtud valesti või jäetud tegemata.

4.8. PRIA oli teadlik T. Sepa ja V. Sepa sugulussidemetest. Laene võeti sugulastelt

sellepärast, et 2020. a majandustegevus oli koroonaviiruse pärast kannatada saanud.

4.9. Kuna loodavad töökohad olid planeeritud kaebajale, on ebaõige majandusliku huvi

tõlgendus OÜ Vana-Tooma Talu kasuks. OÜ Vana-Tooma Talu võib saada küll kaudselt

kasu, kuid seda ei saa lugeda majanduslikuks kasuks.

4.10. Kuna kaebaja sõlmis lepingu ehituseks OÜ-ga Arens Ehitustööd, kes on ehitise valmis

teinud ja esitanud kõik dokumendid ning ehitusjärelevalve teostaja on tööd üle kontrollinud,

teab kaebaja, et ehitaja oli OÜ Arens Ehitustööd.

5. PRIA vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see järgmistel põhjendustel rahuldamata

jätta.

5.1. Arens Ehitustööd OÜ oli üksnes vahelüliks, kellele väidetavate tehingute eest

rahasummade maksmise kaudu on näidatud investeeringuobjektil deklareeritud tööde eest

tasumist.

5.2. Tuvastatud asjaolud viitavad sellele, et OÜ Vana-Tooma Talu panus projekti elluviimisel

on võrreldav peatöövõtja rolliga tänu isikuliste (perekondlike), asukohaliste ja tehinguliste

seoste ja ühise majandusliku huvi kaudu.

5.3. Toetusetaotluse menetlemise ajal ei olnud teada, et taotluses näidatud hinnapakkumiste

võitja ei korralda, ei juhi ega korralda planeeritud töid.

5.4. Määruse nr 640/2014 art 35 lg 6 sätestab, et kui tehakse kindlaks, et toetuse saaja esitas

toetuse saamiseks võltsitud tõendeid või jättis vajaliku teabe hooletuse tõttu esitamata, toetust

ei maksta või tühistatakse see täielikult. Seega puudub PRIA-l toetuse saamise tingimuste

kunstlikul täitmisel ja/või valeandmete esitamisel kaalutlusruum toetuse osaliseks

tagasinõudmiseks. Toetuse osaline tagasinõudmine võiks kohtupraktika järgi julgustada

taotlejaid kunstlikke toetuse saamise tingimusi looma ning kahjustab nende isikute õigust

toetuse saamiseks, kellel selleks tegelikult õigus oleks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

7. Põhilised asjaolud, millele vastustaja toetuse määramise otsust kehtetuks tunnistades ja

toetust tagasi nõudes tugines, olid järgmised:

-

toetusega kavandatud ehitustegevus (Sõrve puhkeküla toitlustus- ja teenindushoone

ehitus, terrassi ehitus ja haljastustööd) oli kavandatud kinnistule, millele seati kaebaja

kasuks hoonestusõigus ning kinnistu omanik oli OÜ Vana-Tooma Talu;

-

OÜ Vana-Tooma Talu omanik ja juhatuse liige on T. Sepp, kes on kaebaja omaniku

V. Sepa isa;

-

Sellel kinnistul asub enamus Sõrve Puhkeküla hoonetest. Vana-Tooma Talu OÜ, kes

Sõrve Puhkeküla peab, on samuti saanud PRIA-lt toetuse summas 117 907,01 eurot

mitmete hoonete ehitamiseks (dtl 15);

-

Kaebajal puuduvad alates 2020. aastast tavapärased äriühingu jooksvad kulud.

Sissemakseid kaebaja kontole tegi kas kaebaja omanik V. Sepp, tema vend J. Sepp või

nende isa T. Sepp, viimaste maksed olid vormistatud laenudena;

-

Kaebaja tasus ehitustööde eest kolme hinnapakkuja seas edukaks osutunud OÜ-le

Arens Ehitustööd 270 147,60 eurot. Sellest summast 68% laekus kaebajale vahetult

enne arvete tasumist J. Sepalt ja T. Sepalt (dtl 16);

-

Kontrolli käigus keeldus kaebaja ainuomanik V. Sepp enda pangakonto väljavõtte

esitamisest;

-

Ehitustööde väidetav tegija OÜ Arens Ehitustööd kandis koheselt või mõnepäevase

viivitusega kaebajalt saadud rahasummad edasi OÜ-le Vana-Tooma Talu, jättes endale

vaid 1% kaebajalt saadud rahast (saadud 270 147,60 eurost kanti edasi 267 481,20

eurot);

-

Kaebaja põhitegevusalaks on aastaid olnud ehitus ning tema põhiline müügitulu on

tulnud ehitamisest, seega oli kaebajal oskus ehitustöid ise teha. Lisaks on kaebaja

ainuomaniku V. Sepa teise äriühingu Star Works OÜ põhitegevusalaks samuti

ehitamine (dtl 17);

-

OÜ Arens Ehitustööd väitel kasutati ehitamisel alltöövõttu. See äriühing oli sõlminud

projektijuhtimise teenuse lepingu OÜ-ga Vana-Tooma Talu. OÜ Arens Ehitustööd

selgituse järgi võttis OÜ Vana-Tooma Talu enda kanda tööde korraldamise kohapeal.

Arveldamine käis läbi OÜ Vana-Tooma Talu, kes peab kohapeal arvestust ja tasub

arveid tööde teostajatega (dtl 18).

Ringkonnakohus nõustub, et eeltoodud asjaolud viitavad veenvalt sellele, et OÜ Arens

Ehitustööd ei olnud ehitustööde tegelikuks teostajaks kaebaja toetusetaotluses planeeritud

tööde tegemisel. Iseäranis selgelt viitab sellele asjaolu, et OÜ Arens Ehitustööd kandis

sisuliselt kogu tasu ehitustööde eest (99% ulatuses) edasi OÜ-le Vana-Tooma Talu. Kaebaja

ega ükski teine isik ei ole esitanud veenvaid selgitusi selle kohta, miks pidanuks äriühing,

kelle eesmärk on teenida kasumit, selliselt käituma. Selline käitumine sobitub aga väga hästi

olukorda, kus ehitustööde tegelikuks teostajaks on kolmandad isikud ning hinnapakkumise

võitjana näidatud isiku põhilisteks ülesanneteks ongi üksnes enda näitamine hinnapakkumise

võitjana ning samuti talle laekunud raha edasi kandmine vastavalt isikutevahelistele

kokkulepetele. Tööde tegelikeks teostajateks on sellisel juhul kolmandad isikud. Ilmselgelt on

sellisel juhul tegemist toetuse saamiseks nõuete kunstliku täitmisega ning toetuse

tagasinõudmine on põhjendatud.

8. Apellatsioonimenetluses esitatud täiendavates seisukohtades on kaebaja väitnud, et PRIA-le

on esitatud pikk nimekiri alltöövõtjatest, varustajatest, materjalide ostudest ja teenuste

osutajatest, kellele kandis OÜ Vana-Tooma Talu kõik summad edasi.

Selle selgitusega seoses märgib ringkonnakohus esiteks, et see selgitus ei muuda isikute

käitumist ikkagi usutavaks. Sellest selgitusest tuleneb, et järelikult tegid sisuliselt kõik

vajalikud ehitustööd ära ikkagi kolmandad isikud, mitte OÜ Arens Ehitustööd, kuivõrd

kaebajalt saadud summadest kandis OÜ Arens Ehitustööd edasi 99%, st tema kätte võis jääda

maksimaalselt vaid 2 666,4 eurot. Ei ole usutav, et OÜ Arens Ehitustööd oli valmis niivõrd

väikese summa eest võtma ette suuremahuliste ja pikaajaliste ehitustööde läbiviimise, isegi

kui ehitustööde teostamiseks osteti teenust kolmandatelt isikutelt. See summa võis olla piisav

aga selleks, et OÜ Arens Ehitustööd osaleks hinnapakkumise esitamisel sobiva pakkumisega

ning kannaks hiljem talle tasutud summad edasi.

Teiseks nähtub asja materjalidest, et PRIA küsis OÜ-lt Vana-Tooma Talu korduvalt

raamatupidamisdokumente, kust oleks pidanud nähtuma kaebaja väidetud alltöövõtjatele ja

materjalide müüjatele ning teenuste osutajatele tasumine, kuid OÜ Vana-Tooma Talu neid

dokumente PRIA-le ei esitanud (dtl 21).

Seega on kaebaja väide, et OÜ-lt Arens Ehitustööd saadud summad tasus OÜ Vana-Tooma

Talu omakorda alltöövõtjatele ja materjalide ning teenuste müüjatele edasi, täielikult

tõendamata. Võib eeldada, et vähemalt materjalide osas tuli OÜ-l Vana-Tooma Talu kulutusi

teha, kuid neil asjaoludel on põhjendatud eeldada, et tööde tegelikeks tegijateks olid

tundmatud kolmandad isikud.

9. Kaebaja on apellatsioonkaebuses üritanud väita sisuliselt seda, et kuna talle toetus määrati

ning PRIA pidi järelikult toetuse saamise eeldusi kontrollima ja neid täidetuks pidama, on

kaebaja käitunud õiguspäraselt.

Ringkonnakohus leiab siiski, et sellest, et isikul on õnnestunud toetust taotledes näidata

tingimuste täitmist piisavalt veenvalt ja ta on toetuse saanud, ei saa teha järeldust, et ta on

tegelikult käitunud õiguspäraselt ja et tal on õigus toetusele. PRIA-le on Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika (ELÜPS) §-ga 8 antud laialdane volitus esitatud nõuete ning taotluste

kontrollimiseks, sh maksetaotluses või muus menetlusdokumendis esitatud andmete õigsuse

kontrollimiseks (ELÜPS § 8 lg 3). Asja materjalidest nähtub, et kaebajale maksti pärast

toetuse määramist välja küll esimene osa toetusest, kuid kontroll algatati teise maksetaotluse

järel (dtl 14). PRIA-le laiaulatuslike kontrollivolituste andmisel ning samuti ka toetuste

tagasinõudmise regulatsioonil puuduks mõte, kui PRIA ei tohiks neid volitusi rakendada

seetõttu, et isikul oli esialgselt õnnestunud toetus saada.

10. Kaebaja väitel pole kohus hinnanud piisavalt kõiki tõendeid.

Ringkonnakohus selle etteheitega ei nõustu. Halduskohus hindas kõiki asjakohaseid tõendeid.

Küll aga tuleb siinkohal märkida, et kaebaja ei ole esitanud ise kõiki vajalikke tõendeid, sh

tõendeid seonduvalt enda väitega, et OÜ Vana-Tooma Talu tasus OÜ-lt Arens Ehitustööd

saadud maksete arvelt kõik kohustused alltöövõtjate ja müüjate ees (vt ülal p 10). Kaebaja on

pidanud olulisteks üksnes enda poolt esitatud tõendeid, eeskätt hinnapakkumisi kolme erineva

pakkuja (sh OÜ Arens Ehitustööd) poolt ning viimasega sõlmitud lepingut, kuid jätab

tähelepanuta, et need dokumendid üksinda ei tõenda usaldusväärselt kaebaja seisukohti.

Eelnevalt viidatud tõendid on kaebaja esitanud uuesti ka koos apellatsioonkaebusega. Kuna

kaebaja esitatud tõendid on kas asja materjalides olemas või ei oma asja lahendamiseks

tähtsust, tagastab ringkonnakohus apellatsioonimenetluses esitatud täiendavad tõendid

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 62 lg 2 alusel.

11. Kaebaja apellatsioonkaebuse mitmed seisukohad üritavad rõhutada toetuse saamise nõuete

formaalset täidetust (nt et kaebaja täitis kõik määrusest nr 25 tulenevad nõuded, sh küsis

hinnapakkumisi endaga mitteseotud alltöövõtjatelt) või siis juhivad tähelepanu muudele

formaalsetele asjaoludele (nt et OÜ-l Arens Ehitustööd olid olemas ehitustöödeks vajalikud

litsentsid ja load, aga OÜ-l Vana-Tooma Talu neid ei olnud; puuduvad tõendid, et ehitusega

seoses oleks midagi valesti tehtud; et ehitis on valminud ja OÜ Arens Ehitustööd on esitanud

kaebaja sõnul tööde kohta vajalikud dokumendid jne).

Sellised formaalseid aspekte tähtsustavad väited vaatavad aga mööda vaidluse põhisisust –

sellest, et OÜ Arens Ehitustööd kandis peaaegu kogu kaebajalt saadud tasu edasi OÜ-le Vana-

Tooma Talu ning järelikult pole usutav, et tema oli ehitustööde tegija. Selline järeldus on igati

loogiline, sest on üldteada, et äriühingud ei tee töid tasuta või siis teiste äriühingutega

võrreldes üliväikese tasu eest. Paraku praegu tuleks selline järeldus teha, sest OÜ Arens

Ehitustööd jättis endale tööde maksumusest vaid 1% suuruse summa. Seega tuleks kaebajal

keskenduda eeskätt selle vastuolu usutavale lahtiselgitamisele. Seda ei ole aga kaebaja teinud.

Kaebaja poolt otsitud formaalsed argumendid seda sisulist vastuolu ei kõrvalda ning seetõttu

ei pea ringkonnakohus vajalikuks neil väidetel pikemalt peatuda.

12. Kaebaja on apellatsioonkaebuses selgitanud ka seda, miks anti kaebajale tema juhatuse

liikme V. Sepa sugulaste poolt laenu, millised on seosed Sõrve Puhkeküla kompleksis

osalevate erinevate ettevõtete vahel ning kes saab planeeritud toitlustuskoha ehitusest enim

kasu.

Ka nende küsimuste üle arutlemine ei muuda asjas tehtavat lõppjäreldust. Isegi kui kaebajale

laenu andmine oli seotud koroonaviirusest põhjustatud majanduslangusega, näitab see ikkagi

tihedaid suhteid kaebaja ning tema juhatuse liikmeks oleva V. Sepa sugulaste vahel.

See, et Sõrve Puhkeküla kompleksi tegevuses osalevad erinevad äriühingud, peab samuti

paika, kuid ilmne on samas ka see, et selle puhkekompleksiga seotud tegevustes toetavad need

äriühingud üksteist. Järelikult ei ole vale väita, et kaebaja poolt ette võetud toitlustuskoha

väljaehitamisest olid huvitatud ka teised äriühingud, kes olid selle puhkekompleksiga seotud,

sh OÜ Vana-Tooma Talu.

13. Seega ei ole kaebaja esitanud apellatsioonimenetluses ühtegi väidet, mis seaks kahtluse

alla PRIA ja halduskohtu otsuste põhjendatuse. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ja

halduskohtu otsuse tühistamiseks ei ole seega alust.

14. Tulenevalt HKMS § 108 lg-st 1 jääb kaebaja menetluskulu apellatsioonimenetluses

(riigilõiv 20 eurot) tema enda kanda.

15. Täiendavates seisukohtades on kaebaja leidnud, et asja võiks arutada kohtuistungil.

Ringkonnakohus mõistab seda taotlusena asja lahendamiseks istungil, mitte kirjalikus

menetluses.

HKMS § 182 lg 1 p 9 järgi märgitakse apellatsioonkaebuses, kas apellant soovib asja

arutamist kohtuistungil; kui apellant ei ole seda soovi märkinud, eeldatakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kaebaja ei märkinud apellatsioonkaebuses, et soovib asja lahendamist istungil.

Ringkonnakohus määras 20. novembri 2025. a määrusega asja lahendamiseks kirjalikus

menetluses. Neid asjaolusid arvestades leiab ringkonnakohus, et kaebaja taotlus asja

lahendamiseks istungil on esitatud hilinemisega ning jätab seetõttu selle taotluse läbi

vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)